Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
fond n. põhivara; mingiks otstarbeks v. ajavahemikuks määratud rahalised v. ainelised vahendid; väärtpaberid
fond=eeri/ma t. maj. fonde kindlaks määrama, fonde looma
fondeeri=mine n.
abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond
abistamis+fond n.
akumulatsiooni+fond n.
amortisatsiooni+fond n.
arhiivi+fond n.
auhinna+fond n.
elamu+fond n.
filmi+fond n.
geeni+fond n.
geno+fond n. biol. geenifond
hüvitus+fond n.
investeerimis+fond n.
kasvu+fond n.
kindlustus+fond n.
kiriku+fond n.
kulla+fond n. ka piltl.
kultuuri+fond n.
käibe+fond n. maj. ühes tootmistsüklis tarbitav tootmisfondi osa, mille kogu väärtus kandub täielikult üle toodangule
ohvriabi+fond n.
palga+fond n.
pensioni+fond n.
raamatu+fond n.
raie+fond n.
reserv+fond n. maj. varuks olevad rahalised v. ainelised vahendid; bibl. varukogu
ringlus+fond n.
riski+fond n. maj. alternatiivne investeerimisinstrument, mis on loodud riskide maandamiseks
siht+fond n.
sotsiaalhooldus+fond n.
sotsiaalkindlustus+fond n.
streigi+fond n.
tarbimis+fond n.
teatme+fond n. bibl. teatmekogu
tugi+fond n.
tõuke+fond n. maj. (millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänumate piirkondade arengu kiirendamist)
usaldus+fond n.
valuuta+fond n.
vähiravi+fond n.
fondi+börs n. väärtpaberibörs
fondi+emissioon n.
fondi+hoidla n.
fondi+mahukus n.
fondi+osak n.
fondi+took n. (saadav tulu)
fondi (fonde) haldama t.
fondi+hald=ur n. (investeerimisfondil)
fondi+hald=us n.
fondihaldus+firma n.
kand n. jalapöia tagumine osa; (jalatsi, suka v. saapa osa); (nööbi, vikati, kirve vms.) tagumine v. alumine osa
kann=us n. kanna külge kasvanud v. pandud lisamoodustis
kannus=ta/ma t. kannustega (hobust) ergutama; piltl. tagant kiirustama
kannusta=ja n.
kannusta=mine n.
kuke+kannus n. bot. (rohttaim)
põld+kukekannus n.
käo+kannus n. bot. (rohttaim)
lõo+kannus n. bot. (rohttaim)
kannus+hani n. zool.
kannus+jalg n. piltl. (hrl. kuke kohta)
kannus+konn n. zool.
kannuse+löök n.
kanni=kas n. leiva- v. saianukk; paks leiva- v. saiaviil; kõnek. tuhar
kasu+kannikas n. leivanukk, mis vanarahva arvamuse järgi soodustab lapse kasvamist
kerja+kannikas n.
leiva+kannikas n.
saia+kannikas n.
sandi+kannikas n.
kannul m., k. \käima\ järgnedes v. jälitades vahetult kellegi taga, järel, sabas
kannu+poiss n. aj. rüütlit teeniv nooruk, rüütli relvakandja; piltl. orjalikult kuulekas käsilane, sabarakk
eos+kand n. bot. eoseid kandev silindriline rakk
jala+kand n.
kaheksa+kand n. bot. kaheksa tipuga täht, oktogramm
kinga+kand n.
kirve+kand n.
saapa+kand n.
sibula+kand n. (lühike varreosa)
soki+kand n.
suka+kand n.
suusa+kand n.
viis+kand n. viisnurk
vikati+kand n.
kand+astak n. rahvatantsus jala asetamine kannale ilma keharaskust sellele viimata
kand+eos n. bot. (kandseentel)
kand+luu n. anat.
kand+pöid n. med. kannaviga, kus pöid on ülespoole pöördunud ning jalg toetub maapinnale ainult kannaga
kand+seis n. seis kandadel (näit. võimlemisharjutustes)
kanna+kapp ‹-kapi› n. (jalatsil)
kanna+kõõlus n. anat.
kanna+löök n. sp.
kanna+osa n.
kanna+pealt m. otsekohe
kanna+post n. etn. post, millele värav v. uks liikuvalt kinnitati
kanna+pööre ‹-pöörde› n. piltl. suur, otsustav, pöördeline muutus, murrang
kanna+rihm n.
kanna+urge n. anat.
kanda kinnita/ma t. piltl. paikseks jääma; kusagil pinda võitma
kanna+kinnita=ja n.
kanna+kinnita=mine n.
kanna+kinnit=us n.
ko:, kon: kaas-, ühis-, koos-
ko:artikuleeri/ma t. keelet. häälikute piire üleminevalt hääldama
koartikul=atsioon n. keelet.; kaashääldus, naaberhääliku mõju mingi hääliku artikulatsioonile
ko:eksisteeri/ma t. samal ajal kõrvu eksisteerima
koeksisteeri=mine n.
koeksist=ents n. koeksisteerimine
ko:polümeer n. mitme lähteaine ühisel polümeerimisel saadav aine, polümeer
ko:visioon n. meetod, mille abil saavad kolleegid üksteist toetada probleemide lahendamisel; sobib hästi ka erialaste oskuste arendamiseks ja kinnistamiseks
kon:figureeri/ma t. inf. seadistama programmi v. arvutit
konfigur=atsioon n.
konfigureeri=ja n.
konfigureeri=mine n.
