|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
plink, plingi 'tihe, sile' < sks flink 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 243 plink r. 'tüchtig; taugliches'; Hupel 1818: 185 plink, -i r. 'tüchtig; gebiegen; compact; dicht'; Lunin 1853: 143 plink, -i r. 'крѣпкий; здоровый; чистый; плотный'
- Murded: plink (-ń-) : plingi (-ń-) 'tihke, tihe; tükkis' Käi sporLä Pär Äks Ris Rap Juu Jä VJg Sim sporI Plt KJn Hel sporT VLä Rõu; plink : `plingi R; link : lingi Mus Krj Rei sporL Ris Juu KJn Pil SJn Kõp M San EMS VII: 590
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 pliṅk : pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; EÕS 1930: 792 plink 'ka agr tihke, sitke (fest); anat compactus'; ÕS 1980: 521 plink 'tihe, sile, sitke'; Tuksam 1939: 322 flink 'väle, kärmas, nobe'
- Käsitlused: < sks flink EEW 1982: 2103; < sks flink 'kärmas, nobe, väle' ~ rts flink 'kärmas, nobe, väle' EES 2012: 376
- Läti keel: rts flink 'väle, kärmas, bobe' RES 2004: 263
- Sugulaskeeled: sm flinkki [1874] 'nopsa, vikkelä; ahkera; taitava; kunnollinen; mukava, sopiva / flink; gut; schön' < nrts flink 'vikkelä; joutuisa' SSA 1: 116
tihti 'sageli; tihedasti' < asks dicht(e) 'id.', sks dicht 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88, 158 Tichti/ i 'Dicht'; tichti 'Dichte / Fest'; Vestring 1720-1730: 248, 258 tihti; Hupel 1780: 284, 289 tihti r. d. 'deicht Ad.'; tühti r. 'oft, laut, dicht Ad.'; Hupel 1818: 245 tihti r. d. 'deicht; oft'; Lunin 1853: 193 tiht, -i r. d. 'частый, плотный'; tihti r. d. 'плотно, часто'
- Murded: `tihti 'sageli; tihedasti' R Khk Muh Emm Rei L sporKPõ Iis Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Trv Hls TLä Ote San VLä Rõu Plv EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihti lugu, tihti 'oft'; ÕS 1980: 710 tihti; Tuksam 1939: 196 dicht 'tihe; tihke; plink; tihedasti, tihedalt'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 dicht(e) 'dicht; stark, tüchtig; heftig, sehr'; Schiller-Lübben dicht(e) 'stark, tüchtig, heftig, sehr; treu, wahrhaftig'; MND HW I dichte, dicht 'dicht; fest gefügt, zusammenhaltend, undurchlässig; häufig, ununterbrochen; nage, nahebei'
- Käsitlused: < kasks dichte, dicht 'tihe' Liin 1964: 65; < kasks ~ sks dicht EEW 1982: 3149-50; < vrd kasks dicht(e) 'väga' Raun 1982: 175; < asks dicht(e) 'tihe, paks, tugev; väga, ägedalt, kõvasti' ~ sks dicht 'tihe, paks; tihke; tihedalt' EES 2012: 527
- Läti keel: lt dikti [1644 dickt] 'derb, stark, laut' < kasks dichte Sehwers 1918: 86, 146; lt dikts 'derb, laut, stark; stark, laut; sehr' < kasks dichte, dicht 'stark, tüchtig; heftig, tüchtig; sehr' Sehwers 1953: 26; dikts 'laut, stark; sehr' < kasks dichte 'fest, stark, tüchtig; Adv: sehr' Jordan 1995: 60
- Sugulaskeeled: sm tihti (tihteä) [1787] 'tiukka, ahdas, tiivis, tihea; luistamaton / eng, (wasser)dicht; nicht rutschend' < rts dikt 'vahva, luja; tiukasti, tiiviisti' [‹ kasks, sks dicht] SSA 3: 290; SKES: 1289; is tihti 'tiivis, tiheä' < ee; vdj tihti 'tiheä' < sm ~ ee SSA 3: 290; lv dik̄t́ə̑, dik̄t́i 'laut, stark' < kasks dicht Kettunen 1938: 38; lv dikţõ 'pingsalt, tugevalt, väga / saspringti, dikti' LELS 2012: 53; vdj tihti 'tihedalt, tihedasti, tihti, sageli / часто' VKS: 1286
