Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
arene/ma t. kindla seesmise tendentsiga muutuma, hrl. tõusujoones; välja kujunema, millestki vähehaaval tekkima; muutudes kulgema v. kujunema
aren=da/ma t. paremaks muutma
are=ta/ma t. loomi v. taimi kavakindlalt arendama
areta=ja n.
areta=mine n.
aret=is n. (aretamise tulemus)
kõrg+aretis n. põllum. aiand. aretamise tulemusena saadud kõrge tootlikkusega loom või taim
uudis+aretis n. põllum. aretatud uus tüüp
aret=us n. aiand. põllum. aretamine
kartulisordi+aretus n. ⇐ kartulisortide aretus
kaugsugulus+aretus n. põllum. (mille puhul paaritatakse kaugemas sugulussuhtes olevaid loomi)
kloon+aretus n. aiand. põllum. (mittesugulisel teel)
liin+aretus n. põllum.
puhas+aretus n. põllum. (paaritatav isas- ja emasloom kuuluvad ühte ja samasse tõugu)
rist+aretus n. põllum. tõuaretus, mille puhul paaritatav isas- ja emasloom kuuluvad eri tõugudesse
sugulus+aretus n. põllum. (paaritatakse suguluses olevaid loomi)
uudis+aretus n. aiand. põllum. uue morfoloogilise v. bioloogilise tüübi kujundamine
valik+aretus n. põllum. koduloomade ja kultuurtaimede aretus kunstliku valiku teel
aretus+kari ‹-karja› n. põllum. karjaaretusel kujundatud kari
aretus+liin n. aiand. (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; põllum. (tõuaretuses:) ühe isassugulooma järglased
aretus+sort1 n. põllum. aiand. sordiaretusel kujundatud sort (vastandina kohalikule e. maasordile)
aretus+tuumik n. põllum. karjast tõuaretuseks eraldatud väärtuslike loomade rühm
aretus+tõug n. põllum.
aretus+ühistu n.
karja areta/ma t.
karja+areta=ja n.
karja+aret=us n.
sorte areta/ma
sordi+areta=ja n.
sordi+aret=us n.
sordiaretus+jaam n.
tõugu areta/ma t.
tõu+areta=ja n.
tõu+aret=us n.
tõuaretus+organisatsioon n.
tõuaretus+võte n.
tõuaretus+ühistu n.
are=nd1 n. <are(nda)=nd> arendamise tulemus
arenda=ja n.
arenda=mine n.
arendamis+võimalus n.
arendatav=us n.
arend=us n. arendamine
hiigel+arendus n.
tarkvara+arendus n. inf.
turismi+arendus n.
turismiarendus+keskus n.
uus+arendus n.
arendus+firma n.
arendus+kava n.
arendus+keskus n.
arendus+käik n.
arendus+osakond n.
arendus+spetsialist n.
arendus+teenistus n.
arendus+tegevus n.
arendus+töö n.
eelis+arenda/ma t.
eelisarenda=mine n.
eelisarend=us n.
edasi arenda/ma t.
edasi+arenda=ja n.
edasi+arenda=mine n.
edasi+arend=us n. edasiarendamine; selle tulemus
jõudu arenda/ma t.
jõu+arend=us n.
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelearendus+töö n.
kinnisvara arenda/ma t.
kinnisvara+arenda=ja n.
kinnisvara+arend=us n.
mõtet arenda/ma t.
mõtte+arend=us n.
tarkvara arenda/ma t.
tarkvara+arenda=ja n.
tarkvara+arend=us n.
toodet arenda/ma t.
toote+arenda=ja n.
toote+arenda=mine n.
toote+arend=us n.
välja arenda/ma t. \tootmist\
välja+arenda=ja n.
välja+arenda=mine n.
välja+arend=us n. väljaarendamine; selle tulemus
arene=mine n.
üle+arenemine n.
arenemis+aste ‹-astme› n.
arenemis+järk n.
arenemis+käik n.
arenemis+lugu n.
arenemis+staadium n.
arenemis+suund n.
arenemis+tase n.
arenemis+tsükkel n.
arenemis+võimalus n.
arenemis+võime n.
arenemisvõime=line o.
are=nd2 n. <are(ne)=nd> arenemise tulemus
väär+arend n. biol. vääriti arenenud organism v. selle osa
are=ng n. <are(ne)=ng>
üle+areng n.
ekstensiiv+areng n.
enese+areng
ennak+areng n. ennetav, ettejõudev areng
eri+areng n.
intensiiv+areng n.
isendi+areng n.
liigi+areng n.
majandus+areng n.
väär+areng n.
arengu+abi n. (arengumaadele)
arengu+aste ‹-astme› n.
arengu+bioloogia n.
arengu+defekt n. arengupuue
arengu+etapp n.
arengu+faas n.
arengu+häire n.
arengu+hüpe n. hüppeline areng
arengu+joon n.
arengu+järk n.
arengu+kava n.
arengu+koostöö n.
arengu+käik n.
arengu+maa n.
arengu+muutus n.
arengu+peetus n.
arengu+perspektiiv n.
arengu+programm n.
arengu+protsess n.
arengu+psühholoogia n.
arengu+puue n.
arengu+romaan n. kirj.
arengu+ruum n.
arengu+seire n.
arengu+staadium n.
arengu+suund n.
arengu+tase n.
arengu+tee n.
arengu+tempo n.
arengu+tendents n.
arengu+teooria n.
arengu+tingimused n.
arengu+tsükkel n.
arengu+vestlus n. õpetaja ja lapsevanema või tööandja ja töövõtja arutelu, mille käigus analüüsitakse õpilase või töötaja seniseid saavutusi ja edasisi väljavaateid
arengu+võime n.
arenguvõime=line o. \meeskond\
arenema=tu o. \maitse\
arenemat=us n.
ala+arene/ma t. arengus maha jääma
alaarene=mine n.
alaare=ng n. <alaare(ne)=ng>
taand+arene/ma t. biol. manduma, arengus tagasi minema; vähenema, endist seisundit omandama;
taandarene=mine n.
taandare=ng n. <taandare(ne)=ng>
edasi arene/ma t.
edasi+arene=mine n.
edasi+are=ng n.
välja arene/ma t.
välja+arenemata o. \isiksus\
välja+arene=mine n.
välja+arenenud o. \stiil\
edasi m.
edasi=ne o. \tegevus\
edas=ta/ma t. edasi andma
edasta=ja n.
edasta=mine n.
edast=is n. edastatud teade
kiir+edastis n.
voog+edasta/ma n.
voogedast=us n.
edast=us n. edastamine
sünkroon+edastus n.
teabe+edastus n.
voog+edastus n.
voogedastus+kanal n.
edastus+aeg n.
edastus+kiirus n.
andme+edastaja n. ⇐ andmete edastaja
andme+edastus n. ⇐ andmete edastus
info+edasta=ja n. ⇐ infot edasta/ma
info+edast=us n. ⇐ infot edasta/ma
infoedastus+süsteem n.
infoedastus+teenus n.
ede=ne/ma t. laabuma, sujuma; edasi arenema
eden=da/ma t. edasi arendama
edenda=ja n.
edenda=mine n.
edend=us n. vnm. edendamine
\suur\ edene=ja n.
edene=mine n.
ede+tabel n. sp. paremusjärjestuse tabel
edas+pidi m.
edaspidi=ne o. \elu\
edasi+käik n. (autol vm.)
edasi+rida n.
edasi-tagasi m.
edasi-tagasi+pilet n.
edasi-tagasi+reis ‹-reisi› n.
edasi and/ma t.
edasi+and=ja n.
edasi+and=mine n.
edasi+ann=e ‹-ande› n.
edasiande+pealdis n. maj.
edasi arenda/ma t.
edasi+arenda=ja n.
edasi+arenda=mine n.
edasi+arend=us n. edasiarendamine; selle tulemus
edasi arene/ma t.
edasi+arene=mine n.
edasi+are=ng n.
edasi jõud/ma t. (ajaliselt v. ruumiliselt); edenema, tunnustust saavutama
\kiire\ edasi+jõud=ja n.
edasi+jõud=mine n.
edasi+jõud=nu n.
edasi kaeba/ma t.
edasi+kaeba=ja n.
edasi+kaeba=mine n.
edasi+kaeb=us n. jur. kõrgema astme kohtule esitatud kaebus
edasi+kaeb-e+tähtaeg n.
edasi kandu/ma t.
edasi+kandu=mine n.
edasi kindlusta/ma t.
edasi+kindlusta=ja n.
edasi+kindlust=us n.
edasi liiku/ma t.
edasi+liiku=ja n.
edasi+liiku=mine n.
edasi lükka/ma t. (hilisemale ajale)
edasi+lükka=ja n.
edasi+lükka=mine n.
edasi+lükkama=tu o. \töö\
edasilükkamat=us n.
edasi mine/ma t. kaugemale minema; jätkuma; arenema
edasi+mine=ja n.
edasi+mine=k n. edasiliikumine, progress
edasi+mine=mine n.
edasi mängi/ma t.
edasi+mäng n.
edasi+mängi=mine n.
edasi müü/ma t.
edasi+müü=ja n.
edasi+müü=k n.
edasi+müü=mine n.
edasi nihku/ma t.
\väike\ edasi+nih=e n.
edasi+nihku=mine n.
edasi pääse/ma t. edasi liikuma; edenema, edasi jõudma
edasi+pääs n.
edasi+pääse=ja n. edasijõudja
edasi+pääse=mine n.
edasi püüd/ma t.
edasi+püüd=ja n.
edasi+püüd=lik o.
edasipüüdlikk=us n.
edasi+püüdma=tu o.
edasi+püüd=mine n.
edasi toimeta/ma t.
edasi+toimeta=ja n. see, kes midagi edasi toimetab
edasi+toimeta=mine n.
edasi vii/ma t. \elu, väärtusi\ edasi toimetama; edendama, jätkama
\elu\ edasi+vii=ja n.
edasi+vii=mine n.
edasi+viiv o. \lahendus\ eesrindlik
edasi volita/ma t.
edasi+volita=ja n.
edasi+volita=mine n.
edasi+volit=us n.
edasi õppi/ma t.
edasi+õppi=ja n.
edasi+õppi=mine n.
edasiõppimis+kavatsus n.
edasiõppimis+võimalus n.
jõud n. jaks, tugevus, suutlikkus, võimelisus; mõju, võim; see, kes või mis mingil alal tegutseb, toimet avaldab
jõud=us o. \areng\ kiiresti ja hästi edenev; kiire ja edenev
jõudsa=lt m. \edenema\
jõudsa=sti m. jõudsalt
jõue=tu o. ilma jõuta v. vähese jõuga, nõrk; võimetu
jõuetu=lt m. \lamama\
jõuet=us n.
jõu=kas o. rikas, varakas
jõuka=lt m. \elama\
jõuk=ur n. jõukas inimene
jõuk=us n. rikkus, varakus
jõu=line o. tugev, võimas, hoogne
jõulise=lt m.
jõu=stik n. vnm. sport
jõustik=lane n. vnm. sportlane
kerge+jõustik n. sp. (jooksud, hüpped, heited jms.)
kergejõustik=lane n. (kes tegeleb kergejõustikuga)
mees+kergejõustiklane n.
nais+kergejõustiklane n.
sise+kergejõustik n.
kergejõustiku+föderatsioon n.
kergejõustiku+kohtunik n.
kergejõustiku+matš n.
kergejõustiku+meeskond n.
kergejõustiku+meistrivõistlused n.
kergejõustiku+naiskond n.
kergejõustiku+treening n.
kergejõustiku+võistlus n.
raske+jõustik n. sp. maadluse, poksi ja tõstmise kogunimetus
raskejõustik=lane n. raskejõustikuga tegelev sportlane
raskejõustiku+ala n.
raskejõustiku+maja n.
jõud/ma t. jaksama, suutma, võimeline olema; tulema, saabuma (kuhugi kuskilt)
jõude m. tegevuseta, rakenduseta
jõud=ik n. pidevalt jõude olija
jõude+aeg n.
jõude+aktiva n. maj.
jõude+elu n.
jõude+hetk n.
jõude+inimene n.
jõude+maa n. (rakenduseta)
jõude+raha n.
jõude ole/ma t. ilma tööta olema
jõude+ole=k n. ilma tööta olek; tegevusetus
jõude+oli=ja n. mittetöötav v. puhkav inimene
\finišisse\ jõud=ja n.
