|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
- Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
- Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920
röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
- Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
- Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
- Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
- Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
- Vt röstima
summa, summa 'kokkuvõte' < kasks summa 'id.', sks Summa 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 327 se Summa sest Pöha Risti Oppetußest; Gutslaff 1648-1656 M. olle ütte suhre summa Kah toht Kohut hennelle ostnut; Göseken 1660: 617 se Summ 'Summa'; Frey 1806: 26 Järrele watas näggi Koolmeister römoga, et Summa öige olli; Masing 1825: 370 Nisuggune märato summa näitab meiesugguste arwust ja melest arwamata summa
- Murded: `summa '(raha)hulk; kokkuvõte' Kuu Lüg Vai; summa Jäm Khk Vll Muh Mih Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Trm Plt Pil KJn Trv Hls Puh Nõo San Har; summ : `summa Lüg; summ : summa Mih Tõs VJg KJn Krk Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1203 summa : summa 'Summe'; hiṅṅe-summa 'Seelenzahl'; ÕS 1980: 665 summa
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben summe 'Summe'; MND HW III summa 'Menge, Quantität; Geldbetrag; Zusammenfassung'
- Käsitlused: < asks summa, kasks summe Liin 1964: 48; < sks Summa [‹ lad summa] EEW 1982: 2917; EKS 2019; < vrd lad summa, vn сумма Raun 1982: 163; < kasks summe, summa ~ sks Summe 'summa; kokkuvõte' EES 2012: 488
- Läti keel: lt zum̃ma [1585 tah Summa] 'Summe' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt zum̃ma < kasks summe Sehwers 1953: 165; lt summa 'Summa, Summe' VLV 1944: 514
- Sugulaskeeled: sm summa [Agr] 'Summe' < mr summa, kasks summe; is summa < vn; krj summa < sm SSA 3: 212; lv summa 'summa / summa' LELS 2012: 307; vdj summa 'summa, hulk, kogus / сумма' VKS: 1183
viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
- Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
- Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
- Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
- Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mr vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < rts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223
vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'
- Esmamaining: kohtuvanne 1600
- Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
- Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
- Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < mr vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
- Vt viss
