[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kaliiber, kaliibri 'laskeriista läbimõõt; laskemoona liik' < sks Kaliber 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 192 *kalīber : kalībri 'Kaliber'; EÕS 1925: 168 kaliiber; ÕS 1980: 228 kaliiber 'tehn laskeriista õõne, mürsu, traadi vm läbimõõt'; Tuksam 1939: 540 Kaliber 'kaliiber'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 610 Kaliber 'innerer Durchmesser des Rohres od. Laufes von Feuerwaffen; übertragen ’Art, Sorte’'
Läti keel: lt kalibrs 'kaliiber' ELS 2015: 245
Sugulaskeeled: sm kaliiperi [1877] 'ampuma-aseen piipun t. putken sisähalkaisija, väljyys; laji, laatu / Kaliber' < rts kaliber ~ sks Kaliber SSA 1: 284

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kört1, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

rootskäär, -kääri 'kuivatatud tursk' < asks rôtscher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 398 Rootkeer 'StockFisch assellus'; Helle 1732: 184 taggutu rootskärid 'klopfe Stockfisch'; Hupel 1780: 259 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lithander 1781: 492 Rootskäri Pudding 'Stockfisch Pudding'; Hupel 1818: 210 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lunin 1853: 162 rootskärid r. 'треска'
Murded: ruotskäär : -`kääri 'lõppenud, kondine (olend)' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōtskǟr : rōtskǟri 'Stockfisch'; EÕS 1937: 1159 rootskäär 'kuivatatud rahnkala (Stockfisch)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben rôtscher, roscher 'Stockfisch, wegen der röthlichen Farbe, die das Fleisch hat'; MND HW II: 2 rôtschēr (rotscheer, Roitscher), -schār, rôschēr 'eine Sorte Stockfisch (im Ggs. zum runtvisch zur Gestelltrocknung nicht paarweise zusammengebunden)'
Käsitlused: < kasks rôtscher, roscher 'rahnkala' Liin 1964: 64; < asks Rootscher Tiik 1964: 147-148; < asks rôtscher 'Stockfisch' Kendla 2014: 153
Läti keel: lt ruotšķēres [1638] 'Stockfische' < kasks rōtschēr 'Stockfisch' Sehwers 1953: 103; lt ruotšķēres 'Stockfisch' < kasks rôtscher Jordan 1995: 86

sort, sordi 'liik, laad; headusjärk' < sks Sorte 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 61 et ni mittme winapuije seltsin .. ka töistel sortille sesamma .. luggu woip olla; Frey 1806: 20 Rahha Sortid on meie Maal ehk höbbe- ehk wask-rahha.; Hupel 1818: 229 sort, -i r. d. selt. 'Sorte, Art'; Lunin 1853: 178 sort, -i r. d. 'сортъ, видъ, родъ'
Murded: sort : `sordi 'liik; tõug' Kuu Lüg Vai; sort (soŕt) : sordi S L KPõ I VlPõ M sporT V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1170 soŕt : soŕdi 'Sorte, Art'; EÕS 1937: 1426 sort '(Sorte)'; ÕS 1980: 652 sort; Tuksam 1939: 906 Sorte 'sort'
Käsitlused: < sks Sorte, vrd vn сорт EEW 1982: 2879; < sks Sorte 'sort; liik, laad' EES 2012: 484; EKS 2019
Läti keel: lt zarta 'die Sorte, die Rasse' ME: IV: 691; lt zorte, zurte 'Sorte' Sehwers 1953: 165
Sugulaskeeled: sm sortti [1697] 'laji, laatu / Sorte' < rts sort SSA 3: 103; lv zort 'sort / šķirne, suga, zorte' LELS 2012: 377; vdj sortta, sortti 'sort, liik / вид, сорт' VKS: 1170

taherperi, taherperi 'nn lauaõlu' < asks tafelber 'lahja õlu'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: taherperi (-päri) 'lahja õlu; õllepära' Hlj Sa Muh Rei Khn Ha JMd Kad; taherber, -i Phl PJg Tor; taherpäär, -i SJn; tahenpäri Kei; tahämbär, -i Phl; taherpere Var; tahe(n)pere Ris; taheverre (taevere) Ris; tahjelpäri Han; taherpill, taherpilli Mus Emm Käi Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1224 tahelperi '= taherperi'; taherperi : taherperi 'zweite Auflage von Bier D); Bierwirze (NW)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tafel-bêr 'dünnes Tischbier'; Schiller-Lübben 'gewöhnliches, dünnes Bier'; MND HW III tāfelbêr, -bîr; taffel- 'leichte dünne Sorte Bier'
Käsitlused: < kasks tafel-ber 'dünnes Tischbier' EEW 1982: 3040
Läti keel: lt tãpiņš 'Frauenbier, Halbbier, Dünnbier' < sks Tafelbier ME: IV: 148

veebiliides @ veebihaldur