|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat, jõuludeks valmistumise aeg' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
- Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 3; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'; EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
- Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
- Muud keeled: rts advent [13. saj] 'relig advent' RES 2004: 30; lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
- Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < vrts advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21
amüseerima, amüseerin 'lõbustama; kurameerima' < sks amüsieren 'id.'
- Eesti leksikonid: EE I 1932: 375 amüseerima 'lõbustama, lõbutsema'; SÕS 1948: 41 amüseerima 'lõbustama; lõbutsema'; ÕS 1980: 43 amüseerima 'van lõbutsema, kurameerima'; Tuksam 1939: 38 amüsieren 'amüseerima, lõbustama'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 37 amüsieren 'die Zeit vertreiben, belustigen'
- Käsitlused: < sks sich amüsieren 'lõbu tundma, lõbutsema' EKS 2019
- Muud keeled: lt amizēt 'amüsieren' VLV 1944: 32; lt amizēties 'amüseerima' ELS 2015: 43
jaarmark, jaarmargi 'aastalaat' < sks Jahrmarkt 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Esmamaining: Tarto maa 1806
- Vana kirjakeel: Hupel 1780: 403 Jahrmarkt 'lade r. d.'; Tarto maa 1806: 8 Tarto linan om suure saksa Jaarmarki ajal .. paljo kaupa ärrawarrastetu; Hupel 1818: 437 Jahrmarkt 'lade r. d.; laad d.'; Jannsen 1861: 60 saksa laat ehk jäärmark jubba .. möda läinud
- Murded: jaarmark, -maŕk 'aastalaat' Mar Han Aud Trm Pst Nõo Võn Urv Har Plv Räp; jaanmark Var Tõs; jaarmań Vas; jäärmark Vig Kse Pä Trv Pst Puh; jäärmärk Pöi Kod Plt; jäämark Hls; earmark Muh EMS II: 12
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 158 jārmark : jārmarki (-ka, -ku) P. 'Jahrmarkt'; jārman : jārmani (d) 'Jahrmarkt'; Wiedemann 1869: 168 jārmark, -i; jǟrmärk, -i (P) 'Jahrmarkt'; SÕS 1951: 203 jaarmark 'van aastalaat'; ÕS 1980: 197 jaarmark 'van aastalaat'; Tuksam 1939: 532 Jahrmarkt '[aasta]laat'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 594 Jahrmarkt 'jährlich zur selben Zeit stattfindener Markt'
- Käsitlused: < sks Jahrmarkt 'aastalaat' EEW 1982: 529; EES 2012: 95; EKS 2019
- Muud keeled: rts årsmarknad 'aastalaat' ESO 1971: 125
- Sugulaskeeled: sm jarmankka [1857] 'markkinat / Markt' < vn jarmarka SSA 1: 236; vdj jarmankka, jarmarkka 'laat / ярмарка' VKS: 314
meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
- Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 223 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
- Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
- Muud keeled: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
- Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < nrts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219
miil2, miili 'pikkusmõõt, teepikkusühik' < asks mîle 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
- Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
- Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 229 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
- Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
- Muud keeled: rts mil [14. saj] 'miil' RES 2004: 614
- Sugulaskeeled: sm maili 'pituusmitta, 1609 metriä' NS III 1978: 364; vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730
mood2, moe 'olemus, kuju; riidemood' < sks Mode 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 212 mohdo 'gestalt facies'; Masing 1822: 377 Temma mood (von Büchern; Format) on pool kõrd surem, kui wanna kalendrite mood
- Murded: muod : `muodi (`moodu, mue) 'kuju, välimus; maitselaad, rõivamood' R; muod : moe (muodi) Sa Muh Rei L; muod : moodi (muodi, moe, mue) sporK Iis; muad : mue (muadi) Jõh Kad VJg; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116-117
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 mōd´ : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe; Tuksam 1939: 684 Mode 'mood'
- Saksa leksikonid: DWDS Mode 'in einer bestimmten Zeit als vorbildlich geltende, bevorzugte Art, sich zu kleiden oder zu frisieren'
- Käsitlused: < sks Mode 'mood' EEW 1982: 1548; EES 2012: 283
- Muud keeled: rts mode [1651] 'mood' RES 2004: 624; lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81; lt mode 'Mode' VLV 1944: 360; lt mode 'mood' ELS 2015: 508
- Sugulaskeeled: sm muoti [1749] < rts mod Häkkinen 2004: 737; vdj mooda '(rõiva)mood / мода' VKS: 740
paus, pausi 'seisak, peatus; vaheaeg' < sks Pause 'id.'
