[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'peakate'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Hüll 'Hülle (Mütze)'; Göseken 1660: 303, 358 hüll 'Mütze'; Hüll 'Schlaff-Haube'
Murded: ül´l 'peakate' Sa Hi; üll Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1409 hül´l´ : hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hülle 'Kopfbedeckung, Kopfüberwurf, Kopftuch, Haube'
Käsitlused: < kasks hulle Ariste 1938: 96; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 469

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < asks kimme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kimm/ i 'Kihmen am Gefäß'
Murded: kimm : kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm : `kimmi Kuu; kimmes : `kimme Jõe Hlj EMS III: 146
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
Käsitlused: < asks kimm, kimming Liin 1964: 53; EES 2012: 156; < kasks kimm(e) EEW 1982: 829; SSA 1: 365
Läti keel: lt † ķimenes 'Kimmen, Zargen an Tonnen' < kasks kimme 'äußerster Rand' Sehwers 1918: 150; ķimene 'die Kimme: Einschnitt in den Dauben für den Boden' < kasks kimme ME: II: 381; lt ķimene(s), ķimini, ķimines 'die Kimme' < asks kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] 'puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel'; krj kimmi 'puuastian laitalautojen sauma' < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] SSA 1: 365; SKES: 195

käävel, käävli 'katuseviil' < asks gēvel 'id.'

Murded: `käävel : `käävli 'katuse kelp' Sa EMS IV: 589
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1525 wīl : wīlu 'Rand des Daches an den vier Ecken vom First herab, Giebel'; Wiedemann 1893: 255 kǟgel : kǟgli (O) = wīl 'Giebel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gevel 'Giebel; ein Haus mit einem steinern giebel'; gevelhûs 'Giebelhaus'; MND HW II: 1 gēvel 'Giebel, Giebelwand'
Käsitlused: < kasks gevel Ariste 1972: 97
Läti keel: lt ģẽvele [1638 Gheweles] 'Giebel' < kasks gēvel 'Giebel' Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 39; ģēvele 'Giebel' < kasks gēvel Jordan 1995: 64
Sugulaskeeled: lv gēvõl '[katuse]viil / ģēvele, zelminis' LELS 2012: 62

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

liist2, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

pint, pinda 'koot; noodahark' < ? asks, sks pint 'Penis'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pint : pinda 'hark nooda põhja vajutamiseks; koot, rehepeksuvahend' Krj Pha Pöi Muh Hi L Ha Jä EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pint : pinda 'Klöppel am Dreschflegel'; nōda-pint (D) 'zweispitzige oder mit einem Bügel versehene Stange, um beim Fischen unter dem Eise den unteren Rand der zusammengeknüpften Setznetze in Ordnung zu halten'; ÕS 1980: 516 pint : pinda 'endisaegne rehepeksuriist, koot'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pint, pit(te) 'Penis, „mechte enes mannes“'
Käsitlused: < vrd asks pint ~ sks Pint 'peenis' EES 2012: 372
Sugulaskeeled: lv pīņţ, pīņţik 'koot, pint / sprigulis' LELS 2012: 244

poort2, poordi 'parras, külg' < asks bōrt 'id.', sks Bord 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
Murded: puord (`puordi) : `puordi 'paadiparras' R; poord : poordi Emm Hää EMS VII: 684
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *poŕt : poŕdi 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poordituli 'mer'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff'; Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'
Saksa allikadA: Seemannsprache 1911: 127 Bord 'Deckplanken und Seitenplanken eines Schiffes'; Schiffbord 'Rand des Schiffes'
Käsitlused: < asks boord, bort 'Schiffsbord' GMust 1948: 24, 87; < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' EEW 1982: 135, 2150; < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' EES 2012: 380; < sks Bord 'parras, poort' EKS 2019
Läti keel: lt † buõrda 'Bord, Kahneinfassung' < kasks borde Sehwers 1918: 145; buorda 'Bord' < asks bōrd Sehwers 1953: 21; lt borts < hol boord, sks Bord SV 1978: 113
Sugulaskeeled: sm puorti 'laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling' < rts bord 'laivan laita, parras; luukku' SSA 2: 432; lv bort 'parras / borts' LELS 2012: 46; vdj bortta 'parras / poort' VKS: 168

rant, randi '(talla)äär, serv' < sks Rand 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 293; 214 Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; Hupel 1780: 448 äär r.; weer d. 'Rand'
Murded: rant : `randi 'serv, äär, ääris' R; rańt : randi (-ń-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; krańt : krańdi Jäm Plt; prańt : prańdi Vig EMS VIII: 224
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 rańt : rańdi 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand EEW 1982: 2413; < kasks rant Raun 1982: 139; < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' EES 2012: 419; < sks Rant 'äär, serv, rant' EKS 2019
Läti keel: lt † rañte 'Rand, Kante' < kasks rant 'Rand' Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm rantu [1787] 'raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z.B. im Stoff), Keder (am Schuh)' < mr rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u '(kengän) reunos' < vn рант; lv rānta 'kolo, juova, viiru' < lt [‹ ee] SSA 3: 48; lv rānt̆ta 'kerbe, strich, streifen' Kettunen 1938: 331; vdj rantti 'rant (jalatsil) / рант (обуви)' VKS: 1031

