[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise 'id.' [Laensõnale aks eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 307 Accise 'vt Zoll'; Hupel 1818: 636 Zoll (Abgabe) 'tolli od. tatsi rahha r. d.; maks r.'; Hupel 1818: 242 tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; Jannsen 1860: 323 „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
Murded: aks : aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi : `aksi VNg Lüg EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks : aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj kaudne maks tarbekaupadelt'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' EEW 1982: 52; EKS 2019
Läti keel: lt akcīze 'Akzise' VLV 1944: 28; lt akcīze 'aktsiis' ELS 2015: 33
Sugulaskeeled: sm aksisi, kauppavero 'aksiis' VSS 1917: 6; sm aksiisi 'aktsiisimaks' Mägiste 1931: 7

asteroid, asteroidi 'väikeplaneet' < sks Asteroid 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1868
Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 15 Need sada weikest planeeti ehk asteroiidi on üks korraline planeetide kogu
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1668 *asteroīd, -i 'Asteroid'; EÕS 1925: 24 asteroid 'rändtäheke, planetoid'; ÕS 1980: 57 asteroid 'astr väikeplaneet, planetoid'
Läti keel: lt asteroīdi 'pl. Asteroiden' VLV 1944: 53; lt asteroīds 'asteroid' ELS 2015: 60
Sugulaskeeled: sm asteroidi 'asteroid, rändtäheke' Mägiste 1931: 20

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaloss, kalossi 'kummist pealisjalats' < sks Galosche 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857: 170 2 pari kalossid; Jannsen 1861: 352 kui ka sapad ja üllekingad (Galoshid) allati sada on
Murded: kalo·śs (`kaaloss, kaluss, kallus, kal´lusk, lośs) 'kummijalanõu' R eP eL EMS II: 607
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kālos, -i 'Ueberschuh, Galosch'; VSS 1917: 65 kaloss 'kalossi'; EÕS 1925: 170 kaloss; ÕS 1980: 229 kaloss; EKSS 2: 73 kaloss 'tavalisele jalatsile tõmmatav kummist pealisjalats'; Tuksam 1939: 535 Galosche 'kaloss'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 32 Galoschen 'Gummiüberschuhe (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Galosche 'kaloss' Treiman 1981: 44; EEW 1982: 675; EKS 2019
Läti keel: lt galoša 'Galosche' VLV 1944: 217; lt galoša 'kaloss' ELS 2015: 247
Sugulaskeeled: sm kalossi [1823] 'päällyskenkä / Galosche' < rts galosch SSA 1: 289; vdj kološša, kološši 'kaloss / галоша' VKS: 458

karavan, karavani 'killavoor' < sks Karawane 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 443 Karavane 'tee selts r. d.'; Tallorahwa 1857 11.10: Kaupmehhed ja muu rahwas ollid hulgakaupa (karawanis) Asia maal; Jannsen 1862: 186 Immelik kirjo olli nende Karawani kild kül; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan; Jakobson 1868: 63 Heraat, suure karawaani-tee ääres
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 *kārawan, -i 'Karavane'; Wiedemann 1869: 311 kauba-kild 'Waarentransport, Karavane'; Grenzstein 1884: 51 karawaan (Karawane) 'reisiseltskond, iseäranis Aasias ja Ameerikas kamelitega'; EÕS 1925: 178 karavan 'killavoor (ida- ja lõunamail)'; ÕS 1980: 237 karavan 'killavoor (ida- ja lõunamaades)'; Tuksam 1939: 546 Karawane 'karavan, killavoor'
Käsitlused: < sks Karawane 'karavan' EKS 2019
Läti keel: lt karavāna 'karavan' ELS 2015: 256
Sugulaskeeled: sm karavaani [1830] 'jono kuormakameleita t. muita matkalaisia / Karawane' < rts karavan SSA 1: 311; vdj karavana 'killavoor, karavan / караван' VKS: 391

kreis, kreisi 'piir-, maakond' < sks Kreis 'id.'

Esmamaining: Masing 1818
Vana kirjakeel: Masing 1818: 75 mõllemad aastaluud (Jahrgänge) on .. Paides Kreiskomsaruse härra ja Wiljandimaal pookbinder Böki jures sada
Murded: kreis(s) (-ś) : kreisi 'van haldusüksus Tsaari-Venemaal' eP Hel Kam San Har VId; kreis : kreesi Kod Ran; kreis : `kreisi R; reis (-ś) : reisi Khk Tor KJn M EMS III: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 *kreiź : kreizi 'Kreis'; Salem 1890: 140 kreis 'окружность, круг, уѣздъ'; EÕS 1925: 275 kreis 'maakond; sõõr, ketas'; ÕS 1980: 308 kreis 'aj väiksem territoriaalne haldusüksus Saksamaal ja Tsaari-Venemaal'; Tuksam 1939: 593 Kreis 'maakond, kreis; ringkond'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 125 Kreiscommissariat 'ist in Lieffland eine Behörde welche bey Kronsgütern eine Aufsicht führt'
Käsitlused: < sks Kreis EEW 1982: 983

