|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kumm1, kummi 'sump; kalakast' < asks kumme 'id.', vrd sks Kumme 'suur anum'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 124 kum 'der Fischkasten'; Hupel 1780: 194 kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
- Murded: kumm : kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm : `kummi Lüg; kuḿm : kummi sporeL EMS IV: 14; koḿm : kommi 'käänivõrk' Ran EMS III: 528
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm : kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm : kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd sump'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter'; MND HW II: 1 kumis 'Fischbehälter'; Paul 1956: 352 Kumme 'nordd. große Schüssel, Napf'
- Käsitlused: < kasks kom, kumme Liin 1964: 49; < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Liin 1968: 50; < ? lms EEW 1982: 1040; < kasks kum(me) '(anum)' Raun 1982: 55; < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' EES 2012: 191; EKS 2019
- Läti keel: lt † kumbis 'Fischkumme' < kasks kumme 'rundes, tiefes Gefäß' Sehwers 1918: 46, 151; kumbis, kummis, kuma 'Fischkumme' < asks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' Sehwers 1953: 60; kumbis 'die Fischbehälter im Wasser, die Fischkumme' < kasks kumme ME: II: 310
- Sugulaskeeled: lv kum̄ 'kleine schüssel' < kasks kumme Kettunen 1938: 161
liik1, liigi 'purje servaköis' < asks lîk 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: liik : liigi 'purje äärenöör' Pöi Hi Rid Khn Tõs Hää Ris; liik : `liigi Jõe Kuu VNg EMS V: 188
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563, 566 leik : leigi (D) 'Einfassungsstrick am Segel'; līk : ligi (I) 'Leik, Einfassungsstrick am Segel'; līt : līda (D), līda-köiź 'Einfassungsstrick am Segel'; EÕS 1925: 388 liik 'purjeservi ümbritsev köis (Liek od. Leik)'; ÕS 1980: 369 liik 'purje serva tugevdav köis'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk 'Saum od. Kantentau des Segels'
- Käsitlused: < asks Liek, leik 'Einfassungsstrick am Segel' [‹ hol lijk] GMust 1948: 41, 81; < vrd kasks lîk EEW 1982: 1300; < kasks lîk Raun 1982: 75; < asks līk 'köis purje ääristamiseks' EES 2012: 239; EKS 2019
- Läti keel: lt lĩķis 'dicke Schnur, mit der das Segel eingehautet wird' < asks līk 'das Tau am Saume der Schiffssegel' Sehwers 1953: 73
- Sugulaskeeled: sm liikki, liiki [1863] 'purjeen palleköysi / Liek, Einfassungstau des Segels'; is līkki; ee liik; lv līk < rts lik, kasks līk, hol lijk SSA 2: 73; sm liikki 'Liek, Einfassungstau des Segels' < rts lik ~ kasks lîk Bentlin 2008: 74; lv lī`k 'strick, mit dem das segel eingekantet wird' < kasks lîk Kettunen 1938: 197; lv līk 'liik (purje ääris) / līkis (buras apmalojums)' LELS 2012: 169
liist2, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
- Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
- Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
- Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
- Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171
poort1, poordi 'ääris(pael), tress' < sks Borte 'id.', vrd bsks Borte 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1862
- Vana kirjakeel: Jannsen 1862: 168 wägga illusad seina-tapetid ja pordid .. keige oddawama hinna eest
- Murded: puord (-t) : `puordi 'äär riidel' R; poort : poordi (-uo-) 'triip, ehisriba' Krj Mar Vig Kir Koe Sim; poŕt : poŕdi 'pruudipärg' Ris; porde 'tapeedi ülaääris' Ans Han Mih VMr Nõo; porte 'tapeedi ülaääris; seeliku ehisääris' Plt KJn Hls EMS VII: 684
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōŕt : pōŕdi 'Spitze, Borte, Tresse'; pōŕd : pōri (pt) '= pōŕt'; EÕS 1930: 811 poort '(palmitsetud) nöör, pael, lint (Posament, Borte, Tresse)'; ÕS 1980: 529 poort 'ääris'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borde 'Saum, Leiste, Einfassung, Besatz; Brustband, Gürtel'; MND HW I bōrde 'Saum, Einfassung, Borte, Besatz, Brustband, Gürtel'; Kobolt 1990: 70 Borde, Borte 'Besatz, Daum, Leiste'
