[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

laguun, laguuni 'eraldatud madal laht' < sks Lagune 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1868
Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 112 Mere ääres on hulk suuremaid ja väiksemaid järvi, Laguunideks nimetatud
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 349 laguun 'mereäärne soomadalik, rannikusoo; vesi rõngassaare keskel'; ÕS 1980: 348 laguun 'geogr merest enam-vähem eraldatud madal merelaht; veekogu rõngassaare keskel'; Tuksam 1939: 610 Lagune 'laguun (rannikusoo, lannumeri)'
Käsitlused: < sks Lagune 'laguun' EKS 2019
Läti keel: lt lagūna 'laguun' ELS 2015: 405
Sugulaskeeled: sm laguuni [1865] < rts lagun Häkkinen 2004: 556; sm laguuni 'hiekkasärkän t. koralliriutan sulkema matala merenlahti / Lagune' < it laguna SSA 2: 34

ookean, ookeani 'maailmameri' < sks Ozean 'id.', vrd vn океан 'id.' [Saksa keelest laenatud otsean (1854) oli peagi ookean (1868), võimalik, et kreeka Ōkeanose ja/või vene keele mõjul.]

Esmamaining: Koli-ramat V 1854
Vana kirjakeel: Koli-ramat V 1854: 46 Suur wessi, mis kindla Ma ja saarte ümber pirab, hütakse ilma-merreks ehk Otseaniks; Jakobson 1868: 21 Õiguse pärast on maakera peal üksainus maailma meri ehk ookean
Murded: `ookean Kuu Koe Rõn; `ookeaa·n Khk; okeaa·n VNg Jõh Khk Ris KJn; okiaa·n Jäm; okkeaa·n (okkean) Kuu Lüg; okean Tõs Tor; ogeaa·nes Phl EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1619 ōkeān, -i 'Ocean'; Grenzstein 1884: 100 okean (Ocean) 'suur meri, ilmameri'; Wiedemann 1893: 722, 725 *ōkean, -i '= ōtsean'; *ōtsean, -i (ōkean) 'Ocean'; Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 36 okean 'suur meri; ilmameri; ulgumeri'; EÕS 1930: 653 ookean '(maa)ilmameri'; ÕS 1980: 476 ookean; Tuksam 1939: 737 Ozean 'ookean, [maa]ilmameri'
Käsitlused: < sks EEW 1982: 1836
Läti keel: lt okeāns 'ookean' ELS 2015: 581
Sugulaskeeled: sm oseaani (hv, vrd valtameri) 'ookean' Mägiste 1931: 377; lv okeān 'ookean / okeāns' LELS 2012: 216; vdj okeaani, okeana 'ookean / океан' VKS: 843

pistaatsia, pistaatsia 'lõunamaine lehtpuu või -põõsas (Pistacia)' < sks Pistazie 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 125, 161 Siis peab sul koritud Mandlid, koritud Pistasid (Pistagen), keedetud Lemoni kored .. katki leigatud ollema; Ripputa siis senna peäle ülleskuppatud Mandlid, Pistasid, sola ning keik need rohhusid
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 910 *pistātsi 'Pistazie'; EÕS 1930: 782 pistaatsia 'roheline mandel'; pistaatsiapuu 'bot Pistzia vera; echte Pistazie'; ÕS 1980: 517 pistaatsia 'bot lõunamaine lehtpuu ja -põõsas (Pistacia)'; Tuksam 1939: 757 Pistazie 'pistaatsia (taim)'
Käsitlused: < sks Pistazie 'pistaatsia' EKS 2019

