|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
rihvel, rihvli 'terav vagu, soon; kuulipüss' < sks Riffel 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 192 Rihwel Püs 'Das gezogene Rohr'; Hupel 1780: 249 rihwel püs r. d. 'ein gezogenes Rohr'
- Murded: `rihvel : `rihvli 'kuulipüss' Jõe Hlj VNg JõeK; `riivel : `riivli (-le) Sa Khn Saa KJn EMS VIII: 324
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053 rihwel-püśś; rihwli-püśś 'Büchse, Flinte mit gezogenem Rohr'; EÕS 1930: 1098 rihvelpüss 'varema-aegne torusiseste rihvadega jahipüss (Reifel, geriffelte Büchse)'; ÕS 1980: 590 rihvel : hrl mitm rihvlid 'korrapärased väikesed süvendid (plekil, valtsidel)'; EKSS 4: 807 rihvel 'korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'; Tuksam 1939: 810 Riffelblech 'rihvelkard, -plekk'
- Käsitlused: < sks Riffel EEW 1982: 2471; < sks Riffel 'rihvel(dus); linahari' EES 2012: 426; EKS 2019
- Läti keel: rts räffla 'tehn soon, uure; renn, vagu; rihvel' RES 2004: 869
- Sugulaskeeled: sm rihla 'Zug (im Lauf einer Feuerwaffe)' < nrts räffla, rifla 'Büchse, Flinte' Bentlin 2008: 172
- Vrd rihv2. Vt rihveldama