- Käsitlused: < asks bôrde Ariste 1972: 95; < sks Borte ~ ? bsks Borde EEW 1982: 2141; < kasks borde Raun 1982: 126; < asks borde 'pael, äär, ääris, kant', sks Borte 'poort, ääris, pael' EES 2012: 380; < sks Borte 'poort, ehispael' EKS 2019
- Läti keel: lt † burde [1638 Burrde] 'Borte, Einfassung, Zierat' < kasks borde Sehwers 1918: 85, 145; borde, burde < sks Borde 'Einfassung' Sehwers 1953: 15, 22; lt burde 'Borte' < kasks bōrde Jordan 1995: 58; lt bùrte, bùrts 'ein Haarband' < kasks borde EH: I: 254, 255
- Sugulaskeeled: sm poorti (poortti, poortu) 'tapetin, kankaan t. vaatteen reunassa oleva koristenauha / Borte' < rts bård 'reunus, päärme; reunuskoriste' [‹ sks Borde, Borte ’reuna, reunus’] SSA 2: 396; lv buò̯r´ 'borte, tresse, verzierung' < bsks bord Kettunen 1938: 32; lv bort 'poort, äärekaunistus / apmale' LELS 2012: 46
tumm, tumma 'keeletu' < kasks stum 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 384 IEsus ajas ütte kurratti welja, se olli tum, ninck se sündi, kui se kurrat welja letz, pajatis se tum; Stahl 1637: 119 tum : tummi∫t '∫tum'; Stahl HHb III 1638: 51 ∫ih∫ rehcki∫ ∫e tum 'da redet der Stumme'; Gutslaff 1647-1657: 237 sihs toihit nem. ütte Tumme Innemisst t. mannu; Göseken 1660: 94, 404 tumm/ i 'Stum'; Tum 'Stum mutus'; Vestring 1720-1730: 260 Tum, -ma 'Stumm'; Helle 1732: 193 tum 'stum'; Piibel 1739 ohkas ja ütles tummale: Ewata! se on: sa lahti!; Hupel 1780: 291 tum, -ma r., d. 'stumm'; Hupel 1818: 257 tum, -ma, od. -mi r., d. 'stumm'; Lunin 1853: 204 tum, -ma ~ -mi r. d. 'нѣмой, безгласный'
- Murded: tumm : `tumma R(`tumma Vai, tumm : `tumme Lüg); tumm : tumma Jäm Khk Kaa Muh Emm Käi L KPõ Iis Trm Lai Plt KJn Vil San; tumm, tummi (-e) Pha Vll Emm Rei Phl Kod; tuḿm, tuḿmi M TLä V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tumm, tumma 'stumm'; kuŕt tumm 'taubstumm'; ÕS 1980: 737 tumm
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stum 'stumm'; MND HW III stum, stom 'stumm, physisch unfähig zu reden; laulos, klanglos; schweigend'
- Käsitlused: < asks Stumm(e) Liin 1964: 58; < kasks stum Ariste 1963: 106; Raun 1982: 184; < kasks stum ~ sks stumm EEW 1982: 3353; < asks stum 'tumm' EES 2012: 554; EKS 2019
värvel, värvli 'kahekordne riideriba vöökoha ümber, varrukasuus' < bsks Querl ~ Querdel 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `värvel VNg Jõh Käi sporLä Tor sporK I; `värbel sporL; `värdel sporS Kse; värrel Jäm Khk Mus Lih Var Pä M TLä Rõu; `väŕ(d)li sporT sporV; `väl´dri VId; värl Kuu VNg Lüg Jõh Khk Käi; `värdlis (-üs) Vai EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1489 wärwel : wäŕwli 'Querl, Hosenquerl (= werwel)'; werbel : weŕbli 'Querl (am Rock, am Aermel)'; werdel : werdli '= werbel'; EÕS 1937: 1693 värvel; ÕS 1980: 810 värvel
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 74 Querl 'Bund (Hose, Rock)'; Am Querl der Hose merke ich, daß ich zugenommen habe; Deutschbaltisch 2019 Querl 'ein doppelt eingeschlagener, schmaler Streif, damit ein Stück Wäsche da, wo es in Falten gereihet, eingefaßt wird (Gutzeit 1890)'; MND HW II: 2 querder, quarder, querdel 'Lederstreifen zur Verstärkung des Schuhes; Gewebestreifen an Kleidungsstücken der den Saum bes. des Halsausschnittes und der Ärmel abschließt und rafft'
- Käsitlused: < bsks Querl ~ Querdel 'värvel' Raun 1982: 213; < bsks Querl EEW 1982: 3989; EES 2012: 621; EKS 2019
- Läti keel: lt kverle 'Einfassung des oberen Randes eines Weiberrocks' < bsks Querl 'ein Streifen von Leinwand oder dergleichen zur Einfassung der Falten, daher Halsquerl, Rockquerl, Händequerl' Sehwers 1953: 62