lilla, lilla 'värvus' < sks lila 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1862
Vana kirjakeel: Jannsen 1862 08. VIII: lilla, rosa, pruni ja musta wärwi on ka sada
Murded: lilla eP eL; `lilla R; lille Muh EMS V: 216
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 552 *lilla : lilla 'violett'; EÕS 1925: 395 lilla 'punakas-sinine, kahkjas-violetne'; ÕS 1980: 372 lilla; Tuksam 1939: 638 lila 'lilla'
Käsitlused: < sks lil(l)a Raun 1982: 76; < sks lila 'lilla' EEW 1982: 1312; EES 2012: 241; EKS 2019
Läti keel: lt lillā, violets 'lilla' ELS 2015: 431
Sugulaskeeled: sm liila [1900-luvulla] < rts lila Häkkinen 2004: 607; lv lilla 'lilla / violets' LELS 2012: 169; vdj l´ilovoi 'lilla / лиловый' VKS: 616

magas, magasi 'magasiait, valla varuvilja ait' < bsks Magazin 'id.'

Esmamaining: Tarto maa 1806
Vana kirjakeel: Tarto maa 1806: 37 kik wimäne [kui vili], mes seni ajani egga ajastaiga piddi kokko korjatus sama, täwweste peap walla aita ehk magasini sissen, käen ollema; Rosenplänter 1813: 64 magatsin, walla ait, pea-willi-ait 'das Magazin'; Masing 1821: 184 et tallorahwal omma wallaaidad ehk maggasid on, kust leiwakitsuse ajal ni paljo sada; Lunin 1853: 100 magatsin r. d. 'магазинъ'
Murded: magas : magasi 'magasiait' VNg Mär Kei HJn Kod Puh; magasi Kad IPõ sporVId Räp(-e); magasi- Kuu RId Khk Muh Emm Rei sporL HMd Kos Kod Äks Plt KJn TLä Võn Ote Har VId EMS V: 875
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 622 magatsin, -a '= magasi'; magasi : magasi; magasim : magasime; magasin : magasini; magaski : magaski 'Magazin, Vorrathshaus'; Wiedemann 1893: 562 magaś : magasi (d); magasi : magasi; magasim, -e; magasin, -i; magaski : magaski (magats, magatsin, magaś) 'Magazin, Vorrathshaus'; EÕS 1925: 459 magas '= magasiait'; magasiait 'tagavaraait, ladu'; ÕS 1980: 398 magas, magasiait 'aj valla varuvilja ait'; VL 2012 magas < sks Magazin; Tuksam 1939: 652 Magazin 'magasin; ladu'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 177 Magazin 'Vorratshaus, Laden'
Käsitlused: < sks Magasin EEW 1982: 1478; < bsks Magazin Raun 1982: 87
Läti keel: lt magazīna '(Korn)magazin' Sehwers 1953: 75; lt magazīna 'Magazin (Getreidekammer)' VLV 1944: 344; lt magazīna 'magasiait' ELS 2015: 468
Sugulaskeeled: sm makasiini [1721] 'Magazin, Speicher' < rts magasin, sks Magazin SSA 2: 140; vdj magazei, magazi 'magasiait / магазин (в значении склада для зерна и продовольственных товаров)' VKS: 689

mudel, mudeli 'näidis, eeskuju' < sks Modell 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858: 146 tahheti üht mudelit sada, et telliad nähhä saaksid, mis näul ta Lutterust tahtis wallada
Murded: mudel (-l´) 'mall, eeskuju; näidis' sporR sporS Rid Kir Kse Tor Juu Kos Jür Ann Koe VJg I KJn M Ran Rõn San Har Plv; mudõl´ Krl EMS VI: 136
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 689 *mōdell, -i 'Modell'; mudel, -i 'Modell'; Wiedemann 1893: 611 *mōdell, -i (model, mudel) 'Modell'; EÕS 1925: 523 mudel '(Modell)'; ÕS 1980: 431 mudel; Tuksam 1939: 685 Model 'mõõt; mudel, näidis; valamisvorm'; Modell 'mudel, modell; šabloon'
Käsitlused: < sks Model 'muster, näidis, vorm' EEW 1982: 1556; EES 2012: 284; < sks Modell 'näidis, eeskuju; mudel; modell; mannekeen' EKS 2019
Läti keel: lt mudulis 'Modell' Sehwers 1953: 80; lt modelis 'mudel' ELS 2015: 510
Sugulaskeeled: lv mudīļ 'mudel / modelis' LELS 2012: 197