kon:formeeru/ma t. muganema, kohanema
konform=atsioon n. keem.
konformeeru=mine n.
kon:föderatsioon n. organisatsioonide v. riikide liit
konföderat-iiv=ne o.
kon:födereeru/ma t.
konföder=aat n.
kon:tekst n. ümbritsev tekst, kaastekst; ühendus, seos, tekst
kon:tsenter n. ühine keskpunkt, tsenter
kold ‹kolla› n. kollane värvus; bot. eostaim (sisaldab kollast värvi)
kolda/ma t. kollaseks tegema
kold=ne o. kollane
puna+koldne o.
sügis+koldne o.
kolla=ne1 o.
kolla=ne2 n. see, mis v. kes on kollane
antimon+kollane n. (õlivärv)
kaselehe+kollane n. kaselehtedega värvimisel saadav kollane (värvusena)
kroom+kollane n. (värvaine)
merevaik+kollane n.
miini+kollane n. kõnek. miinikivi
muna+kollane n. rebu
plii+kollane n. (värvaine)
kolla=kas1 o. kergelt kollane
kollaka=lt m.
kollak=us n.
hele+kollakas o.
kahvatu+kollakas o.
tuhm+kollakas o.
valkjas+kollakas o.
kollakas+hall ‹-halli› o.
kollakas+kahvatu o.
kollakas+oranž o.
kollakas+pruun o.
kollakas+punane o.
kollakas+rohekas o.
kollakas+roheline o.
kollakas+roosa o.
kollakas+ruske o.
kollakas+valge o.
kollakas+valkjas o.
kolla=kas2 n. kollaste õitega ristõieline rohttaim
kollas=us n.
kolle=nda/ma t. kollasena paistma
kollenda=mine n.
kolle=ta/ma t. kollendama; kollaseks minema; kollaseks tegema
kolleta=mine n.
kolletamis+päev n. 14. oktoober, eesti rahvakalendris looduse sügisese hääbumise päev
kolle=tu/ma t. kollaseks minema
kolletu=mine n.
kollet=us n. kolletumine; kolletunud olek
kol=tu/ma t. kolletuma
koltu=mine n.
koltus+haigus n.
kollase+õie=line o. \taim\ kollaste õitega
apelsin+kollane, apelsini+kollane o.
ere+kollane o.
erk+kollane o.
halkjas+kollane o.
hall+kollane o.
hallikas+kollane o.
kahkjas+kollane o.
kahvatu+kollane o.
kanaari+kollane o. kanaarilinnu värvi kollane
kiiskav+kollane o.
kreem+kollane o.
kuld+kollane o.
käre+kollane o.
küps+kollane o.
leek+kollane o.
liiv+kollane o.
mahe+kollane o.
matt+kollane o.
mee+kollane o.
merevaigu+kollane o. \valgus\
mesi+kollane o.
messing+kollane o. messingi värvi kollane
määrdunud+kollane o.
mürk+kollane o.
oliiv+kollane o.
ooker+kollane o. tumekollane
oranž+kollane o.
oranžikas+kollane o.
pruunikas+kollane o.
punakas+kollane o.
puna+kollane o.
päikese+kollane o.
pärgament+kollane o.
rebu+kollane o.
rohekas+kollane o.
roosakas+kollane o.
safran+kollane o. safrani värvi kollane
sapp+kollane o.
savi+kollane o.
sidrun+kollane, sidruni+kollane o. kollane nagu sidrun
sinep+kollane, sinepi+kollane o. kollane nagu sinep
särav+kollane o.
sügav+kollane o.
sügis+kollane o.
tibu+kollane o.
tuhkjas+kollane o.
tuhm+kollane o.
tuli+kollane o.
tume+kollane o.
vaha+kollane o.
valkjas+kollane o.
või+kollane o.
võilille+kollane o.
väävel+kollane o.
õle+kollane o. õlgkollane
õlg+kollane o. õlekarva kollane
õrn+kollane o.
kolla+keha n. anat. munaraku kohale tekkiv kollane moodustis
kolla+nokk n. halv. nooruk, algaja
kolla+nutt ‹-nuti› n. (seen)
kolla+palavik n. med. (iseloomulikke tunnuseid on kollatõbi)
kolla+riisikas n. (kollase kübaraga)
kolla+tõbi n. med. (nahk, limaskestad ja silmavalged on kollased)
kollatõbi=ne1 n. kollatõbe põdev inimene
kollatõbi=ne2 o. kollatõbe põdev
kolla+tähn n. anat. (silmas)
kollase+kirju o.
kollase+võitu o.
karu+kold n. (taim)
karukolla+eos n.
katte+kold n. (taim)
lehe+kold n. lehtede kollane värvus
nõia+kold n. (taim)
soo+kold n. (taim)
sügis+kold n.
ungru+kold n. (taim)
vares+kold n. (taim)
kold+juur n. bot. kollase risoomiga ravimtaim
kold+kaer n. bot. puhmikutena kasvav kollakate pähikutega kõrreline rohttaim
kold+küps o. põllum. vahaküps
kold+nõges n. bot. iminõgesele lähedane kollaste õitega huulõieline taim
kold+rohi n. bot.
kold+vetikas n.
kold+vint n. zool. (oliivkollase seljapoolega)
kong n. väike (suletav) ruum (vanglas, kloostris), väike armetu tuba; vnm. putka, puur; tõlla vm. sõiduki kumm; mäend. tõstuk šahtis
kongis o. \nina, nokk, kael\ kumeralt kõver
kongus o. kongis
kana+kong n. vnm.
koera+kong n. vnm.
munga+kong n.
nunna+kong n.
piina+kong n.
tuvi+kong n. vnm.
täi+kong n. halv. (sõimusõna)
vangi+kong n.