\finaali\ jõud=mine n.
jõud=lus n. suutlikkus, tootlikkus (eriti põllumajandusloomadel ja masinatel), töövõime
liha+jõudlus n. põllum. (näitab loomalt saadavat liha hulka ja väärtust)
nuuma+jõudlus n. põllum.
piima+jõudlus n. põllum.
töö+jõudlus n.
veo+jõudlus n. veovõime
veojõudlus+katse n.
villa+jõudlus n. põllum.
jõudlus+katse n.
jõudlus+norm n.
jõudlus+piir n.
jõudlus+test n.
sinna+jõud=mine n. ⇐ sinna jõud/ma
edasi jõud/ma t. (ajaliselt v. ruumiliselt); edenema, tunnustust saavutama
edasi+jõud=ja n.
edasi+jõud=mine n.
edasi+jõud=nu n.
ette jõud/ma t.
ette+jõud=mine n.
ette+jõud=nu n.
järele jõud/ma t.
järele+jõud=ja n.
järele+jõud=mine n.
kohale jõud/ma t.
kohale+jõud=ja n.
kohale+jõud=mine n.
kohale+jõud=nu n.
kätte jõud/ma t. saabuma (ajaliselt)
\tähtaja\ kätte+jõud=mine n.
lõpule jõud/ma t. lõppema, otsa saama
lõpule+jõud=mine n.
pärale jõud/ma t.
pärale+jõud=ja n.
pärale+jõud=mine n.
pärale+jõud=nu n.
välja jõud/ma t. \metsast, kriisist\ välja pääsema; mingit olukorda v. seisundit saavutama
välja+jõud=ja n.
välja+jõud=mine n.
jõu=sta/ma t. jur. seadusjõudu andma, kehtima panema
jõusta=ja n.
jõusta=mine n.
jõu=stu/ma t. jur. kehtima hakkama
jõustu=mine n.
jõustumis+aeg n. jõustumise aeg
jõu=ta/ma t. edendama, hoogu andma
jõuta=mine n.
abi+jõud n.
adhesioon+jõud n. füüs. molekulaarne tõmbejõud eri ainete vahel
aksiaal+jõud n. füüs. külgjõud
elastsus+jõud n.
elav+jõud n. sõj.
elu+jõud n.
elujõu=line o.
elujõulise=lt m. \arenema\
elujõulis=us n.
elujõu-e=tu o.
elujõuetu=lt m. \kiratsema\
elujõuet=us n.
gravitatsiooni+jõud n. füüs.
hiigel+jõud n.
hiigla+jõud n.
hinge+jõud n.
hobu+jõud n. (võimsusühik)
200-hobujõu=line o. \mootor\
hõõrde+jõud n. füüs.
hävitus+jõud n.
ihu+jõud n. kehaline jõud
inerts+jõud n. füüs.
kaitse+jõud n.
kande+jõud n.
kapillaar+jõud n. füüs.
karu+jõud n. piltl. väga suur jõud
keha+jõud n.
kiirreageerimis+jõud n.
kohesioon+jõud n. füüs.
komponent+jõud n. füüs.
kõla+jõud n.
külgetõmbe+jõud n.
lahingu+jõud n.
lava+jõud n.
lihase+jõud n.
loodus+jõud n.
loome+jõud n.
lõhke+jõud n.
löögi+jõud n. löömise jõud; võime tugevat mõju avaldada; sõj.
löögijõu=line o.
tuuma+löögijõud n.
maa+jõud n.
makse+jõud n.
maksejõue=tu o.
maksejõuet=us n.
maksejõu=line o.
mehe+jõud n.
mere+jõud n.
molekulaar+jõud n.
mootori+jõud n.
motoor+jõud n. tehn. motoorne jõud
elektro+motoorjõud n. el.
muskli+jõud n.
mõju+jõud n.
ostu+jõud n.
pea+jõud n.
pidurdus+jõud n.
plahvatus+jõud n.
purustus+jõud n.
põhi+jõud n.
põrke+jõud n.
rahu+jõud n.
rahukaitse+jõud n.
rahuvalve+jõud n.
rakke+jõud n. sõj. erioperatsiooniks moodustatud väeüksus
raskus+jõud n. füüs.
raskusjõu+mõõtur n.
reaktiiv+jõud n. füüs. tehn. liikumist takistava jõu vastumõju
reaktsiooni+jõud n.
relva+jõud n.
resultant+jõud n.
rõhumis+jõud n.
seadus+jõud n.
sise+jõud n.
sisendus+jõud n.
sisendusjõu=line o.
sisendusjõulise=lt m.
surve+jõud n. tehn.
sõja+jõud n.
tahte+jõud n.
tahtejõu=line o.
tahtejõulise=lt m.
tahtejõulis=us n.
tahtejõu‹e=tu o.
tahtejõuetu=lt m.
tahtejõuet=us n.
takistus+jõud n.
tangentsiaal+jõud n. füüs.
tausta+jõud n.
teo+jõud n.
teojõu=line o. \komisjon\
teojõue=tu o. \organ\
tsentrifugaal+jõud n.
tsentripetaal+jõud n.
tule+jõud n.
turu+jõud n.
turva+jõud n.
tuuma+jõud n.
tõestus+jõud n.
tõmbe+jõud n.
kesk+tõmbejõud n. füüs.
tõste+jõud n.
tõuke+jõud n.
kesk+tõukejõud n. füüs.
tõusu+jõud n.
täite+jõud n.
töö+jõud n. maj. inimese kehaliste ja vaimsete võimete kogum, mida ta töötades kasutab; tööks vajalike võimetega inimene v. inimesed
tööjõu=line o. \inimene\
tööjõu+maks n.
abi+tööjõud n.
laps+tööjõud n. lapstöötajad
lisa+tööjõud n.
rendi+tööjõud n.
võõr+tööjõud n.
välis+tööjõud n.
tööjõu+bilanss n.
tööjõu+defitsiit n.
tööjõu+kriis n.
tööjõu+kulu n.
tööjõu+poliitika n.
tööjõu+puudus n.
tööjõu+rent n. tööjõuüürimine
tööjõu+reserv n.
tööjõu+ressurss n.
tööjõu+turg n.
tööjõu+vaegus n. maj.
tööjõu+vaene o. \piirkond\ tööjõu poolest vaene
tööjõu+varu n. maj.
tööjõu+üürimine n.
usu+jõud n.
vaimu+jõud n.
valgus+jõud n. fot.
valgusjõu=line o. valgusjõudu omav
varu+jõud n.
vasak+jõud n. vasakpoolsed poliitilised jõud
vastupanu+jõud n.
vee+jõud n.
veenmis+jõud n.
veo+jõud n.
võlu+jõud n.
välis+jõud n.
väljendus+jõud n.
õhu+jõud n.
õigus+jõud n.
õigusjõu=line o.
õppe+jõud n. kõrgkooli õpetaja
ühis+jõud n.
üldistus+jõud n.
üldistusjõu=line o. suure üldistusjõuga
ürg+jõud n.
ürgjõu=line o. \loomus\ (väga tugev)
ürgjõulise=lt m. \võimas\
jõu+allikas n.
jõu+demonstratsioon n.
jõu+harjutus n.
jõu+jaam n.
kütte+jõujaam n.
pais+jõujaam n.
päikese+jõujaam n.
soojus+jõujaam n.
tuule+jõujaam n.
tuuma+jõujaam n.
tuumajaam n. tuumajõujaam
vee+jõujaam n.
jõu+jook n.
jõu+joon n.
jõu+juurikas n. kõnek. tugev jässakas inimene
jõu+kohane o. \töö\
jõukohase=lt m.
jõukohas=us n.
jõu+kultus n.
jõu+kulu n.
jõu+kübe n.
jõu+küllane o.
jõu+majandus n.
jõu+masin n.
soojus+jõumasin n.
vee+jõumasin n.
jõu+mees n.
jõu+moment n. füüs.
jõu+mäng n.
jõu+natuke, jõu+natukene ‹-natukese› n.
jõu+number n.
jõu+paar n.
jõu+paber n. tugev sitke pruun pakkimispaber
jõu+poliitika n. (rajaneb sõjalise jõu kasutamisel v. sellega ähvardamisel)
jõupoliitik n. (kes pooldab, rakendab jõupoliitikat)
jõu+raas n.
jõu+reserv n.
jõu+saal n.
jõu+struktuurid n. piirivalve, kaitsevägi ja päästeteenistus
jõu+sööt ‹-sööda› n.
sega+jõusööt ‹-sööda› n.
jõusööda+tehas n.
jõu+tagavara ‹-vara› n.
jõu+taktika n.
jõu+trafo n.
jõu+treening n.
jõu+vahekord ‹-korra› n.
jõu+vanker n. vnm. mootorsõiduk v. -veok, hrl. auto
jõu+varu n.
jõu+võte n.
jõu+ühik n.
jõudu+mööda m. vastavalt oma jõule, võimetele, võimalustele
nõrga+jõu=line o. nõrga jõuga
täie+jõu=line o. \tegutsemine\ täie jõuga
jõudu arenda/ma t.
jõu+arend=us n.
jõudu kaota/ma t.
jõu+kaot=us n.
jõudu katsu/ma t.
jõu+katsu=jad n.
jõu+katsu=mine n.
jõudu kuluta/ma
jõu+kulut=us n.
jõudu pinguta/ma t.
jõu+pingut=us n.
jõudu proovi/ma t.
jõu+proov n.
jõu+proovi=mine n.
