|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
lantsett, lantseti 'kaheteraline kirurginuga' < sks Lanzette 'id.'
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: Masing 1823: 180 leikasime weike noakesega, mis tohtrid lantsettiks nimmetawad, mõllemad keleallused sonekesed läbbi
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 359 lantsett 'peen nõel; haavanõel, aadriraud, kahe teraga nuga, rõugepanemis-nuga'; ÕS 1980: 354 lantsett 'med kaheteraline kirurginuga'; Tuksam 1939: 615 Lanzette 'lantsett (arstinuga)'
- Käsitlused: < sks Lanzette 'lantsett' Treiman 1981: 46; EKS 2019
- Läti keel: lt lancete 'Lanzette' VLV 1944: 325
- Sugulaskeeled: sm lansetti 'lantsett, kirurginuga' Mägiste 1931: 249
lüüs, lüüsi 'paisusilm; veskitamm' < asks sluse 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lüüs, -i d. 'die Schleuse'; Arvelius 1782: 94 keik lüsid mahhamurdis; Hupel 1818: 130 lüüs, -i r. 'die Schleuse'; Lunin 1853: 96 lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
- Murded: lüüś : lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs : `lüüsi Hlj VNg; lüis : lüisi Vän Kad Nõo EMS V: 813
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´ : lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs < asks slüse, hol sluis
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
- Käsitlused: < kasks sluse Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1465; Raun 1982: 86; < asks slūse 'lüüs, pais' EKS 2019
- Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] 'Schleuse' < kasks slūse 'Schleuse' Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112; slūžas 'Schleuse' < kasks sluse ME: III: 943
- Sugulaskeeled: lv slūž 'schleuse' < kasks sluse Kettunen 1938: 375; lv slūžõd 'lüüs / slūžas' LELS 2012: 297
praam|seil, -seili 'raapuri' < asks Brāmseil 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: praamseil 'raapuri' Kuu Vai Ris; `pramsel, -i Emm Phl; raam`seegel 'puri' Khk; pramm`seegel Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 pramsēl : pramsēli (D) 'Bramsegel'; Mereleksikon 1996: 331 praamseil < hol bramzeil
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brammseil, Brāmseil 'Bramsegel, das an der Bramraahe befestigte Segel. Verbreitet im Küstengebiet'
- Käsitlused: < asks bram + sēl, seil 'Bramsegel', vrd khol seil, seel 'Segel' GMust 1948: 40; < sks Bramsegel GMust 1948: 88; < sks Bramsegel, asks bramseil EEW 1982: 2164
- Läti keel: lt † brãmzẽģele 'Bramsegel' Sehwers 1918: 144; lt brāmzēģelis 'Bramsegel' < asks bramsegel Sehwers 1953: 16
saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl 'id.', sks Saal 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 316 Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; Stahl 1637: 103 tubba 'Saal'; Gutslaff 1648: 233 Tuba / Tarre 'Saal'; Göseken 1660: 344 Suhr tubba 'Saal'; Virginius 1687-1690 sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; Helle 1732: 172 saal 'der Saal'; Hupel 1780: 261 saal, -i r. 'der Saal'; Hupel 1818: 212 saal, -i r. d. 'der Saal'; Lunin 1853: 164 saal, -i r. d. 'залъ'
- Murded: saal : `saali 'avar ruum' R; sael : saali Sa; saal : saali Muh Hi L; saal : saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´ : saali M Puh V EKI MK; saal : `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´ : sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
- Käsitlused: < asks Saal Liin 1964: 52; < sks Saal ~ kasks sâl EEW 1982: 2645; < sks Saal Raun 1982: 150; EKS 2019; < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' EES 2012: 453
- Läti keel: lt zãle [1638 Saal] 'Saal' < kasks sāl 'Saal' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162; zāle 'Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs' < kasks sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' Jordan 1995: 111
- Sugulaskeeled: sm sali [Agr] 'Saal; größeres Wohnzimmer' < mr sal 'sali' SSA 3: 147; lv zō̬l 'saal' < sks Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328; lv zǭl 'saal / zāle (telpa)' LELS 2012: 377; vdj sali, zaala 'saal / зал' VKS: 1108, 1243
selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 319 kenesse Selsix wotta; Selsyweliet; Müller 1600/2007: 236 keicke tæma Selschoppÿ kaas (15.05.1603); Rossihnius 1632: 337 'temma piddi ollema neine seltside sean'; Stahl 1637: 62 ∫eltz : ∫eltzi∫t 'Gefert'; Stahl HHb III 1638: 101 kutzu∫it om̃a ∫eltzi '∫ie wincketen jhren ge∫ellen'; Gutslaff 1648: 215 Seltz/i 'Gefaehrte'; Göseken 1660: 89 Seltz/ i 'Gesellschafft'; Göseken 1660: 204 seltz 'Gefehrte'; selzi mees 'Gefehrte'; Vestring 1720-1730: 220 Selts, -si 'Die Gesellschafft'; Helle 1732: 175 selts 'die Gesellschaft'; Piibel 1739 ärgo sago mo au mitte nende seltsiga ühte; Hupel 1780: 266 sels, -i d.; selts, -i r. d 'die Gesellschaft'; Lunin 1853: 170 selts, -i r. d.; sels, -i d. 'oбщество, компанiя'
- Murded: selts : `seltsi Jõe Kuu Lüg IisR; `seltsi VNg Vai; selts : seltsi (-l´-) sporSa Muh Rei Rid; sel´ts : sel´tsi (sel´si) L Ha JJn Tür Koe Kad VJg Sim I VlPõ Trv Pst; sel´ts : sel´dsi TLä TMr Kam Võn San Krl Har Plv Räp Se EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1138, 1139 sel´ts : sel´tsi 'Gesellschaft, Vereinigung, Verein, Societät'; sel´tseüs, -ze (d) '= sel´tsiüs'; sel´tsiüs, -ze (d) '= sel´ts'; ÕS 1980: 629 selts
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 selleschop, selschop, -schap 'Gesellschaft, Versammlung; Umgang'; Schiller-Lübben selle-, sel-, seltschop 'Gesellschaft, bes. Handelsgesellschaft'; MND HW II: 1 geselschop, geselle-, -schup, -schap 'Gemeinschaft, Gesellschaft; Berufsgemeinschaft der Kaufleute oder Handwerker'
- Käsitlused: < kasks sel(t)schop Ariste 1963: 104; Raun 1982: 155; Raag 1987: 323; < kasks selle-, sel-, seltschop Liin 1964: 47; < kasks selschop, selschap EEW 1982: 27552756; < asks selleschop, selschop, seltsschop 'ühing, selts, kaubandusühing' EES 2012: 467
- Läti keel: lt selcis 'die Reihe (im „Gänsemarsch“)' < ? ee ME: III: 815
- Sugulaskeeled: lv sel̄´tš, šel̄´tš, 'gesellschaft; gemeinde' < ee Kettunen 1938: 357; lv seļtš 'selts / biedrība' LELS 2012: 283; vdj selttsi 'selts, artell, ühistu / оьщество, товарищество, артель' VKS: 1129
teljed pl, telgede 'kangaspuud' < kasks stelle, stel 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 282 telle d. 'der Weberstuhl'; tellid r. 'der Weberstuhl (Pl.)'; Hupel 1818: 244 tellid pl. r., telli od. telle d. 'Weberstuhl'
- Murded: `teljed Hlj Lüg Jõh Vai; `tellid VNg; tellid (-l´l-) Sa Pär Vän Juu Tür; tel´led Vll L K; teljed Muh Rei Var HJn KuuK JJn I; tel´le M; `telle (-l´l-) T Urv Krl Har Plv Räp EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tel´g : tel´je (tele), telle (SO) 'Webstuhl'; tel´l´ : pl. tel´l´id 'der deutsche Webstuhl'; ÕS 1980: 704 telg : telje; teljed 'mitm kangaspuud'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stel, stelle 'Gestell, z.B. des Wagens; Webestuhl, Baugerüst'; Schiller-Lübben stelle, stel 'Gestell, z.B. des Wagens, bes. Webergestell'; MND HW III stel(le) 'Gestell des Webstuhls'
- Käsitlused: < kasks stelle, stel Ariste 1930: 9-10; EEW 1982: 3122; Raag 1987: 324; < asks stelle, stel 'kanderaamistik; kangasteljed; tellingud' EES 2012: 522; EKS 2019
- Läti keel: lt pl. stel̃les, strel̃les [1638 Stelles] 'Webstuhl' < kasks stel, stelle 'Webstuhl' Sehwers 1918: 55, 96, 160; Sehwers 1953: 120; stelles (pl.) 'Gestell, Webstuhl' < kasks stel(le) 'Gestell des Webstuhls' Jordan 1995: 95
- Sugulaskeeled: sm tellit [1886] 'kangaspuut / Webstuhl' < rts ställ 'teline, alusta; kangaspuut' [‹ kasks stelle 'teline, alusta; kangaspuut'] SSA 3: 281
vill, villi 'rakk, vesivill' < kasks swil 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; Göseken 1660: 141, 239 willi 'blatter pusula'; willi 'hitzblätter papula'; Hornung 1693: 33 Wil : Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; Vestring 1720-1730: 290 Wil, -li 'Die Blatter, blase'; Helle 1732: 208 wil 'die Blatter, Blase'; Helle 1732: 351 Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; Piibel 1739 se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; Hupel 1780: 312 wil, -li r. d. 'Finne, Blatter, Blase'; Schmidt 1816: 114 Senniks peab ühhe küpsetud sibbola sinnise willi peäle pantud sama; Lunin 1853: 229 wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
- Murded: vill : `villi '(hõõrde)rakk' R; vill : villi (-l´l-) eP eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´ : wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
- Käsitlused: < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' Liin 1964: 58; < ? kasks EEW 1982: 3848; < vrd asks swillen 'paistetama' Raun 1982: 205; < asks swel 'paise' EES 2012: 606; < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' EKS 2019
- Sugulaskeeled: lv vìe̯la 'blase' Kettunen 1938: 485; lv vīela 'vill, rakk / tulzna' LELS 2012: 363; vdj villi 'vill, rakk, vistrik / волдырь, пузырь, мозоль' VKS: 1531
