|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kattun, kattuni 'riidesort' < sks Katun 'id.'
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 636 Zitz 'sits, kartun r. d.'; Masing 1818: 85 Need kallid sitsid .. nankinid, kattunid ja muud
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 235 kartun, -i (P) 'Katun, Zitz'; Salem 1890: 86 kartun 'каттунь, выбойка'; Wiedemann 1893: 224 *katun, -i 'Katun'; EÕS 1925: 191 kattun 'puuvillriie, voodrilõuend'; EKSS 2: 161 kattun 'omaaegne peenekoeline trükitud mustriga puuvillriie'; Tuksam 1939: 650 Kattun 'kattun, kotton (puuvillane riie)'; gedruckter Kattun 'sits'; Kattunkleid 'sitskleit'
- Läti keel: lt kartũns, kartuõns 'Kattun' ME: II: 165; lt katuns 'Kattun' VLV 1944: 296; lt katūns 'sits' ELS 2015: 792
- Sugulaskeeled: sm karttuuni [1733] 'eräänl. puuvillakangas / Kattun' < rts kattun SSA 1: 319
munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
- Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `munstre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
- Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
- Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
- Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
- Vrd muster
saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl 'id.', sks Saal 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 316 Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; Stahl 1637: 103 tubba 'Saal'; Gutslaff 1648: 233 Tuba / Tarre 'Saal'; Göseken 1660: 344 Suhr tubba 'Saal'; Virginius 1687-1690 sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; Helle 1732: 172 saal 'der Saal'; Hupel 1780: 261 saal, -i r. 'der Saal'; Hupel 1818: 212 saal, -i r. d. 'der Saal'; Lunin 1853: 164 saal, -i r. d. 'залъ'
- Murded: saal : `saali 'avar ruum' R; sael : saali Sa; saal : saali Muh Hi L; saal : saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´ : saali M Puh V EKI MK; saal : `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´ : sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
- Käsitlused: < asks Saal Liin 1964: 52; < sks Saal ~ kasks sâl EEW 1982: 2645; < sks Saal Raun 1982: 150; EKS 2019; < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' EES 2012: 453
- Läti keel: lt zãle [1638 Saal] 'Saal' < kasks sāl 'Saal' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162; zāle 'Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs' < kasks sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' Jordan 1995: 111
- Sugulaskeeled: sm sali [Agr] 'Saal; größeres Wohnzimmer' < mr sal 'sali' SSA 3: 147; lv zō̬l 'saal' < sks Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328; lv zǭl 'saal / zāle (telpa)' LELS 2012: 377; vdj sali, zaala 'saal / зал' VKS: 1108, 1243
sits, sitsi 'õhuke puuvillriie' < sks Zitz 'id.', vrd vn ситец 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 636 Zitz (gewehter) 'sits, kartun r. d.'; Masing 1825: 265 kust penikest poomwillast riet koutakse, mis Zitsiks nimmetakse
- Murded: sits : `sitsi 'riidesort, õhuke puuvillane riie' sporR; sits (-t´-) : sitsi (-t´-) SaLä Muh Hi L KPõ I Plt KJn sporM TLä; tsit´s : tsit´si sporT V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1158 sit´s : sit´si 'Zitz'; Wiedemann 1893: 1049, 1205 sit´s : sit´si 'Zitz'; *tsit´ts, -i 'Zits'; EÕS 1937: 1398 sits 'õhuke puuvillane riie (Zitz, Kattun)'; ÕS 1980: 643 sits; Tuksam 1939: 1151 Zitz 'sits'
- Käsitlused: < sks Zitz 'puuvillriie' ~ vn ситец 'sits' EEW 1982: 2827; Raun 1982: 158; EES 2012: 477; < sks Zitz '(van) sits' EKS 2019
- Sugulaskeeled: vdj sittsa 'sits, sitsiriie / ситец' VKS: 1155; is sitsa 'sits' Laanest 1997: 182
spiraal, spiraal 'keerits, keerde omav ese' < sks Spirale 'id.'
- Esmamaining: Grenzstein 1884
- Murded: piraa·l, -i 'keerdus traat või toru' Jõh Tor EKI MK
- Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 140 spiraal (Spirale) 'kruwi wiisi ümmarguse asja ümber painutatud traat, wits etc.'; EÕS 1937: 1430 spiraal 'keerits (tigu-, kruvijoon ja selle kujuline asi)'; ÕS 1980: 655 spiraal; Tuksam 1939: 913 Spirale 'spiraal, keerits'
- Käsitlused: < sks Spirale 'spiraal' EKS 2019
- Läti keel: lt spirāle 'Spirale' VLV 1944: 487; lt spirāle 'spiraal' ELS 2015: 803
- Sugulaskeeled: sm spiraali [1900-luv.] 'kierre / Spirale' < rts spiral, sks Spirale SSA 3: 206
titt, titi 'tiss, nisa' < bsks Tit 'id.', vrd asks titte 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tit´t : titi 'naiserind; rinnanibu' Ans Khk Mus Vll Lei Kra EKI MK; tittima 'tissi imema' Khk Krj Vll EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tit´t´ : titi (O) 'Zitze am Euter'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 titte 'Zitze'; titten-budel 'Brusttuch der Frauen'; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Schleswig-Holstein Titte 'Zitze'; kasks titte; titten 'an der Mutterbrust saugen'; Hupel 1795: 238 Tit 'st. Zitz'; Titten 'vt Zitze'
- Käsitlused: < ee tiss [lstk] ~ kasks titte EEW 1982: 3191; < asks ~ rts titte EES 2012: 533
- Läti keel: lt tita 'die Zitze (bei Tieren u. Menschen)' < asks titte 'Zitze' Sehwers 1953: 143; lt tite 'Zitze' VLV 1944: 671; tita 'Zitze (bei Tieren und Menschen); Saugflasche' < kasks titte Jordan 1995: 103
tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 359-360 ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; Rossihnius 1632: 379 ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; Gutslaff 1647-1657: 262 Tohlide pähl istma; Göseken 1660: 94 Tool/ i 'Stuel'; Göseken 1660: 262 Kunincklick tool 'Königlicher Stuel'; Hornung 1693: 24 Toel 'ein Stuel'; Vestring 1720-1730: 254 Tool, -li 'Der Stuhl'; Helle 1732: 190, 323 tool 'der Stuhl'; Piibel 1739 ta olli tööd teggemas omma toli peäl; Hupel 1780: 287 tool, -i r. d. 'der Stuhl'; Lunin 1853: 198 tool, -i r. d. 'стулъ'
- Murded: tuol : `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´) : tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel : tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ : tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´ : tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Salem 1890: 401 tool : tooli 'стулъ'; tool-maaker 'стульникъ'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
- Käsitlused: < kasks stôl Liin 1964: 53; Raun 1982: 179; < kasks stôl, vrd sks Stuhl EEW 1982: 3226; < asks stōl 'tool, iste' EES 2012: 538; EKS 2019
- Sugulaskeeled: sm tuoli [Agr stooli] 'Stuhl' < mr stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' [‹ germ *stōla] SSA 3: 329; SKES: 1407; vdj stuuli, stooli 'tool / стул' VKS: 1177
vitt, viti 'valge värv; lubjapiim' < asks wit(te) 'valge värv', rts vit 'valge värv'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: vit´t : viti 'lubjapiim' Jäm Khk Kaa EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1374 wit´t´ : witi (O) 'Tünche, Tünchung'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 witte 'Weisse'; Schiller-Lübben witte 'Weiße'
- Käsitlused: < kasks ~ rts EEW 1982: 3896
- Läti keel: lt vite Tünche < kasks wit, witte 'Weiße' Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110
- Vt vittima
