|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
napp1, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'
- Esmamaining: Hornung 1693
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
- Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
- Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < rts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784
paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
- Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
- Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
- Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
- Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < mr pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141
tapp, tapi 'ühenduspulk; prunt' < kasks tappe 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1408
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1408 Tappe; Göseken 1660: 301 tapp, -i 'Zapffe'; Göseken 1660: 231, 479 Tappi 'Heber / Zapffe Sipho'; Virginius 1687-1690 Kaks Jalga iggal lauwal, nende Tappide kohhal; Hornung 1693: 32 Tap : Tappi / Acc. pl. Tappisid 'der Zapffen'; Vestring 1720-1730: 242 Tap, -pi 'Der Zapfen'; Helle 1732: 186, 322 tap 'der Zapfen'; Piibel 1739 Kaks tappi olli ühhel laual körwastikko teine teise wasto; Hupel 1780: 280 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Hupel 1818: 240 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Lunin 1853: 189 tap, -pi r. 'кранъ, втулка, затычка'
- Murded: tapp : tabi '(palkide) ühenduspulk; (hinge)konks; lähkri prunt' Kuu Hlj VNg; tapp : tappi Lüg Jõh IisR; tapp (taṕp) : tapi S Lä sporPä KPõ I Äks Plt KJn M Ran Ote Rõn San sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1237 tapp : tapi 'Zapfen'; ÕS 1980: 697 tapp '(uksel, palgil)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tappe 'Zapfen'; tappen 'zapfen, verzapfen'; Schiller-Lübben tappe 'Zapfen, Stöpsel in einem Faße, oder die statt dessen eingesteckte Röhre oder Pfeife zum Ausschenken'; MND HW III tappe 'Zapfen, Verschlußstück zum Absperren von Ausläufen und Flüssigkeitsleistungen, Spund'
- Käsitlused: < kasks tappe Viires 1960: 199; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3079; Raun 1982: 172; < asks tappe 'puupulk, prunt' EES 2012: 515; EKS 2019
- Läti keel: lt tapa [1638 tappis] 'Zapfen' < kasks tappe 'Zapfen' Sehwers 1918: 51, 98, 162; Sehwers 1953: 141; tapa 'Zapfen, Pflock' < kasks tappe 'Zapfen' Jordan 1995: 103
- Sugulaskeeled: sm tappi [1637] 'Zapfen, Stift, Dübel' < rts tapp 'tappi, tulppa' [‹ kasks tappe, sks Zapf(en)]; is tappi, tappu; krj tappi 'veneen, tynnyrin tms. tulppa; tappi' < sm tappi; lv tapā < lt tapa 'tappi' [‹ asks] SSA 3: 270; lvS tapp 'Schnauze an Gefäßen' SLW 2009: 193; lv tap̆pà 'zapfen, spund, nabe' < kasks tappe Kettunen 1938: 409; lv tapā 'tapp, punn / tapa' LELS 2012: 317
took, toogi 'prunt' < asks dōvicke 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: took : toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk : togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Salem 1890: 401 took : toogi 'затычка (у лодки)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dovicke 'Tappe'; dôk 'Tuch, bes. um den Kopf; ein bestimmtes Mass für Tuch'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'
- Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' GMust 1948: 51, 93
- Vrd töök
töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < asks dȫveke 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: töök : töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjumaal lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) EKI MK; töök : `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj Ariste 1940a: 31-32
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
- Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' Ariste 1940b; < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' GMust 1948: 95
- Vrd took
