[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
all k., m., alla k., m., alt k., m.
ala=m1 o. madalam; teenistusastmelt v. sotsiaalselt madalamal seisev, alluv; algelisem
alam2 n. teenistusastmelt alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik
alam=lus n. alamaks olek
truu+alam=lik o. \kuulekus\ truu alama kombel kuulekas, alandlik
truualamlikk=us n.
truualamliku=lt m. \alluma\
riigi+alam n.
riigialam=lus n. riigialamaks olemine
alamal m. allpool, madalamal
alam=ik n. ookeanitasemest madalam maa-ala
alam=us1 n. alam-olek
alamus=lik o.
alamus+tunne n.
alam=us2 n. kõnek. alam
alam+aadel n.
alamaadli=k n. (kes kuulub alamaadli hulka)
alam+aste ‹-astme› n.
alam+diakon n.
alam+heli n.
alam+hulk n. mat.
alam+hõimkond n.
alam+jooks n. suudmelähedane jõeosa
alamjooksu+küla n.
alam+kiht n.
alam+klass n.
alam+koda n. pol. kahekojalise parlamendi esimene, otseselt rahva valitav koda
alam+komisjon n.
alam+komitee n.
alam+lause n. loog.
alam+liik n.
alam+mõõt n.
alam+määr n. miinimum, minimaalne määr
alammäära+palk ‹-palga› n.
alampalk ‹-palga› n. miinimumpalk, riiklikult kehtestatud palga alampiir
alammäära+pension n.
alam+perekond n.
alam+piir n.
alam+polkovnik n.
alam+rahvas n.
alam+rühm n.
alam+saksa o. \keel\
alamsaksa+keelne o. \tekst\
alam+seisus n.
alam+selts n.
alam+sugukond n.
alam+süsteem n.
alam+vaimulik n.
alam+väeteenija n.
alam+vähid n. alamad vähid
alamal+seisev o. \organ\ madalam
ala=ne n. etn. naiste rahvarõiva alläär
ala=nda/ma t. madaldama, allapoole viima
aland=u/ma t. ennast alandama
alandu=mine n.
alanda=mine n.
aland=lik o. kuulekalt alistuv ning leplik
alandlikk=us n.
alandliku=lt m.
aland=us n.
alandus+tunne n.
ennast alanda/ma t.
enese+aland=us n.
hinda alanda/ma t.
hinna+aland n. (summa)
hinna+aland=us n. hinna alandamine; summa, mille võrra hinda on alandatud; piltl. nõuete vähendamine
kolesterooli alanda/ma t.
kolesterooli+alanda=ja n.
kolesterooli+aland=i n. med. kolesteroolialandaja
palavikku alanda/ma t.
palaviku+alanda=ja n.
palaviku+aland=i n. med. palavikualandaja
vererõhku alanda/ma t.
vererõhu+alanda=ja n.
vererõhu+aland=i n. med. vererõhualandaja
ala=ne/ma t. allapoole vajuma; vähenema; nõrgenema
alane=ja o. \sugulane\ jur.
alane=mine n.
ala=ng n. <ala(ne)=ng> geol. alanenud maakoore osa
alangu+järv n.
alangu+org n.
ala=tsi m. alaspidi
al=is n. objekt, millele tegevus on suunatud
uurimis+alis n.
vaatlus+alis n.
vaidlus+alis n.
ali=sta/ma t. alla heitma, vastupanu murdma
alista=ja n.
alistama=tu o. \kangelane\
alista=mine n.
alist=us n. alistamine
alistus+seos n. keelet.
ali=stu/ma t. alla andma
alistu=ja n.
alistu=mine n.
alistumis+ettepanek n.
alistumis+leping n.
alistumis+tingimus n.
alistuma=tu o. \rahvas\
alistumatu=lt m.
alistumat=us n.
alistu=mus n. alistunud olek
alistunu=lt m.
alistuv=us n. kalduvus alistuda; alistunud olek
ala+arene/ma t. arengus maha jääma
alaarene=mine n.
