[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

arsenal, arsenali 'erivahendite varu või kogu; relvaladu' < sks Arsenal 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1867
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 318 Arsenal 'vt Zeughaus'; Hupel 1818: 635 Zeughaus 'tük hone r. d.; söa riistade hone r.'; Jannsen 1867 20. IX: arsenal (söariistade hone)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 797 sõa-rīstade-hōne 'Zeughaus, Arsenal'; EÕS 1925: 21 arsenal 'sõjariistade ladu ühes töökodadega'; ÕS 1980: 53 arsenal 'relvaladu koos töökodadega; ka piltl'; Tuksam 1939: 66 Arsenal 'arsenal, relvistu'
Käsitlused: < sks Arsenal 'arsenal' EKS 2019
Läti keel: lt arsenāls 'Arsenal' VLV 1944: 52; lt arsenāls 'arsenal' ELS 2015: 52
Sugulaskeeled: sm arsenaali 'arsenal, relvistu' Mägiste 1931: 16

element, elemendi 'algaine; koostisosa' < sks Element 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 67 ninck need Elementit suhre pallawa kahn sahwat errasullama; Gutslaff 1648-1656 neiht Elementit sahwat pallaman maha pohtatut sahda; Göseken 1660: 88 Element 'Element'; Hupel 1780: 146 element, -i d. 'Element'; Lunin 1853: 18 element, -i d. 'стихiя, элементъ'
Murded: eleme·ńt Kos; elemeńt Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlement : ēlementi 'Element'; Wiedemann 1893: 94 *element : elementi (ēlement) 'Element'; EÕS 1925: 56 element 'alge, põhiosis; põhiõpetus; keem algollus'; ÕS 1980: 106 element 'algaine, koostisosa; sobiv keskkond; isik(ud); keem aine, mida keemiliste menetlustega ei saa lihtsamaiks osadeks lahutada; el (elektrienergia allikas)'; Tuksam 1939: 251 Element 'element, algollus, põhiaine; loomulik keskkond; alge'
Käsitlused: < sks Element 'element' EEW 1982: 183; EKS 2019
Läti keel: lt elements 'Element' VLV 1944: 168; lt elements 'element' ELS 2015: 105
Sugulaskeeled: sm elementti [Agr] '(aines-)osa / Element' < rts element SSA 1: 102; lv element 'element / elements' LELS 2012: 58

hümn, hümni 'ülistuslaul' < sks Hymne 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 75 Himne ehk Himnus on üks waimolik kitusse laul. Himnedest oleks mele tulletada: Sind Jummal kidame
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 132 *himne; himnus 'Hymne'; Grenzstein 1884: 38 hümne (Hymne) 'wägew, kõrgemõtteline laul, nagu „Jumal keisrit kaitse sa“'; Suurkask 1908: 35 hümnus 'wägew, kõrgemõtteline kiituselaul, riigilaul'; EÕS 1925: 111 hümn 'lüüriline luuletus, mis väljendab pidulikke, ülevaid tundmusi, usuline ülistuselaul'; ÕS 1980: 176 hümn; Tuksam 1939: 516 Hymne 'hümn; (kirchlich) kiituslaul'
Käsitlused: < sks Hymne 'hümn' EEW 1982: 470; EKS 2019
Läti keel: lt himna 'Hymne' VLV 1944: 285; lt himna 'hümn' ELS 2015: 178
Sugulaskeeled: sm hymni [1865] < rts hymn Häkkinen 2004: 230; lv himn 'hümn / himna' LELS 2012: 66; vdj gimna 'hümn / гимн' VKS: 231

kammlaad, kammlaadi 'soalaad, -raam' < sks Kammlade 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kammlaad (-laat´) 'soalaad' Hlj sporPä Hls Puh Har; kammlaed (-laid) sporLä; kammelaad (-laed) L VJg; `kamlat(e), -plat(e), -plait Jõh Vig Aud PJg VJg Hls Puh EMS II: 621
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 kamm-lād´ 'Weberlade'; EÕS 1925: 171 kammlaad 'kammlaegas, soa kloovid, raam (kangastelgedel)'; kammlaegas 'Kammlade'; ÕS 1980: 231 kammlaad 'soaraam (kangastelgedel)'
Läti keel: lt kamlāde 'Kammlade' Sehwers 1918: 46; lt ķem̃(m)lãde, kam̃ (m)lãde 'Kammlade' Sehwers 1953: 63

