|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kahvel2, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
- Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
- Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
- Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
- Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
- Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228
kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < sks Käscher 'kalavõrk'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
- Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
- Läti keel: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
- Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ rts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116
märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
- Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
- Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
- Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151
piilar, piilari 'tugipost' < kasks pîlâr(e), pilar 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Piler : pihlri∫t 'Pfeiler'; Gutslaff 1648: 230 pîler 'Pfeiler'; Göseken 1660: 94 Pijler 'Pfeiler'; Göseken 1660: 320, 380 pijhler, -i 'Pfeiler (am Hause)'; pijhler 'seule columna'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917, 921, 899 pīlar : pīlari; pīler : pīleri '= pilder'; pīter : pīt´ri (NW) '= pilder'; pilder : pil´dri, pildre (I, W) 'Pfeiler'; EKSS 4: 223 piilar 'ehit lage või kaart kandev (jäme) tugipost'; ÕS 1980: 509 piilar '(kandiline) tugipost'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pîl(e)re, pilar 'Pfeiler, Säule'; Schiller-Lübben pilere, pilar 'Pfeiler, Säule (um ein Gewölbe etc. zu tragen)'; MND HW II: 2 pîler, pîlâr(e), pîlre 'steinerner Pfeiler, Säule'
- Käsitlused: < kasks pîlere, pilar Saareste 1924: 192; Liin 1964: 52; Raag 1987: 324; < kasks pîlere, pîlre, pilar 'Pfeiler' EEW 1982: 2025; < asks pīlere 'piilar, sammas' EKS 2019
- Läti keel: lt pĩlãrs [1638 Pielers] 'Pfeiler' < kasks pīlar Sehwers 1918: 40, 93, 155; pĩlãrs, pĩlars, -ris, pĩleris, pĩlderis 'ein Pfeiler oder Seul von Steinen oder Holz' < kasks pīlere, pīlar 'Pfeiler, Säule' Sehwers 1953: 89; pīlars, pīlieris 'Pfeiler' < kasks pîl(e)re, pilar Jordan 1995: 81
- Sugulaskeeled: sm pilari [Agr] 'pylväs / Säule, Pfeiler' < mr pilare [‹ kasks pīlar] SSA 2: 362
