[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

mölder, möldri 'veskimees, viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 103, 139 moysa moller; Kucki moller; Tallinna Linnaarhiiv 1561 Molder, Jacob; Gutslaff 1648: 227 Möller /e 'Müller'; Göseken 1660: 301 moller 'müller'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Möldri Jahni Tohmas; Vestring 1720-1730: 138 Mölder, -dri 'Der Müller'; Helle 1732: 140, 322 mölder 'der Müller'; Helle 1732: 347 Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; Hupel 1780: 217 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; Hupel 1818: 141 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; Lunin 1853: 106 mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
Murded: `mölder : `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder : `meldri Kse EMS VI: 375
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder : möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder
Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
Käsitlused: < kasks möller Liin 1964: 50; < kasks moller Ariste 1972: 96; < kasks molner, molre EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; < kasks moller, molner Raun 1982: 98; < asks molner, molre 'mölder' EES 2012: 298; EKS 2019
Läti keel: lt mel̃deris 'Müller' < kasks moller, asks möller Sehwers 1918: 29, 153; mel̃deris 'Müller' < asks möller 'Müller' Sehwers 1953: 78; melderis 'Müller' < kasks möller(e) Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] 'Müller'; is mülläri; vdj mülläri < mrts myllare, mylnare SSA 2: 187; lv mēldaŕ, mēldar 'müller' < kasks mölre Kettunen 1938: 220; lv mēldar´ 'Müller' < kasks molner, molre Raag 1987: 327; lv mēldar 'mölder / dzirnavnieks, melderis' LELS 2012: 186; vdj mülläri 'mölder / мельник' VKS: 780

pill2, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

plokk, ploki 'tõsteseadme osa (laeval)' < asks block 'hoob, kang'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plokk : plokki (plogi) 'tõste- või tõmbeseade' R(lokki VNg); plokk : ploki Jäm Hi Lä Hää KPõ I Plt KJn Krk sporT; lokk : loki Sa Muh L Trv Hls EMS VII: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plokk : ploki 'Block, Klotz, Leisten'; ÕS 1980: 521 plokk 'tõstemehhanismi osa'; Tuksam 1939: 159 Block 'plokk; majade plokk; plokkraamat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 block 'Schiffsrolle'; MND HW I blok, block 'Kloben, Gehäuse des Flaschenzugs, bes. auf Schiffen, Schiffsrolle, Blockrolle, Winde'; Seemannsprache 1911: 105 Block 'Rolle in einer Winde, einem Flaschenzuge auf Schiffen'
Käsitlused: < kasks block 'Block, Hebebock, Mastenkran' GMust 1948: 45, 87; < sks Block EEW 1982: 2104; < asks block 'hoob, kang' EES 2012: 376
Läti keel: lt bluķis [1638 Blugkis] 'Block, Klotz' < kasks block Sehwers 1918: 84, 144; Jordan 1995: 56; lt bluķis 'Block' VLV 1944: 121; lt bloks 'plokk' ELS 2015: 646
Sugulaskeeled: sm ploki (plokki) [1678 pluki] 'väkipyörä / Rolle, Block am Flaschenzug' < nrts block SSA 2: 381; lv blek̄, blök̄, blok̄ 'block, klotz' < kasks block Kettunen 1938: 24; lv blok 'plokk (tõsteseade) / bloks (ierīce celšanai)' LELS 2012: 45; vdj blokki 'plokk / блок' VKS: 163

polder1, poldri 'sillapost, laevaköie kinnituspost' < sks Poller 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `polder : `poldri (-re) 'pollar, laevaköie kinnituspost' S Rid Hää JõeK EMS VII: 638
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 845 polder : polder (M) 'Brückenpfosten, woran die Schiffe befestigt werden'
Käsitlused: < hol bolder, polder 'Brückenpfosten, woran die Schiffe befestigt werden' GMust 1948: 87; < kasks EEW 1982: 2123
Sugulaskeeled: sm pollari [1863] 'köydenkiinnitystolppa; tukkipuomien kiinnityslaite; veneen hankaintappi / Poller, Dückdalbe zu Befestigung von Floßleitbäumen; einfache Dolle' < rts pollare '(kiinnitys)pollari, paalu, patsas' [‹ sks poller ‹ hol polder 'tukki, lankku, pollari'] SSA 2: 390