ploom1, ploomi 'looma siserasv' < asks vlome 'id.' ~ sks Flom(en) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 loomi 'Flomen'; Lithander 1781: 21 Kui ep olle neero rasw, siis woib nattuke woid wotta
Murded: pluom : `pluomi 'ploomirasv, looma siserasv' Kuu; ploom : ploomi (-uo-) Hi sporKPõ I Plt; plu̬u̬m : ploomi sporT; loom : loomi sporSa Muh Lä PJg Jür; lu̬u̬ḿ : loomi Krk EMS VII: 597; `pluomi(rasv) R; (p)loomi(rasv) Sa Rei L Kei VMr Kad Trm Kod Pal Plt; loomi(rasu) M; ploomi(rasu, -rasõv) T Urv Räp EMS VII: 598
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 927 sea-plōmid 'Schweineflaumen'; ÕS 1980: 522 ploomirasv 'sea kõhuõõne rasv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlome 'Nierenfett der Schweine, Schmalzfett der Gänse, Fett der Fische'; smer-vlome '(tautol.) Fett'; Schiller-Lübben vlome 'Fett, bes. das Nierenfett der Schweine, sowie das Schmalzfett der Gänse'; MND HW I vlôme 'rohes talgiges Fett bes. Bauchfett der Schweine'
Käsitlused: < kasks vlome Liin 1964: 55; Liin 1968: 53; Hinderling 1981: 137; Raun 1982: 125; < sks Flom ~ kasks vlome EEW 1982: 2105; < asks vlome ~ sks Flom, Flomen, Flaum 'ploomirasv' Uibo 2010b: 924; EES 2012: 376

regioon, regiooni 'maa-ala, piirkond' < sks Region 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1636 *regiōn, -i 'Region'; EÕS 1930: 1063 regioon 'ala, (keha-, maa-, õhu-)piirkond; geogr valdkond'; ÕS 1980: 581 regioon 'ala, piirkond, valdkond'; Tuksam 1939: 798 Region 'regioon, valdkond, piirkond'
Käsitlused: < sks Region 'regioon' EKS 2019
Läti keel: lt reģions 'regioon' ELS 2015: 716

särp, särbi 'lai õlalint' < sks Schärpe 'id.'

Esmamaining: Perno Postimees 1871
Vana kirjakeel: Perno Postimees 1871 03. III: temma shärpe ja must kotka orden; Haljaspõld 1933: 1286 šärp '(saksa schärpe), lai lint, mida kannavad ametlikud esindajad matustel, üliõpilasorganisatsioonides ja muil pidulikel juhtudel'
Murded: särpe 'lai vöö, kleidivöö; lehv (juustes)' Saa Plt Pst; särbe Juu EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1478 särp '(Schärpe)'; 1500 [šärp] 'vt särp'; ÕS 1980: 676 särp 'ümber keha või üle õla kantav lai lint'; Tuksam 1939: 837 Schärpe 'särp, õlavöö'
Käsitlused: < sks Schärpe 'särp' EEW 1982: 2991; Raun 1982: 166; EKS 2019

tsoon, tsooni 'piirkond, (maa)ala' < sks Zone 'id.'

Esmamaining: Koli-ramat V 1854
Vana kirjakeel: Koli-ramat V 1854: 26 Ma kohtadest ehk tsonidest; Jakobson 1868: 19 Maawööd ehk zoonid
Murded: tsu̬u̬n : tsooni Hel EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1334 *tsōń, -i 'Zone'; EÕS 1937: 1576 tsoon 'vööde (maa)vöö; piirkond'; ÕS 1980: 732 tsoon 'vööde, vöönd, piirkond, ala'; Tuksam 1939: 1152 Zone 'tsoon; [maa]vöö; vöönd, piirkond'
Käsitlused: < sks Zone 'vöönd, tsoon' EEW 1982: 3304; EKS 2019
Läti keel: lt zona 'tsoon' ELS 2015: 907

veersekk, veerseki 'kahe poolega kott' < sks Quersack 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 447 Quersack 'paun r. d.'; Hupel 1818: 290, 507 wöör-kot r. 'Quer- od. Mantelsack'; Quersack 'paun r. d.'
Murded: veersekk Kaa Pst Hls Krk; seersekk Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1352 wērsek, -i 'Quersack'; EÕS 1937: 1654 veersekk '(Quersack)'; ÕS 1980: 781 veersekk 'etn üle õla kantav kahe poolega kott'; Tuksam 1939: 782 Quersack 'kaksikkott'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-sak 'Aussentasche an einer Stangentasche'; sak, pl. sek 'Sack, Geldsack'; MND HW I vȫrsak 'Vordertasche'
Käsitlused: < sks Quersack EEW 1982: 3778
Läti keel: lt dvērzaks 'Quersack' < asks dwērsakk 'Quersack' Sehwers 1953: 30; lt vẽrzaka 'Quersack' Sehwers 1953: 157; lt verzaka 'ein langer, unordentlich zusammengebundener Packen' ME: IV: 543
Sugulaskeeled: lv vǟrza-kot̄´ 'quersack' < sks Kettunen 1938: 510

veebiliides @ veebihaldur