ühis+kong n.
üksik+kong n.
kong+nina n. kongus nina; sellise ninaga inimene
kongi+kaaslane n. (vanglas)
koni n. kõnek. suitsuots
paberossi+koni n.
sigareti+koni n.
suitsu+koni n.
konn n. zool. (kahepaikne)
konna=lised n. zool.
siug+konnalised n. zool. (meenutavad roomajat)
härg+konn n. suur Põhja-Ameerika konn
järve+konn n.
kannus+konn n. (Aafrikas)
kilp+konn n. zool. selja- ja kõhukilbist koosneva luulise kilprüüga roomaja
elevant+kilpkonn n.
ema-s+kilpkonn n.
hiid+kilpkonn n.
kaiman+kilpkonn n. (krokodillilaadne)
meri+kilpkonn n.
mutant+kilpkonn n.
nahk+kilpkonn n.
rohe+kilpkonn n.
soo+kilpkonn n.
stepi+kilpkonn n.
vee+kilpkonn n.
kilpkonna+beebi n. lastek.
kilpkonna+liha n.
kilpkonna+luu n.
kilpkonna+muna n.
kilpkonna+supp n.
kärn+konn n. zool.
juttselg+kärnkonn n. zool.
rohe+kärnkonn n. zool.
lehe+konn n. zool.
lend+konn n. zool. (liugleb lennuse abil)
muda+konn n. zool. kärnkonna moodi tumepruunilaigulise kollakaspruuni ülapoolega konn
pada+konn n. kõnek. kärnkonn; halv. (võrdlustes)
päris+konn n. zool. (süstemaatikaüksus)
päriskonna=lised n.
raba+konn n. zool. heleda kõhuga pruun konn
rohu+konn n. zool. (pruunikirju ülapoole ja marmorja kõhualusega)
saba+konn n. zool.
sabakonna=lised n.
vee+konn n. zool. (veelise eluviisiga)
konna+kapsas n. kõnek. varsakabi
konna+karp ‹-karbi› n. kõnek. veelimuste kahe ovaalse poolmega lubikoda
konna+kilbukas n. bot. kaldavees kasvav valgeõieline sõõrjate ujulehtedega taim
konna+koor ‹-koori› n. piltl.
konna+kotkas n. zool.
suur-konnakotkas n. zool.
väike-konnakotkas n. zool.
konna+kudu n. zool. limaja massiga ümbritsetud konnamunade kogum veekogudes
konna+kulles n. vees elav ja lõpustega hingav konnavastne
konna+osi n. bot. (eostaim)
konna+perspektiiv n. piltl. piiratud suhtumine v. käsitlus
konna+poeg n.
konna+rohi n. bot. veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim
konna+silm ‹-silma› n. valu tekitav sarvkihipaksend jala, eriti varvaste nahal
konnasilma+plaaster n.
konnasilma+rohi n.
konnasilma+vedelik
konna+tatar n. bot. teiste taimede ümber väänduva varrega põlluumbrohi
konna+tiik n. (kus on palju konni); ka piltl.
konna+vastne n.
.konna uju/ma t.
konna+uju=ja n.
konna+uju=mine n.
kont n. inimese v. looma luu
kondi=kas o. suure kondiga
kondi=line o. vnm. kondine
kondi=ne o. \käsi, lehm\ kõhn, lahja
kondi=tu=sta/ma t. liha kontidest eraldama
konditusta=ja n. (lihatööstuses)
konditusta=mine n.
hobuse+kont n. piltl. hobusekronu
jala+kont n.
kaela+kont n.
kana+kont n.
külje+kont n.
lehma+kont n. piltl. vana, vilets lehm
liha+kont n.
luud+kondid n.
prae+kont n. (prae sees)
puljongi+kont n.
puusa+kont n.
põlve+kont n.
ribi+kont n.
rinna+kont n.
saba+kont n. kõnek. sabaluu, õndraluu
supi+kont n.
sõrme+kont n.
sääre+kont n.
tiiva+kont n.
üdi+kont n. üdi sisaldav kont
kont+jalg n. piltl. kontvõõras
kont+kõva o.
kont+mees n. vnm. luukere; surm
kont+puu n.
kirss+kontpuu n.
kont+rups, kont+rupskid n.
kont+võõras n. kutsumata külaline
konti+mööda o. jõukohane, sobiv
kondi+aur n. nalj. lihasejõud
kondi+bukett n. nalj. väga kõhn inimene
kondi+jahu n.
kondi+kava n. vnm. luustik, skelett; piltl. üldskeem
kondi+liim n.
kondi+mees n. piltl. kontmees, surm
kondi+mootor n. nalj. (kehalise jõu kohta)
kondi+nõrkus n.
kondi+puljong n.
kondi+puru ‹-puru› n. kõnek.
kondi+rasv n.
kondi+süsi n.
kondi+tuhk n.
kondi+valu n.
kondi+üdi n.
suure+kondi=line o. \naine\ suure kondiga
tugeva+kondi=line o. \naine\ tugeva kondiga
konti murd/ma t. piltl. rasket tööd tegema
kondi+murd=ja n.
kondi+murd=mine n.
