[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
Läti keel: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

mukk, muki 'kena, mukitud' < asks smuk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 504 kaunis 'schmuck'; Göseken 1660: 94, 243 muck 'Schmuck'; muck 'hübsch / schön'; Helle 1732: 88 ehte 'der Schmuck'
Murded: mukk : muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk : mugi Kuu EMS VI: 156
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk : muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk : muki 'kena, nägus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
Käsitlused: < sks schmuck ~ kasks [pigem] EEW 1982: 1563; < asks smuck 'kena, kaunis' Liin 1964: 57; EES 2012: 286; < ee [deskr] Raun 1982: 93
Läti keel: lt smuks 'hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend' < kasks smuk Sehwers 1918: 72, 159; ME: III: 969; Jordan 1995: 91; lt šmuks 'schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend' < sks schmuck Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] SLW 2009: 177
Vt mukkima

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
Vrd muster

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < rts knapp SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; Göseken 1660: 320, 316 perle 'Perle'; körwa Perl 'Ohren Perl stalagmium'; Virginius 1687-1690 ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; Hupel 1780: 233, 239 pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; Lunin 1853: 137 perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'
Murded: pärl : `pärli sporR sporSa Emm sporJä VJg Iis; pärl : `pärdli Pöi Vig; pärles : `pärli (-le) Khk sporL Ha Pee Koe; pärrel : `pärli Khk Trm; pärrel : `pärdle Mih; `pärgel : `pärgli (-le) Muh L Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv; `pärli : `pärdli San EMS VIII: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 päŕli : päŕli (d, bl) '= perles'; peŕli : peŕli '= perles'; perle : perle; perles : perle 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
Käsitlused: < asks perle, parle 'Perle' Ariste 1963: 102; < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle Liin 1964: 57; < kasks perle Ariste 1972: 97; EEW 1982: 2320-2321; Raun 1982: 135; < asks perle 'pärl' EES 2012: 404; EKS 2019
Läti keel: lt pẽrle [1638 Pehrle] 'Perle' < kasks perle Sehwers 1918: 34, 92, 155; pērle 'Perle' < kasks perle (neben parle) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] 'helmi / Perle' < rts pärla 'helmi' [‹ kasks perle] SSA 2: 463; lv pǟrlə̑z 'perle' < sks Kettunen 1938: 326; lv pǟrla, pǟrlõz 'pärl / pērle' LELS 2012: 232

veebiliides @ veebihaldur