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
kinni m. suletud; hõivatud
kinni=ne o. \uks\
kinnise=lt m.
kinnis=us n.
kõhu+kinnisus n.
pool+kinnine o.
kinni=s n. rõivastuseseme kinnikäimiskoht v. -viis
aas+kinnis n.
esi+kinnis n.
haak+kinnis n.
klamber+kinnis n.
nööp+kinnis n.
nöör+kinnis n.
pael+kinnis n.
pannal+kinnis n.
puusa+kinnis n.
sala+kinnis n.
soon+kinnis n. (nt. maitseainekotil)
tõmblukk+kinnis n.
volt+kinnis n.
kinni=sta/ma t. liikumatuks muutma, millegi juurde v. külge kinnitama; kellegi valdusse, kasutada andma; kindla(ma)ks, püsiva(ma)ks muutma
kinnista=mine n.
kinnist=i n. kinnistusvahend; fot. kinnistuslahus; med. kõhulahtisuse ravim
kiir+kinnisti n. fot. kiire toimega kinnisti
kõhu+kinnisti n.
kinni=stu n. krunt koos hoonetega (eriti kinnisvararegistris)
metsa+kinnistu n.
põllu+kinnistu n.
kinnistu+omanik n.
kinnist=us1 n. kinnistamine
kinnistus+lõiv n. maj.
kinnistus+raamat n. jur. (kinnisvara registreerimiseks)
kinnistus+register n.
kinnistus+vahend n.
kinni=stu/ma t. (püsivalt) kinnituma; juurduma
kinnistu=mine n.
kinnist=us2 n. kinnistumine
kinni=ta/ma t. millegi külge kinni panema; tugevamaks muutma; õigsust tõendama
kinnit=u/ma t. millegi külge end kinnitama
kinnitu=mine n.
kinnitumis+elund n.
kinnit=i n. kinnitusvahend
kiil+kinniti n.
seib+kinniti n.
teras+kinniti n.
kinnit=us n. kinnitusvahend; tõendus; ütlus, väide; tõendust pakkuv asjaolu; kõrgema instantsi heakskiit millegi kohta
liim+kinnitus n.
nael+kinnitus n.
polt+kinnitus n.
pulk+kinnitus n.
rant+kinnitus n. (jalatsitallal)
ripp+kinnitus n.
kinnit=us~ kinnituse, kinnitamise
kinnitus+abinõu n.
kinnitus+keere ‹-keerme› n.
kinnitus+kiil ‹-kiilu› n.
kinnitus+klamber n.
kinnitus+koht n.
kinnitus+kruvi n.
kinnitus+mutter n.
kinnitus+märge ‹-märke› n.
kinnitus+nõel n.
kinnitus+nöör n.
kinnitus+ots n.
kinnitus+padrun n.
kinnitus+piste n.
kinnitus+post n.
kinnitus+puu n.
kinnitus+rihm n.
kinnitus+rõngas n.
kinnitus+sälk n.
kinnitus+teip n.
kinnitus+tross n.
kinnitus+vahend n.
kinnitus+viis ‹-viisi› n.
kanda kinnita/ma t. piltl. paikseks jääma; kusagil pinda võitma
kanna+kinnita=ja n.
kanna+kinnita=mine n.
kanna+kinnit=us n.
keha kinnita/ma t. sööma
keha+kinnita=mine n.
keha+kinnit=us n. toit, söök; söömine
meelt kinnitama t. julgustama, rahustama
meele+kinnit=us n. julgustus v. rahustus
pool+kinni m.
kinni+silmi m. suletud silmadega; piltl. midagi märkamata, tähelepanu pööramata
kinni+sui m. kinnise suuga
kinni+toon n. numbri hõivatust tähistavad signaalid telefonis
kinni-s~ liikumatu, püsiv
kinnis+asi n. jur. maatükk koos ehitiste, metsa ja taimedega
kinnis+eksemplar n. bibl. (raamatukogus kohapeal kasutamiseks)
kinnis+idee n.
kinnis+ist n. tehn.
kinnis+jää n.
kinnis+lehm n.
kinnis+motiiv n. kirj.
kinnis+muistis n. oma ümbrusest lahutamatu muistis (näit. kalme, ohvrikivi jne.)
kinnis+mõte n.
kinnis+pant n. (kinnisvarale)
kinnis+periood n. põllum.
kinnis+silmus n.
kinnis+täht n. astr.
kinnis+vara ‹-vara› n. kinnisasjadest koosnev vara
haridus+kinnisvara n.
kinnisvara+analüütik n.
kinnisvara+buum n. maj. (tõusuaeg, äkktõus)
kinnisvara+büroo n.
kinnisvara+ehitus n.
kinnisvara+ettevõte n.
kinnisvara+ettevõte n.
kinnisvara+firma n.
kinnisvara+haldur n.
kinnisvara+kuulutus n.
kinnisvara+laen n.
kinnisvara+liising n.
kinnisvara+maakler n.
kinnisvara+maks n.
kinnisvara+mull n. piltl. elav üleskruvitud hindadega kauplemine kinnisvaraturul
kinnisvara+omanik n.
kinnisvara+osakond n.
kinnisvara+sektor n.
kinnisvara+seminar n.
kinnisvara+tehing n.
kinnisvara+turg n.
kinnisvara+äri n.
kinnisvara+ärimees n.
kinnisvara arenda/ma t.
kinnisvara+arenda=ja n.
kinnisvara+arend=us n.
kõhu+kinni=s-us n. kõht on kinni
nina+kinni=s-us n.
kinni aja/ma t. (auku, kraavi jms.) täitma, täis ajama
kinni+aja=ja n. (masin)
kinni+aja=mine n.
kinni hoid/ma t.
kinni+hoid=ja n.
kinni+hoid=mine n.
kinni istu/ma t.
kinni+istu=ja n.
kinni+istu=mine n.
kinni jää/ma t.
kinni+jää=mine n.
kinni+jää=nu n.
kinni kat/ma t.
kinni+kat=ja n.
kinni+kat=mine n.
kinni keera/ma t.
kinni+keera=ja n.
kinni+keera=mine n.
kinni korki/ma t.
kinni+korki=mine n.
kinni kruvi/ma t.
kinni+kruvi=mine n.
kinni kukku/ma t. iseenesest kinni minema; kõnek. vanglasse sattuma
kinni+kukku=mine n.
kinni+kukku=nu n.
kinni külmu/ma t.
kinni+külmuma=tu o.
kinni+külmu=mine n.
kinni+külmunud o. \suhted\ piltl.
kinni maks/ma t.
kinni+maks=mine n.
kinni mine/ma t.
kinni+mine=k n. sulgumine; kõnek. vangiminek
kinni+mine=mine n.
kinni mässi/ma t.
kinni+mässi=mine n.
kinni mätsi/ma t.
kinni+mätsi=ja n.
kinni+mätsi=mine n.
kinni müüri/ma t.
kinni+müüri=mine n.
kinni+müüritud o. \käik\
kinni nabi/ma t.
kinni+nabi=ja n.
kinni+nabi=mine n.
kinni nööpi/ma t.
kinni+nööpi=mine n.
kinni ole/ma t.
kinni+ole=k n. (suletud); (millegi küljes); kõnek. (vangis)
kinni+ole=mine n. (suletud); millegi küljes püsimine; kõnek. (vangis)
kinni pane/ma t. \akent, teed, ajalehte; hinge, kasvu; lauda\ sulgema, tõkestama, likvideerima; mingit protsessi peatama; vabadust piirama; ette tellima
kinni+pane=k n.
kinni+pane=mine n.
kinni+pani=ja n.
kinni pida/ma t. peatuma v. peatama; kinni hoidma; kedagi kinni võtma; peatama; nõudeid täitma
kinni+pida=ja n.
kinni+pida=mine n.
kinnipidamis+asutus n.
kinnipidamis+kamber n. (isiku lühiajaliseks kinnipidamiseks)
kinnipidamis+keskus n.
kinnipidamis+koht n.
kinni+peetav n. vahi all v. vangis olev isik
kinni+pee=tu n. kinni peetud isik
kinni pigista/ma t. kinni suruma
kinni+pigista=mine n.
kinni pist/ma t. kedagi kuhugi kinni panema; millegi külge kinnitama; kõnek. ära sööma v. jooma
kinni+pist=mine n.
kinni püüd/ma t.
kinni+püüd=ja n.
kinni+püüd=mine n.
kinni+püü=tu n.
kinni sidu/ma t.
kinni+sidu=ja n.
kinni+sidu=mine n.
kinni suru/ma t.
kinni+suru=mine n.
\teed\ kinni tuiska/ma t.
kinni+tuiska=mine n.
kinni vaju/ma t.
\silmade\ kinni+vaju=mine n.
kinni võt/ma t.
kinni+võt=ja n.
kinni+võt=mine n.
kinni õmble/ma t.
kinni+õmble=mine n.
mõtle/ma n. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; kavatsema, plaanitsema
mõtle=ja1 n. see, kes mõtleb; mõttetark
vaba+mõtleja n. (kes mõtleb traditsioonilistest seisukohtadest erinevalt)
mõtle=ja2 o. \inimene\ mõtlev, juurdlev, kaalutlev
mõtle=mine n.
argi+mõtlemine n.
loov+mõtlemine n.
soov+mõtlemine n. asjade nägemine nii, nagu neid näha tahetakse
tava+mõtlemine n.
vaba+mõtlemine n. dogmadest sõltumatu mõtteviis
mõtlemis+aeg n.
mõtlemis+ekspert n.
mõtlemis+harjutused n.
mõtlemis+häire n.
mõtlemis+jäikus n.
mõtlemis+kiirus n.
mõtlemis+mäng n.
mõtlemis+oskus n.
mõtlemis+pingutus n.
mõtlemis+viis ‹-viisi› n.
mõtlemis+võime n.
mõtlemisvõime=line o.
mõtlemisvõime=tu o.
mõtlemisvõimetu=lt m. \vaikima\
mõtlemisvõimet=us n.
mõtl=us n. sügavat keskendumist nõudev vaimne tegevus, meditatsioon; mõtisklus
mõel=du n. (mis on valmis mõeldud)
mõtlema=tu o. \tegu\
mõtlematu=lt m. \tegutsema\
mõtlemat=us n.
mõtl=ik o. \mees\ süvenenult mõtlev
mõtlikk=us n.
mõtliku=lt m. \vaikiv\
mõeldama=tu o. \tegu\ mis ei ole mõeldav, võimatu
mõeldav o. kujuteldav, võimalik
ainu+mõeldav o.
kõik+mõeldav o.
mitte+mõeldav o.
mõt=e n. mõtlemise üksikakt v. tulemus
mõtte=kas o. \plaan\ otstarbekas, arukas
mõtteka=lt m. \lahendatud\
mõttek=us n.
mõtte=line o. \osa\ ka jur. mõtet, sisu puudutav; mõttes eksisteeriv
mõttelise=lt m.
mõtte=stik n.
mõtte=tu o.
mõttetu=lt m. \raisatud\
mõttet=us n.
mõte=sta/ma t. mõtet andma
mõtesta=ja n.
mõtesta=mine n.
mõtest=us n.
mõtestat=us n.
lahti mõtesta/ma t. mõtet avama
lahti+mõtesta=ja n.
lahti+mõtesta=mine n.
lahti+mõtest=us n.
ümber mõtesta/ma t.
ümber+mõtesta=ja n.
ümber+mõtesta=mine n.
ümber+mõtest=us n.
mõti=skle/ma, mõti=skele/ma t. mõtteid mõlgutama, mõtlema
mõtiskle=ja n.
mõtiskle=mine n.
mõtiskl=us, mõtiskel=u n.
hommiku+mõtisklus n.
mõtisklus+aeg n.
elu+mõte n.
juht+mõte n.
kinnis+mõte n.
kättemaksu+mõte n.
luulu+mõte n. (vaimuhaigel)
mure+mõte n.
patu+mõte n.
põhi+mõte n.
põhimõtte=line o. \otsus\
põhimõttelise=lt m. \nõus\
põhimõttelis=us n.
töötamis+põhimõte n.
üld+põhimõte n.
põhimõtte+kindel o.
põhimõttekindla=lt m.
põhimõttekindl=us n.
põhimõtte+lage o.
põhimõttelageda=lt m. \toimima\
põhimõttelage=dus n.
sala+mõte n.
soov+mõte n.
suitsiidi+mõte n.
sund+mõte n.
surma+mõte n.
taga+mõte n.
uit+mõte n.
uit3 n. uitmõte
ummik+mõte n.
äkk+mõte n. äkiline mõte
mõtte+aardla n.
mõtte+aher o.
mõtteahtr=us n.
mõtte+aine n.
mõtte+ergas o.
mõtteerks=us n.
mõtte+erk o. mõtteergas
mõtteerk=us n.
mõtte+heie n.
mõtte+heietus n.
mõtte+hiid n.
mõtte+jooks n. mõtete (sujuv) kulg
mõtte+julgus n.
mõtte+jupp n.
mõtte+järg ‹-järje› n.
mõtte+kaaslane n.
mõttekaasl=us n. mõttekaaslasena olemine
mõtte+katke n.
mõtte+kehv o.
mõtte+kild ‹-killu› n.
mõtte+kordus n.
mõtte+kramp n.
mõtte+kriips n.
mõtte+koda n. ideid genereeriv sõltumatu uurimisrühm v. asutus
mõtte+kujutus n.
mõtte+käik n.
mõtte+laad ‹-laadi› n.
mõtte+laeng n.
mõtte+lage o.
mõttelageda=lt m. \tegutsema\
mõttelage=dus n.
mõtte+laisk o.
mõttelaisk=us n.
mõtte+laokil m. \olek\ laokil mõtetega, hajali
mõtte+lend n. kiire mõttekulg, kujutlusvõime, fantaasia
mõtte+lõng n.
mõtte+maailm n.
mõtte+mall n.
mõtte+muster n.
mõtte+osaline n. mõttekaaslane
mõtte+patt ‹-patu› n.
mõtte+paus n.
mõtte+päevik n. mõtete, mõtiskluste (ja sündmuste) päevikulaadis kirjapandu (ka teosena)
mõtte+pide n.
mõtte+pilgar n.
mõtte+pilt n.
mõtte+pinge n.
mõtte+punktid n.
mõtte+päevik n.
mõtte+raas n.
mõtte+rabedus n.
mõtte+rikas o.
mõtte+ring n.
mõtte+puhang n.
mõtte+rohke o.
mõtte+rägastik n.
mõtte+salm n.
mõtte+seos n.
mõtte+säde n.
mõtte+sähvatus n. mõttevälgatus
mõtte+sügavus n.
mõtte+tark1 n. vnm. filosoof
mõtte+tark2 o. \vestlus\ filosoofiline; sügavamõtteline
mõttetarga=lt m. \noogutama\
mõttetark=us n. vnm. filos.
mõtte+teadus n. filosoofia
mõttetead=lane n. mõtteteadusega professionaalselt tegelev inimene, filosoof
mõtte+tegevus n.
mõtte+tera n.
mõtte+tihe o.
mõttetihe=dus n.
mõtte+turgatus n.
mõtte+töö n.
mõtte+tühi o.
mõtte+vabadus n.
mõtte+vaene o.
mõtte+vaev n.
mõtte+varjund n.
mõtte+viis ‹-viisi› n.
mõtte+vilgatus n.
mõtte+vilksatus n.
mõtte+välgatus n.
mõtte+värske o. värsket mõtet sisaldav
mõttevärsk=us n.
kahe+mõtte=line o. kahest mõistmist võimaldav
kahemõttelise=lt m. \väljenduma\
kahemõttelis=us n.
mitme+mõtte=line o. \sõnastus\ mitme mõttega
sügav+mõtte=line, sügava+mõtte=line o.
sügavmõttelise=lt, sügavamõttelise=lt m. \vaikima\
sügavmõttelis=us, sügavamõttelis=us n.
terav+mõtte=line o. \tekst\ teravmeelne, terava mõttega
vaba+mõtte=line o. \sisu, inimene\ vaba mõttega
ühe+mõtte=line o. \otsus\ ühe mõttega
ühemõttelise=lt m. \väljendatud\
ühemõttelis=us n.
mõtet arenda/ma t.
mõtte+arend=us n.
mõtet avalda/ma t.
mõtte+avald=us n. ütlus, seisukoht
mõtteid mõlguta/ma t.
mõtte+mõlgut=us n.
mõtteid vaheta/ma n.
mõtte+vahet=us n.
ette mõtle/ma t.
ette+mõtlema=tu o. \tegu\
ette+mõtle=mine n.
ise mõtle/ma t.
ise+mõtle=ja n. iseseisvalt, oma peaga mõtlev inimene; (ka irooniliselt)
ise+mõtle=mine n.
järele mõtle/ma t.
järele+mõtle=mine n.
järele+mõt=lik o.
järelemõtlikk=us n.
järelemõtliku=lt m.
järele+mõtlema=tu o. \tegu\
järelemõtlematu=lt m.
järelemõtlemat=us n.
järele+mõeldu=lt m.
läbi mõtle/ma t.
läbi+mõtle=ja n.
läbi+mõtle=mine n.
läbi+mõtlema=tu o. \kriitika, käitumine\
läbimõtlematu=lt m.
läbimõtlemat=us n.
läbi+mõeldud o. \plaan, tegevus\
ringi mõtle/ma t.
ringi+mõtle=ja n.
ringi+mõtle=mine n.
teisiti mõtle/ma t.
teisiti+mõtle=ja n. dissident, erimeelne
teisiti+mõtle=mine n.
välja mõtle/ma t.
välja+mõeld=is n. (mis on välja mõeldud)
välja+mõel=du n. väljamõeldis
välja+mõtle=ja n.
välja+mõtle=mine n.
ümber mõtle/ma t. varasemat seisukohta muutma
ümber+mõtle=ja n.
ümber+mõtle=mine n.
tark1 o. terava mõistusega; (tegude, jutu jms. kohta:) mõistlik; rohkete teadmistega; vaimselt normaalne; antud olukorras otstarbekas
tark2 n. tark inimene; folkl. rahvaarst, ennustaja
hiie+tark n. muinasusu preester
ilma+tark n. ilmaennustaja
keele+tark n.
kirja+tark n. vnm. kirjaoskaja inimene
käe+tark n. (ennustab käejoonte järgi)
maailma+tark n. kõnek.
maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija
mana+tark n. folkl. manasõnadega nõiduja
mõtte+tark1 n. vnm. filosoof
raamatu+tark n. õpetatud mees
taia+tark n. folkl. nõid
tuule+tark n. (nõianimetus)
tähe+tark n. astroloog
vormi+tark n. inf. vormide koostamist automatiseeriv funktsioon
targa=lt m. \tegutsema\
targa=sti m. \tehtud\
targema=lt m.
targe=mini m. \tegutsema\
targu m. targalt; ettevaatusest
\kellegi\ (~)tarku=ne o. niisama tark kui
ühe+tarkused o. \poisid\
tark=us n.
aabitsa+tarkus n. algteadmised
kirja+tarkus n. kirjaoskus; raamatutarkus
kooli+tarkus n.
liig+tarkus n.
raamatu+tarkus n.
rahva+tarkus n. traditsiooniline rahva (elu)tarkus
tähe+tarkus n. astroloogia; taevakehade ja taevalaotuse ilmingute hea tundmine; lugemisoskus
tarkus+hammas, tarkuse+hammas n. viimane, kolmas tagapurihammas
tarkus+iva, tarkuse+iva n.
tarkus+päev, tarkuse+päev n. 1. september
tarkus+salv, tarkuse+salv ‹-salve› n. piltl.
tarkus+sõna, tarkuse+sõna n.
tarkus+tera, tarkuse+tera n.
tarkuse+laegas n.
targe=ne/ma t. targemaks saama
targene=mine n.
targu=ta/ma t. tarbetult arutlema
targut=le/ma, targute=le/ma t. targutama
targutl=us, targutel=u n.
targuta=ja n.
targuta=mine n.
targut=us n.
elu+tark o. \inimene, ilme\
elutarga=lt m.
elutark=us n.
ime+tark o.
mõtte+tark2 o. \vestlus\ filosoofiline; sügavamõtteline
mõttetarga=lt m. \noogutades\
mõttetark=us n. vnm. filos.
nina+tark1 o. tark näida püüdev, teisi üleolevalt kohtlev
ninatark2 n. ninatark inimene
ninatarga=lt m. \seletama\
ninatark=us n.
tark+pea ‹-pea› n. piltl. tark inimene
tark+vara ‹-vara› n. inf. (reeglid, programmid)
animeerimis+tarkvara ‹-vara› n.
inseneri+tarkvara ‹-vara› n.
joonestus+tarkvara ‹-vara› n.
modelleerimis+tarkvara n.
piraat+tarkvara ‹-vara› n.
rakendus+tarkvara ‹-vara› n. kasutajale mõeldud tarkvara erinevalt süsteemitarkvarast
süsteemi+tarkvara ‹-vara› n.
tellimus+tarkvara ‹-vara› n.
tootearendus+tarkvara ‹-vara› n.
viirusetõrje+tarkvara n.