konti+murdev o. \töö\
kood n. leppemärgisüsteem; selle võti
koodon n. biol. geneetilise koodi ühik
kod=eeri/ma t. koodi rakendama, informatsiooni esitusvormi sihipäraselt muutma, tingmärkidega asendama
de:kodeeri/ma t. kodeeritud teksti avama
dekodeeri=ja n.
dekodeeri=mine n.
dekood=er n. dekodeerseade v. -programm
stereo+dekooder n.
värvus+dekooder n.
dekodeer+seade ‹-seadme› n.
kodeeri=ja n.
kodeeri=mine n.
kodeer+seade ‹-seadme› n.
kodi-fit=seeri/ma t. jur. õigusnorme kooskõlastatud seadustekoguks ühendama
kodifitseeri=ja n.
kodifitseeri=mine n.
koodi/ma t. kodeerima
kood=er n. kodeerseade
koodi=ja n.
koodi=mine n.
digitaal+kood n. ⇐ digitaalne kood
digikood n.
isiku+kood n. isiku kindlaksmääramist võimaldav numbrikombinatsioon
kauba+kood n.
kiip+kood n.
number+kood n.
registri+kood n.
signalisatsiooni+kood n.
triip+kood n.
täht+kood n. täheline leppemärgisüsteem
vööt+kood n. kauba vm. tähistamiseks kasutatav, eri laiusega vöötidest koosnev märgistus
vöötkoodi+lugeja n. seade, mille abil saab vöötkoodi automaatselt identifitseerida
vöötkoodi+riider n. inf. vöötkoodilugeja
kood+lukk ‹-luku› n.
kood+tähis n.
koodi murd/ma t.
koodi+murd=ja n.
koodi+murd=mine n.
kord1 ‹korra› n. riikliku korralduse süsteem; kehtestatud toimimisnormid; normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; nendele vastav olukord, vt ka kord2, kord3
kord=nik n. kõige madalam politseiniku ametiaste; vastav ametiisik
korra=lik o.
korralikk=us n.
korraliku=lt m.
üli+korralik o. \laps\
korra=line1 o. \puhkus\ kindla korra järgi ette nähtud
era+korraline o. \juhtum\
erakorralise=lt m.
korras1 o. normaalseks eluks ja tööks vajalikus seisundis
elamis+korras o. \maja\ elamiseks korras
lennu+korras o. \kopter\
mängu+korras o.
püügi+korras o. \võrgud\
talve+korras o.
töö+korras o.
korras hoid/ma t.
korras+hoid n.
korrashoiu+kohustus n.
korrashoiu+kulud n.
korras+hoid=ja n.
korras+hoid=mine n.
korras ole/ma t.
korras+ole=k n.
\kohtu\ korras2 k. teatud korra järgi; kujul, teel, viisil
distsiplinaar+korras m.
kriminaal+korras m.
male+korras m. malelaua ruute meenutavas asetuses
käsu+korras m.
sund+korras m. sunniviisi
korra=tu o.
korratu=lt m.
korrat=us n.
korra=lda/ma t. vajalikku, sobivasse korda seadma; midagi ette valmistama ja toime panema, ellu viima; käsku, korraldust andma
korralda=ja n.
jaama+korraldaja n.
liiklus+korraldaja n. ⇐ liikluse korraldaja
pea+korraldaja n.
pulma+korraldaja n.
pääste+korraldaja n.
korraldama=tu o.
korraldamat=us n.
korrald=us n. käsk, nõue; üksikjuhu kohta antav ametivõimu (haldus)akt; korraldamine, milleski valitsev üldine kord v. süsteem
korraldus=lik o. \info\
korraldusliku=lt m.
ehitus+korraldus n. ehituse korraldamine
elu+korraldus n. viis, kuidas elu on korraldatud, elukord; elu korraldamine
eri+korraldus n. spetsiaalne korraldus
haldus+korraldus n.
haridus+korraldus n. hariduse korraldamine
juhtumi+korraldus n. (sotsiaaltöö vorm)
kohtu+korraldus n. jur. kohtusüsteemi korraldus
kooli+korraldus n. koolielu üldine, õigusaktidega määratud korraldus
lahkumis+korraldus n.
liiklus+korraldus n.
makse+korraldus n. maj.
nime+korraldus n. keelet. abinõude süsteem nimede selgeks ja täpseks kasutamiseks
otse+korraldus n. maj. püsiv maksekorraldus otse panka laekuvate arvete kohta
otsekorraldus+leping n.
püsi+korraldus n.
püsikorraldus+leping n. maj.
riigi+korraldus n. riigivõimu korraldamine
sise+korraldus n.
suhte+korraldus n.
tuleviku+korraldus n.
äri+korraldus n.
korraldus+dokument n.
korraldus+toimkond n.
korraldus+töö n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. keelearendus, kirjakeele teadlik stabiliseerimine, rikastamine ja ajakohastamine
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
kunsti korralda/ma t.
kunsti+korralda=ja n.
kunsti+korrald=us n.
maad korralda/ma t.
maa+korralda=ja n. (ametinimetus)
maa+korrald=us n. tegevus maa otstarbeka kasutamise nimel
maakorraldus+insener n.
maakorraldus+seadus ‹-seaduse› n.
maakorraldus+toiming n.
maakorraldus+töö n.
metsa+korralda=ja n. ⇐ metsa korralda/ma (kutsenimetus)
metsa+korrald=us n. ⇐ metsa korralda/ma (tegevusala)
müüki korralda/ma t.
müügi+korralda=ja n. kutsenimetus; vastav töötaja
müügi+korrald=us n. (eriala)
suhteid korralda/ma t.