ontlik, ontliku 'korralik, kombekas, viisakas' < bsks orntlich 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `ontlik, -u Lüg Jõh IisR Sa Mar Kse Han Tor Hää Ris Jür VJg I Plt KJn M(`uńtlik Krk); `ońtlik : `ońtligu (-ku) Nõo Ote Har Rõu; `untlik, -u Rõu Vas; ondlik : ondligu Rei; `ontli (-e) 'korralik, viisakas' Jõe Kuu Emm Rei Mar Vig Var Tõs PJg Juu Jür JõeK Amb Kad Plt EMS VI: 962
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 784-785 *ontlik, -u '= ordentlik'; *ordentlik, -u 'ordentlich'; RPL 1876: 16 2 orntlikko kingseppa öppi poissi woiwad kohta sada; EÕS 1930: 651 [ontlik] 'vt korralik, viisakas'; ÕS 1980: 476 ontlik 'kõnek korralik'; Tuksam 1939: 735 ordentlich 'korralik; korraarmastaja'; Deutschbaltisch 2019 orntlich 'ordentlich'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ōrdentlīk, ȫrdentlīk 'der Vorschrift gemäß; entsprechen der geistl. christl. Ordnung; korrekt, gründlich'
Käsitlused: < bsks orntlich 'korralik' [‹ ordentlich (kuluvorm)] EKS 2019
Läti keel: lt ontlīgs, orntlīgs, ordentliks 'ordentlich' < asks orntlich 'ordentlich' Sehwers 1953: 84
Sugulaskeeled: sm orninki [1614] 'järjestys, kuri; säädös / Ordnung; Anordnung' < rts ordning; is orleŋki 'järjestys' < sm SSA 2: 272; lv untlig 'ontlik / krietns, pieklājīgs' LELS 2012: 344

pass, passi 'isikudokument' < sks Paß 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 50 siis piddid nemmad temmale .. ühhe passi andma, et ta .. woiks tehha, mis ta tahtis; Hupel 1818: 498 ein schriftlicher Paß 'pas, passi ramat'; Masing 1821: 11 ja tappis tedda ärra, et temma passi ennesele sada; Lunin 1853: 135 pas, -si d. 'пашпортъ'
Murded: paśs (-ss) 'isikutunnistus; looma (tõu)tunnistus' Kuu Lüg Sa Muh L sporKPõ TaPõ Pil KJn sporM TLä San sporV; `passi VNg Vai EMS VII: 232
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśś, -i 'Pass'; EÕS 1930: 715 pass 'tunnistus (Pass)'; ÕS 1980: 496 pass 'isiku, masina vm tunnistus'; Tuksam 1939: 743 Paß '(Reisepass) pass'
Käsitlused: < sks Paß 'pass' EEW 1982: 1950; EES 2012: 356; EKS 2019
Läti keel: lt pase 'Paß' Sehwers 1953: 86; lt pase 'der Pass' ME: III: 96; lt pase 'Reisepaß' VLV 1944: 389; lt pase 'pass' ELS 2015: 612
Sugulaskeeled: sm passi [1615] 'matka-asiakirja / (Reise-)paß' < rts pass SSA 2: 321; lv paš 'pass / pase' LELS 2012: 229; vdj pasportti, passi 'pass / паспорт' VKS: 888

roosa, roosa 'kahvatupunane' < sks rosa 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1862
Vana kirjakeel: Jannsen 1862 08. VIII: lilla, rosa, pruni ja musta wärwi on ka sada
Murded: roosa (-uo-) S L KPõ I Plt KJn sporM TLä San V(ruoza Lut); `ruosa Kuu VNg Lüg IisR Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōza 'Rosenfarbe'; ÕS 1980: 599 roosa; Tuksam 1939: 814 Rosafarbe 'roosa, roosa värvus'
Käsitlused: < sks rosa 'roosa' EEW 1982: 2537; Raun 1982: 145; EES 2012: 436; EKS 2019
Läti keel: lt rožu krāsā 'rosenfarbig' VLV 1944: 424; lt rozā, rožainš 'roosa' ELS 2015: 737
Sugulaskeeled: lv rōza, rōzalikki 'rosenfarbig' Kettunen 1938: 344; vdj roozovoi 'roosa / розовой' VKS: 1074

trükk, trüki 'trükkimine; trükipilt; trükipartii' < asks druck 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 trük d. 'Abdruck (des Buches)'; Lunin 1853: 199 trük d. 'отпечатокъ (книги)'; Jannsen 1861: 15 Jani päwa aial jälle on [Uut Testamenti] sada, kui uus trük walmis saab
Murded: trükk : trügi Kuu; trükk : trükki R(trükki Vai); trükk (-k´k) : trüki Rei Mar Mär Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt Puh Ote San Urv Plv Vas; rükk : rüki Khk Kse Pär Tor KJn Trv Hls; trikk : triki Jäm Jaa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükk : trüki 'Druck, Abdruck, Druckerei'; ÕS 1980: 729 trükk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben druck 'Druck, Bedrängnis'; MND HW I druk 'Bedrängnis, Druck; Druck (eines Schriftwerks)'
Käsitlused: < asks druck 'surve, rõhumine' EES 2012: 548
Läti keel: lt driķe, druka 'Druck (von Büchern)' < asks drück 'der Bücherdruck' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv druk̄ 'buchdruck' Kettunen 1938: 41; lv druk 'trükk / druka' LELS 2012: 55
Vt trükkima

veebiliides @ veebihaldur