äri+tarkvara n.
tarkvara+arendus n.
tarkvara+ettevõte n.
tarkvara+firma n.
tarkvara+insener n.
tarkvara+lahendus n.
tarkvara+majutus n. inf. mitme virtuaalserveri paigutamine ühte füüsilisse
tarkvara+pakett n. (programmide komplekt)
tarkvara+piraatlus n.
tarkvara+rike n.
tarkvara arenda/ma t.
tarkvara+arenda=ja n. inf.
tarkvara+arend=us n. inf.
toot/ma t. valmistama, looma
toot=ja n.
jalatsi+tootja n. jalatsite tootja
kella+tootja n. ⇐ kellade tootja
mahe+tootja n. (kes kasutab mahepõllumajanduse võtteid)
mahepiima+tootja n.
suur+tootja n. suures koguses tootja
väike+tootja n. maj. väikeses koguses tootja
tootja+ettevõte n.
tootja+maa n.
tootja+riik n.
tootja+tehas n.
toot=mine n.
tootmis=lik o. tootmisesse puutuv
abi+tootmine n.
eksperimentaal+tootmine n.
ekstensiiv+tootmine n. (koguse kasvatamisele suunatud)
hulgi+tootmine n.
jalatsi+tootmine n. jalatsite tootmine
katse+tootmine n. proovitootmine
kolhoosi+tootmine n.
käsitsi+tootmine n.
mahe+tootmine n.
masin+tootmine n. masinaga tootmine
mass+tootmine n.
põhi+tootmine n.
sari+tootmine n.
seeria+tootmine n.
suur+tootmine n.
tehase+tootmine n.
vabriku+tootmine n.
vaeg+tootmine n.
vool+tootmine n. (põhineb ajaliselt kooskõlastatud tootmisoperatsioonide rütmilisel kordumisel)
väike+tootmine n.
tootmis+aeg n.
tootmis+ahel n.
tootmis+ala n.
tootmis+alane o. \haridus\
tootmis+aruanne ‹-ande› n.
tootmis+arvestus n.
tootmis+baas n.
tootmis+buum n.
tootmis+direktor n.
tootmis+distsipliin n.
tootmis+eelarve n.
tootmis+ettevõte n.
tootmis+haru n.
tootmis+heitvesi n.
tootmis+hind n.
tootmis+hoone n.
tootmis+hügieen n.
tootmis+inventar n.
tootmis+jaoskond n.
tootmis+juhataja n.
tootmis+juht ‹-juhi› n.
tootmis+jätted n.
tootmis+jäätmed n.
tootmis+kadu n.
tootmis+kartell n.
tootmis+katse n.
tootmis+katsetus n.
tootmis+kiirus n.
tootmis+kogemus n.
tootmis+koondis n.
tootmis+kooperatiiv n.
tootmis+krediit n.
tootmis+kultuur n.
tootmis+kulud n.
tootmis+laen n.
tootmis+liin n.
tootmis+lõik n.
tootmis+maht n.
tootmis+novaator n.
tootmis+nõupidamine n.
tootmis+näitaja n.
tootmis+omahind n.
tootmis+operatsioon n.
tootmis+personal n.
tootmis+piirkond n.
tootmis+pind ‹-pinna› n.
tootmis+plaan n.
tootmis+praktika n.
tootmis+programm n.
tootmis+reserv n.
tootmis+ruum n.
tootmis+sektor n.
tootmis+sfäär n.
mitte+tootmissfäär n.
tootmis+suhted n.
tootmis+suund n.
tootmis+tase n.
tootmis+tegevus n.
tootmis+tellimus n.
tootmis+tempo n.
tootmis+tsehh n.
tootmis+tsükkel n.
tootmis+töötaja n.
tootmis+vahend n.
tootmis+varu n. maj.
tootmis+veevärk n.
tootmis+viis ‹-viisi› n.
tootmis+võimsus n.
tootmis+õpetus n. kutseõpe
tootmis+ühistu n.
tootmis+üksus n.
tootmis+ülesanne ‹-ande› n.
tooda=ng n. mingis ajavahemikus valmistatud tooted
aasta+toodang n.
bruto+toodang n. kogutoodang
eksport+toodang n.
enam+toodang n.
filmi+toodang n.
gaasi+toodang n.
hulgi+toodang n.
kala+toodang n.
klaasi+toodang n.
kogu+toodang n.
kohvi+toodang n.
kulla+toodang n.
kuu+toodang n.
kõrval+toodang n.
laia+tarbe+toodang n.
liha+toodang n.
lisa+toodang n.
lõpp+toodang n.
maagi+toodang n.
maailma+toodang n.
mass+toodang n.
mee+toodang n.
metsa+toodang n.
muna+toodang n.
nafta+toodang n.
neto+toodang n. puhastoodang
oma+toodang n.
paberi+toodang n.
piima+toodang n.
praak+toodang n.
puhas+toodang n. maj. kogutoodangu maksumuse ja materiaalsete tootmiskulude vahe
puidu+toodang n.
põhi+toodang n.
põlevkivi+toodang n.
põllumajandus+toodang n.
päeva+toodang n.
raamatu+toodang n.
rasva+toodang n.
raua+toodang n.
rekord+toodang n.
sari+toodang n.
sealiha+toodang n.
seeria+toodang n.
siidi+toodang n.
suhkru+toodang n.
söe+toodang n.
tarbekauba+toodang n.
terase+toodang n.
teravilja+toodang n.
tipp+toodang n.
trüki+toodang n.
tsemendi+toodang n.
tunni+toodang n.
turba+toodang n.
turu+toodang n.
tööstus+toodang n.
uudis+toodang n. uus toodang
valmis+toodang n.
vilja+toodang n.
villa+toodang n.
või+toodang n.
toodangu+liik n.
toodangu+partii n.
toodangu+üksus n.
tood=e n. tootmise üksik tulemus; saadus
ainu+toode n.
dieet+toode n.
eksport+toode n.
fantaasia+toode n.
hapupiima+toode n.
hulgi+toode n.
ilu+toode n.
import+toode n.
individuaal+toode n.
juveel+toode n.
kala+toode n.
keemia+toode n.
keraamika+toode n.
kindlustus+toode n. kindlustusteenus
klaas+toode n.
koba+toode n. sepis
kohupiima+toode n.
kondiitri+toode n.
kudumis+toode n.
kulinaar+toode n. kokakaup
kullassepa+toode n.
kummi+tooted n.
kunsti+toode n.
kvaliteet+toode n.
kõrval+toode n.
käsitöö+toode n.
küpsetus+tooted n.
liha+tooted n.
loodus+toode n.
mahe+toode n. mahepõllumajanduse võtetega saadud toode
makaron+toode n.
masina+toode n.
mass+toode n.
metall+toode n.
nafta+toode n.
naha+toode n.
nahk+toode n.
niši+toode n.
paber+tooted n.
pagari+toode n.
panga+toode n. pangateenus
papp+toode n.
parfümeeria+toode n.
piima+toode n.
piraat+tooted n.
plast+toode n.
plastmass+toode n.
pool+toode n. (mittetäielikult töödeldud, lõpetamata)
kala+pooltoode n.
liha+pooltoode n.
portselan+toode n.
pottsepa+tooted n.
praak+toode n.
põhi+tooted n.
põlevkivi+toode n.
raua+toode n.
raudbetoon+toode n.
sadulsepa+toode n.
saia+tooted n.
sari+toode n.
savi+tooted n.
savitöö+toode n.
seeria+toode n.
sepis+tooted n.
standard+toode n.
suitsu+toode n. suitsutatud toode
suitsutus+toode n.
tekstiil+toode n.
teravilja+toode n. (jahu, helbed, makaronid, müsli, tangud)
tervise+toode n.
trei+toode n. treitud toode
trikoo+toode n.
trüki+tooted n.
tubaka+toode n.
täistera+tooted n.
tööstus+toode n.
tükk+toode n.
uudis+toode n. uus toode
vabriku+toode n.
valmis+toode n.
valu+toode n. tehn. (valamise teel saadud)
vorst+toode n. (vorst, lihaleib, sültvorst)
õmblus+toode n.
öko+tooted n.
öko kõnek. ökotooted
toote+esitlus n.
toote+info n.
toote+innovatsioon n.
toote+kataloog n.
toote+kleeps n.
toote+liik n.
toote+mark ‹-margi› n. maj. toode v. tootesari, mida saab eristada konkureerivatest toodetest nime, märgi, kujunduse vm. abil
toote+nimetus n.
toote+nimi n.
toote+näidis n.
toote+rühm n.
toote+sari ‹-sarja› n.
toote+standard n.
toodet arenda/ma t.
toote+arenda=ja n.
toote+arenda=mine n.
toote+arend=us n.
toodet kujunda/ma t.
toote+kujunda=ja n.
toote+kujund=us n.
tootekujundus+kunst n.
toot=lus n. tootmise maht, tulusus
aasta+tootlus n.
tunni+tootlus n.
vahetus+tootlus n.
toot=lik o. (rohkesti) tootev
tootlikk=us n.
eba:tootlik o.
mitte+tootlik o.
üli+tootlik o.
taas+toot/ma t.
taastoot=ja n.
taastoot=mine n.
alkoholi toot/ma t.
alkoholi+toot=ja n.
alkoholi+tootmine n.
energiat toot/ma t.
energia+tooda=ng n.
energia+toot=ja n.
energia+toot=mine n.
kaupa toot/ma t.
kauba+tooda=ng n.
kauba+toot=ja n.
kauba+toot=mine n.
mööblit toot/ma
mööbli+tooda=ng n.
mööbli+toot=ja n.
mööbli+toot=mine n.
naftat toot/ma t.
nafta+toot=ja n.
nafta+toot=mine n.
praaki toot/ma t.
praagi+toot=ja n.
praagi+toot=mine n.
sooja toot/ma t.
sooja+toot=ja n.
sooja+toot=mine n.
soojust toot/ma t.
soojus+toot=ja n.
soojus+toot=mine n. ⇐ soojust toot/ma
soola toot/ma t.
soola+toot=ja n.
soola+toot=mine n.
sööta toot/ma t.
sööda+toot=ja n.
õlut toot/ma t.
õlle+toot=ja n.
õlle+toot=mine n.
üle toot/ma t. liialt tootma
üle+toot=ja n.
üle+toot=mine n.
ületootmis+kriis n.
üle+tooda=ng n.
vara1 ‹vara› n. (mis kellelegi kuulub); (laiemalt:) miski (v. keegi) väärtuslik, vt ka vara2, vt ka vara3, vara4
vara=ndus n. rikkus
varandus=lik o. \seis\
hiigla+varandus n.
varandus+maks ‹-maksu› n.
varandus+tsensus n.
varandust otsi/ma t.
varandus+otsi=ja, varanduse+otsi=ja n.
vara=mu n. varapaik, varaait, varakamber
kultuuri+varamu n.
vara=kas o. \perekond\ jõukas, rikas
vara=line o. \kohustus\ jur. varaga seotud
mitte+varaline o. \kahju\
vara=tu o. \inimene\ (ilma) varata
varatu=lt m. \lahkuma\
\näidete\ varal k. abil
abielu+vara ‹-vara› n. jur. abikaasade ühisvara
abieluvara+leping n. jur. abikaasade varalisi õigusi ja kohustusi reguleeriv leping
andme+vara ‹-vara› n. inf.
finants+vara o.
harjutus+vara ‹-vara› n. harjutuste kogum
info+vara ‹-vara› n.
jaot+vara ‹-vara› n.
kaasa+vara ‹-vara› n.
kaasavara+kirst n.
katte+vara ‹-vara› n. maj. pangatähtede tagatisena emissioonipangas hoitavad valuutaväärtused
kinnis+vara ‹-vara› n. kindla kohaga lahutamatult seotud vara
haridus+kinnisvara n.
äri+kinnisvara n.
kinnisvara+buum n.
kinnisvara+büroo n.
kinnisvara+ehitus n.