suhte+korralda=ja n. (ametinimetus)
suhte+korrald=us n. (tegevusala)
suhtekorraldus+ettevõtja n.
suhtekorraldus+osakond n.
turundus+korraldaja n. ⇐ turunduse korraldaja turundusjuht
turundus+korraldus n. ⇐ turunduse korraldamine
turustus+korralda=ja n. ⇐ turustust korralda/ma see, kes korraldab turustust
töö+korralda=ja n. ⇐ tööd korralda/ma
töö+korrald=us n. ⇐ tööd korralda/ma
õppe+korralda=ja n. ⇐ õpet korralda/ma
õppe+korrald=us n. ⇐ õpet korralda/ma
ühiskonna+korrald=us n. ⇐ ühiskonda korralda/ma
ümber korralda/ma t.
ümber+korralda=ja n.
ümber+korralda=mine n.
ümber+korrald=us n. ümberkorraldamine; selle tulemus
korra=ldu/ma t.
korraldu=mine n.
korra=sta/ma t.
korrasta=ja n.
korrasta=mine n.
korrastama=tu o.
korrastamatu=lt m.
korrastamat=us n.
korrast=us n.
hamba+korrastus n. ⇐ hammaste korrastus
sanitaar+korrastus n.
korrastus+päev n.
korrastus+töö n.
korrastus+vahend n.
administratiiv+kord ‹-korra› n.
agraar+kord ‹-korra› n.
alluvus+kord ‹-korra› n.
asja+kord ‹-korra› n. vnm. olukord
elamis+korda m. \tegema, saama\ elamiseks korda
elu+kord ‹-korra› n.
erand+kord ‹-korra› n. (üldisest erinev)
erandkorras m.
eri+kord ‹-korra› n.
feodaal+kord ‹-korra› n. aj.
haldus+kord ‹-korra› n.
hea+kord ‹-korra› n. puhtus, kord (ruumides, majades jne.)
heakorra=sta/ma t. heakorda viima
heakorrasta=ja n.
heakorrasta=mine n.
heakorrast=us n.
heakorrastus+töö n.
heakorra+eeskiri ‹-kirja› n.
heakorra+trust n.
heakorra+tööd n.
heakorra+valvur n.
kasarmu+kord ‹-korra› n. ka piltl.
kodu+kord ‹-korra› n.
kolhoosi+kord ‹-korra› n. nõuk.
kooli+kord ‹-korra› n.
küla+kord ‹-korra› n. vnm.
külakorda m. \käima\ vnm. omaaegne vallavaeste ülalpidamisviis
laagri+kord ‹-korra› n.
lahingu+kord ‹-korra› n.
maja+kord1 ‹-korra› n. vnm. kodukord
male+kord ‹-korra› n.
marsi+kord ‹-korra› n.
olu+kord ‹-korra› n.
avarii+olukord ‹-korra› n.
eelis+olukord ‹-korra› n.
ekstreem+olukord ‹-korra› n.
eri+olukord ‹-korra› n.
hetke+olukord ‹-korra› n.
häda+olukord ‹-korra› n.
häire+olukord ‹-korra› n.
ideaal+olukord ‹-korra› n.
katastroofi+olukord ‹-korra› n.
kriisi+olukord ‹-korra› n.
koroona+olukord n.
lahingu+olukord ‹-korra› n.
liiklus+olukord ‹-korra› n.
normaal+olukord ‹-korra› n.
rahu+olukord ‹-korra› n.
rinde+olukord ‹-korra› n.
sise+olukord ‹-korra› n.
suhtlus+olukord ‹-korra› n.
sõja+olukord ‹-korra› n.
väli+olukord ‹-korra› n.
äärmus+olukord ‹-korra› n.
paraadi+kord ‹-korra› n.
parkimis+kord ‹-korra› n.
pretensiooni+kord ‹-korra› n.
põhi+kord ‹-korra› n.
päeva+kord ‹-korra› n.
päevakorra+punkt n.
pärimis+kord ‹-korra› n. jur.
püügi+kord ‹-korra› n.
rahandus+kord ‹-korra› n.
riigi+kord ‹-korra› n.
rivi+kord ‹-korra› n.
rännaku+kord ‹-korra› n.
seisu+kord ‹-korra› n.
häire+seisukord ‹-korra› n.
kaitse+seisukord ‹-korra› n.
piiramis+seisukord ‹-korra› n.
sõja+seisukord ‹-korra› n.
sisu+kord ‹-korra› n. (raamatul)
teenistus+kord ‹-korra› n.
töö+kord ‹-korra› n.
tsunfti+kord ‹-korra› n. aj.
vahe+kord ‹-korra› n.
alluvus+vahekord ‹-korra› n.
armu+vahekord ‹-korra› n.
intiim+vahekord ‹-korra› n.
jõu+vahekord ‹-korra› n.
lepingu+vahekord ‹-korra› n.
rendi+vahekord ‹-korra› n.
seksuaal+vahekord ‹-korra› n.
seksvahekord ‹-korra› n.
sugulus+vahekord ‹-korra› n.
sõprus+vahekord ‹-korra› n.
teenistus+vahekord ‹-korra› n.
töö+vahekord ‹-korra› n.
usaldus+vahekord ‹-korra› n.
vaenu+vahekord ‹-korra› n.
võimu+vahekord ‹-korra› n.
võla+vahekord ‹-korra› n.
värvus+vahekord ‹-korra› n.
valitsemis+kord ‹-korra› n.
viisa+kord ‹-korra› n.
