|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
koot1, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
- Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
- Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019
koot2, koodi 'vart (ka tähekogus)' < asks kote 'kabi, kederluu'
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; Hupel 1780: 189 koot, -i r. d. 'Dreschflegel'; Lunin 1853: 69, 70 kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
- Murded: koot : koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); ku̬u̬t´ : koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot : `kuodi IisR EMS III: 635-636
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'
- Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' EEW 1982: 946; < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' EKS 2019
koot3, koodi 'soot, purjenöör' < asks schôte 'id.' ~ rts skot 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: koot (-t´) : koodi 'soot, purjenöör' Jäm EMS III: 637; koud : kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) EMS III: 772-773
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt : kōdi (D) 'Schote (am Segel)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
- Käsitlused: < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' GMust 1948: 41, 79; < kasks schôte ~ rts skot EEW 1982: 946
- Läti keel: lt skuote, skuotiņš 'das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 108; lt šķuote 'ein Strick zum Zusammenziehen der Segel' < asks schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 134; lt skuotiņš 'Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schot(e) ME: III: 911
- Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ 'schot, strick zum einziehen des segels' < sks Kettunen 1938: 373; vdj škotta 'soot / шкот' VKS: VI, 15
- Vrd soot
koots|penning, -penningu 'annetus kirikule; käsiraha' < asks godes-pennink 'almus; käsiraha'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 218 Koetspenni 'Gottes-Pfenning'; Helle 1732: 119 kootspenning 'der Zahlpfennig'; Hupel 1780: 189 kootspenning, -i r. 'Zahlpfennig'; Hupel 1818: 98 koots-penning, -i r. 'Zahlpfennig'; koots-penning, -i r. d. 'Geschenk an die Magd bey dem Antritte ihres Dienstjahres'; Lunin 1853: 70 koots-penning r. d. 'шиллингъ, подарокъ служанкѣ при вступленiи ея на службу'
- Murded: ku̬u̬tspeńnik, -e 'käsirahaks antud kingitus' Kod Plv EMS III: 640
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōts-penniṅg : -penniṅgi '(Gottespfenning ?), Geschenk an die in den Dienst tretende Magd, Zahlpfenning'; Tuksam 1939: 422 Gottespfennig 'armuand, almus; käsiraha'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 godes-pennink 'Handgeld, insofern es ursprünglich gottesdienstlichen Zwecken od. den Armen zu Gute kam'; MND HW II: 1 gōdespenninc 'Handgeld, Kaufschilling, Angeld, Mietgeld usw., ursprünglich Kirchenspende, Gottespfenning'
- Käsitlused: < kasks godespennink Liin 1964: 50; < sks Gottespfenning EEW 1982: 946
koots|pool, -pooli 'süstik' < asks schotspole 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 98, 102 koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; Lunin 1853: 70, 71, 73 koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
- Murded: kootspool 'süstik' Pär; ku̬u̬t´spu̬u̬l´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai EMS III: 640, 764; kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad EMS IV: 133
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s : kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 kuts-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
- Käsitlused: < rts skottspole Koponen 1998: 139
- Läti keel: lt ķauce 'die Weberspule, das Weberschiff' ME: II: 357
- Vrd pool