roll, rolli 'osa (etenduses)' < sks Rolle 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1147 roll 'osa (eriti näitlejail)'; ÕS 1980: 598 roll 'osa (eriti näitlejal)'; Tuksam 1939: 813 Rolle '(auf dem Theater) osa, roll'
Käsitlused: < sks Rolle [z.B. im Schauspiel] EEW 1982: 2522; < sks Rolle 'roll; rull' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm rooli [1868 rolli] 'osa (näytelmässä) / Rolle, Part' < nrts roll SSA 3: 92

rull, rulli 'toruja kujuga ese' < kasks rulle 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1503 Trull, Jurgen; Tallinna Linnaarhiiv 1567 Trull, Jurgen; Vestring 1720-1730: 210 Rul, -li 'Die Rolle'; Hupel 1780: 260, 288 rul, -li r. d. 'die Rolle'; trul, -li r. d. 'die Rolle'; Lithander 1781: 497 Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; Hupel 1818: 252 trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; Lunin 1853: 199 trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
Murded: rull : `rulli 'rull, valts' Kuu; rul´l : rulli S L Ha VlPõ M San Lei; trull : `trulli R; trul´l : trulli Mär KPõ I Äks Plt T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ : rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
Käsitlused: < kasks rolle, rulle Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98; < kasks rulle 'Rolle' EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; < vrd kasks drullen 'keerama' [rull ~ trull] Raun 1982: 182; < asks rulle 'rull' EES 2012: 438; EKS 2019
Läti keel: lt rul̃lis 'Wäscherolle, Feldwalze' < kasks rulle Sehwers 1918: 25, 157; lt rul̃lis, rul̃le 'Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle' < asks rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] 'Rolle' < mrts rulla, rulle [‹ kasks rulle, rolle]; is rulla 'jyrä, rulla'; vdj rulla; krj rulla '(rukin) rulla' < sm SSA 3: 102; SKES: 859; lv rul̄ 'Rulle, Walze' < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla SKES: 859; lv ruĺ̄ 'rolle, walze' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļ 'rull / rullis' LELS 2012: 276; vdj rulla '(kanga)rull; (niidi)rull; (põllu)rull; (tee)rull / катушка, каток, укатка' VKS: 1078; is rulla 'rull' Laanest 1997: 170
Vt rullima

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mrts rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
Vt rull

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Stahl 1637: 55 waht : wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; Gutslaff 1648: 243 Wâti 'Vaß'; Göseken 1660: 88, 184 waat/ i 'Fas'; waahti 'Fas dolium'; Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas cadus'; Hornung 1693: 28 Waet : Wadi : Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; Vestring 1720-1730: 272 Waat, -ti 'Ein Faß'; Helle 1732: 199 waat 'das Vaß'; Hupel 1780: 299 waat : wadi od. wati r. d. 'das Faß'; Lunin 1853: 214 waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
Murded: vaat (-t´) : vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat : `vaadi R(`vaati Vai); vaet : vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt) : aadi Muh Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´ : wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
Käsitlused: < kasks vat Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; < asks vat 'vaat, tünn' EES 2012: 583; EKS 2019
Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] 'Faß' < kasks vat 'Faß, Gefäß, Behälter' Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108
Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] 'tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß'; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mrts fat, faat, fatt 'tynnyri' SSA 3: 418; vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti SKES: 1584; Nirvi 1971: 649; lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot 'Fass' SLW 2009: 213; lv vō̬`t´ 'fass' (= pit̄) < kasks vat Kettunen 1938: 501; lv vǭţ 'vaat / vāts, muca' LELS 2012: 370; vdj vaatti 'vaat / бочка' VKS: 1458

veebiliides @ veebihaldur