õigus+kord ‹-korra› n.
ühiskonna+kord ‹-korra› n.
sise+kord ‹-korra› n.
korra+kindel o.
korra+lage o.
korralage=d-us n.
korra+meel n.
korra+nõue n.
korra+pära n.
korrapära=ne o.
korrapärase=lt m.
korrapäras=us n.
korrapäras=ta/ma t. korrapäraseks tegema
korrapäras=tu/ma t. korrapäraseks muutuma
eba:korrapärane o.
korrapära=tu o.
korrapäratu=lt m.
korrapärat=us n.
korra+valve n.
korra+valvur n.
korra+vastane o. \käitumine\
korravastase=lt m.
korda aja/ma t.
korda+aja=ja n.
korda+aja=mine n.
korda armasta/ma t.
korra+armasta=ja n.
korra+armast=us n.
korda kaits/ma t.
korra+kaitse ‹-kaitse› n. avaliku korra kaitse
korrakaitse+amet n.
korrakaitseamet=nik n.
korrakaitse+punkt n.
korrakaitse+seadus ‹-seaduse› n.
korrakaitse+teenistus n.
korrakaitse+töötaja n.
korra+kaits=ja n. korravalvur, avaliku korra järele valvav isik
korda mine/ma t. õnnestuma
korda+läinud o. \päev\
korda+mine=k n.
korda+mine=mine n.
korda pida/ma t.
korra+pida=ja n.
klassi+korrapidaja n.
köögi+korrapidaja n.
operatiiv+korrapidaja n.
staabi+korrapidaja n.
valve+korrapidaja n. (valves olev)
korrapidaja+ruum n.
korrapidaja+õpetaja n.
korra+pida=mine n.
korda rikku/ma t.
korra+rikku=ja n.
korra+rikku=mine n.
korda saa/ma t.
korda+saa=mine n.
korda saat/ma t. (teoks) tegema
\teo\ korda+saat=ja n.
korda+saat=mine n.
korda sead/ma t.
korda+sead=ja n.
korda+sead=mine n.
korda tege/ma t.
korda+tege=mine n.
korda+tegi=ja n.
korrale kutsu/ma t. korrarikkumise lõpetamist nõudma
korrale+kutsu=ja n.
korrale+kutsu=mine n.
korras ole/ma t.
korras+ole=k n.
korras+ole=mine n.
kord2 ‹korra› n. (õhuke) kattev ainekiht; kõnek. korrus; tkst. kirjakord, vt ka kord1, kord3
korr=is n. kaevamistel korraga läbikaevatav kiht
korr=us n. hoone osa; mäend. kaevandusvälja osa
kahe+korruse=line o. \eramu\ kahe korrusega
mitme+korruse=line o. \maja\ mitme korrusega
palju+korruse=line o. \hoone\ paljude korrustega
üheksa+korruse=line o. \paneelmaja\ üheksa korrusega
all+korrus n.
esi+korrus n.
katuse+korrus n.
keldri+korrus n.
maja+korrus n.
mansard+korrus n. mansard
pea+korrus n.
pööningu+korrus n.
sokli+korrus n.
ärkli+korrus n.
üla+korrus n.
korrus+maja n. (mitme korrusega)
korruse+made n. eh.
korruste+vaheli=ne o. \trepp\ korruste vahel olev
kordi=tu/ma t. med. (elundi kohta:) kokku vajuma, kokku langema
kordit=us n.
kopsu+korditus n.
korruta/ma1 t. \lõnga\
korruta=mine1 n.
korra=stikku m. kordade viisi, kihtidena
alus+kord ‹-korra› n.
asfaldi+kord ‹-korra› n.
halla+kord ‹-korra› n.
hallitus+kord ‹-korra› n.
hõbeda+kord ‹-korra› n.
härma+kord ‹-korra› n.
jää+kord ‹-korra› n.
kaste+kord ‹-korra› n.
krohvi+kord ‹-korra› n.
kulla+kord ‹-korra› n.
kõntsa+kord ‹-korra› n.
laki+kord ‹-korra› n.
lima+kord ‹-korra› n.
maja+kord2 ‹-korra› n.
muda+kord ‹-korra› n.
mulla+kord ‹-korra› n.
mustuse+kord ‹-korra› n.
mähi+kord ‹-korra› n.
naha+kord ‹-korra› n.
nikli+kord ‹-korra› n.
nõe+kord ‹-korra› n.
palgi+kord ‹-korra› n.
pealis+kord ‹-korra› n.
plaatina+kord ‹-korra› n.
poleeri+kord ‹-korra› n.
rahe+kord ‹-korra› n.
rasva+kord ‹-korra› n.
rooste+kord ‹-korra› n.
sambla+kord ‹-korra› n.
suhkru+kord ‹-korra› n.
tagi+kord ‹-korra› n.
tahma+kord ‹-korra› n.
tolmu+kord ‹-korra› n.
vaaba+kord ‹-korra› n.
vaha+kord ‹-korra› n.
võõba+kord ‹-korra› n.
värvi+kord ‹-korra› n.
õli+kord ‹-korra› n.