reeling, reelingu 'laevarinnatis' < sks Reling 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `reiling, -i 'laevaäär' Jõe Kuu VNg; reiling, -u JõeK; reeling, -i Khk Ris; relling, -i Khk Muh Rei Phl Rid KuuK; relling, -a Vll Khn; reling, -i Rid Hää; reling, -u Emm Khn Hää; relling, -u Khn; reelingus : reelinga Jäm; rellingas : rellinga Mus EMS VIII: 276
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047, 1048 reiling : reilingi '= rel´l´ing'; rel´l´ing : rel´l´ingi (I) 'Gallerie um das Schiffsverdeck'; EÕS 1930: 1058 reeling 'käsipuu, balustraad ehk rinnatis ümber laevalae serva (Reling)'; ÕS 1980: 580 reeling 'rinnatis ümber laevalae serva'; Tuksam 1939: 804 Reling 'reeling (laevarinnatis)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 regel 'Riegel; Querstange, Latte zu Geländern, (naut.) Regeling'; Schiller-Lübben rele 'Küsten, Strand? (synon. von reling = regeling, Bord, gebogener Rand?, Woeste)'; MND HW II: 2 rēgel, rēgul 'Querholz; Sperrbalken, Gatter; Außenverkleidung an Schiffen, Schanzholz'
Käsitlused: < asks rēling, regeling 'Galerie um das Schiffsverdeck' GMust 1948: 90; < sks Reling ~ hol ~ kasks EEW 1982; < sks Reling 'reeling' [‹ asks Regeling, Reling] EKS 2019
Läti keel: lt rẽliņš 'Reling, Geländer um den Bord des Schiffes' Sehwers 1953: 100
Sugulaskeeled: sm reelinki (reilinki) [1863] 'aluksen laidan jatkona kannesta ylöspäin ulottuva kehys / Reling' < rts reling [‹ kasks t. hol] SSA 3: 59; SKES: 754; lv rēliŋɢ 'reling' (vrd pārdaz) Kettunen 1938: 334; lv relliņd 'pl. reeling / reliņi, kuģa klāja margas' LELS 2012: 266

simss, simsi 'eend, eraldus- või ehisliist' < sks Sims, Gesims 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 62 Minnewal suwwel pandi 36 raudkaljo sammast .. mis seda simswärki kandwad
Murded: simps : `simpsi 'ääris, äärekant; soon, uure' R(`simpsi Vai); simps : sim(p)si sporSa Muh Hi Kse Var Tõs Saa JMd Koe Plt KJn M TLä San Krl VId; simps : sim(p)su Lä Vän Tor Hää Ha VJg I KJn Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 sims : simsi, simsu 'Sims, Gesims, erhöhter Rand eines Gefässes'; simps : simpsi '= sims'; EÕS 1937: 1372 simss 'ahjul, aknal, sambal, hoomel (Sims, Gesims)'; ÕS 1980: 639 simss '(aknal, sambal)'; Tuksam 1939: 400, 898 Gesims 'simss; simsistik'; Sims 'simss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 119 ge-semsel 'Gesimse'; Schiller-Lübben gesemsel 'Gesimse'; semese 'Gesimse'; MND HW III simse, gesēms(e), sēmes(e) 'Gesimse'; gesēmse(l) (hd. gesimeze) 'Gesims, vorsprengender Bauteil'
Käsitlused: < sks Sims EEW 1982: 2802; Raun 1982: 157; EKS 2019
Läti keel: lt † zim̃ze 'Gesims' < sks Sehwers 1918: 68, 165; lt zim̃ze [1782] 'Gesimse' < asks sims 'Gesims' Sehwers 1953: 164; lt zimza, zimze, zimse, dzimse 'Gesimse, Sims' < kasks simse (neben sēmese) Jordan 1995: 111; lt karnīze 'simss' ELS 2015: 786
Sugulaskeeled: sm simssi '(ehituse-)simss' Mägiste 1931

triiki 'pilgeni (täis), ääretasa' < asks strîk-vul, striken-vul 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `triiki R Jäm Hi Lä Ha JMd VJg I Äks Plt Ran sporV; `riiki Sa Pä KJn SJn Vil Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīk : trīgi 'Streichen'; trīki täiź 'gestrichen voll, bis an den Rand voll'; EÕS 1937: 1569 triiki 'ühetasaselt ääreni [täis]'; ÕS 1980: 726 triiki [täis] 'ääretasa, pilgeni'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben striket-, strick(en)-vul 'ganz bis an den Rand oben voll, gestrichen voll'; MND HW III strîk(e)vul, strîken- 'vom Stand eines Getränkes in einem Gefäß: bis an den Rand voll'
Käsitlused: < kasks strîk- 'Streichen' [triiki täis ‹ kasks strîk-vul] EEW 1982: 3269; < asks strīk-vul 'ääreni täis' EES 2012: 545; EKS 2019
Läti keel: lt † strĩkuls, strĩkuõls [1638 Striekoltz] 'Streichholz für das Getreidemaß' < kasks strīkholt Sehwers 1918: 97, 160; lt strīķeris 'wer (das Getreidemaß) abzustreichen hat' < kasks strîker 'Streicher' Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 97
Sugulaskeeled: lv strīk̆kit̀ 'streichend (voll)' Kettunen 1938: 383
Vrd triikima

veebiliides @ veebihaldur