|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'id.', vrd bsks Ehste 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'
- Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
- Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
- Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, rts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60
meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'
- Esmamaining: Ametivanne 1535
- Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
- Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
- Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
- Läti keel: lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
- Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112
plaaster, plaastri 'sillutis; haavaplaaster' < kasks plâster 'id.'
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
- Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Plaster, Peter; Müller 1600-1606: 268 ÿche suhre Plastre, se Reÿa pæle; Stahl 1637: 97 Plah∫ter : plah∫trist 'Pflaster'; Göseken 1660: 92 Laaster/ i 'Pflaster'; Göseken 1660: 322 plaaster 'pflaster emplastrum'; Vestring 1720-1730: 182 Plaaster; Helle 1732: 162 prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Hupel 1766: 7 Üks plaaster, mis keigesugguste hawade ja paisede peäle woib panna; Hupel 1780: 243 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'; Luce 1813: 32 Laaster 'das Pflaster'; Hupel 1818: 184 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'
- Murded: `plaaster : `plaastri (-re) R Jäm Hi Mar Mär Ris I Plt KJn Puh; `plaaster : `plaastre (laa-) L; `plaaster : `plaastre (-oa-, -ua-) Juu Amb ViK; `plaaśtri San V(`plaastõŕ Lut); `laaster : `laastri (-oa-) sporSa Muh; `laaster : `laastre M EMS VII: 554
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 520 plāster : plāstri 'Pflaster'; lāster : lāśtri, lāstre '= plāster'; ÕS 1980: 518 plaaster 'med'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 plâster 'Pflaster; Strassenpflaster'; Schiller-Lübben plâster 'Pflaster; (Straßen)pflaster'; MND HW II: 2 plaster, plastere, plâster, pflaster 'Wundauflage, Arznei-, Heilmittel; Fensterbespannung aus Tierhäuten, Pergament; fester Bodenbelag, Pflaster'
- Käsitlused: < kasks plâster Ariste 1963: 101; Liin 1964: 52, 58; EEW 1982: 2090; Raun 1982: 124; SSA 2: 33; < asks Ariste 1940: 21; < asks plāster 'plaaster; sillutis' EES 2012: 375; EKS 2019
- Läti keel: lt plãksteris, plãsteris [1638 plah∫teris] 'Pflaster' < kasks plāster Sehwers 1918: 30, 93, 155; lt plãsteris, plãksteris < kasks plāster 'Pflaster' Sehwers 1953: 91
- Sugulaskeeled: sm laastari, plaastari [1621] 'Wundpflaster' < mr plaster, plaaster; sm laasti, plaasti [1874] 'muurauksessa käytettävä sidosaine / Mörtel' < kasks plāster 'laastari, kipsi; muurauslaasti, sementti, katupäälyste'; is plāsteri 'laastari'; krj ploastari < vn пластырь SSA 2: 33; sm laasti, plaasti 'Mörtel' < kasks plâster 'Wundpflaster' Bentlin 2008: 72; lv plō̬kstə̑r, plō̬stə̑r, plå̬̄stə̑r 'pflaster' Kettunen 1938: 303; lv plǭkstõr 'plaaster / plāksteris' LELS 2012: 248; vdj plaastõri 'plaaster / пластырь' VKS: 933
pormeister, pormeistri 'linnapea' < asks bor-, borgemester 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pormester 'Bürgermeister'; Göseken 1660: 151 Pormestri Assemel 'Vice bürgermeister'; Hupel 1780: 247, 250 pormeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; purmeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; Lunin 1853: 147, 152 pormeister, -tri r. d. 'бургомистръ'; purmeister, -tri r. d. 'бургомистръ'; Jannsen 1859: 254 kus linna-wannem (purjemeister) piddi ellama
- Murded: `pormeistri San EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934 pormeister : pormeistri; pormēster : pormēstri 'Bürgermeister'; porimeister '= pormeister'; EÕS 1930: 813 pormeister '= pürjermeister'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 borger-, borgemeister 'Bürgermeister'; bur-mester '= borgermester'; bormester '= borgermester'; Schiller-Lübben borgermester, borgemester, bûrmester 'Bürgermeister'; MND HW I bormêͥster 'Bürgermeister'
- Läti keel: buormeisteris, burmeisteris < asks bormeister 'Bürgermeister' ~ kasks būrmeister 'Bürgermeister' Sehwers 1953: 21-22
- Sugulaskeeled: sm pormestari [1609 bormestarit] 'Bürgermeister' < mr borghmästare, bor(g)mestare 'pormestari' [‹ kasks borgemēster] SSA 2: 399; sm pormestari 'Bürgermeister' < asks börgemêister, mester, bûrmêe(i)ster 'Vorsteher einer Brüderschaft' ~ rts bor(g)mestare 'Bürgermeister' Bentlin 2008: 158; lv burmēstar 'bürgermeister' < kasks būrmester Kettunen 1938: 33; Raag 1987: 327
- Vrd pürjermeister