alaare=ng n. <alaare(ne)=ng>
ala+grupp n.
alagrupi+mäng n.
alagrupi+turniir n. sp.
ala+happesus n.
ala+hinda/ma t. tegelikust vähem tähtsaks pidama
\enese\ alahinda=ja n.
alahinda=mine n.
alahindav o. \suhtumine\
ala+huul n.
ala+ilmutus n. fot.
ala+jaam n. el.
ala+jaotis n.
ala+jaotus n.
ala+jäse n.
ala+kaal ‹-kaalu› n. (normaalsest v. lubatust väiksem)
alakaalu=line o. \laps\
ala+kiht n.
ala+komisjon n.
ala+koorma/ma t.
alakoorma=mine n.
alakoormat=us n.
ala+koormus n.
ala+kõht n.
ala+laug n.
ala+leht n. (varre alusel)
ala+liik n. liigituse allüksus
alaliigi=ta/ma t. alaliikidesse jagama
alaliigita=mine n.
alaliigit=us n.
ala+lugu m. ühtelugu
ala+lõualuu n.
ala+lõug n.
ala+mokk n.
ala+märkus n.
ala+nokk n.
ala+osa n. alumine osa
ala+pealkiri ‹-kirja› n.
ala+pool ‹-poole› n. alumine pool
ala+punkt n.
ala+põletus n. eh. liiga vähene põletus
ala+rahasta/ma t.
alarahasta=mine n.
alarahast=us n.
ala+rakenda/ma t.
alarakenda=mine n.
\tööjõu\ alarakendat=us n.
ala+rinne n. mets. puurinde madalam osa
ala+rühm n.
ala+serv ‹-serva› n.
ala+säritus n. fot. (vajalikust väiksem)
ala+süsteem, all+süsteem n.
ala+talitlus n.
ala+tare n. murd. sauniku hooned
ala+teadlik o. vaistlik
alateadlikk=us n.
alateadliku=lt m.
ala+teadvus n.
alateadvus=lik o.
ala+toitlus n. pidev kehv toitumine
ala+toit/ma t. puudulikult toitma
ala+toitmine n.
ala+toitu/ma t. ebapiisavalt toituma
ala+toitumus n. alatoitlusest tingitud seisund
ala+toon n.
ala+treenitus n.
ala+täidetud o. \eelarve\
ala+täit/ma t.
ala+vorm n. normaalsest kehvem (sportlik) vorm
ala+väärne o. teistest halvem, halvemaks peetav
\end\ alaväärse=lt m. \tundma\
alaväärs=us n.
alaväärsus+kompleks n. psühh.
alaväärsus+tunne n.
alavääri=sta/ma t. alaväärseks pidama
alaväärista=ja n.
alaväärista=mine n.
alaväärist=us n.
ala+väärtuslik o. mittetäisväärtuslik
alaväärtuslikk=us n.
alaväärtusliku=lt m.
ala+väärtusta/ma t.
alaväärtusta=mine n.
ala+äge o. ägeda ja kroonilise vahepealne
\pea\ ala-s+pidi m.
alaspidi=ne o.
ala-s+päi m. pea allapoole
ala+ea=line1 o. \poiss\ alla 18 aasta vana
alaealine2 n. ⇐ alaealine noor
alaealise=lt m.
alaealis=us n. alaealine-olemine
ala+mõõdu=line o. allpool ettenähtud mõõtu
all=u/ma t. kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma; end juhtida laskma
allu=ta/ma t. alluma panema
alluta=ja n.
alluta=mine n.
allu=ja n.
allu=mine n.
alluma=tu o.
allumatu=lt m.
allumat=us n.
kodaniku+allumatus n.
alluv1 o.
alluv2 n. kellelegi alluv isik
nais+alluv n.
alluv=us n. allumise seisund
kaas+alluvus n.
kaksik+alluvus n. jur.
kohtu+alluvus n. kuuluvus teatava kohtu v. kohtuastme pädevusse
operatiiv+alluvus n. vahetu, otsealluvus
otse+alluvus n.
