[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
are o. selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega
areda=lt m.
are=dus n.
are+keel n. ped. kergesti loetav ja kergesti mõistetav keel (nt arengupuudega inimeste tarvis)
arg o. kartlik; uje, häbelikult tagasihoidlik
arg=lik o. \laps\ häbelikult tagasihoidlik, uje, arg; kergesti ehmuv, aravõitu; piltl. vaevu märgatav, õrn, tärkav
\suur\ arglikk=us n.
argliku=lt m. \astuma\
arg=ne o. \laps\ arglik
argse=lt m. \küsima\
ara=lt m. \liikuma\
are=ldi m. \piiluma\ arglikult, aralt
arg=si m. \sisenema\ arglikult
arg=us n.
arg+püks n. halv. arg inimene v. muu olend
argpüks=lik o. \käitumine\
argpükslikk=us n. argpükslik käitumine
argpüksliku=lt m. \eemalduma\
argpüks=us n. argpükslik olek v. käitumine
ara+vere=line o. \koer\ ara verega
arm1 ‹armu› n. heatahtlikkus; soosing; karistuse kergendus v. tühistus; andeksand, halastus; kiindumus; kallim, armastatu; kõnek. esineb imestust, üllatust v. ehmatust väljendavates hüüatustes, vt ka arm2
arma=s o. kallis, lemmik-; kena, meeldiv; lahke; hubane
armsa=m n. armastatu, kallim
armsa=lt m. \naeratades\
armsa=sti m. \vaatama\
armsa=ke o. kena, meeldiv
arms=us n. meeldivus; lahkus, armastusväärsus
armas=ta/ma t. armsaks pidama; meeldivaks pidama, eelistama; midagi meeleldi tegema; tavatsema
armasta=ja n.
armastaja+paar n. ⇐ armastajate paar
armasta=mine n.
armasta=tu n. armsam, kallim
armast=us n. sügav kiindumus (kellessegi); (elutu objekti puhul) eriline huvi; kõnek. armastatu
ahvi+armastus n. piltl. (lapsele kõike lubav)
ema+armastus n. (oma lapse vastu)
isa+armastus n. (oma lapse vastu)
noorus+armastus n. (nooruses kogetud); noorpõlve armastatu
sala+armastus n. salajane armastus
vaba+armastus n. seksuaalsuhted ilma kindla partnerita
vastu+armastus n.
venna+armastus n.
õe+armastus n.
armastus+abielu n.
armastus+draama n.
armastus+film n.
armastus+jumalanna n.
armastus+kiri ‹-kirja› n.
armastus+kolmnurk n.
armastus+luule n.
armastus+luuletus n.
armastus+romaan n.
armastus+teema n.
armastus+väärne o. lahke, viisakas; armastust vääriv, meeldiv
armastusväärse=lt m. \nõustuma\
armastusväärs=us n.
armastus+väärt o. ⇐ armastust väärt \inimene\ armastusväärne
armastust avalda/ma t.
armastus+avald=us n.
asja+armasta=ja n. ⇐ asja armasta/ma (tegeleb huvist asja vastu)
asjaarmastaja=lik o. \tase\
asjaarmastajaliku=lt m. \pinnaline\
asja+armast=us n. ⇐ asja armasta/ma huvi asja vastu
enese+armasta=ja n. ⇐ ennast armasta/ma egoist
enese+armast=us n. ⇐ ennast armasta/ma endast lugupidamine; enda huvide esiplaanile seadmine, egoism
inimese+armasta=ja n. ⇐ inimest armasta/ma
inimese+armast=us n. ⇐ inimest armasta/ma
isamaa+armastus n. ⇐ isamaad armasta/ma armastus oma isamaa vastu
kodu+armasta=ja n. ⇐ kodu armasta/ma
kodu+armast=us n. ⇐ kodu armasta/ma
kodumaa+armast=us n. ⇐ kodumaad armasta/ma
korra+armasta=ja n. ⇐ korda armasta/ma
korra+armast=us n. ⇐ korda armasta/ma
laste+armasta=ja n. ⇐ lapsi armasta/ma
laste+armast=us n. ⇐ lapsi armasta/ma
ligimese+armast=us n. ⇐ ligimest armasta/ma
loodus+armasta=ja, looduse+armasta=ja n. ⇐ loodust armasta/ma
loodus+armast=us, looduse+armast=us n. ⇐ loodust armasta/ma
looma+armasta=ja n. ⇐ loomi armastama
loomi armasta/ma t.
