|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
- Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
- Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
- Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
- Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
- Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80
pinsol, pinsoli 'jalatsi vahe-, sisetald' < sks Bindsohle 'id.', bsks Bindsohle, Binnsohle 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `pinsol (-ul) 'pealse ja talla vaheline jalatsiosa' sporSa Muh Kod Lai Plt Puh Ote San; `pintsol (-ul) Lüg Jõh sporSa Muh Vig Han Tõs Tor Koe VJg; pin(d)sul Hää Nõo Rõu; pindsol´ (-ul´) Har Plv Vas; `pintsel, -li (-le) Vai Käi Rei Mar Mär Ris Hag Juu; `pinssel Muh; `pinsel Kse Hag; pendsuli Krl EMS VII: 507
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 *pinsoli-nahk 'Bindsohle'; Wiedemann 1893: 822 pinsol, -i; pinsoli-nahk (pinsel, pindsoli-nahk) 'Bindsohle'; EÕS 1930: 778 pinsol 'vahe-, kesktald (saapal) (Brand- od. Binnsohle)'; Haljaspõld 1933: 985 pinsol '(binn- oder bindesohle) vahe-, kesktald, jalatsipõhja siseosa'
- Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 66 Binnsohle, Bindsohle 'Innensohle beim Schuh, Brandsohle'
- Käsitlused: < sks Bindsohle EEW 1982: 2069; Raun 1982: 123; < bsks Binnsohle, Bindsohle 'sisetald' EKS 2019
- Läti keel: lt bim̃zuōle 'Bindsohle' Sehwers 1953: 12
task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
- Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
- Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < mr taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275
trits, tritsu, pl. tritsud 'uisk' < asks strîtscho 'id.', bsks Trittschuh 'id.'
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: Masing 1823: 173 raudsuksed, Schlittschuhe, welche Deutschen tritsud nennen)
- Murded: trits : pl. `tritsud R; tritsud eP; tritsu Trv TLä Võn Vas Räp EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trits : tritsu (D) 'Schlittschuh'; Wiedemann 1893: 1197 trits : tritsu; tritsar : tritsari; tritska : tritska (D) 'Schlittschuh'; tritsudega jōksma 'Schlittschuh laufen'; ÕS 1980: 727 † trits 'uisk'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 strît-scho 'Schlittschuh'; Schiller-Lübben strîtscho 'Schlittschuh (Schuh, mit dem man stridende, weit ausschreitend, dahin fährt)'; Deutschbaltisch 2019 Der Schritt- oder Schrikschuh (Gutzeit 1898)
- Käsitlused: < kasks strît-scho Haak 1976: 87; Raun 1982: 181; < bsks Trittschuh ~ kasks strîtscho EEW 1982: 3275; < asks strītscho ~ bsks Trittschuh 'uisk' EES 2012: 546
- Läti keel: lt pl. strĩčes 'Schlittschuhe' < asks strīdschō 'Schlitt- oder Schrittschuhe' Sehwers 1953: 124; lt strīčas 'Schlittschuhe' < kasks strîtscho Jordan 1995: 97
vooderdama, vooderdan 'vooderdisega katma' < asks vōderen 'id.', ee vooder
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 kingat woedrima kallewa kaas 'futtern die Schuh mit Lacken'; woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; Piibel 1739 sedda suurt kodda woderdas ta mändse puga; Hupel 1818: 289 wodertama r. d. 'unterfüttern; täfeln'; Lunin 1853: 232 wodertama r. d. 'подпивать, подкладывать; делать паркетъ'
- Murded: `vuoderdam(m)a '(laudadega) katma' R; vooderdama (oo-) Jäm Khk Muh Hi sporL; vooderdama (vuo-, vua-) sporKPõ I Äks Plt KJn SJn Trv TLä; (v)ooderteme Hls Krk; (v)oodõrdam(m)a V(-õmmõ Krl) EKI MK; `vuotrima '(palitut) vooderdama' VNg EKI MK; voodertama 'riidele voodrit panema' Trm; voodõrdama Rõu Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wōderdama, -dan 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; wōdertama, -tan '= wōderdama'; ÕS 1980: 798 vooderdama
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 voderen 'unter-, ausfüttern (Kleidung)'; Schiller-Lübben voderen (voren) 'unter-, ausfüttern'; MND HW I vôderen, vôdern 'füttern, ausfüttern, mit Futter, Pelz ausschlagen; unterfüttern'
- Käsitlused: < ee vooder EEW 1982: 3908
- Läti keel: lt uõderêt '(Kleider) füttern' < kasks vōderen 'füttern' Sehwers 1953: 148; lt vuoderêt 'füttern ein Kleid' < kasks vōderen 'füttern (ein Kleid)' Sehwers 1953: 160
- Sugulaskeeled: sm vuorata, vuorittaa 'laudoittaa; pehmustaa' < rts fodra 'varustaa suojuksella, pehmusteella' SSA 3: 475; SKES: 1822
- Vt vooder1
