röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasksroste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]
Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübbenroste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Läti keel: ltreste[1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasksroste, asksröstSehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasksrôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85