|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
- Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'; Tuksam 1939: 618 Latte 'latt'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
- Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
- Muud keeled: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
- Sugulaskeeled: sm latta 'lista, kapea laatta; litteä vaaitustanko' NS III 1978: 73; lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584
maat2, maadi 'laevakapteni või tüürimehe abi' < asks mât(e) 'id.', sks Maat 'id.'
- Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; sks laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, Geselle; Schiffsgefährte, Matrose'
- Saksa allikadA: EWD 2005: 821 Maat 'Unteroffizier der Marine'; mnd. māt 'Kamerad'
- Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' GMust 1948: 69, 83; < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' EES 2012: 269
mööbel, mööbli 'toakraam, eluruumi sisustus' < sks Möbel 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `mööbel (-üö-) '(elu)ruumide sisustuselemendid' Kuu Jäm Vll sporL Ris Juu VJg Iis Trm KJn; `möövel Muh Rei; `mü̬ü̬bel Hää KJn Hls Hel San; `mü̬ü̬bli (-le) Nõo sporV; `nü̬ü̬bel Trv Krk; `nü̬ü̬bli Vas EMS VI: 384
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 679 mööbel, -i '= mēbel'; mēbel : pl. mēbled, mēblid 'Meubel'; Grenzstein 1884: 92 mööbel (Möbel) 'majariist, nagu tool, kapp'; EÕS 1925: 555 mööbel 'toakraam'; ÕS 1980: 443 mööbel; VL 2012 mööbel '(sks Möbel ‹ ld mobilis 'liigutatav')'; Tuksam 1939: 684 Möbel 'mööbel, majasisustus, -kraam'
- Käsitlused: < sks Möbel 'mööbel' EEW 1982: 1632; EES 2012: 299; EKS 2019
- Muud keeled: rts möbel [1650] 'mööbliese' RES 2004: 646; lt mēbeles 'Möbel' VLV 1944: 360; lt mēbeles 'mööbel' ELS 2015: 533
- Sugulaskeeled: sm mööpeli [1874] 'huonekalu / Möbel' < nrts möbel SSA 2: 198; vdj meebeli 'mööbel / мебель' VKS: 711
palderjan, palderjani 'rohttaim ja selle juurikaist saadav droog (Valeriana)' < bsks Balderjan 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1858
- Vana kirjakeel: Masing 1822a: 323 Kassi kusse rohhi 'Katzenbaldrian'; Jannsen 1858: 281 siis walla sedda 4 lodi Baldrianijuurde ja 4 lodi kalmussejuurde peäle
- Murded: palderja(a)n 'rohttaim; palderjanitinktuur' eP M TLä; `palderja(a)n RId; paldõrjaan (-ń) V; palderjaal (-l´) Tor Saa EMS VII: 146
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 palderjan, -i (paldriān) 'Baldrian (Valeriana offic. L.)'; ÕS 1980: 488 palderjan 'bot ravimtaim: Valeriana'; Tuksam 1939: 110 Baldrian 'palderjan'
- Saksa allikadA: Kobolt 1990: 57 Balderjan 'Baldrian'
- Käsitlused: < sks Baldrian 'palderjan' EEW 1982: 1908; EES 2012: 349; < bsks Balderian (= sks Baldrian teisend) 'palderjan' EKS 2019
- Muud keeled: rts valeriana [1732] 'farm palderjan (droogina)' RES 2004: 1224; lt buldrijāns, buldurjānis 'Baldrian (Valeriana officinalis)' < kasks bulderiān 'Baldrian' Sehwers 1953: 20; lt bamberjāņi 'Baldrian' ME: I: 261; lt baldriāns 'palderjan' ELS 2015: 602
- Sugulaskeeled: sm valeriaana [1644] 'virmajuuri, Valeriana / Baldrian' < nrts valeriana SSA 3: 397; vdj valerjana 'palderjan / валеряна, валериана' VKS: 1471
vall2, valli 'purjenöör või -tross' < sks Fall 'id.', rts fall 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: vall : `valli 'purjenöör' R(`valli VNg); vall : valli Hi; val´l : valli Sa; val´l : val´li L EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; ÕS 1980: 770 vall 'mer nöör või tross purje ülestõmbamiseks'; Mereleksikon 1996: 465 vall '(hol val)'; VL 2012 vall 'laeva seisevtaglase tross' '(sks Fall ‹ hol val)'; Tuksam 1939: 297 Fall '(Hißtau) raatõsteköis'
- Käsitlused: < sks Fall 'Fall, Tau zum Aufhissen einer Raa oder eines Segels' GMust 1948: 38, 95; SSA 3: 401; < sks Fall 'vall, purjetross', vrd rts fall 'vall' EEW 1982: 3685-3686; EES 2012: 589
- Muud keeled: rts fall [1689] 'mer vall, köis purje ülestõmbamiseks' RES 2004: 246; lt falle (virve buras pacelšanai) 'vall' LELS 2012: 61; ELS 2015: 978
- Sugulaskeeled: sm valli, falli [1863] 'raa'an t. purjeen nostoköysi / (seemänn.) Fall' < nrts fall SSA 3: 401; SKES: 1623; vdj valli < sm ~ ee SSA 3: 401; lv fal 'falte; taljen bzw. taue, mit denen rahen und segel gehisst werden' < sks fall Kettunen 1938: 54; lv fal 'vall (nöör purje heiskamiseks) / falle (virve buras pacelšanai)' LELS 2012: 61; vdj faala, valli 'vall (tross või köis purje ülestõmbamiseks) / фал' VKS: 223, 1475
vermut, vermuti 'koirohi; vein' < sks Wermut 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend, tõenäoliselt Gösekeni omalooming.]
- Esmamaining: Haljaspõld 1937
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 421 koijrochto wijhn 'wermuht, absinthites'; Masing 1822a: 323 Koi rohhi 'Wermuth'
- Eesti leksikonid: Haljaspõld 1937: 1383 vermut 'sks: koirohu lehtedest ja õitest valmistatud tinktuur'; ÕS 1980: 784 vermut '(vein)'; Tuksam 1939: 1118 Wermut 'koirohi; (Branntwein) absint; (Wein) vermut'
- Käsitlused: < sks Wermut EEW 1982: 3797; < sks Wermut 'koirohi; vermut' EKS 2019
- Muud keeled: rts vermouth, vermut [1660] 'vermut' RES 2004: 1243; lt vẽrmedes 'Wermut' < kasks wermede 'Wermut' Sehwers 1953: 156; lt pl. vērmeles 'Wermut' VLV 1944: 642; lt vermuts 'vermut' ELS 2015: 1002
- Sugulaskeeled: sm vermutti 'koiruoholla, pomeranssikuorilla, kanelilla yms. maustettu viini(laji)' NS VI 1978: 447
vurts|vasser, -vasseri 'kõnek kihisev jook (nt limonaad)' < sks Furz 'peer + sks Wasser 'vesi''
- Esmamaining: EKI KK: 1920
- Murded: vurts`vasser : -`vasseri 'van nalj limonaad; gaseeritud vesi' Kaa Pär EKI MK
- Eesti leksikonid: EKI KK August Kitzberg 1920: igaühe kõht ei kannata seda joomaaega, mille nimi on vurtsvasser; Oskar Luts 1940: linnas ei öeldagi mõdu, vaid vurts ehk vurtsvasser; EKSS 6: 416 vurtsvasser, -i 'kõnek (kihiseva joogi kohta)'
- Käsitlused: < ee vurts + sks Wasser 'vesi' EKS 2019