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 Psalmit ninck Lauluth; Rossihnius 1632: 289 Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; Stahl HHb III 1638: 31 P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; Gutslaff 1648: 231 Laul /o 'Psalm'; Gutslaff 1648-1656 N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; Helle 1732: 173 salm 'der Vers'; Hupel 1780: 263 salm, -i r. 'Vers'; Hupel 1818: 215 salm, -i r. 'Vers'; Lunin 1853: 167 salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
Murded: salm : `salmi R; sal´m : sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa KPõ I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m : sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
Käsitlused: < asks Psalm Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41; < kasks psalm ~ sks Psalm EEW 1982: 2685-86; < kasks salme Raun 1982: 152; < asks salm, psalm 'psalm, laul' EES 2012: 458; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] 'kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied' < rts psalm 'psalmi' SSA 2: 413

sirm, sirmi 'kerge vahesein; päeva- või vihmavari; mütsinokk' < sks Schirm 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858 29. I: sirmi takka kastist; Jannsen 1862: 119 omma parremat kät mütsi lakka ehk sirmi külge pannes
Murded: sirm : `sirmi 'vahekardin; vihma- või päevavari; mütsinokk' R; sirm (siŕm) : sirmi SaLä Muh Hi Mar Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Hls Puh Ote San sporV EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1156 *siŕm, -i 'Schirm'; Grenzstein 1884: 137 sirm (Schirm) 'wari, wihmawari, päewawari, tuulewari'; EÕS 1937: 1384 sirm 'vari, kate (lambil); lakk, nokk (mütsil); vihma- või päevavari'; ÕS 1980: 641 sirm '(vihma- või voodi)vari; mütsinokk'; Tuksam 1939: 847 Schirm 'vari, sirm'
Käsitlused: < sks Schirm 'vihma-, päevavari; mütsinokk; sirm' EEW 1982: 2817; Raun 1982: 158; EES 2012: 475; < sks Schirm 'suoja' Koponen 1998: 103; < sks Schirm 'vihma- või päevavari; mütsinokk; seenekübar'' EKS 2019
Läti keel: lt šir̃mis, šķirmis 'Schirm' Sehwers 1953: 130, 133
Sugulaskeeled: lv širm 'sirm; vihmavari / aizlietnis; lietussargs' LELS 2012: 312

vampiir, vampiiri 'verest toituv vaimolend' < sks Vampir 'id.'

Esmamaining: Saksen 1842
Vana kirjakeel: Saksen 1842: 50 Wampirid, woi lendawad koerad, woi werre-immejad
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1442 *wampīr, -i 'Vampyr'; Wiedemann 1893: 1303 *wampīr, -i 'Vampyr'; EÕS 1937: 1641 vampiir 'koolja, kes käib elavate verd imemas (Vampyrus)'; ÕS 1980: 772 vampiir 'zool nahkhiir (Vampyrus); folkl kodukäija, kes käib öösiti inimeste verd imemas'; Tuksam 1939: 1037 Vampir 'vampiir (vereimeja; nahkhiireliik)'
Käsitlused: < sks Vampir EEW 1982: 3699; EKS 2019
Läti keel: lt vampirs 'Vampir' VLV 1944: 575; lt vampīrs 'vampiir' ELS 2015: 981
Sugulaskeeled: sm vampyyri [1890] 'verta imevä vainajaolento / Vampir' < rts vampyr, vampir [‹ sks Vampir], sks Vampir SSA 3: 404

ventiil, ventiili 'reguleerimis- või sulgemisseade' < sks Ventil 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 85 Et ka trompet tonide polest waene on, sellepärrast prugitakse temmale mitmed wentilid
Murded: ventii·l (vin-), -i Kuu Emm Tor Kad; vintii·n, -i Mar; `ventel : `ventli Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1489 *wentīl, -i 'Ventil'; Grenzstein 1884: 175 wentiil (Ventil) 'masina torude, aukude etc. uks, mis läbiminewa wee, auru etc. läbi kinni ja lahti käib'; EÕS 1937: 1656 ventiil 'tehn sulgemisseadis'; ÕS 1980: 783 ventiil 'tehn seadis auru, gaasi või vedeliku voolu reguleerimiseks ja sulgemiseks; muus vaskpuhkpilli seadis eri kõrgusega helide saamiseks'; Tuksam 1939: 1038 Ventil 'ventiil (sulgemisseadis'
Käsitlused: < sks Ventil EEW 1982: 3793; EKS 2019
Läti keel: lt ventilis 'Ventil' VLV 1944: 575; lt ventilis 'ventiil' ELS 2015: 1000
Sugulaskeeled: sm venttiili [1856] 'Ventil' < rts ventil SSA 3: 425