- Esmamaining: Erlemann 1864
- Murded: paus : pausi 'katkestus, puhkehetk' Khk Hää; pause Plt Hls; pouse Krk EMS VII: 251
- Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 24 Musika öppetuses nimmetakse waitollemise (kinni piddamisse) märka pausideks; Wiedemann 1869: 855 *pauze : pauze 'Pause (in der Musik)'; Wiedemann 1893: 776 *pauź : pauzi; pauze : pauze 'Pause (in der Musik)'; EÕS 1930: 721 paus 'vaheaeg (ka muus)'; ÕS 1980: 498 paus; Tuksam 1939: 745 Pause 'paus'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 984 Pause 'Unterbrechung einer Tätigkeit, kurze Zeit für Rast und Erholung'
- Käsitlused: < sks Pause 'paus' EEW 1982: 1960; EKS 2019
- Muud keeled: rts paus [1622] 'paus, seisak; muus paus' RES 2004: 759; lt pauze 'Pause' VLV 1944: 390; lt pauze 'paus' ELS 2015: 614
- Sugulaskeeled: sm paussi [1637 pausa] 'tauko; tovi / Pause; Weile' < vurts paus SSA 2: 328
prügitama, prügitan '(teed) sillutama' < asks brüggen 'id.'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggima 'Brücken (Reval)'; Helle 1732: 162 prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; Hupel 1780: 247 prüggima 'pflastern, brücken'; Hupel 1818: 191 prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; Lunin 1853: 148 prüggima r. d. 'мостить'
- Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüǵüme San; rügima PJg EKI MK; prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har EMS VII: 783
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
- Muud keeled: lt bruģêt [1631] 'pflastern; mit Bohlen belegen' < kasks bruggen 'pflastern, mit Bohlen belegen' Sehwers 1953: 18; lt bruģēt 'pflastern' < kasks brüggen Jordan 1995: 57
- Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) 'pflastern' < kasks bruggen Kettunen 1938: 29; lv bri'ggõ 'prügitada, sillutada / bruģēt' LELS 2012: 48
- Vt prügi
puding, pudingu 'kohev vormiroog magustoiduna' < sks Pudding 'id.', vrd rts pudding 'id.'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4, 20 Rossina Pudding; Puddingit woib ka sellesinatse suppi sees prukida; Masing 1825: 119 kahheksas jaggu: Puddingid, jahho- ja munnaroad
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 971 *pudiṅg, -i, -e 'Pudding'; VSS 1917: 226 puding 'vanukas, putinki'; EÕS 1930: 844 puding 'kok (jahutoit)'; ÕS 1980: 543 puding; Tuksam 1939: 777 Pudding 'puding'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1057 Pudding 'Gericht aus Mehl, Fleisch, Fisch oder Gemüse; Süßspeise mit Früchten und Mandeln; in neuerer Zeit Mehlsüßspeise'
- Käsitlused: < sks Pudding 'puding' EEW 1982: 2193; EKS 2019
- Muud keeled: rts pudding [1682] 'puding; kõnek kena tots' RES 2004: 802; lt pudiņš 'Pudding' VLV 1944: 404; lt pudiņš 'puding' ELS 2015: 665
- Sugulaskeeled: sm putinki 'puding' VSS 1917: 226; sm putinki 'vanukas' NS IV 1978: 503
toot, toodi 'riideriba seeliku all ääres' < asks stôt 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 toot, -i r. 'Stooß'
- Murded: tuot : `tuodi R(`tuoti Vai); toet : toodi Sa Muh Lä Ris; toot : toodi (-uo-) Hi L Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Plt; tu̬u̬t´ : toodi Hää KJn Hls Hel T sporV EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōt : tōdi 'Stoss, aufgenächter Futterstreifen als Einfassung des Weiberrockes'; tōt-lapp 'Stosslappen, aufgenähtes Stück am Segel'; EÕS 1937: 1560 toot 'riideriba seespool seeliku all-äärel'; ÕS 1980: 719 toot 'riideriba seeliku allääre kaitseks kulumise vastu'; Tuksam 1939: 940 Stoß (am Frauenrock) 'toot'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 383; Schiller-Lübben stôt 'Stoss; ein Stück Werks, Arbeit oder Zeit'; MND HW III stôt (stoet, stoit) 'Landscheide, Grenze (Lifl.); Stoffstreifen zur Verstärkung des Saumes, Rockstoß'
- Käsitlused: < kasks stôt 'Stoss' EEW 1982: 3234-35; < asks stōt 'riideriba seeliku palistuse kaitseks' EES 2012: 540; EKS 2019
- Muud keeled: lt † stuõte 'Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrocks' < kasks stōt 'Stoß' Sehwers 1918: 52, 161; lt stuõte 'der Saum, Vorstoß am unteren Rande des Weiberrockes' < asks stōt 'Stoß am Frauenkleid' Sehwers 1953: 127
- Sugulaskeeled: lv stùo̯`t´ 'stoss am frauenrocke; stollen am hufeisen' < kasks stôt Kettunen 1938: 384
tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'
- Esmamaining: Völker 1585
- Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
- Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund; Tuksam 1939: 949 Stunde 'tund'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888: 388; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
- Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
- Muud keeled: rts stund [14. saj] 'hetk, silmapilk; viiv, moment' RES 2004: 1037; lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
- Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd vrts stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392
tärmin, tärmini 'tähtaeg; tähtpäev' < sks Termin 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: Hupel 1771: 212 mära pääw r. 'der Termin'
- Murded: `tärmii·n, -i 'tähtaeg' sporR; tärmii·n : tärmii·ni SaLä Kaa Muh Hi sporLä Ha Rak KJn; `tärmin (-en), -i Vll Pöi LNg Vig Tor Hää JMd Pai VJg I VlPõ Hls Krk Ran San Har Plv; `tärmäń (-mań) Kod Trv Ran Har; `termin Hls Puh; `tärmel Hls TLä Rõn; täŕm : tärmi Vll; tärmińg Se; `tärmeńt Kod EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1268 *termīn, -i 'Termin'; Wiedemann 1893: 1136, 1147 *tärmin '= termīn'; *termīn (tärmīn) 'Termin'; EÕS 1937: 1539, 1604 termin 'tähtaeg, tähtpäev; väljend, oskussõna'; tärmin 'termin, tähtpäev'; ÕS 1980: 708, 748 termin 'lgv oskussõna'; tärmin 'van tähtpäev'; Tuksam 1939: 962 Termin 'termin ehk tärmin; tähtaeg, tähtpäev'
- Saksa leksikonid: EWD 2005: 1425 Termin 'festgesetzte Zeit, Zeitpunkt, zeitliche Grenze'
- Käsitlused: < sks Termin EEW 1982: 3462; EKS 2019
- Muud keeled: rts termin [1650; 1482] 'tärmin, tähtpäev (van); tähtaeg' RES 2004: 1102; lt termins 'Termin' VLV 1944: 521; lt termiņš 'tärmin' ELS 2015: 938; lt termins, termiņš 'termin' ELS 2015: 881
- Sugulaskeeled: sm termi [1874] < rts term Häkkinen 2004: 1301; lv termin 'termin, oskussõna; tähtaeg / termins; termiņš' LELS 2012: 322
