|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 10 ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; Göseken 1660: 315 Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; Virginius 1687-1690 sis surri Tebora, Rebekka Am; Hornung 1693: 32 Am : Amme 'eine Amme'; Helle 1732: 86, 321 am 'die Amme'; Hupel 1766: 156 se naene kes emma assemel on, se am; Hupel 1780: 142 am : amme r. d. 'die Amme'; Lunin 1853: 13 am : amme r. d. 'кормилица'
- Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel EMS I: 324
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm : amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja'
- Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme'
- Saksa allikadA: EWD 2005 Amme 'Nährmutter'
- Käsitlused: < kasks amme 'Amme' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 4; < sks Amme ~ kasks amme EEW 1982: 70; < sks Amme SSA 1: 73; < asks amme 'amm' EES 2012: 50; EKS 2019
- Läti keel: lt am̃ma, am̃ba, em̃ba, em̃ma [1638 Amba, Amma] 'Amme' Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31
- Sugulaskeeled: sm amma [Agr] 'lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin' < rts amma [‹ asks amme] SSA 1: 73; lvS ämm, äm 'Amme' SLW 2009: 228; lv äm̄ 'amme' Kettunen 1938: 513; äm 'amm / zīdītāja' LELS 2012: 41
pojeng, pojengi 'aiailutaim, püsilill (Paeonia)' < bsks Pojenge 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: Hupel 1766: 19 seäl sees se juur kaswab mis saksad Peonid ehk Pojennid nimmetawad
- Murded: pojeng, -i 'suurte õitega püsilill' Tor; pujeng, -i Lüg Mus IisK Plv(-ń); pujińg Krk; pujänk : pujängi Ris; pujöng Mus; pujeen (-ń) Tõs Trv; pujanka Muh; pl puiandi Har; pullong Jäm EMS VII: 634
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 889 *pōjenn, -i 'Päonie'; *pēoni 'Päonie'; EÕS 1930: 797 pojeng 'aialill (Paeonia; Pfingstrose)'; EÕS 1930: 523 pojeng 'bot ilutaim (Paeonia)'; ÕS 1980: 523 pojeng 'bot ilutaim'; Tuksam 1939: 740 Päonie 'pojeng (taim)'
- Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 207 Pojenge 'Pfingstrose, Päonie'; Deutschbaltisch 2019 Pojenge 'Päonie, Pfingstrose (Gutzeit 1887)'
- Käsitlused: < kasks pione 'Päonie' EEW 1982: 2212; Raun 1982: 130; < bsks Pojenge 'pojeng' Uibo 2008: 461-462; EKS 2019
- Läti keel: lt puģeņe [1782] 'Päonie' < asks pujenge, bujenge, bugönje '(Paeonia officinalis)' Sehwers 1953: 96; lt peonija 'Päonie' VLV 1944: 388; lt peonija, pujene 'pojeng' ELS 2015: 648
- Sugulaskeeled: sm pio(o)ni 'pojeng, peoonia' Mägiste 1931: 409; lv pojēn 'paenia' < sks peonia [auf eine balt.-deutsche form] Kettunen 1938: 305; lv pojēn 'pojeng / peonija' LELS 2012: 250; vdj pioni 'pojeng / пион' VKS: 924
tenor, tenori 'kõrge meeshääl' < sks Tenor 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1860
- Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 188 ning ka mönni kulus Tenori ja Soprani laulja; Erlemann 1864: 65 Meeste heal jaotakse kolmeks jaoks: Tenor, Pariton ja Pass
- Murded: tenor, -i 'kõrge meeshääl' Lüg Kod; tenur (-ŕ) VJg Plt Trv TLä; tinor (-uo·r, -ur) Tor Kos KJn; `teenor Tõs; tenoo·r Kse; `tienor VNg EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 *tēnōr, -i 'Tenor'; Grenzstein 1884: 153 tenor (Tenor) 'segakooris bassi ja alto wahemine hääl, meestekooris kaks ülemat häält'; EÕS 1937: 1537 tenor 'kõrge mehehääl'; ÕS 1980: 705 tenor 'muus kõrge meeshääl; selle häälega laulja'; Tuksam 1939: 962 Tenor 'tenor'
- Käsitlused: < sks Tenor 'tenor' EKS 2019
- Läti keel: lt tenors 'Tenor' VLV 1944: 521; lt tenors 'tenor' ELS 2015: 879
- Sugulaskeeled: sm tenori [1669 tenorist] 'korkea miesääni / Tenor' < rts tenor SSA 3: 284; Häkkinen 2004: 1299; vdj tenori 'tenor / тенор' VKS: 1283
toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
- Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
- Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
- Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
- Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202