alluvus+kord ‹-korra› n.
alluvus+suhe n.
alluvus+vahekord ‹-korra› n.
alu=mine o. (kõige) all olev, madalamal asetsev
alu=ne n. etn. (alus)seelik
~alu=ne o., n. millegi all v. läheduses olev v. toimuv; millegi all v. läheduses olev koht; mingis olukorras v. seisundis olev isik
ahju+alune n. folkl. ahju all elav väike mehike
aia+alune o. \pind\
aktsiisi+alune o. \kaup\ aktsiisi alla kuuluv
armu+alune n. (kes on kellegi armu all)
eeluurimis+alune1 o. eeluurimise all olev
eeluurimisalune2 n. jur. eeluurimise all olev isik
eestkoste+alune n. eestkoste all olev isik
hamba+alune1 o. \põletik\ hamba all olev
hamba+alune2 n. hambaalune piirkond; piltl. toit
hooldus+alune n. hoolduse all olev, hooldatav isik
hoole+alune n. kellegi hoole all olija
hoone+alune o. \pind\
istme+alune1 o. \panipaik\ istme all olev
istme+alune2 n. istumisealune, koht v. ese istumiseks, nt. tool, pink, kott
jalge+alune n. jalgade all olev pind; piltl. positsioon, heaolu jms.
joone+alune1 o. joone all olev
joone+alune2 n. joone all olev märkus, viide
jää+alune o. \kalapüük\
kaebe+alune n. jur. süüdistatav isik
kaenla+alune1 o. \õmblus\ kaenla all asuv
kaenla+alune2 n. kaenla all olev kehapind (eelkõige kaenlaauk); vastav koht riietusesemel
kahtlus+alune1 o. \isik\ kahtluse all olev
kahtlusalune2 n. kahtlusalune isik
kaitse+alune1 o. \liik\ kaitse all olev
kaitsealune2 n. kaitsealune isik; jur.
kalda+alune1 o. \võsa\
kaldaalune2 n. kaldaalune ala
kangi+alune1 o. kangi all olev
kangialune2 n. kangialune läbikäik
kapi+alune1 o. \põrand\ kapi all olev
kapialune2 n. kapialune ruum
karantiini+alune o. \haigus\ karantiini all olev
karistus+alune n. karistuse all olev, karistust kandev isik
katse+alune1 o. \isik, loom\ kellega tehakse katseid
katsealune2 n. katsealune isik
katuse+alune n. katuse all asuv ruum; varjualune
keelu+alune o. \liik\ keelu all olev
klaasi+alune o. \pind\ klaasi all olev
kohtu+alune n. jur. kohtu alla antud isik
kontrolli+alune o. \kari\ kontrolli all olev
koonu+alune n. (loomal:) koonu all olev kehapiirkond; kõnek. (inimesel:) lõua all olev kehapiirkond
koore+alune1 o. \osa\ koore all olev
koorealune2 n. koorealune kiht
korvi+alune1 o. \tsoon\ (korvpallis:) korvilaua vahetus läheduses olev v. toimuv
\tugev\ korvialune2 n. korvi all, korvilaua lähedal olev piirkond; korvi läheduses paiknev mängija
kurgu+alune1 o. \nööp\ kurgu all olev
kurgualune2 n. kurgualune piirkond
kutse+alune1 o. sõj. ajateenistusse kutsumisele kuuluv
kutsealune2 n. sõj. ajateenistusse kutsumisele kuuluv isik
kuuri+alune n. lihtsa ehitusega kuur v. katusealune
kõhu+alune n. (loomal:) kõhu all olev piirkond
kõne+alune o. \lugu\ kõne all olev
käe+alune n. kellegi käe all, juhatusel abilisena töötav inimene
käsu+alune n. kellegi käsu all olev isik
külje+alune n. ase v. alus, millel lamatakse
küüne+alune n. (sõrmel, varbal:) küüneotsa alla jääv ala
lae+alune1 o. \riiul\ lae all, lae vahetus läheduses olev
laealune2 n. laealune ruumiosa; tuba v. muu ruum
laua+alune1 o. \pind\ laua all olev
lauaalune2 n. lauaalune põrandapind
lepiku+alune n. lepiku all olev ala
leti+alune1 n. leti all olev panipaik
leti+alune2 o. \kaup\
liisu+alune n. aj. liisu alla kuuluv, väeteenistusealine noormees
lõua+alune n. lõua all asuv kehapiirkond
lõua+alune o. \rihm\ lõua all asuv
maa+alune n. maa all asuv käik, ruum vms.