äri+kinnis+vara n.
kinnisvara+ekspert n.
kinnisvara+ettevõte n.
kinnisvara+haldur n.
kinnisvara+krahh n.
kinnisvara+kuulutus n.
kinnisvara+laen n.
kinnisvara+liising n.
kinnisvara+maakler n.
kinnisvara+magnaat n.
kinnisvara+maks n.
kinnisvara+mull n. piltl. elav üleskruvitud hindadega kauplemine kinnisvaraturul
kinnisvara+omanik n.
kinnisvara+portaal n.
kinnisvara+projekt n.
kinnisvara+sektor n.
kinnisvara+tehing n.
kinnisvara+turg n.
kinnisvara+äri n.
kinnisvara+ärimees n.
kinnisvara arenda/ma t.
kinnisvara+arenda=ja n.
kinnisvara+arend=us n.
kirja+vara ‹-vara› n. trükised
krüpto+vara n. (krüpteeritud, võõraste pilkude eest kaitstud))
kuri+vara n. inf. tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks või selle kahjustamiseks
lahus+vara ‹-vara› n. jur. abikaasa vara, mida lahutuse korral ei jagata
laulu+vara ‹-vara› n.
liisingu+vara ‹-vara› n.
loodus+vara ‹-vara› n.
loodusvarade+rohke o. \piirkond\
luna+vara n.
lunavara+nõue n.
lunavara+rünnak n.
maapõue+vara ‹-vara› n.
maa+vara ‹-vara› n. maapõuevara
kütte+maavara ‹-vara› n. (kütmiseks kasutatav)
mõiste+vara ‹-vara› n.
nuhk+vara n. inf. fail, mis on installeeritud arvutisse kasutaja teadmata ja nuhib arvuti kasutamise järele
paha+vara n. inf. tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks või selle kahjustamiseks
pankroti+vara ‹-vara› n.
pant+vara ‹-vara› n.
peit+vara ‹-vara› n.
põhi+vara ‹-vara› n. maj. põhikapital; (vaimsete väärtuste kohta:) põhiline, olulisim vara, raudvara
pärand+vara ‹-vara› n. pärandatud vara
pärand2 n. pärandvara; jur. surnud isiku kõigi varade, õiguste ja kohustuste kogum, mis siirdub pärija(te)le
pärandi+hagi n.
pärandi+maks ‹-maksu› n.
pärandi+osa n.
pärandi+tomp n. jur.
püsi+vara ‹-vara› n.
raud+vara ‹-vara› n. aj. talu majandamiseks hädavajalikud põllumajandusloomad ja külviseeme, mida talupidaja ei tohtinud võõrandada; piltl. põhiline, oluline, püsiv vara, põhivara (2. tähendus); (teeneka inimese kohta)
riist+vara ‹-vara› n. (arvutil)
sõna+vara ‹-vara› n. keele sõnade kogum
genuiin+sõnavara ‹-vara› n. põlissõnavara
laen+sõnavara ‹-vara› n. (laenatud)
oskus+sõnavara ‹-vara› n.
põlis+sõnavara ‹-vara› n.
võõr+sõnavara ‹-vara› n.
üld+sõnavara ‹-vara› n.
sõnavara+kartoteek n.
sõnavara+kogu ‹-kogu› n.
sõnavara+töö n.
sõnavara+õpetus n.
taga+vara ‹-vara› n.
jõu+tagavara ‹-vara› n.
kütuse+tagavara ‹-vara› n.
laulu+tagavara ‹-vara› n.
metsa+tagavara n.
moona+tagavara ‹-vara› n.
raha+tagavara ‹-vara› n.
sõna+tagavara ‹-vara› n.
talve+tagavara ‹-vara› n.
toidu+tagavara ‹-vara› n.
vee+tagavara ‹-vara› n.
tagavara+osa n.
tagavara+variant n.
tagavara+vägi n.
tagavaraväe+ohvitser n.
tark+vara ‹-vara› n. inf. (reeglid, programmid)
animeerimis+tarkvara ‹-vara› n.
inseneri+tarkvara n.
joonestus+tarkvara n.
kontori+tarkvara ‹-vara› n.
piraat+tarkvara ‹-vara› n.
rakendus+tarkvara ‹-vara› n. kasutajale mõeldud tarkvara erinevalt süsteemitarkvarast
süsteemi+tarkvara ‹-vara› n.
tellimus+tarkvara ‹-vara› n.
viirusetõrje+tarkvara n.
tarkvara+ettevõte n.
tarkvara+firma n.
tarkvara+insener n.
tarkvara+majutus n. inf.
tarkvara+pakett n. (programmide komplekt)
tarkvara+piraatlus n.
tarkvara+rike n.
tarkvara arenda/ma t.
tarkvara+arenda=ja n. inf.
tarkvara+arend=us n. inf.
teabe+vara ‹-vara› n.
tervik+vara ‹-vara› n.
trofee+vara ‹-vara› n.
vaibe+vara ‹-vara› n. (pärijad puuduvad)
vaimu+vara ‹-vara› n.
vaimuvara=mu n. vaimuvara hoiukoht
vallas+vara ‹-vara› n. vallasasjadest koosnev vara
vana+vara ‹-vara› n.
vanavara+kogu ‹-kogu› n.
vanavara+laat n.
vanavara+tehnika n.
vanavara kogu/ma t.
vanavara+kogu=ja n.
virtuaal+vara n. (näiv, kuid mitte päriselt)
võrk+vara ‹-vara› n. inf. andmesidevahendid ja rakendustarkvara võrgu loomiseks
ühis+vara ‹-vara› n. jur.
vara+kamber n.
vara+maks n.
vara halda/ma t.
vara+halda=ja n.
vara+hald=ur n.
vara+hald=us n.
vara hoid/ma t.
vara+hoid n.
vara+hoid=ja n. (ka ametinimetusena)
vara kindlusta/ma t.
vara+kindlusta=ja n.
vara+kindlust=us n.
varakindlustus+firma n.
vara halda/ma t.
vara+halda=ja n.
vara+hald=ur n.
vara+hald=us n.
varahaldus+firma n.
vara hoid/ma t.
vara+hoid n.
vara+hoid=ja n. (ka ametinimetusena)
vara kindlusta/ma t.
vara+kindlusta=ja n.
vara+kindlust=us n.
varakindlustus+firma n.
välja m., väljas m., väljast m.
väli=mine o. \serv\ väljaspool olev, asetsev
väli=ne o. \mõju, ilu\ millegi piiridest väljaspool; väljastpoolt tulev; välimine
välise=lt m. \rahulik\ pealispinda puudutavalt; pealtnäha
väli=mik n. põllumajanduslooma väline vorm
väli=mus n. visuaalselt tajutav väline kuju
ametkonna+väline o. \tegevus\
bloki+väline o. \riik\
eelarve+väline o. \kulu\
emaka+väline o. \rasedus\ med. väljaspool emakaõõnt olev v. toimuv
erakonna+väline o. \lepe\ väljaspool erakonda esinev v. toimiv
klassi+väline o. \töö\
kohtu+väline o. \vaidlus\
konkursi+väline o. \leping\
konkursivälise=lt m.
kooli+väline o. \kursus\
koosseisu+väline o. \töötaja\
maa+väline o. \nähtus\
meelte+väline o. \taju\ (parapsühholoogias)
plaani+väline o. \remont\
programmi+väline o. \loeng\
puht+väline o. \küsimus\
raku+väline o. \vedelik\
süsteemi+väline o. \muutus\
süsteemivälise=lt m.
teadvus+väline o. \nähtus\
tunni+väline o. \tegevus\
töö+väline o. \reis\
valitsus+väline o. \organisatsioon\
väli+apteek n.
väli+binokkel n.
väli+haigla n.
väli+hall ‹-halli› n.
väli+hospidal, väli+hospital n.
väli+kahur n.
väli+kamin n.
väli+katel n.
väli+katse n.
väli+kindlustus n. sõj.
väli+kirurgia n.
väli+kohus ‹-kohtu› n.
väli+kohvik n.
väli+käimla n.
väli+köök n.
väli+laager n.
väli+laatsaret n.
väli+labor n.
väli+laboratoorium \ väli+labor n.
väli+lahing n.
väli+meedia n. kuulutustahvlid
väli+määraja n. (käsiraamat)
väli+müük n. (väljas, tänaval)
välimüük=la n.
väli+olukord ‹-korra› n.
väli+post n. sõj. edastab sõjaväelaste saadetud ja neile läkitatud postisaadetisi
väli+praktika n.
väli+politsei n. väljas töötav politsei
välipolitsei=nik n. (töötab välipolitseis)
väli+pudel n. (välitingimustes kasutatav)
väli+tahvel n.
väli+tasku n. välitöödeks sobiv kott
väli+termomeeter n.
väli+terrass n.
väli+töö n.
väli+uurija n.
väli+uurimine n.
väli+vahtkond n.
väli+voodi n.
väli+õpe n. sõj.
väli+õppus n. sõj.
välis+abi n.
välis+ajakirjandus n.
välis+ajakirjanik n.
välis+antenn n.
välis+arhitektuur n.
välis+asi n.
välis+audit n.
välis+autor n.
välis+bussiliin n.
välis+delegatsioon n.
välis+eesti o. \kirjanik\
välis+eestlane n.
välis+esindus n.
välis+ettevõte n.
välis+firma n.
välis+hooaeg n. (spordis)
välis+ilm n.
välis+ilme n.
välis+investeering n.
välis+investor n.
välis+isolaator n.
välis+jõud n.
välis+kapital n.
välis+kate n.
välis+kaubandus n.
välis+kaugekõne n.
välis+keere ‹-keerme› n. tehn.
välis+keskkond n.
välis+kest n.
välis+kiht n.
välis+kirjandus n.
välis+koha+kääne n. keelet.
välis+komandeering n.
\riigikogu\ välis+komisjon n.
välis+kommentaator n.
välis+korrespondent n.
välis+kuju n.
välis+kujunda/ma t.
välis+kujundus n. väline kujundus
välis+kumm n. (autol, jalgrattal)
välis+kunst n.
väliskunsti+muuseum n.
välis+kuulmekäik n. anat. (kõrval)
välis+kõne n.
välis+kõrv n. anat.
väliskõrva+põletik n. med.
välis+külaline n.
välis+külg n.
välis+laad ‹-laadi› n.
välis+laen n.
välis+leht1 n. välisriigi ajaleht
välis+leht2 n. anat. välimine looteleht
välis+liige n.
välis+luure n.
välisluure+amet n.
välis+läbimõõt n.
välis+lähetus n.
välis+maa n.
välismaa=lane n.
välismai=ne o. välismaaga seotud
välis+mängija n. sp.
välismaa+reis ‹-reisi› n.
välisreis ‹-reisi› n. välismaareis
välismaa+sõit n.
välissõit n. välismaasõit
välis+maailm n.
välisilm n. välismaailm
välis+ministeerium n.
välis+minister n.
välis+mõju n.
välis+mõõde n.
välis+mõõtmed n.
välis+mälu n. inf.
välis+nugiline n. med. vet. peremeesorganismi keha pinnal elutsev nugiline, välisparasiit, ektoparasiit
välis+nõunik n.
välis+operatsioon n.
välis+osa n.
välis+parasiit n. välisnugiline, ektoparasiit
välis+pass n.
välis+pidi m.
välispidi=ne o.
välis+piire n.
välis+pind ‹-pinna› n.
välis+planeet n. astr.
välis+poliitika n.
