|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kreem, kreemi 'salv, võie; vahukoor' < sks Creme, Krem 'id.', vrd rts kräm 'id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 501, 502 Krääm Wülling 'Cremefüllniß'; ja nenda sammoti panne se Krääm senna peäle
- Murded: kreem 'salv, määre' Pha Hi Han Tor Pär Saa Juu Jür Amb Lai Pst Hel Nõo; kriem R; reem Han Tor EMS III: 820
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426, 427 krǟm, -i 'Creme'; krēm, -i 'Creme'; EÕS 1925: 275 kreem 'vahukoor, vahule löödud koor; peenem seltskonna osa'; ÕS 1980: 308 kreem '(naha)võie, teat vahustatud toit; kollakasvalge'; Tuksam 1939: 180 Creme 'kreem; fig koorekiht'
- Käsitlused: < rts kräm 'kreem, vahustatud magustoit' Treiman 1976: 56; < sks Kreme (Creme) 'Hautsalbe; Schaumspeise; gelblich weiss' EEW 1982: 982; < sks Creme, Kreme, Krem 'kreem' EKS 2019
- Läti keel: lt krēms 'kreem' ELS 2015: 344
- Sugulaskeeled: lv krēm 'kreem / krēms' LELS 2012: 140; vdj kreemovõin 'kreem, kreemi värvi / кремовый' VKS: 484
moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
- Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
- Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
- Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
- Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162
raguu, raguu 'lihatoit' < sks Ragout 'id.', vrd rts ragout 'id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4 Hasseritud Ragu härja lihhast
- Murded: raguu· 'lihatoit' Khk; ragoo· supp 'segasupp' Mar EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1031 *rāgū 'Ragout'; EÕS 1930: 986 raguu 'lihalõikudest jm valmistatud toit (Ragout)'; ÕS 1980: 569 raguu 'kok hautatud liha-, aedvilja- või kalatükid kastmes'; Tuksam 1939: 785 Ragout 'raguu (liharoog)'
- Käsitlused: < rts ragout 'raguu, hautatud lihatükid kastmes' Treiman 1976: 61; < sks Ragout 'raguu' EKS 2019
- Läti keel: lt ragū 'Ragout' VLV 1944: 407
rulett, ruleti 'hasartmäng; rullikujuline toit' < sks Roulette 'id.', vrd rts rulett 'id.'
- Esmamaining: Jannsen 1880
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 80 Roulletid härja lihhast 'Rouletten von Ochsenfleisch'; Jannsen 1880 09.01: kas Teil siin mitte ümmargust kasti ei ole, mis Prantslased Roulette nimetavad
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 *rulet, -i 'Roulette (in der Kochkunst)'; Wiedemann 1893: 986 *rulet, -i 'Roulette (in der Kochkunst)'; EÕS 1937: 1167 rulett 'veeretamis, -õnneketas (Roulett[e])'; ÕS 1980: 602 rulett '(hasartmäng)'; EKSS 4: 892 rulett 'hasartmäng; kok. rullikujuline täidisega toit'; Tuksam 1939: 816 Roulette 'rulett'
- Käsitlused: < rts rulett 'rulett, rullikujuline toit' Treiman 1976: 62; < sks Roulette 'rulett' EEW 1982: 2552; EKS 2019
- Läti keel: lt rulete 'Roulette' VLV 1944: 425; lt (spēle) rulete 'rulett' ELS 2015: 739
- Sugulaskeeled: sm ruletti [1880] 'Roulette' < rts rulett SSA 3: 102
vürts, vürtsi 'maitseaine' < sks Würze 'id.' [Murdeist registreeritud virts on saksa Würtze baltisaksa hääldusvariant.]
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 208 Rohhud 'Gewürtz'; Lithander 1781: 216 Inglise Würtsiga
- Murded: vürts (-ŕ-) VNg JMd Trm; virts (-ŕ-) Kuu VNg Lüg Kaa Krj Pöi Muh Rei L sporKPõ Iis Kod Plt KJn M Puh San sporV; `virtsi VNg Vai EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1560, 1518 *wüŕts, -i '= wiŕts'; *wiŕts, -i 'Gewürz'; *wiŕtsima 'würzen'; Grenzstein 1884: 180 vürtsid (Gewürze) 'mitmed mõrudad ja magusad taimelikud söögiasjad, millega toit maitsewaks tehakse ja seedmist äratatakse'; ÕS 1980: 812 vürts; Tuksam 1939: 1137 Würtze 'vürts'; Tuksam 1939: 410 Gewürz 'vürts, maitseaine'
- Käsitlused: < sks Würze EEW 1982: 4005; Raun 1982: 213; EES 2012: 623; EKS 2019
- Läti keel: lt virces 'Gewürz' < sks Würze 'scharfen, angenehmen Geschmack mitteilende Speisezutat von Pflanzen' Sehwers 1953: 158; lt virca 'Würze' VLV 1944: 659; lt virces 'vürts' ELS 2015: 1047
- Sugulaskeeled: lv virts 'vürts / garšvielas, virces' LELS 2012: 367
