[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
are o. selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega
areda=lt m.
are=dus n.
are+keel n. ped. kergesti loetav ja kergesti mõistetav keel (nt arengupuudega inimeste tarvis)
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|