välispoliiti=line o. \kurss\
välispoliitilise=lt m. \kasulik\
välis+post n. postisaadetis välismaalt; rahvusvaheline postside
välispost+side n.
välisposti+osakond n.
välis+rada n.
välis+raha n.
välis+rajatis n.
välis+reklaam n.
välis+riik n.
välis+rõdu n.
välis+saatkond n.
välis+sadam n.
välis+seade ‹-seadme› n.
välis+sein n.
välis+sekkumine n.
välis+side ‹-side› n.
välis+skelett n.
välis+spetsialist n.
välis+strekk n. mäend.
välis+suhted n.
välis+sularaha n.
välis+sõit n.
välis+sõkal n. bot. (kõrreliste õitel)
välis+sõnumid n.
välis+takistus n.
välis+tasku n.
välis+taster n. tehn. sirklitaoline mõõteriist, kobisirkel
välis+tegur n.
välis+temperatuur n.
välis+tingimused n.
välis+toime n.
välis+toimetaja n.
välis+treening n.
välis+treimine n.
välis+trepp n.
välis+tudeng n.
välis+tunnus n.
välis+turg n.
välis+turism n.
välis+turist n.
välis+töö n.
välis+tööjõud n.
välis+ujula n.
välis+uks n.
välis+uudised n.
välis+vaade n.
välis+vaatleja n.
välis+vaatlus n.
välis+vaenlane n.
välis+valgusti n.
välis+valgustus n.
välis+valuuta n.
välisvaluuta+turg n.
välis+veed n. (väljaspool mingi maa territoriaalvesi)
välis+viimistlus n.
välis+vooder n.
välis+võlg n.
välis+võlgnevus n.
välis+võte n.
välis+värav n.
välis+vääring n.
välis+õhk n.
välis+õpe n.
välis+õu n.
välis+ärriti n.
välis+ärritus n.
välis+äär n.
välis+ülesvõte n.
välis+üliõpilane n.
välis+üritus n.
väli=sta/ma t. välja jätma
välista=mine n.
väli=stu/ma t. välja jääma
välistu=mine n.
välja/ma t. väljastama; mäend. (põlevkivi) välja võtma
välja=mine n.
väljamis+horisont n. mäend.
väljamis+kaeveõõs n. mäend.
väljamis+masin n. mäend.
välja=sta/ma t. kätte v. välja andma v. saatma
väljasta=ja n.
väljasta=mine n.
väljast=us n.
väljastus+kiirus n.
väljastus+teade n.
välje=nda/ma t. avaldama, välja ütlema
väljend=u/ma t.
väljendu=mine n.
väljend n. (kõnes v. kirjas) väljendatu, ütlus
argoo+väljend n.
slängi+väljend n.
stamp+väljend n.
triviaal+väljend n.
vulgaar+väljend n.
väljend+tegusõna n.
väljend+verb n.
\tahte\ väljenda=ja n.
väljendama=tu o. mida ei ole võimalik väljendada
väljenda=mine n.
väljend=us n. väljendamine; millegi väljendamisvorm v. -viis
väljendus=lik o.
väljenduslikk=us n.
väljendusliku=lt m.
väljendus+jõud n.
väljendus+maneer n.
väljendus+rikas o.
väljendusrikka=lt m.
väljendusrikk=us n.
väljendus+vaene o.
väljendus+vahend n.
väljendus+viis ‹-viisi› n.
väljendus+võime n.
enese+väljenda=ja n. ⇐ ennast väljenda/ma
enese+väljenda=mine n. ⇐ ennast väljenda/ma
enese+väljend=us n. ⇐ ennast väljenda/ma
eneseväljendus+oskus n.
eneseväljendus+soov n.
eneseväljendus+võime n.
tunde+väljend=us n. ⇐ tundeid väljenda/ma
välj=u/ma t. välja minema v. tulema
välj=e n. väljaulatuv osa
välju=ja n.
välju=mine n.
väljumis+aeg n.
välju=nd n. vaimse vms. protsessi tulemus; tehn. koht, kus energia väljub; maj. toodetud kaubad ja teenused
väljund+andmed n.
väljund+pinge n. el.
väljund+seade ‹-seadme› n.
väljund+vool ‹-voolu› n.
välje+nurk n. füüs.
välju=ta/ma t. väljuma panema, välja laskma
\vee\ väljuta=ja n.
väljuta=mine n.
väljut=us n.
väljutus+periood n.
välja+aste ‹-aste› n. aste välja; pikk samm ette, taha v. kõrvale; eh. tehn. väljaulatuv osa
välja+maa n. kõnek. välismaa
väljamaa=lane n. kõnek. välismaalane
välja+poole1 m. \jääma\
välja+poole2 k. \müüri\
väljas+pool1 k. \järjekorda\
väljas+pool2 m. \toimuv\
väljast+poolt1 m. \vaadates\
väljast+poolt2 k. \Eestit\
välja aita/ma t. (kuskilt v. mingist olukorrast)
välja+aita=mine n.
välja aja/ma t. lahkuma sundima; endast eraldama
välja+aja=mine n.
välja and/ma t. loovutama; reetma; (trükis) avaldama
välja+and=ja n.
välja+and=mine n.
välja+ann=e ‹-ande› n. trükis avaldatud teos
ajakirjandus+väljaanne ‹-ande› n.
digi+väljaanne ‹-ande› n.
eri+väljaanne ‹-ande› n.
faksiimile+väljaanne ‹-ande› n.
interneti+väljaanne, Interneti-väljaanne n.
juhu+väljaanne ‹-ande› n.
juubeli+väljaanne ‹-ande› n.
jätk+väljaanne ‹-ande› n.
kooli+väljaanne ‹-ande› n.
kordus+väljaanne ‹-ande› n.
kunsti+väljaanne ‹-ande› n.
luksus+väljaanne ‹-ande› n.
mass+väljaanne ‹-ande› n.
meene+väljaanne ‹-ande› n.
miniatuur+väljaanne ‹-ande› n.
noodi+väljaanne ‹-ande› n. (noodikirjas)
perioodika+väljaanne ‹-ande› n.
proovi+väljaanne ‹-ande› n.
rahva+väljaanne ‹-ande› n.
reklaam+väljaanne ‹-ande› n.
rotaprint+väljaanne ‹-ande› n.
sari+väljaanne ‹-ande› n.
seeria+väljaanne ‹-ande› n.
stereotüüp+väljaanne ‹-ande› n.
suur+väljaanne ‹-ande› n.
tasku+väljaanne ‹-ande› n. (taskuformaadis)
trüki+väljaanne ‹-ande› n.
tõlke+väljaanne ‹-ande› n. (tõlgitud)
veebi+väljaanne n. <‹-ande›>
üksik+väljaanne ‹-ande› n.
välja arene/ma t.
välja+arenemata o. \isiksus\
välja+arene=mine n.
välja+arenenud o. \stiil\
välja arenda/ma t.
välja+arenda=mine n.
välja+arend=us n. väljaarendamine; selle tulemus
välja arva/ma t. kellegi v. millegi hulgast välja jätma
välja+arva=mine n.
välja astu/ma t. (ruumist v. millegi koosseisust); (kellegi kaitseks)
\seltsist\ välja+astu=ja n.
välja+astu=mine n.
välja ehita/ma t.
välja+ehita=mine n.
välja ela/ma t. (varjatud tunnet) käitumises avaldama
\tunnete\ välja+ela=mine n.
välja heit/ma t.
välja+heit n. väljaheitmine
\koolist\ välja+heit=mine n.
välja+heid=e n. roe
välja+heide=tu n.
välja hinga/ma t.
välja+hinga=mine n.
välja hääleta/ma t. (nimekirjast)
välja+hääleta=mine n.
välja hüüd/ma t. (teiste hulgast); avalikult teatama
välja+hüüd=mine n.
välja ilmu/ma t.
välja+ilmu=mine n.
välja+ilmu=nu n.
välja juhti/ma t.
välja+juhti=mine n.
välja jõud/ma t. \metsast, kriisist\ välja pääsema; mingit olukorda v. seisundit saavutama
välja+jõud=mine n.
välja jät/ma t.
välja+jätt n. väljajätmine; keelet. ellips; väljajäetud osa
väljajätt-e=line o. keelet. väljajättu sisaldav
välja+jät=mine n.
välja+jäe=tu n.
välja kaeva/ma t.
välja+kaeva=mine n.
välja+kaeva=mised n.
välja kalla/ma t.
välja+kalla=mine n.
välja kannata/ma t.
välja+kannata=mine n.
välja+kannatama=tu o.
väljakannatamatu=lt m.
välja kasva/ma t. (otseses mõttes); (riietest); välja arenema
välja+kasv n. väljakasvanud osa
välja+kasva=mine n.
välja+kasv=e n. väljakasv
välja kirjuta/ma t. (tekstist); välja registreerima
välja+kirjuta=mine n.
välja+kirjuta=tu n.
välja+kirjut=is n.
välja+kirjut=us n.
välja koli/ma t.
välja+koli=mine n.
välja kurna/ma t. kurnamisega eraldama; ära kurnama
välja+kurna=mine n.
välja kujunda/ma t.
välja+kujunda=mine n.
välja kujune/ma t.
välja+kujune=mine n.
välja+kujunenud o. \isiksus\
välja kukku/ma t. (millegi seest, vahelt v. hulgast); kujunema, välja tulema
välja+kukku=mine n.
välja+kukku=nu n.
välja kutsu/ma t. (ruumist); (kedagi) kohale kutsuma; võistlus- v. võitlusettepanekut esitama; (midagi) esile kutsuma
välja+kuts=e n. väljakutsumine, suuline v. kirjalik kutse; piltl. proovilepanek
vale+väljakutse n.
välja+kutsuv o. \käitumine\ viisakuseta, jultunud
väljakutsuva=lt m. \käituma\
välja kuuluta/ma t. avalikult teada andma
\iseseisvuse\ välja+kuuluta=mine n.
välja käi/ma t. välja minema; välja tulema; (kaardimängus:) käima; (raha) andma
välja+käi=k n. väljapääs; käimla
välja+käi=mine n.
välja laena/ma t.
välja+laena=mine n.
välja lange/ma t. lahti v. ära tulema; kõrvale jääma
\soole\ välja+lange n. med.
välja+lange=mine n.
väljalangemis+mäng n. sp.
väljalangemis+süsteem n.
välja+lange=mus, välja+lange=vus n. väljalangemine
välja+lange=nu n.
välja+lang=us n.
välja lask/ma t. (ruumist v. mujalt); välja andma
välja+las=e ‹-laske› n. väljalaskmine; selle tulemus
väljalaske+aasta n.
väljalaske+klapp n.
väljalaske+koht n.
väljalaske+kraan n.
väljalaske+takt n.
väljalaske+toru n.
väljalaske+ventiil n.
välja+lask n. väljalaskmine; väljalastu maht; valjalaskmiskoht
avarii+väljalask n. eh.
välja+lask=ja n.
välja+lask=mine n.
välja lenda/ma t.
välja+lend n. väljalendamine
väljalennu+punkt n. sõj.
välja+lenda=mine n.
välja logi/ma t. inf. arvutisüsteemis tööd v. võrguseanssi lõpetama
välja+logi=mine n.
