|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
- Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
- Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
- Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
- Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74
maat2, maadi 'laevakapteni abi' < asks mât(e) 'id.', sks Maat 'id.'
- Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; sks laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, Geselle; Schiffsgefährte, Matrose'
- Saksa allikadA: EWD 2005: 821 Maat 'Unteroffizier der Marine'; mnd. māt 'Kamerad'
- Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' GMust 1948: 69, 83; < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' EES 2012: 269
munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
- Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
- Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
- Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
- Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
- Vrd muster
vaart2, vaardi 'hoog, kiirus' < sks Fahrt 'sõit; sõidukiirus'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: vaard, `vaardi 'hoog' R JõeK; vaard : vaardi Hi; vaart : vaardi Sa Muh L Ris; vaert : vaardi Khk Pöi; vaŕt : vardi Kaa Var Tõs Saa Jür Kad EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1465 wāŕt : wāŕdi (I, W) '(Fahrt?) schnelle Bewegung, Schuss'; EÕS 1937: 1627 vaart 'käik, sõit, hoog, kiirus'; ÕS 1980: 762 vaart 'kõnek hoog'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vart 'Bewegung, bes. eine eilige; Gelegenheit, Mal'; mit der vart 'plötzlich, sofort, auf der Stelle'
- Käsitlused: < sks Fahrt 'Schwung, Anlauf' EEW 1982: 3608-3609; Raun 1982: 194; < sks Fahrt 'sõit; sõidukiirus; hoog' EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm faartti, vaart(t)i [1786] 'vauhti / Schwung, Fahrt' < rts fart 'vauhti' SSA 1: 111; lv fō̬r̆ttə̑, pō̬rt̆tə̑ 'in fahrt' < sks fahrt Kettunen 1938: 54, 308