ärkli+kord ‹-korra› n. ärklikorrus
kahe+kord=ne1 o. \lõng, uks\ kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev
viie+kord=ne1 o. \filter, maja\ viiest (ühesugusest) osast koosnev; kõnek. viiekorruseline
ühe+kord=ne1 o. \lõng, maja\ selline, milles on ainult üks kord, kiht vms.
kord3 ‹korra› n. millegi toimumise korduv (korduvana käsitletav) ajamoment; järjekord, kord; millegi suurenemise v. vähenemise aste, vt ka kord1, kord2
kord4 m. ükskord
~kord=ne o.
ainu+kordne o. \võimalus\
ainukords=us n.
era+kordne o. \juhus\
erakordse=lt m. \huvitav\
erakords=us n.
esma+kordne o.
esmakordse=lt m.
esmakords=us n.
haru+kordne o. \õnn\
harukordse=lt m. \tugev\
harukords=us n.
järje+kordne o. \võit\
järjekordse=lt m. \kadunud\
ühis+kordne n. täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega
korda/ma t.
kord=u/ma t.
korduma=tu o.
kordumatu=lt m.
kordumat=us n.
kordu=mine n.
kord=us1 n. kordumine
hääliku+kordus n.
kõla+kordus n.
mõtte+kordus n.
sõna+kordus n.
korduv o.
korduva=lt m. \püüdma\
korduv=us n.
korda=ja n. ka mat.
binoom+kordaja n.
korrelatsiooni+kordaja n. (statistikas)
korda=mine n.
kordamis+harjutus n.
kordamis+küsimus n.
kordamis+tund n.
kordamis+ülesanne ‹-ande› n.
kord=us2 n. kordamine
kord-us~ korratav
kordus+etendus n.
kordus+film n.
kordus+kasutus n.
kordus+künd n.
kordus+laul n.
kordus+linastus n.
kordus+mäng n.
kordus+märk n. muus. märk helitöö mingi osa kordamiseks
kordus+projekt n.
kordus+saade n.
kordus+teodoliit n.
kordus+trükk n.
kordus+väljaanne ‹-ande› n.
kordus+värss n. kirj.
kordus+õppus n. sõj. reservväelastele korraldatud sõjaväeõppus
ennast korda/ma t.
enese+korda=mine n.
enese+kord=us n.
kordi=sta/ma t. teatud arv kordi suurendama
kordista=mine n.
kordist=i n. tehn. kordistusseade
foto+kordisti n. tehn. valguse toimel emiteeruvate elektronide voogu võimendav elektronseadis
korru=ta/ma2 t. ühte ja sama ütlema,kordama; mat. antud arvu teatav arv kordi suurendama
korruta=ja n.
korruta=mine2 n.
korrutamis+tabel n. korrutustabel
korrutamis+tehe n.
korrut=is n. mat.
osa+korrutis n.
skalaar+korrutis n.
vektor+korrutis n.
korrut=us2 n. korrutamine
korrutus+masin n.
korrutus+märk n.
korrutus+tabel n.
korda=misi m. kordamööda
korra m. kõnek. ükskord; korraks
korraga m. ühel ja samal ajal; ühe korraga; järsku, otsekohe
korraks m. natukeseks ajaks
\soovi\ korral k.
korra=line2 n. aj. korrateoline
korralt m. korrapealt, otsekohe
haru+korral m. harval korral
järje+kord ‹-korra› n.
eelis+järjekord ‹-korra› n.
esinemis+järjekord ‹-korra› n.
esma+järjekorras m.
jahvatus+järjekord ‹-korra› n.
korteri+järjekord ‹-korra› n.
pileti+järjekord ‹-korra› n.
pöörd+järjekord ‹-korra› n.
ravi+järjekord n.
järjekorra+automaat n.
järjekorra+number n.
kahe+korra m. kahekordselt
külvi+kord ‹-korra› n.
külvikorra+väli n.
lõpu+korral m. \olema\
lõpu+korrale m. \jõudma\
lüpsi+kord ‹-korra› n.
mitme+korra m. mitmekordselt
mõni+kord ‹-korra› m.
mängu+kord ‹-korra› n. mängimise järjekord
nelja+korra m. neljakordselt
olu+kord n.
ohu+olukord n.
oma+korda m.
otsa+korral m. \olema\ lõppemas
otsa+korrale m. \jõudma\ lõppu, lõppjärku
püksi+kord ‹-korra› n. kõnek. (roojamise kohta)
sauna+kord ‹-korra› n.
see+kord ‹-korra› m. sel korral
seekord=ne o. \katse\
seda+korda m. seekord
sõidu+kord ‹-korra› n.
söögi+kord ‹-korra› n.
põhi+söögikord n. põhiline söögikord
sööma+kord ‹-korra› n.
söötmis+kord ‹-korra› n.
teine+kord ‹-korra› m. mõnikord; (mõni) teine kord
toidu+kord ‹-korra› n.
too+kord ‹-korra› m.
tookord=ne o. \juhtum\
treeningu+kord ‹-korra› n.
vahi+kord ‹-korra› n. valvekord
vahikorra+madrus n.
vahikorra+tüürimees n.
valve+kord ‹-korra› n. valvamise järjekord
veel+kord ‹-korra› m. veel kord
veelkord=ne o. \katse\
ühe+korraga m. korraga; äkki; ühel ajal
üks+kord ‹-korra› m. (kindlalt piiritlemata aja kohta:) mingil ajal; lõpuks, viimaks
kord+arv n. mat.
kord+korra=lt m. järjest
kordkorra=line o.
korra+pealt m.