välja loosi/ma t.
välja+loosi=mine n.
välja lõika/ma t.
välja+lõig=e n.
ajalehe+väljalõige n.
kaela+väljalõige n.
lehe+väljalõige n.
välja+lõika=ja n.
välja+lõika=mine n.
välja löö/ma t. kuskilt välja ajama; välja paiskuma; kuskilt ilmsiks tulema
välja+löö=k n.
värava+väljalöök n. (jalgpallimängus)
välja+löö=mine n.
välja lülita/ma t. (voolu, masinat); välistama, võimatuks tegema; kõrvaldama
välja+lülita=mine n.
välja+lülit=i n.
välja+lülit=us n.
välja maga/ma t.
välja+maga=mine n.
välja maks/ma t.
välja+maks ‹-maksu› n. väljamaksmine; väljamakstav summa
välja+maks=e n. maj. väljamaks
väljamakse+päev n. rmtp.
välja+maks=mine n.
välja meelita/ma t. (kelleltki midagi)
välja+meelita=mine n.
välja mine/ma t.
välja+mine=k n. (ruumist; rahalises mõttes)
väljamineku+andmik n. rmtp.
väljamineku+order n. rmtp.
väljamineku+pool ‹-poole› n. rmtp.
välja+mine=mine n.
välja murd/ma t. jõuga välja tungima; jõuga välja kangutama
välja+murd=mine n.
välja+murr=e n.
välja mõist/ma t. (kohtuotsusega)
\kohtukulude\ välja+mõist=mine n.
välja mõtle/ma t.
välmi/ma t. välja mõtlema
välja+mõeld=is n. (mis on välja mõeldud)
välja+mõel=du n.
välja+mõtle=mine n.
välja mõõt/ma t. millestki suuremast mõõtmisega eraldama
välja+mõõt=mine n.
välja müü/ma t. lõpuni ära müüma; väljaviimiseks müüma
välja+müü=k n. seisma jäänud kauba odav müük; müük mujal tarvitamiseks
hooaja+väljamüük n.
inventuuri+väljamüük n.
konkursi+väljamüük n.
välja+müü=mine n.
välja naer/ma t. naeruvääristama
välja+naer=mine n.
välja noppi/ma t.
välja+noppi=mine n.
välja+nopi=tu n.
välja nõud/ma t. kätte nõudma
välja+nõu=e n.
\võlgade\ välja+nõud=ja n.
välja+nõud=mine n.
välja näge/ma t. paistma, näima, tunduma
välja+näge=mine n. välimus
välja näita/ma t. välja paista laskma; ette näitama
välja+näita=mine n.
välja+näit=us n. vnm. näitus
välja ost/ma t.
välja+ost ‹-ostu› n. väljaostmine
väljaostu+hind n.
väljaostu+summa n.
välja+ost=mine n.
välja otsi/ma t.
\andmete\ välja+otsi=mine n.
välja pahvata/ma t.
välja paist/ma t. esile ulatuma; näima, tunduma; silma paistma
välja+paistev o. \saavutus\ silmapaistev, suurepärane
välja+paistma=tu o. \isik\
väljapaistmatu=lt m.
väljapaistmat=us n.
välja pane/ma t. (vaatamiseks); välja tegema; (jõudu) kokku võtma
välja+pane=k n.
maali+väljapanek n.
püsi+väljapanek n.
vitriini+väljapanek n.
väljapaneku+ruum n.
välja+pane=mine n.
välja+pandud o. \tööd\
välja pida/ma t. teatud esituslaadist kindlalt kinni pidama
välja+pida=mine n.
välja+peetud o. \stiil, teos, neiud\
väljapeetu=lt m. \soliidne\
väljapeet=us n.
välja pressi/ma t. välja suruma; survet avaldama
välja+pressi=ja n.
välja+pressi=mine n.
välja pritsi/ma t.
välja+prits=e n.
välja+pritsi=mine n.
välja purska/ma t.
välja+purska=mine n.
välja+purs=e n.
välja pääse/ma t.
välja+pääs n.
varu+väljapääs n.
väljapääsu+tee n.
välja+pääsma=tu o.
välja+pääsema=tu o. \olukord\
välja+pääse=mine n.
välja pääst/ma t.
välja+pääst=mine n.
välja rända/ma t.
välja+ränd n. väljaränne
välja+rända=ja n.
välja+rända=mine n.
välja+ränn=e n. väljarändamine
välja saat/ma t.
välja+saat=mine n.
välja+saade=tu n.
välja selgita/ma t.
välja+selgita=mine n.
välja siruta/ma t.
\käte, jalgade\ välja+siruta=mine n.
välja sopistu/ma t.
välja+sopist=is n. see, mis on välja sopistunud
välja+sopistu=mine n.
välja+sopist=us n. väljasopistis
välja suitseta/ma t. suitsuga kuskilt välja ajama; lahkuma sundima
välja+suitseta=mine n.
välja sulata/ma t.
välja+sulata=mine n.
välja sure/ma t. lõplikult kaduma; eksisteerimast v. töötamast lakkama
\liikide\ välja+sure=mine n.
välja sureta/ma t. (pikaldaselt) ära hävitama; välja lülitama
\maaelu; mootori\ välja+sureta=mine n.
välja suru/ma t.
välja+sur-v=e n.
vee+väljasurve n.
välja sõelu/ma t. välja eraldama (sõelumise teel); piltl. paremat välja eraldama
välja+sõelu=mine n.
välja sõit/ma t.
välja+sõit n. huvireis, lõbusõit; teelt kõrvalekaldumine
väljasõidu+istung n.
väljasõidu+keeld n.
väljasõidu+luba n.
väljasõidu+tee n.
väljasõidu+viisa n.
välja+sõit=ja n.
välja+sõit=mine n.
välja söö/ma t. kedagi oma käitumisega lahkuma sundima
\konkurendi\ välja+söö=mine n.
välja tassi/ma t.
välja+tassi=mine n.
välja teeni/ma t. tööga midagi saavutama; midagi väärima
välja+teenimata o.
välja+teeni=mine n.
välja+teeni=nu n.
välja+teeninud o.
välja+teeni=tu n.
välja tege/ma t. tähelepanu pöörama; kellelegi enda kulul jooki v. sööki tellima
välja+tegi=ja n.
välja+tege=mine n.
välja tiri/ma t.
välja+tiri=mine n.
välja too/ma t. \vägesid, probleeme\
välja+too=mine n.
välja trükki/ma t.
välja+trükk n. väljatrükkimine; selle saadus
välja+trükki=mine n.
välja tuhni/ma t. kuskilt tuhnides esile tooma, välja otsima
välja+tuhni=mine n.
välja tule/ma t. (kusagilt); (raskest olukorrast); õnnestuma; (materiaalselt) toime tulema; selguma; avalikuks tulema
välja+tule=k n.
välja+tule=mine n.
välja tungi/ma t.
välja+tung n.
välja+tungi=mine n.
välja tõmba/ma t.
välja+tõmba=mine n.
välja+tõmm=e n.
väljatõmbe+ventilatsioon n.
välja tõrju/ma t.
välja+tõrju=mine n.
välja+tõrju=tu n.
välja tõst/ma t. välja võtma; (elamispinnalt); esile tõstma
välja+tõst=mine n.
välja tööta/ma t. looma; viimistlema
välja+tööta=ja n.
välja+tööta=mine n.
välja ulatu/ma t.
välja+ulatu=mine n.
välja+ulatuv o. \vooder\
välja urgitse/ma t.
välja+urgitse=mine n.
välja uuri/ma t.
välja+uuri=mine n.
välja vaata/ma t. kusagilt vaatama; välja otsima
välja+vaata=mine n.
välja+vaada=tu n.
välja+vaad=e n. vaateväli; võimalus
tuleviku+väljavaade n.
välja vabanda/ma t. õigustama, midagi millegi õigustuseks ette tooma
välja+vabanda=mine n.
välja vala/ma t.
välja+vala=mine n.
välja vali/ma t.
välja+vali=k n.
välja+vali=mine n.
välja+vali=tu n.
välja veda/ma t. välja tooma; (kaupa) välja viima; piltl. raskest olukorrast välja aitama; piltl. hakkama saama
välja+veda=ja n.
välja+veda=mine n.
välja+ved=u n.
taas+väljavedu n.
väljaveo+artikkel n.
väljaveo+kaup n.
väljaveo+keeld n.
väljaveo+kvoot n.
väljaveo+litsents n.
väljaveo+luba n.
väljaveo+sadam n.
väljaveo+toll n.
välja veni/ma t.
välja+veni=mine n.
välja venita/ma t.
välja+venita=mine n.
välja vii/ma t.
välja+vii=k ‹-viigu› n. el. väljaviimine; vastav tarind
\tasakaalust\ välja+vii=mine n.
välja viska/ma t. kuskilt eemaldama; lahkuma sundima, ära ajama
välja+vis=e n.
välja+viska=ja n.
välja+viska=mine n.
välja voola/ma t.
välja+vool ‹-voolu› n. väljavoolamine; (koht)
väljavoolu+toru n.
välja+voola=mine n.
välja võlu/ma t. välja nõiduma; midagi rasket kättesaadavaks tegema
\helide\ välja+võlu=mine n.
välja võt/ma t. (millegi seest, hulgast v. seast)
välja+võtt n. väljavõtmine; (statistikas)
väljavõtt+vaatlus n.
väljavõtu+kogum n.
väljavõtu+meetod n. (statistikas)
välja+võt=e n. (dokumendi) osaline ärakiri; väljakirjutis
väljavõtte=line o. \loendus\ (statistikas:) pisteline
konto+väljavõte n.
välja vääna/ma t. \pesu, jalga\
välja+vääna=mine n.
välja+väänatud o. \jalg\
välja õmble/ma t. tikkima
välja+õmble=ja n.
välja+õmble=mine n.
välja+õmbl=us n.
välja õpeta/ma t. vajalikke teadmisi ja oskusi andma; dresseerima
välja+õpeta=ja n.
välja+õpeta=mine n.
välja õppi/ma t. mingit ametit selgeks õppima
välja+õp=e n.
eri+väljaõpe n.
lahingu+väljaõpe n.
väljaõppe+aeg n.
väljaõppe+süsteem n.
välja+õppi=mine n.
välja+õppinud o. \kokk\
välja ütle/ma t. (oma arvamust); hääldama
välja+ütle=mine n.
välja+öel=du n. see, mis on välja öeldud
välja üüri/ma t.
välja+üüri=mine n.
välja+üüritud o.
väljas käi/ma t. (õues; kodunt ära)
väljas+käi=k n.
väljas+käi=mine n.
Märgid | |
---|---|
+ | liitmine |
~ | seotud tüvi |
= | sufiksituletus |
: | prefiksituletus |
/ | vormitunnus |
- | vaheliide |
Sõnaliigid | |
---|---|
n. | nimisõna |
o. | omadussõna |
t. | tegusõna |
a. | arvsõna |
as. | asesõna |
n. | pärisnimi |
m. | määrsõna |
k. | kaassõna |
s. | sidesõna |
h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |