|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
viik1, viigi 'paeluss (Dipylidium)' < asks vîk 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: viik : `viigi Hlj VNg; viik : viigi S Khn Kad VJg EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1376 wīk : wīgu, wīgi 'Bandwurm'; EÕS 1937: 1663 viik 'zool (Dipylidium)'; ÕS 1980: 789 viik : viigi 'paeluss (Dipylidium)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 vîk 'Eingeweidewurm der Fische; ficus morbus, bes. Hämorrhoiden'; Schiller-Lübben vîk 'der böse Wurm, der Fiek, Gürtelwurm'; MND HW I vîc 'Eingeweidewurm, Finne'
- Käsitlused: < kasks vîk Raun 1982: 203; < asks vīk 'paeluss; paelussi tang' EES 2012: 602
viik2, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
- Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
- Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
- Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
- Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364
viis, viisi 'komme, laad; meloodia' < kasks wîs(e) 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 246 Kombe 'Weise modus'; Gutslaff 1647-1657: 285 olli sell Mahsundijal ütz wihse; Göseken 1660: 97, 111 wijsi 'Art / Weise'; wijsi 'Art / Gewohnheit'; Hornung 1693: 22 Joon 'die Manier oder Weise'; Vestring 1720-1730: 289 Wiis, -si 'Die Weise, Gewohnheit'; Helle 1732: 129 laulo-wiis 'die Melodey'; Helle 1732: 208 wiis 'die Weise'; Helle 1732: 353 Se wiis, mis norelt öppib, se wannalt peab 'jung gewognt, alt gethan'; Piibel 1739 Tarkusse tö ja wisix: jölledusse tö ja wisid; Hupel 1780: 312 wiis : wisi r. d. 'Weise, Gewohnheit; Melodie'; Hupel 1818: 285 wiis, -i r. d. 'Weise, Art, Gewohnheit, Gebrauch'; laulo wiis 'Melodie'; Lunin 1853: 229 wiis, -i r. d. 'образъ, манера, родъ, привычка, видъ'; laulo wiis 'мелодiя по употребленiю въ пѣнiи'
- Murded: viis : `viisi 'komme' R; viis (viiś) : viisi Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 wīź : wīzi, wīe (SW, F) 'Art, Weise, Gewohnheit, Sitte, Aufführung'; ÕS 1980: 790 viis 'komme, laad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wîs(e) 'Art und Weise; Lebensart, Sitte; Gestalt, Form; Mass; Melodie'; Schiller-Lübben wis(e) 'Art und Weise'
- Käsitlused: < kasks wis(e) Liin 1964: 60, 65; EEW 1982: 3831; Raun 1982: 204; < asks wise 'viis, mood, laad' EES 2012: 604; < asks wīs, wīse 'komme, viis' EKS 2019
- Läti keel: lt vĩze [1638 Wi∫e] 'Weise' < kasks wīse Sehwers 1918: 100, 165; lt vĩze 'Art und Weise' < kasks wīse 'Art und Weise' Sehwers 1953: 160; vīze 'Weise, Art und Weise' < kasks wîs(e) Jordan 1995: 110
- Sugulaskeeled: lvS vīs 'Art, Weise' SLW 2009: 223; lv vīž 'art, weise' < kasks wis(e) Kettunen 1938: 495
- Vrd viisi
viisi 'kombel, moel' < kasks wîse 'id.'
- Esmamaining: LiiviTalu 1550
- Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Roiwi wise uhest teisest Wottap; Göseken 1660: 303 wijhsi perrast 'nach Art (more)'; Virginius 1687-1690 pari wiisi, Issasit nink Emmasit; Helle 1732: 210 sedda wisi 'auf die Weise'; Piibel 1739 need rattad ollid tehtud wankri ratta wisi; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 314 wisi, seda wisi r. d. 'auf die Weise'; Lithander 1781: 507 on se nüüd sedda wisi tehtud; Lunin 1853: 232 ühte wisi d. 'равным образомъ'
- Murded: `viisi R eP eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1531 küzija wīzi 'fragweise'; nädala wīzi 'wochweise'; õiguze wīzil 'auf rechtliche Weise'; ÕS 1980: 790 [paari-, kuude] viisi
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 in wat wîse 'wie'; in richtes wîse 'gerichtlich'; gastes wîse 'als Gast'
- Käsitlused: < kasks wis(e) 'Art und Weise' Ariste 1940a: 110; SSA 3: 445
- Sugulaskeeled: sm viisi [1787] 'tavalla, lailla / (auf diese, dieselbe) Weise' < mr vīs [vrd kasks, kys wis(e), sks Weise]; is vīsi 'tapa'; vdj vīsi 'tapa, laatu' < ee [‹ kasks]; lv vīž < kasks SSA 3: 445; lv vīt̆´t´ə̑ 'auf eine art, weise' Kettunen 1938: 495-496; vdj viisii 'viisi, viisil, kombel, moel / способом, обычаем, манерой' VKS: 1526
- Vt viis
