|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
- Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'
- Saksa allikadA: EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
- Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
- Läti keel: lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
- Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < mr advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21
meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
- Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
- Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
- Läti keel: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
- Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < rts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219
miil2, miili 'pikkusmõõt' < asks mîle 'id.'
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
- Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
- Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
- Sugulaskeeled: vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730
prügitama, prügitan '(teed) sillutama' < asks brüggen 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggima 'Brücken (Reval)'; Helle 1732: 162 prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; Hupel 1780: 247 prüggima 'pflastern, brücken'; Hupel 1818: 191 prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; Lunin 1853: 148 prüggima r. d. 'мостить'
- Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüǵüme San; rügima PJg EKI MK; prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har EMS VII: 783
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
- Läti keel: lt bruģêt [1631] 'pflastern; mit Bohlen belegen' < kasks bruggen 'pflastern, mit Bohlen belegen' Sehwers 1953: 18; lt bruģēt 'pflastern' < kasks brüggen Jordan 1995: 57
- Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) 'pflastern' < kasks bruggen Kettunen 1938: 29; lv bri'ggõ 'prügitada, sillutada / bruģēt' LELS 2012: 48
- Vt prügi
toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < asks stôt 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 toot, -i r. 'Stooß'
- Murded: tuot : `tuodi R(`tuoti Vai); toet : toodi Sa Muh Lä Ris; toot : toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´ : toodi Hää KJn Hls Hel T sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt : tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
- Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' EEW 1982: 3234-35; < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' EES 2012: 540; EKS 2019
- Läti keel: lt † stuõte 'Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks' < kasks stōt 'Stoß' Sehwers 1918: 52, 161; lt stuõte 'der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes' < asks stōt 'Stoß am Frauenkleid' Sehwers 1953: 127
- Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ 'stoss am frauenrocke; stollen am hufeisen' < kasks stôt Kettunen 1938: 384
tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'
- Esmamaining: Völker 1585
- Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
- Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
- Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
- Läti keel: lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
- Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd mr stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392