maa+alune o. maa all asuv v. toimuv
maa+alused n. müt. maa all asuvad haldjad
maksu+alune o. maksu alla kuuluv
maksu+alune n. see, kes maksu alla kuulub, maksumaksja
\kevadine\ metsa+alune n.
metsa+alune o. \pinnas\
mõju+alune o. kellegi v. millegi mõju all olev
naeru+alune n. teiste naeru all olev inimene
nina+alune n. nina all olev piirkond
nuhtlus+alune n. see, keda nuheldakse
paadi+alune n. piltl. kodutu, see, kes paadi all elab
paja+alune n. pajaalune ruum; küttepuud
pea+alune n. lamamisel v. magamisel pea all olev padi vms.
pilke+alune n. pilgatav, pilke all olija
pilve+alune o. \ilm\ pilvede all olev, lauspilves
pliidi+alune n. pliidi all olev ruum, kolle
puude+alune1 o. \taimestik\ puude all olev
\varjuline\ puudealune2 n. puudealune pind
põlu+alune o. \inimene, tegevus\ põlu all olev
põranda+alune1 n. põranda all asuv ruum; varjatult tegutsev isik
põranda+alune2 o. põranda all olev v. tegutsev; seadusega keelatud
põõsa+alune n. põõsa all v. läheduses olev ala
rangluu+alune o. \arter\ anat. rangluu all olev
ravi+alune n. ravi all olev inimene, patsient
rea+alune o. \tõlge\ rea alla kirjutatud; sõnasõnalises vastavuses olev
rehe+alune n. etn. rehe all olev ruum (rehepeksuks ja vilja puhastamiseks)
rinde+alune n. rinnaalune
rinna+alune n. rinna all paiknev keha piirkond
roovi+alune n. etn. roovi all olev lahtise koldega köök
rõugu+alune n. rõugu all olev pind
räästa+alune n. räästa all olev ruum v. ala
saba+alune n. kõnek. saba all olev kehapiirkond, tagumik
silla+alune n. silla all olev ala
silla+alune o. \ruum\
silma+alune n. (näo osa)
sängi+alune n.
söögi+alune n. söögi alla joodav naps
südame+alune n. piirkond südamest allpool
süü+alune n. süü all olija, süüdlane; süüdistatav v. kohtualune
šeflus+alune o. nõuk. šefluse all olev, ühiskondlikus korras abistatav
taeva+alune n. taevas, taevalaotus
taeva+alune o. \paradiis\ taevas, õhus asuv v. toimuv; kõrgel asuv
talla+alune n. jalatald; jalgealune maa; piltl. (kellegi valitsuse v. mõju all oleva inimese kohta); jalatsi tald
tolli+alune o. \kaup\ tolli alla kuuluv
tuhvli+alune n. halv. (oma naise valitsuse all oleva mehe kohta)
tuule+alune o. \külg\ tuule all olev, tuulevarjuline
ulu+alune n. varjualune; etn. lahtine katusealune (rehielamul); peavari, eluase
usaldus+alune n. see, keda usaldatakse
vaatlus+alune o. \rühm, nähtus\ vaatluse all olev
vahi+alune n. vahi all olija
vaidlus+alune o. \küsimus\ vaidluse all olev
valve+alune n. valve all olev isik
vande+alune n. vande all olev inimene
varju+alune n. koht, kus saab varju all olla; peavari
vee+alune1 o. \maailm\
vee+alune2 n. müt. vee all elav mütoloogiline olend
viha+alune n. see, kes on kellegi viha all
voodi+alune1 n. voodi alla jääv põrandapind
voodi+alune2 o. \kast\ voodi all olev
võimu+alune n. kellegi v. millegi võimu all olev inimene
võlvi+alune1 n. võlvi all asetsev läbikäigukoht
võlvi+alune2 o. \pimedus\
võra+alune n. võra all olev pind
võsa+alune n. võsa all olev maa
al=us n. millegi alumine osa; põhi; laev; keelet. lauseliige; ka keem.
aluse=line o. \keskkond\ keem.
aluselis=us n.
kahe+aluse=line o. \alkohol, graaf\ kahe alusega
kolme+aluse=line o. \hape\ keem. kolme alusega
ühe+aluse=line o. \hape, graaf\
aluse=tu o. aluseta, põhjendamatu
alusetu=lt m.
aluset=us n.
alusel k. põhjal
euro+alus n. (Euroopa standarditele vastav)
graniit+alus n.
hääldamis+alus, hääldus+alus n.
kauba+alus n.
killustik+alus n.
kirbu+alus n. (püssil)
kompassi+alus n.
kruus+alus n. eh.
liigitus+alus n.
liiv+alus n. eh.
neetimis+alus n.
osa+alus n. keelet.
pesa+alus n. ese, millele lind ehitab pesa
pook+alus, pooke+alus n. (aianduses)
puit+alus n.
pukk+alus n.
rannasõidu+alus n.
rühmitus+alus n.
salvi+alus n.
seebi+alus n.
seemik+alus n. aiand. pookealusena kasutatav seemik
suurtüki+alus n.
triikraua+alus n.
tugi+alus n. (millelegi toeks olev)
tuletus+alus n. keelet.
täis+alus n. keelet.
viljapuu+alus n.
vilt+alus n.
võrdlus+alus n.
alus+haridus n. ped. koolieelses lasteasutuses omandatav haridus
alus+heli n. muus. (heliredel)
alus+karv n.
alus+keel n. keelet. algkeel
alus+kiht n.
alus+kleit n.
alus+koolitus n. ped.
alus+kord ‹-korra› n.
alus+kott ‹-koti› n.
alus+krae n.
alus+kuub n. alusseelik
alus+lause n. keelet.
alus+leping n.
alus+lina n. (voodis)
alus+maal n.
alus+mets n.
alus+müür n.
alus+nahk n.
alus+nurk n. mat.
alus+pesu n.
alus+pihik n.
alus+pind ‹-pinna› n.
alus+piste n. (tikkimisel)
alus+põhi n.
aluspõhja+kivim n.
alus+põhimõte n.
alus+põhk n.
alus+põrand n.
alus+püksid n.
alu=kad n. kõnek. aluspüksid
trikoo+aluspüksid n.
alus+rake n.
alus+rõivas n.
alus+sammas n.
alus+seelik n.
alus+sulestik n. (linnul)
alus+särk n.
alus+taim n.
alustaime=stik n. alustaimed
alustaime=stu n. alustaimestik
alus+tala n.
alus+taldrik n.
alus+talje n. vnm. pihik
alus+tass n. (tassil v. klaasil)
alus+tees n. juhtmõte
alus+tugi n.
alus+turvas n.
alus+undruk n. vnm.
alus+uuringud n.
alus+vai n.
alus+vill ‹-villa› n.
alus+vilt n.
alus+värv n.
alus+õpe n.
kutse+alusõpe n. kutsehariduse osa
aluse+lembene o. biol.
alust pane/ma t. rajama
aluse+pane=k n.
aluse+pani=ja n.
alu=tsi m. alt läbi; alaspidi
ulu+all m. varjul
ulu+alla m. varju alla, varjule
ulu+alt m. varju alt
üles+alla m. üles ja alla
all+asutus n.
all+ettevõte n.
all+hange n. maj.
all+ilm n. allmaailm
all+jaotis n.
all+järgnev o. allpool järgnev
all+jää+kalapüük n. <(all+jää)+kalapüük> jää all toimuv kalapüük
all+keel n. keele üks esinemisvariant
all+kiri ‹-kirja› n.
allkirja=sta/ma t. allkirja andma
allkirjasta=ja n.
allkirjasta=mine n.
digitaal+allkiri n. ⇐ digitaalne allkiri
digiallkiri n. digitaalallkiri, võrdne omakäelise allkirjaga
digiallkirja=sta/ma t. digiallkirja andma
digiallkirjasta=mine n.
kooskõlastus+allkiri ‹-kirja› n.
allkirja+proov n.
allkirja+õigus n.
allkirjaõigus=lik o. \isik\ allkirjaõigusega
allkirjaõiguslikk=us n.
all+komisjon n.
all+korrus n.
all+keha, ala+keha n. anat. inimese kere alumine osa
all+kõht, ala+kõht n. anat. kõhu alumine osa
all+linn n. madalamal asetsev linnaosa
all+maa~ maa all asuv, olev
allmaa+ehitis n.
allmaa+garaaž n.
allmaa+kaevandamine n.
allmaa+kaevandus n.
allmaa+kanal n.
allmaa+kommunikatsioonid n.
allmaa+kulgur n.
allmaa+käik n.
allmaa+parkla n.
allmaa+peidik n.
allmaa+rajatis n.
allmaa+raudtee n.
allmaaraudtee+jaam n.
allmaa+reservuaar n.
allmaa+transport n.
allmaa+tõuge n.
allmaa+töö n.
all+maailm n. müt. surnute riik, manala, toonela; kurjategijate, prostituutide jts ringkonnad
allilm n. allmaailm
allilma+liider n.
allilma+tegelane n.
allmaailma+jumal n. müt.
all+märkus n.
all+nurk n.
all+ohvitser n.
all+organisatsioon n.
all+osa n.
all+osakond n.
all+pool1 m. \nimetatud\
allpool=ne o. \osa\
all+pool2 k. \nulli\
all+rentnik n.
all+süsteem n.
all+teema n.
all+tekst n. varjatud mõte
all+tiiter n. tekst filmi all
all+tuule m. tuulealuses küljes
alltuule+külg n.
alltuule+parras n.
all+töövõtja n.
all+töövõtt n. töö tellimine kolmandalt isikult
alltöövõtu+leping n.
all+tüüp n.
all+uks n.
all+vee~ vee all asuv, toimuv vms.
allvee+arheoloogia n.
allvee+foto n.
allvee+harjutus n.
allvee+heli n.
allvee+kaabel n.
allvee+kaamera n.
allvee+kabe ‹-kabe› n.
allvee+kalapüük n.
allvee+laev n.
allveelaeva=stik n. allveelaevade kogu
allveelaev=nik n.
tuuma+allveelaev n.
allvee+male n.
allvee+müra n.
allvee+orienteerumine n.
allvee+parras n.
allvee+robot n.
allvee+rünnak n.
allvee+sport n.
allveesport=lane n. allveespordiga tegeleja
allvee+suunistus n. sp.
allvee+sõda n.
allvee+tunnel n.
allvee+töö n.
all+viide n.
all+äär n.
all+üksus n. sõj.
luure+allüksused n.
all+üür n. põhiüürniku käest üürimine
allüüri=line n. allüürile antud vara kasutaja
allüür=nik n. jur. allüüriline
allüüri+leping n.
alla+iste ‹-iste› n. sp.
alla+jõge m. jõge mööda alla, pärivoolu
alla+külv n. põllum.
alla+meetri+mees n. (väikese lapse kohta)
alla+mäge m. <sõitma, minema> mäest alla; piltl. kehvasti
alla+paine n. paine alla
alla+pidi m. \ripakil\
alla+poole1 m. \vajuma\
alla+poole2 k. \vööd\
alla+tuult, alla+tuule m. selles suunas, kuhu tuul puhub, pärituult
alla+vett m. pärivoolu
alla+voolu m. pärivoolu
alt+aisa m. aisa alt
altaisa löö/ma t. piltl. abielu rikkuma
alt+haak n. sp.
alt+hoie n. sp. käte hoie, mille puhul käeseljad on väljapoole
alt+hõlma m. \kauplema\ salaja, ebaseaduslikult
alt+kulmu m. \vaatama\ umbusklikult
alt+käe m. käe alt; althõlma
altkäe+kaup n.
altkäe+maks ‹-maksu› n. ⇐ alt¤käe maks/ma tasu, mille eest ametnik teeb teo, mida ta seaduse järgi ei tohiks teha
altkäemaksu+skandaal n.
alt+naaber n.
alt+pere n.
alt+poolt1 m. \tulev\
alt+poolt2 k. \põlve\
alt+tuule m. tuulealusest küljest; tuule alt
alttuule+nõlv n.
alt+uks n. alumise korruse välisuks
alt+vaade n. vaade millelegi altpoolt; selle kujutis joonisena, fotona vms.
alt+valgustus n.
alt+võte n. sp.
küüne+alu=mik n. anat. küüne all olev pehme kude
alla aja/ma t. allapoole loopima, lükkama jne.; sundima alla minema v. tulema; peale, otsa sõitma
alla+ae=tu n. see, kes on alla aetud
alla+aja=ja n.
alla+aja=mine n.
alla and/ma t. alistuma
alla+and=mine n.
alla heit/ma t. alistama; alistuma
alla+heit=lik o. alistuv, alandlik
allaheitlikk=us n.
allaheitliku=lt m. \käituma\
alla+heit=mine n.
alla hinda/ma t. hinda alandama; madalamalt hindama
alla+hinda=mine n.
alla+hind=lus n. maj.
lisa+allahindlus n.
allahindlus+kampaania n.
alla jää/ma t. nõrgemaks v. kaotajaks osutuma
alla+jää=mine n.
alla+jää=nu n. kaotaja
alla kirjuta/ma t. allkirja andma
alla+kirjuta=mine n.
alla+kirjuta=nu n.
alla kriipsuta/ma t. kriipsu alla tõmbama; piltl. rõhutama
alla+kriipsuta=mine n.
alla+kriipsut=us n.
alla kukku/ma t.
alla+kukku=mine n.
alla kuse/ma t. öösel voodit märgama
alla+kuse=mine n.
alla käi/ma t. tasemelt viletsaks minema; manduma
alla+käi=k n.
allakäigu+spiraal n.
allakäigu+tee n.
allakäigu+trepp n.
alla+käi=mine n.
alla+käinud o. \ettevõte, narkomaan\
alla laadi/ma t. inf. teisaldama arvutist välisseadmesse, serverilt tööjaama, teisest süsteemist oma süsteemi
alla+laadi=mine n.
alla mine/ma t. allapoole liikuma; alanema
alla+mine=k n.
alla pane/ma t. millegi alla asetama, paigutama v. seadma
alla+pane=k n.
alla+pane=mine n.
alla+pan=u n. loomade asemetele pandav põhk vms.
alla sõit/ma t.
alla+sõit n.
alla tege/ma t. voodit märgama
\öine\ alla+tege=mine n.
alla tiri/ma t.
alla+tiri=mine n.
alla vaju/ma t. allapoole langema v. laskuma
alla+vaj=e n. med. (mingi organi seisundi muutus)
alla+vaju=mine n.
alla vandu/ma t. alistuma, alla andma
alla+vandu=mine n.
alla võt/ma t. vähendama; kaalu vähendama
alla+võt=mine n.
alt mine/ma t. kõnek. petta saama; sisse kukkuma
alt+mine=k n. pettasaamine; viltuminek
alt tõmba/ma t. petma, alt vedama, tüssama
alt+tõmba=mine n.
alt veda/ma t. petma; jukerdama, lootusi petma
alt+veda=mine n.
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|