värss1, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist; Müller 1600/2007: 144 igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601); Hupel 1780: 302, 310 wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'ein Vers'; Tarto-maa 1806 04.04: Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
Murded: värs (vers) Kuu Vai; väŕss : värsi (-ŕ-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(veŕss) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wäŕs : wäŕsi 'Vers, Paragraph, Punkt'; weŕs : weŕsi '= wäŕs'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
Käsitlused: < kasks versch(e) Liin 1964: 60; < kasks vers, versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483; < asks versch(e) 'värss' EES 2012: 621
Läti keel: lt *per̃ša 'Vers' < kasks versche Sehwers 1918: 155; perša 'Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers)' < kasks versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] 'säkeistö / Strophe' < rts, vrd mr värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' SSA 3: 483; lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š 'vers' < kasks versche Kettunen 1938: 54, 283, 378; lv spēršk, spērškõz 'salm / pants' LELS 2012: 302; vdj virsi 'värss, regilaul, regivärss / вирши, народная песня' VKS: 1536; is verz '(rahva)laul' Laanest 1997: 221
Vrd regivärss

värvima, värvin 'värviga katma' < kasks verwen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 se pöha Waimo sissen, ilma|ferwitut armu sissen; Stahl 1637: 54 warwima : warwin : warwi∫in : warwinut 'Farben'; Stahl LS I 1641: 226 eth ücheckit farwija mah pehl 'das kein Ferber auff Erden'; Göseken 1660: 110, 184 werwima 'anstreichen'; warwima 'Farben'; Göseken 1660: 363 palle warwima 'schminken'; Vestring 1720-1730: 276 Wärwima 'färben'; Pallet wärwima 'sich schmincken'; Helle 1732: 201, 323 wärwima 'färben'; Helle 1732: 207 werwal 'der Färber'; Piibel 1739 ja wärwis ommad silmad ärra; Hupel 1766: 95 sinna wärwid agga nende kallaste öisedega; Hupel 1780: 302 wärwima r. d.; wärwma d. 'anmahlen, färben, tünchen'; Hupel 1818: 272 wärwima r. d.; wärwma d. 'färben, anstreichen, anmalen; tünchen; glasiren'; Lunin 1853: 218 wärwima r. d.; wärwma d. 'красить'
Murded: `värvima (-ŕ-) R Sa Hi K I; `värbima Lä; `värmima (-ŕ-) Muh Pä; `väŕvmä, `väŕmmä (-mme) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕmima, -in '= wäŕwima'; wäŕwima, -in; wäŕwmä (d) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; ÕS 1980: 810 värvima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaewen, verwen 'färben; bemalen, anstreichen'; Schiller-Lübben verwen 'färben'; MND HW I varwen, verwen (ferwen) 'färben'
Käsitlused: < kasks varwen 'farben' Ariste 1963: 108-109; < kasks verwen Liin 1964: 50; < ee värv ~ kasks verwen EEW 1982: 3989
Läti keel: lt pẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 87; lt pervēt 'färben' < kasks verwen Jordan 1995: 81; lt varvêt 'färben' < kasks varwen 'färben' Sehwers 1953: 152; lt vervêt, vẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1953: 155, 157
Sugulaskeeled: sm värjätä [Agr] < sm väri ~ rts färga Häkkinen 2004: 1519; lv ver̄m 'werben' < kasks werven; ver̄mə̑, ver̄mt̆tə̑ 'färben' < küsks werwen Kettunen 1938: 478, 479; lv vermtõ 'värvida / krāsot' LELS 2012: 360
Vt värv

veebiliides @ veebihaldur