korra+tegu n. aj. (sooritati kordamööda)
korrateo=line n. aj. korrateol käija
korda+mööda m. järjekorras
ühe+korra+mähkmed n. <(ühe+korra)+mähkmed> (saab ühe korra kasutada)
ühe+korra+nõu n. (üks kord kasutatav)
ühe+korra+pakend n. <(ühe+korra)+pake|nd>
ühe+korra+pilet n. (üks kord kasutatav)
ühe+korra+süstal n. (üks kord kasutatav)
üks+kord+üks n. korrutustabel; algab tehtega 1x1
iga+kord=ne o. \lugu\
kahe+kord=ne2 o. \kasv, meister\ kaks korda suurem v. rohkem; kahel korral toimuv v. esinev; kahesugune
kahekordse=lt m.
kahekordi=sta/ma t. kahekordseks tegema
kahekordista=mine n.
kahekordi=stu/ma t. kahekordseks minema
kahekordistu=mine n.
kaheksa+kord=ne o. kaheksa korda esinev; kaheksa korda rohkem v. suurem
kolme+kord=ne o. \rõõm, meister\
kolmekordse=lt m.
kolmekordi=sta/ma t.
kolmekordista=mine n.
kolmekordi=stu/ma t.
kolmekordistu=mine n.
kümne+kord=ne o. \hind, meister\
kümnekordi=sta/ma t. kümnekordseks muutma
kümnekordista=mine n.
kümnekordi=stu/ma t. kümnekordseks muutuma
kümnekordistu=mine n.
mitme+kord=ne o. \hind, kogemus\
mitmekordse=lt m.
mitmekordi=sta/ma t.
mitmekordista=mine n.
mitmekordi=stu/ma t.
mitmekordistu=mine n.
mitmekümne+kordne o. \koormus\
nelja+kord=ne o. \saak, kaotus\
neljakordi=sta/ma t.
neljakordi=stu/ma t.
palju+kord=ne o. \kogemus\
poolteise+kord=ne, pooleteise+kord=ne o. \toodang\
saja+kord=ne o. \erinevus\ sada korda suurem v. rohkem
sajakordse=lt m. \kasvama\
sajakordi=sta/ma t. sajakordseks muutma
sajakordi=stu/ma t. sajakordseks kasvama
seitsme+kord=ne o. \meister, vahe\
teist+kord=ne o. teist korda toimuv vms.
teistkordse=lt m. teist korda
teistkords=us n.
tuhande+kord=ne o. \kasv\ tuhat korda suurem v. rohkem
viie+kord=ne2 o. \kasv, kontroll\ (millestki) viis korda suurem; viis korda toimunud vms.
viiekordi=sta/ma t. viiekordseks muutma
viiekordista=mine n.
viiekordi=stu/ma t. viiekordseks muutuma
viiekordistu=mine n.
ühe+kord=ne2 o. \tasu, süstal\ üks kord toimuv, saadav, kasutatav
üheksa+kord=ne o. \vanaema\
kõnd1 ‹kõnnu› n. vähemviljakas, kasutamata v. asustamata maa-ala v. piirkond, vt ka kõnd2
kõnnu+maa n. väheviljakas maa
känd n. pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa; piltl. vana, eakas, elatanud inimene; piltl. (päritoluga seoses:) see, kellest v, millest keegi v. miski on arenenud; suguvõsa; (rahva)tõug
kännu=stik n. (kännuline) raiesmik
kännu=line o. \raiesmik\ kände täis
kase+känd n.
kuuse+känd n.
tõrvas+känd n.
vanamehe+känd n. piltl.
kännu+jurakas n.
kännu+juurikas n.
kännu+mampel n. (seen)
kännu+raha n. kasvavate puude tihumeetri hind
kännu+ront n.
kännu+seen n.
kännu+sikk n. (mardikas)
kännu+tael n.
kännu+tüügas n. kõrgem känd
kännu+vildik n. (sammal)
kännu+võsu n. mets.
kännu+juuri=ja n. ⇐ kände juuri/ma (isik v. masin)
kännu+juuri=mine n. ⇐ kände juuri/ma
üle kivide ja kändude vaevaliselt, suurte raskustega, suure vaevaga
sond1 ‹sondi› n. toru- v. rennikujuline riist millegi sisemuse uurimiseks; med. (arstiriist); tehn. (maapinna uuringuteks)
sond=eeri/ma t. sondiga uurima; piltl. (ettevalmistavalt) välja uurima
sondeeri=ja n.
sondeeri=mine n. piltl.
sondi/ma t. sondeerima
sondi=mine n.
haava+sond ‹-sondi› n. med.
kosmose+sond ‹-sondi› n. met.
mao+sond ‹-sondi› n. med.
nina+sond ‹-sondi› n. med.
raadio+sond ‹-sondi› n. met.
renn+sond ‹-sondi› n. med.
õõnes+sond ‹-sondi› n. med.
sond+loputus n. med.
sond+pall n. met. (atmosfääri uurimiseks)
sond+toitmine n. med. sondiga toitmine
sond2 ‹sonnu› n. vine; murd. somp
sonnu=ne o. \ilm\ vines, sombune
sond=u/ma t. vinesse v. sompu minema
põua+sond ‹-sonnu› n. põuavine
udu+sond ‹-sonnu› n.
Märgid | |
---|---|
+ | liitmine |
~ | seotud tüvi |
= | sufiksituletus |
: | prefiksituletus |
/ | vormitunnus |
- | vaheliide |
Sõnaliigid | |
---|---|
n. | nimisõna |
o. | omadussõna |
t. | tegusõna |
a. | arvsõna |
as. | asesõna |
n. | pärisnimi |
m. | määrsõna |
k. | kaassõna |
s. | sidesõna |
h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |