[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
abi n.
abi=line n.
kodu+abiline n.
abi=tu o. abi, tuge, kaitset vajav; jõuetu; oskamatu; saamatu, kohmakas; vilets, kehv
abitu=lt m. \ekslema\
abit=us n.
abitus+tunne n.
õpitud abitus n. pseudoabitus: inimene peab end saamatuks asjades, millega ta tegelikult hakkama saaks
abi=sta/ma t. abi osutama, aitama, toetama
abista=ja n.
abista=mine n.
abistamis+fond n.
abistamis+kassa n.
abistamis+katse n.
abistamis+leping n.
ai=ta/ma t. abi osutama, abiks olema; tarvilikku mõju avaldama; piisama, küllalt olema; kõlbama, sobima
aita=ja n.
aita=mine n.
jalule aita/ma t. (majanduslikult paremale järjele)
jalule+aita=ja n.
jalule+aita=mine n.
järele aita/ma t. (õppimises); pisut parandama
järele+aita=ja n.
järele+aita=mine n.
järeleaitamis+tund n.
kaasa aita/ma t. omalt poolt abi osutama; soodustavalt mõjuma
kaasa+aita=ja n.
kaasa+aita=mine n.
tagant aita/ma t. toetama
tagant+aita=ja n.
tagant+aita=mine n.
\hädast\ välja aita/ma t. (kuskilt v. mingist olukorrast)
välja+aita=ja n.
välja+aita=mine n.
avi=ta/ma t. vnm. abistama
avita=ja n.
avita=mine n.
\sõbra\ abil k.
appi m.
appi hüüd/ma t.
appi+hüüd n.
appi+hüüd=mine n.
appi+hüü=e n.
appi karju/ma t.
appi+karj=e n.
appi+karju=ja n.
appi+karju=mine n.
appi kutsu/ma t.
appi+kuts=e n.
appi+kutsu=mine n.
appi mine/ma t.
appi+mine=k n.
appi tule/ma t.
appi+tule=k n.
appi+tule=mine n.
appi+tuli=ja n.
arengu+abi n. (arengumaadele)
arsti+abi n.
arstiabi+punkt n.
enese+abi n.
eneseabi+kursus n.
eneseabi+raamat n. raamat, mille lugemine peaks aitama inimesel oma probleeme lahendada ja oma suhtumist muuta
eneseabi+õpik n.
eriarsti+abi n.
esma+abi n. esmane abi
esmaabi+kapp ‹-kapi› n.
esmaabi+koolitaja n.
esmaabi+pakk ‹-paki› n.
esmaabi+paun n.
esmaabi+punkt n.
esmaabi+tarbed n.
esmaabi+võte n.
esmaabi+õpetaja n.
esmaabi and/ma n.
esmaabi+and=ja n.
euro+abi n.
finants+abi n.
hinge+abi n. psühholoogiline nõustamine
humanitaar+abi n. kehvades tingimustes elavatele inimestele antav toidu-, riide-, ravimi- jm. abi
humanitaarabi+saadetis n.
humanitaarsaadetis n. humanitaarabisaadetis
häda+abi n.
hädaabi+kõne n.
hädaabi+number n. \112\
hädaabi+pakk n.
hädaabi+pidur n.
hädaabi+telefon n. päästeteenistuse, kiirabi, tuletõrje telefoninumber
hädaabi+töö n. (töötutele)
hädaabitöö=line n. hädaabitöö tegija
hädaabi+töötaja n.
kaas+abi n.
kiir+abi n. med. arstiabi andmine õnnetuste või muude eluohtlike seisundite puhul kohapeal; selle ala meditsiinitöötajad ning transpordivahendid
kiirabi+arst n.
kiirabi+auto n.
kiirabi+jaam n.
kiirabi+kopter n.
kiirabi+meedik n.
kiirabi+piloot n.
kiirabi+töö n.
kiirabi+töötaja n.
konsulaar+abi n. (konsuli tasemel)
kriisi+abi n. (kriisis olijatele)
kriisiabi+juht n.
laste+abi n.
lasteabi+telefon n. (pakub ööpäevaringset nõustamist)
majandus+abi n.
meditsiini+abi n.
meditsiiniabi+kindlustus n.
meistri+abi n.
menetlus+abi n. jur.
ohvri+abi n.
oma+abi n.
pagulas+abi n.
piduri+abi n.
raha+abi n.
relva+abi n.
riigi+abi n.
riigabi+eeskirjad n.
sotsiaal+abi n.
surma+abi n. halastussurm
sünnitus+abi n.
sünnitusabi+arst n.
sünnitusarst n.
sünnitusabi+operatsioon n.
tehno+abi n. tehniline abi
kiir+tehnoabi n.
toidu+abi n.
vaeste+abi n.
veterinaar+abi n.
välis+abi n.
õendus+abi n. (tervishoiuteenus)
õigus+abi n.
õigusabi+büroo n.
õigusabi+partner n.
õigusabi+teenus n.
abi+aine n. teatud lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, säilivuse jms.
abi+ehitis n.
abi+elu n. mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu
abielu=line o. \side\ abieluga seotud
abielulis=us n.
ainu+abielu n.
armastus+abielu n.
fiktiiv+abielu n.
gei+abielu n. kõnek. (samasooliste vahel)
homo+abielu n. kõnek. (homode vahel)
kaksik+abielu n.
kodaniku+abielu n. vnm. tsiviilabielu, ilmalik abielu
külastus+abielu n.
mitmik+abielu n. rühmaabielu, polügaamia
mõistus+abielu, mõistuse+abielu n.
paar+abielu n.
proovi+abielu n.
rühma+abielu n.
sega+abielu n. (eri rahvusest inimeste vahel)
tsiviil+abielu n. ilmalik, kodanlik abielu
vaba+abielu n.
vabaabielu+mees n.
vabaabielu+naine n.
visiit+abielu n. külastusabielu
abielu+aasta n.
abielu+ahelad n.
abielu+akt n. jur. (abielu sõlmimise kohta)
abielu+draama n.
abielu+eelne o. \kooselu\
abielu+ettepanek n.
abielu+ike n.
abielu+inimene n.
abielu+keeld n.
abielu+kolmnurk n.
abielu+kool n.
abielu+kriis n.
abielu+küsimus n.
abielu+kütked n.
abielu+laps n.
abielu+leping n.
abi+meetmed n. abistavad võtted
abielu+mees n.
abielu+naine n.
abielu+paar n.
abielu+pool ‹-poole› n.
abielu+rahvas n. kõnek. abielupaar
abielu+referendum n. (rahvahääletus; rahvaküsitlus)
abielu+sadam n.
abielu+seadusandlus n.
abielu+sidemed ‹-sideme› n.
abielu+sõrmus n.
abielu+säng n. abieluvoodi
abielu+truudus n.
abielu+tunnistus n.
abielu+vara ‹-vara› n. jur. abikaasade ühisvara
abieluvara+leping n. jur. (reguleerib abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi)
abielu+voodi n.
abielu+õnn n.
abiellu astu/ma t.
abiellu/ma t.
abiellu=ja n.
abiellu=mine n.
abiellumis+ettepanek n.
abiellumis+himu n.
abiellumishimu=line o. \naine\
abiellumis+iga ‹-ea› n.
abiellumisea=line o. \neiu\
abiellumis+keeld n.
abiellumis+plaan n.
abiellu=mus n. abielude suhteline sagedus
abielu lahuta/ma t.
abielu+lahuta=ja n.
abielu+lahut=us n.
lahutus n. abielulahutus
lahutus+avaldus n.
abielulahutus+avaldus n.
lahutusavaldus n. abielulahutusavaldus
abielulahutus+protsess n.
lahutusprotsess n. abielulahutusprotsess
abielu rikku/ma t.
abielu+rikku=ja n.
abielu+rikku=mine n.
abi+esimees n.
abi+ettevõte n.
abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond
abi+hoone n.
abi+joon n. (joonestamisel); muus. (noodijoonestiku kohal v. all)
abi+jõud n.
abi+kaasa ‹-kaasa› n.
eks:abikaasa ‹-kaasa› n.
eks2 n. kõnek. eksabikaasa; endine elukaaslane
abikaasade+vaheli=ne o. \leping\ abikaasade vahel olev
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks)
abi+kirik n.
abi+klass n. (kerge vaimupuudega lastele)
abi+koer n. (puudega inimeste abistamiseks)
abi+komitee n.
abi+kool ‹-kooli› n.
abi+kõlblik o. kõlblik toetust saama
abikõlblikk=us n.
abi+käsi n.
abi+laev n.
abi+leht n.
abi+linnapea ‹-pea› n.
abi+löök n.
abi+maavanem n.
abi+majand n.
abi+materjal n.
abi+meede n.
abi+mees n.
abi+meetmed n.
abi+mootor n.
abi+mõis n. suurema mõisa alla kuulunud väiksem mõis
abi+noot ‹-noodi› n. muus.
abi+nõu n.
ennetus+abinõu n.
ettevaatus+abinõu n.
häda+abinõu n.
julgeoleku+abinõu n.
kaitse+abinõu n.
karistus+abinõu n.
kasvatus+abinõu n.
keskkonnakaitse+abinõud n.
kinnitus+abinõu n.
ohutus+abinõu n.
preventiiv+abinõu n.
pääste+abinõu n.
sunni+abinõu n.
surve+abinõu n.
tõkestus+abinõu n.
tõkke+abinõu n.
tõrje+abinõu n.
vahe+abinõu n.
vahe=nd n. vaheabinõu
vastu+abinõu n.
abi+operatsioon n. maj.
abi+pakk n. abi korras antav pakk (toit, riided v. muud tarbeesemed)
abi+pakett n.
abi+palve n.
abi+personal n.
abi+pind ‹-pinna› n.
abi+politseinik n.
abi+prefekt n.
abi+professor n. (välismaa ülikoolis, vastab umbes Eesti lektorile)
abi+programm n.
abi+prokurör n.
abi+raha n.
haigus+abiraha n.
laste+abiraha n.
sünnitus+abiraha n.
abi+riist n.
abi+ruum n.
abi+saadetis n.
abi+seade ‹-seadme› n.
abi+sõna n.
abi+šaht n.
abi+teadus n.
abi+teenindus n.
abiteenindus+personal n.
abi+teenistus n. (sõjaväes)
abi+teenistuja n.
abi+tegu n. aj. hooajaline lisategu mõisale
abiteo=line n. aj. abiteol olija
abi+telefon n. (abi v. info saamiseks)
abi+teoreem n.
abi+tootmine n.
abi+tsehh n.
abi+töö n. põhitööd teenindav töö
abitöö=line n. abitöid tegev tööline
abi+tööjõud n.
abi+vahend n.
abi+vaim n. aj. (naisabiteoline)
abi+vaimulik n.
abi+vallavanem n.
abi+valmis o. \sõber\
abivalmi=dus n.
abivalmi=lt m. \aitama\
abi+vedur n.
abi+verb n.
abi+vägi n.
abi+õpetaja n.
abi and/ma t.
abi+and=ja n.
abi+and=mine n.
abi otsi/ma t.
abi+otsi=ja n.
abi+otsi=mine n.
abi pakku/ma t.
abi+pakku=ja n.
abi+pakku=mine n.
abi palu/ma t.
abi+palu=ja n.
abi+palu=mine n.
abi tarvita/ma t.
abi+tarvita=ja n.
abi vaja/ma t.
abi+vaja=ja n.
abi+vaja=mine n.
koer n. (koduloom); kõnek. halv. (inimese kohta)
koer=lane n. zool. sugukond saaki jälitades püüdvaid kiskjalisi
koer=us n. vallatus, üleannetus
koerus+tükk n.
koerust tege/ma t.
koera=s n. bot. isakanep
koeras=ta/ma t. koeraseid välja kitkuma
koera=lik o. \truudus\ koerale iseloomulik v. omane
koeraliku=lt m. \valvas\
abi+koer n. (puudega inimeste abistamiseks)
aju+koer n. (kasutatakse ajujahil)
hoovi+koer n.
hulkur+koer n.
hundi+koer n.
hurda+koer n.
hüään+koer n. zool. Aafrikas elutsev koera meenutav kiskja
ilu+koer n.
jahi+koer n.
juht+koer n. (jahil, koerterakendis, pimedatel jne.)
jälitus+koer n. spetsiaalselt dresseeritud teenistuskoer, kes jälgede järgi otsib kurjategijat
jälje+koer n. jälituskoer
jänese+koer n. jäneste jälitamiseks dresseeritud hagijas
kahe+pere+koer n. piltl. kahe isanda teener
karja+koer n.
kelgu+koer n.
keti+koer n.
kodu+koer n.
kährik+koer n. zool. (madalajalgne, pika koheva karvastikuga)
lamba+koer1 n. teenistuskoerte tõug
lamba+koer2 n. parajasti lambaid hoidev koer
lend+koer n. zool. perekond käsitiivalisi troopikaimetajaid
liha+koer n. (maades, kus koeri kasvatatakse toiduliha saamiseks, nt. Koreas)
linnu+koer n. (linnujahiks)
lõu+koer n. vnm. lõvi
maru+koer n. marutõbine koer
metsa+koer n. piltl. (hundi kohta)
mopsi+koer n.
mops n. mopsikoer
mägra+koer n. taksikoer, pika saleda keha ja lühikeste kõverate jalgadega jahikoer, kes tungib ulukate urgudesse
narko+koer n. (on koolitatud leidma narkootilisi aineid)
näituse+koer n.
patrull+koer n.
piirivalve+koer n. piirivalve teenistuskoer
politsei+koer n. politseitöös rakendatav jälituskoer
preeria+koer n. zool. rohtlahaukur, rohtlas elutsev suslikuga sarnanev rohttaimedest toituv ja haukuvalt häälitsev näriline
puudli+koer n.
puudel n. puudlikoer
kääbus+puudel n.
põrgu+koer n. müt. allilma sissekäigu valvur (kreeka mütoloogias)
päeva+koer n. zool. (liblikas); selle liblika röövik
pääste+koer n. päästetöödel kasutatav eriväljaõppega koer
rebase+koer n. (rebasejahiks)
robot+koer n. (väga sarnanev tõelise koera käitumisega)
seltsi+koer n.
spits+koer n. zool. kikk-kõrvadega ja rõngas sabaga pikakarvaline ilukoeratõug
spordi+koer n.
süle+koer n. väike süles kantav koer; piltl. käsutäitlik, kellelegi alandlikult kuuletuv inimene, organisatsioon, valitsus vm.
taksi+koer n. Saksamaalt pärit ustav koeratõug, algselt aretatud urukoerteks
taks n. taksikoer
tasku+koer n. põuekoer, väga väike
teenistus+koer n. valvamiseks, jälitamiseks jm. eesmärgil eriväljaõppe saanud koer; vastavate koeratõugude üldnimetus
teraapia+koer n. (eriti lastehaiguste korral)
toa+koer n.
tõu+koer n.
tõukoera+kutsikas n.
uru+koer n.
vahi+koer n. valvekoer
valve+koer n. (valvamiseks koolitatud)
varjupaiga+koer n. (varjupaigast võetud)
veelinnu+koer n. (toovad jahimehele linnu kätte)
vere+koer n. jälituskoer
vetelpääste+koer n.
võitlus+koer n.
õue+koer n.
koer+liblikas n. zool. kirev päevaliblikas
koera+amet n. piltl. tänamatu amet v. töö
koera+biskviit n. (kuivtoit)
koera+elu n. kõnek. raske, vilets elu
koera+hakatis n.
koera+hammas n. koera hammas; vnm.; piltl. irvhammas
koera+hammustus n.
koera+ilm n. kõnek. kehv, hrl. sajune ilm
koera+inimene n. kõnek. see, kes armastab koeri
koera+jalutaja n. koeraga jalutaja
koera+jope n. (koerale halva ilma korral)
koera+juht n. vastava väljaõppe saanud spetsialist, kelle ülesandeks on koera dresseerida ja tema eest hoolitseda
vanem+koerajuht n.
\värske\ koera+junn n.
koera+kaela+nurk n. etn. (hoonel)
koera+kannike n. bot. (sinakaslillade õitega)
koera+kari ‹-karja› n.
koera+kelk n.
koera+kett ‹-keti› n.
koera+kiip n.
koera+kirp n. zool.
koera+kiunard n.
koera+klutt n. kõnek. väike (tokerjas) koer
koera+klähvats, koera+klähvits n.
koera+kong n.
koera+kool ‹-koolu› n. bot.
koera+krants n.
koera+kutsikas n.
koera+kuut n.
koera+käpp n. bot. (taim)
koera+liha n. (Kaug-Idas kasutatav)
koera+loikam n. suur kõhn koer
koera+lontrus n. halv.
koera+loru n.
koera+mait n. halv.
koera+must n.
koera+mütakas n.
koera+nael n. furunkuli rahvapärane nimetus
veri+koeranael n. med.
koeranael+tõbi n. med.
koera+naeris n. bot. naeritaoliste juurtega mürgine ronitaim
koera+nahk n.
koeranahk=ne o. \kasukas\
koera+niru n. halv. (vilets) koer
koera+nähvits n.
koera+näksid n.
koera+näru n. halv.
koera+näss ‹-nässi› n. (väike, kidur)
koera+nässakas n.
koera+omanik n.
koera+piits n.
koera+poeg n. koerakutsikas; halv. (sõimusõnana)
koera+poiss n. aj. (jahi)koerte eest hoolitseja (näit. mõisas)
koera+pulm n. isaste koerte jooksuaegne kogunemine emase juurde
koera+putk n. bot. (sarikõieline taim)
koera+putka n. koerakuut
koera+põli n. piltl. vilets, raske elu
koera+-pöörirohi n. bot.
koera+raibe n. lõpnud koer; halv. (pahandavalt koera kohta)
koera+rakats n. väike tubli koer
koerarakk n. kõnek. koerarakats
koera+rakend, koerte+rakend n.
koera+riided n.
koera+roju n. halv.
koera+sport n.
koerasport=lane n.
koeraspordi+liit n.
koera+sõbralik o. \koolitaja\
koera+temp ‹-tembu› n.
koera+toit n.
koera+tubakas n. bot. (taim)
liiv+koeratubakas n. bot.
soo+koeratubakas n. bot.
koera+tõug n.
koera+viik ‹-viigi› n. zool. (paeluss)
koera+volask n. kõnek. (suurt kasvu)
koera+vooster n. kõnek. laisavõitu (suur) koer
koera+näitus, koerte+näitus n.
koerte+haigus n.
koerte+koloonia n.
koerte+kool n.
koerte+koor n.
koerte+park n. aiaga piiratud ala, kus koerad saavad lahtiselt olla
koerte+pesakond n.
koera+koon=lane n. folkl. koera koonuga olend
koeri kasvata/ma t.
koera+kasvata=ja n.
koera+kasvat=us n.
koera pida/ma t.
koera+pida=ja n.
koera+pida=mine n.
koeri püüd/ma t.
koera+püüd=ja n. (püüab hulkuvaid koeri)
koera uju/ma t.
koera+uju=mine n. sp. rinnuliujumise kõige algelisem viis
koerust tegema t.
koeruse+tege=mine n.
koeruse+tegi=ja n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|