looma+armasta=ja n.
looma+armastus n.
muusika+armasta=ja n. ⇐ muusikat armasta/ma
muusika+armast=us n. ⇐ muusikat armasta/ma
nalja+armasta=ja n. ⇐ nalja armasta/ma
napsi+armasta=ja n. ⇐ napsi armasta/ma
puhtuse+armasta=ja n. ⇐ puhtust armasta/ma
puhtuse+armast=us n. ⇐ puhtust armasta/ma
rahu+armasta=ja n. ⇐ rahu armasta/ma
rahu+armast=us n. ⇐ rahu armasta/ma
tõe+armasta=ja n. ⇐ tõde armasta/ma
tõe+armast=us n. ⇐ tõde armasta/ma
töö+armasta=ja n. ⇐ tööd armasta/ma
töö+armast=us n. ⇐ tööd armasta/ma
vabaduse+armasta=ja n. ⇐ vabadust armasta/ma
vabadus+armast=us, vabaduse+armast=us n. ⇐ vabadust armasta/ma vabadusearmastus
vanemate+armast=us n. ⇐ vanemaid armasta/ma laste armastus vanemate vastu
hale+armas o.
ime+armas o.
imearmsa=lt m.
üli+armas o.
üliarmsa=lt m.
arme=tu o. vilets, haletsusväärne; vnm. armutu, halastuseta
armetu=ke(ne) o.
armetu=lt m. \riides; vähe\ viletsalt, kehvalt; väga
armet=us n. armetu olukord
hale+armetu o.
armu=ke n. pidev abieluväline sekspartner; vnm. armastatu, kallim
sala+armuke n.
armu=lik o. (üleolevalt) lahke; halastav
armuliku=lt m.
armulikk=us n.
armu=line o. armulik; vnm. (austust väljendavalt)
armu=tu o.
armutu=lt m.
armut=us n.
arm=u/ma t. kiinduma, armastama hakkama
armu=mine n.
armu=nu n. armunud inimene
armunu=lt m. \vaatama\
arma=tse/ma t. õrnutsema, kallistama; seksuaalvahekorras olema
armatse=mine n.
ema+arm ‹-armu› n.
isa+arm ‹-armu› n.
jumala+arm ‹-armu› n. kirikl. armulaud
sala+arm ‹-armu› n.
armu+aeg n. (halastusest antud) ajapikendus
armu+afäär n.
armu+alune n. (kes on kellegi armu all)
armu+and n. almus, armu poolest antud abi
armu+asjad n. armusuhted jms.
armu+draama n.
armu+elamus n.
armu+elu n.
armu+haavad n. armukadedusest, armudraamast vms. tingitud hingevalu
armu+hellus n.
armu+iha n.
armu+intriig n.
armu+jaht n. piltl. aktiivne tegutsemine armastatu kättevõitmiseks
armu+jook n. jook, mis peab äratama vastuarmastust
armu+joovastus n.
armu+kade o.
armukade=dus n. piinav kahtlus armastatu truuduses
armukadedus+piin n.
armukade=sta/ma t. armukade olema
armukade=tse/ma t. armukade olema
armukadetse=ja n.
armukadetse=mine n.
armu+kirg n.
armu+kiri ‹-kirja› n. aj.
aadli+armukiri ‹-kirja› n.
armu+laud n. kirikl. altarisakrament, Kristuse surma mälestuseks pakutav leib ja vein Kristuse surma mälestuseks pakutav leib ja vein
armulaua=line n. armulauast osavõtja
armulaua+karikas n.
armulaua+leib n.
armulaua+vein n.
armu+leek n.
armu+leib n. kellegi armust antav elatis
armuleiba söö/ma t. teiste kulul elama
armuleiva+söö=ja n.
armu+lugu n.
armu+lõõm n.
armu+nauding n.
armu+palang n.
armu+palavik n.
armu+paluke n. armuand
armu+pant n. vnm. armastatule armastuse märgiks ja kinnituseks tehtud kingitus
armu+piin n.
armu+rikas o.
armurikka=lt m. \jagama\
armu+rohke o.
armu+romaan n.
armu+romantika n.
armu+rõõm n.
armu+seiklus n.
armu+sidemed, armu+sidemed n.
armu+sosin n.
armu+sõna n.
armu+tegu n.
armu+tuli n.
armu+unelm n.
armu+vaene o.
armu+vaev n.
armu+vahekord ‹-korra› n.
armu+valu n.
armu+vanne n.
armu+õpetus n.
armu and/ma t. karistusest vabastama v. karistust kergendama
armu+and=ja n.
armu+and=mine n.
armuandmis+palve n.
armupalve n. kõnek. armuandmispalve
armu heit/ma t. halastama
armu+heit=lik o. halastav
armu+heit=mine n.
armu+heitma=tu o.
armu palu/ma t.
armu+palu=ja n.
armu+palu=mine n.
arm2 ‹armi› n. haava jälg, vt ka arm1
armi=line o. armidega, arme täis
armi=sta/ma t. arme tekitama
armista=mine n.
armi=stu/ma t. armiks muutuma, armkoega kattuma
armistu=mine n.
haava+arm ‹-armi› n.
kuuli+arm ‹-armi› n.
lehe+arm ‹-armi› n. bot. varisenud leherootsu kinnituskohale jäänud armjas moodustis
mõõga+arm ‹-armi› n.
operatsiooni+arm ‹-armi› n.
põletus+arm ‹-armi› n.
riivlus+arm ‹-armi› n.
rõuge+arm ‹-armi› n.
rõugearmi=line o. \nägu\
venitus+arm ‹armi› n.
õmblus+armid n. med.
arm+kude n. med.
arp n. folkl. nõiatrumm; sõela- v. muukujuline nõidus- v. ennustusvahend)
arbu/ma t. nõiduma, ennustama
arbu=ta/ma t. arbuma
arbu=ja n. nõid, ennustaja
arbu=mine n.
arpu löö/ma t. nõiduma; ennustama
arbu+löö=ja n. nõid, ennustaja
arbu+löö=mine n. folkl.
aru1 n. mõistus, taip, vt ka aru2
aru=kas o. taibukas
aruka=lt m. \toimima\
aruk=us n.
arukus+test n.
aru=line o. vnm. arukas
aru=tu o. \otsus, tegu\ ilma aruta, rumal; meeletu
arutu=lt m. \kiire\
arut=us1 n. rumalus; meeletus
aru=ta/ma t. aru pidama
arut=ele/ma t. arutlema
arutel=u n.
ühis+arutelu n.
ümarlaua+arutelu n.
arut=le/ma t. läbi arutama
arutle=ja n.
arutle=mine n.
arutl=us n.
arutlus+aine n.
arutlus+koosolek n.
arutlus+objekt n.
arutlus+ring n.
aruta=ja n.
aruta=mine n.
arut=us2 n. arutamine; selgitus
arutus+aine n.
läbi aruta/ma t.
\kava\ läbi+aruta=mine n.
aru=ldasa m. vnm. mõistuse, aru poolest; mõistlikult
aru=ti m. liiatigi, pealegi
aruti=gi m. aruti
ajast-arust m. ajast ja arust, iganenud, vanamoeline
mehe+aru n.
tehis+aru n.
varsa+aru n. piltl. (noorusest tingitud napi aru kohta)
üle+aru m. ülemäära, üleliia
ülearu=ne o. tarbetu; ülemäärane
aru+lage o. rumal, arust lage
arulageda=lt m. \kihutama\
arulage=dus n.
aru+nappus n.
aru+natuke(ne) ‹-natukese› n. napp aru
aru+päine o. arukas
aru+raas n.
aruraasu=ke(ne) n. kõnek. arunatuke
nõrga+aru=line o. nõrga aruga
poole+aru=line o. ⇐ poole aruga (veidi) hull, napakas
täie+aru=line o. täie aruga
aru and/ma t. seletust, selgitusi v. ülevaadet andma
aru+and=ja n.
aru+and=lus n. aruannete koostamine ja esitamine
raamatupidamis+aruandlus n.
aru+and=mine n.
aru+ann=e ‹-ande› n. ettekanne tehtud tööst
aasta+aruanne ‹-ande› n.
auditeerimis+aruanne ‹-ande› n.
finants+aruanne ‹-ande› n.
kassa+aruanne ‹-ande› n. maj.
komandeerimis+aruanne ‹-ande› n.
kontrolli+aruanne ‹-ande› n.
koond+aruanne ‹-ande› n.
kuu+aruanne ‹-ande› n.
kvartali+aruanne ‹-ande› n.
käibe+aruanne ‹-ande› n.
lähetus+aruanne ‹-ande› n.
nädala+aruanne ‹-ande› n.
raamatupidamis+aruanne ‹-ande› n.
tegevus+aruanne ‹-ande› n.
tootmis+aruanne ‹-ande› n.
töö+aruanne ‹-ande› n.
vahe+aruanne ‹-ande› n.
aruande+aasta n.
aruande+kohustuslik o.
aruande+koosolek n.
aruande+kõne n.
aruande+periood n. (mille kohta aru antakse)
aru pida/ma t. kaalutlema; arutlema
aru+pida=mine n.
aru+pidava=lt m. aru pidades
aru pähe panema t. kedagi milleski arukas v. mõistlikus veenma
aru pähe võt/ma t. aru saama v. mõistlikuks muutuma
aru päri/ma t.
aru+päri=ja n.
aru+päri=mine n.
aru saa/ma t. mõistma
aru+saa=ja o. \inimene\
aru+saa=mine n. mõistmine; seisukoht, vaatekoht
arusaamis+võime n.
aru+saadama=tu o. mittemõistetav, ebaselge
aru+saadav o. mõistetav; endastmõistetav
arusaadava=lt m. \seletama\
arusaadav=us n.
üld+arusaadav o. \esitus\
aru+saa=m n. arusaamine, tõekspidamine
aru+saama=tu o. \jutt; inimene\ ebaselge, selline, millest ei saa aru; (inimese kohta:)selline, kes ei saa aru; taipamatu
arusaamatu=lt m. \segane\
arusaamat=us n. mittemõistmine; pahandus, sekeldus
arust ära ole/ma t. peast segane, pöörane, hull olema
aru2 n. kuiv rohumaa, vt ka aru1
loo+aru n.
nõmme+aru n.
aru+hein n. bot. kõrreline, arul kasvav hein
lamba-+aruhein n. bot.
liiv+aruhein n. bot.
roog+aruhein n. bot.
aru+heinamaa n.
aru+jumikas n. bot. (rohttaim)
aru+kask ‹-kase› n. bot.
aru+käpp n. bot. (taim)
aru+luste n. bot. (rohttaim)
aru+maa n.
aru+niit ‹-niidu› n.
aru+sisalik n. zool.
aru+šampinjon n. bot.
arv n. kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid; keelet. (ainsust v. mitmust) märkiv grammatiline kategooria; kellegi v. millegi hulk v. kogus
arv=e n. dokument tasuda tuleva summa kohta; arvestus, arvepidamine
arved n. kõnek. rahalised vahekorrad; piltl. (muude reguleerimist vajavate suhete kohta)
deposiit+arve n.
e-arve n. elektrooniline arve
eel+arve n. (teatava eelseisva ajavahemiku kohta)
eelarve=line o. \asutus\ (riigi)eelarvega seotud
eelarve=sta/ma t. eelarvet koostama
eelarvesta=ja n.
eelarvesta=mine n.
eelarvest=us n.
aasta+eelarve n.
kontroll+eelarve n.
koond+eelarve n.
kultuuri+eelarve n.
kvartali+eelarve n.
lisa+eelarve n.
neto+eelarve n.
riigi+eelarve n.
tootmis+eelarve n.
eelarve+aasta n.
eelarve+alane o. \koostöö\
eelarve+defitsiit n. maj.
eelarve+komisjon n.
eelarve+mehhanism n.
eelarve+poliitika n.
eelarve+vaidlus n.
eelarve+väline o. \kulu\
elektri+arve n.
faktuur+arve n. maj.
gaasi+arve n.
hoiu+arve n.
hooldekodu+arve n.
hotelli+arve n.
jooma+arve n.
kauba+arve n.
kaugekõne+arve n.
kohviku+arve n.
kütte+arve n.
lõpp+arve n.
lõpu+arve n. lõpparve
panga+arve n.
reisi+arve n.
takso+arve n.
telefoni+arve n.
vale+arve n.
vee+arve n.
üüri+arve n.
arve+ametnik n.
arve+laud n.
arve+pettus n.
arve+plank ‹-plangi› n.
arve+raamat n.
arve+vabrik n. fiktiivsete arvetega äritsemine maksupettuse eesmärgil
arvet pida/ma t.
arve+pida=ja n. arveametnik
arve+pida=mine n. arvestamine, registreerimine; raamatupidamine
arveid klaari/ma t. piltl. vaieldes vahekordi selgitama
arvete+klaari=ja n.
arvete+klaari=mine n. piltl.
arveid õienda/ma t.
arvete+õienda=mine n.
arvete+õiend=us n.
arvele võt/ma t. (nimestikku, loendisse)
arvele+võtt n.
arvele+võt=ja n.
arvele+võt=mine n.
arvesse võt/ma t. arvestama, silmas pidama
arvesse+võtt n.
arvesse+võt=mine n.
arvu=kas o.
arvuk=us n.
arvuka=lt m.
arvu=line o. hulgaline
arvu=tu o. väga rohke, loendamatu
arvut=us1 n. loendamatus
arvutu=lt m.
arve=lda/ma t. maj. maksekohustusi vastastikku õiendama
arvelda=ja n.
arvelda=mine n.
arveld=us n.
raal+arveldus n.
sularaha+arveldus n. sularahaga arveldus
arveldus+konto n.
arveldus+raamat n.
arveldus+tšekk n.
arve=sta/ma1 t. arvesse v. arvele panema; kalkuleerima; kõnek. arvutama; kirja panema; kaalutlema, vt ka arve=sta/ma2
arvesta=ja n.
arvesta=mine n.
arvest=i n. tehn. (mõõteriist)
elektri+arvesti n.
gaasi+arvesti n.
vee+arvesti n.
kaugloetav arvesti n. (mis edastab ise oma näidu)
kaug+arvesti n. (kaugloetav)
arvest=us n.
absoluut+arvestus n. sp. üldarvestus, mis ei sõltu vanusest, soost, kaalust vm. teguritest
eri+arvestus n.
koond+arvestus n.
kulu+arvestus n.
meeskonna+arvestus n.
naiskonna+arvestus n.
punkti+arvestus n.
tabel+arvestus n.
tootmis+arvestus n.
tulu+arvestus n.
töö+arvestus n.
võistkonna+arvestus n.
arvestus+dokument n.
arvestus+kaart n.
arvestus+poogen n.
arvestus+raamat n.
arvestus+üksus n.
tasa+arvesta/ma t. maj.
tasaarvesta=mine n.
tasaarvest=us n.
\teistega\ mitte+arvesta=ja n. ⇐ mitte arvesta/ma \teistega\
mitte+arvesta=mine n. ⇐ mitte arvesta/ma
mitte+arvestatud o. ⇐ mitte arvesta/ma \kontrolltöö\
palka arvesta/ma t.
palga+arvesta=ja n. maj. (ametinimetus)
palga+arvest=us n. maj.
ümber arvesta/ma t.
ümber+arvesta=ja n.
ümber+arvesta=mine n.
ümber+arvest=us n.
ümber+arvestatu=lt m.
arvu=ta/ma t.
arvuta=ja n.
arvuta=mine n.
arvutamis+oskus n.
arvut=i n. inf. andmetöötlusseade
arvuti=seeri/ma, arvuti=sta/ma t. arvutiga varustama
arvutiseeri=mine, arvutista=mine n.
analoog+arvuti n.
digitaal+arvuti n. ⇐ digitaalne arvuti (digitaalandmeid töötlev)
digiarvuti n.
elektron+digitaalarvuti n.
elektron+arvuti n.
hiid+arvuti n.
hübriid+arvuti n. (mitut liiki andmeid töötlev ja mitmest muundavast seadmest koosnev)
klahv+arvuti n.
klient+arvuti n. inf.
laua+arvuti n.
kvant+arvuti n.
liides+arvuti n.
mikro+arvuti n. inf.
mini+arvuti n.
märkmik+arvuti n.
number+arvuti n.
nuti+arvuti n. ⇐ nutikas arvuti nutitelefoni ja pisiarvuti hübriid
personaal+arvuti n. (sobiv personaalseks kasutamiseks)
pihu+arvuti n. inf. kalkulaator (mahub pihku)
suur+arvuti n. (arvutuskeskuses)
süle+arvuti n.
süler n. sülearvuti
tahvel+arvuti n. inf. (puuteekraaniga)
tasku+arvuti n. inf. kalkulaator
arvuti+ekraan n.
arvuti+eriala n.
arvuti+firma n.
arvuti+friik n. kõnek. arvutihull
arvuti+graafika n.
arvuti+hiir n.
hiir n. arvutihiir
arvuti+hull1 n. fanaatiline arvutiga tegeleja, kes pühendab arvutile enamiku oma ajast
arvuti+hull2 o. \inimene\
arvuti+insener n.
arvuti+kasutaja n.
arvuti+kelmus n.
arvuti+kiri1 n. arvutiga kirjutamine
arvuti+kiri2 n. arvutiga kirjutatud kiri
arvuti+kirjaoskus n.
arvuti+klahv n.
arvuti+kuritegevus n.
arvuti+kuritegu n.
arvuti+kursus n.
arvuti+laud n.
arvuti+liising n.
arvuti+lingvistika n. loomuliku keele automaattöötlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala, raallingvistika
arvuti+muusika n.
arvuti+mäng n.
arvuti+nohik n. nohiklik arvutientusiast
arvuti+operaator n.
arvuti+oskus n.
arvuti+park ‹-pargi› n.
arvuti+pere n.
arvuti+pood n.
arvuti+projektor n.
arvuti+programm n.
arvuti+põhine o. \juhtimine\ arvuti põhjal toimuv
arvuti+simulatsioon n.
arvuti+sisestaja n. inf.
arvuti+spetsialist n.
arvutispets n. kõnek.
arvuti+sõltlane n. inimene, kes tunneb järjest suuremat vajadust arvutiga suhelda ega suuda seda tegevust piirata
arvuti+sõltuvus n. vaimne sõltuvus arvutist, üha suurem vajadus arvutiga tegelda
arvuti+sõnastik n.
arvuti+süsteem n.
arvuti+teadus n.
arvuti+töö n. (arvutiga tehtav)
arvuti+viirus n.
arvuti+võhik n.
arvuti+võrk n.
võrk2 arvutivõrk
võrgu+aadress n. inf.
võrgu+foorum n. inf. (mõttevahetuseks võrgus,nt. uudisegrupp, jututuba
arvuti+õpe n.
arvuti+õpetaja n.
arvuti+õpetus n.
arvut=us2 n. arvutamine; selle tulemus
diferents+arvutus n. mat. (matemaatika haru)
diferentsiaal+arvutus n. mat. (matemaatilise analüüsi osa)
integraal+arvutus n. mat.
kümnend+arvutus n. mat.
maatriks+arvutus n.
operaator+arvutus n. lineaarsete süsteemide, nt elektriahelate dünaamiliste omaduste arvutuste meetod
predikaat+arvutus n. loog.
tabel+arvutus n.
tensor+arvutus n. mat. tensoreid, nende omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid käsitlev teooria
tugevus+arvutus n.
variatsioon+arvutus n.
vektor+arvutus n.
arvutus+juhis n.
arvutus+keskus n.
arvutus+lingvistika n. arvutilingvistika
arvutus+lükati n.
arvutus+masin n.
arvutus+matemaatika n.
arvutus+pulk n.
arvutus+riist n.
arvutus+tabel n.
arvutus+tehe n.
arvutus+tehnika n.
arvutustehnik n.
arvutustehni=line o. arvutustehnikaga seotud
arvutus+viga n.
arvutus+ülesanne ‹-ande› n.
juurde arvuta/ma t. \protsente, viivist\
juurde+arvut=us n.
peast arvuta/ma t.
peast+arvuta=ja n.
peast+arvuta=mine n.
aasta+arv n.
absoluut+arv n. ⇐ absoluut[ne] arv mat.
alg+arv n. mat. ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv
binaar+arv n. mat. kahendarv
detsimaal+arv n. mat. kümnendarv
hiid+arv n. astronoomiline arv
imaginaar+arv n. mat.
irratsionaal+arv n. ⇐ irratsionaalne arv mat.
joodi+arv n. keem.
järg+arv n. järjekorda märkiv arv
järg[arv]+arvsõna n. järjekorda märkiv arvsõna
järk+arv n. järguühiku kordne
kaas+arv n.
kahend+arv n. mat. kahendsüsteemis esitatud arv
kogu+arv n.
kompleks+arv n.
kontrastsus+arv n.
kontroll+arv n.
kord+arv n.
kvant+arv n.
kümnend+arv n. mat. (kümnendsüsteemis esitatud)
laengu+arv n.
liht+arv n.
liht[arv]+arvsõna n. keelet. lihtsõnaline arvsõna
liit+arv n.
liit[arv]+arvsõna n. keelet. liitsõnaline arvsõna
massi+arv n.
miinimum+arv n.
murd+arv n. mat.; keelet. murdarvsõna
murdarvu=line o. \väärtus\
murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna
mõõt+arv n.
naturaal+arv n.
näit+arv n. mingit suurust väljendav arvuline näitaja
oktaan+arv n.
paaris+arv n.
paarisarvu=line o. \number\
põhi+arv n. keelet. arvu v. hulka väljendav arvsõna, nt. seitse, kümme, kaksteist; hulka märkiv arv, nt. 7, 10, 12
põhi[arv]+arvsõna n. keelet. põhiarv, kardinaal
pöör-d+arv n.
rahva+arv n.
ratsionaal+arv n. mat. (mida on võimalik esitada kahe täisarvu jagatisena)
reaal+arv n.
rekord+arv n.
sega+arv n.
suht+arv n. suhtelise suuruse arvväärtus
säri+arv n. fot. (näitab valgushulka)
teralisus+arv n.
trüki+arv n.
täis+arv n. mat.
täisarvu=line o. \summa\
täisarv+kordne o.
vastand+arv n.
õnne+arv n.
üld+arv n.
ülekande+arv n.
arv+andmed n.
arv+joonis n.
arv+mõistatus n.
arv+mõõt n.
arv+mõõtkava n.
arv+suurus n.
arv+sõna n. keelet. asjade ja nähtuste hulka v. järjekorda väljendav käändsõna
murd[arv]+arvsõna n. keelet. murdarvu väljendav arvsõna
arv+telg n.
arv+väli n.
arv+väärtus n.
arvu+jada n.
arvu+kategooria n. keelet.
arvu+mälu n.
arvu+rikas o. \vaatajaskond\ arvukas, rohke
arvu+rohke o. arvukas
arvu+sümboolika n.
arvu+süsteem n.
arvu+teooria n.
paaritu+arvu=line o. \aasta\ paaritu arvuga
rohke+arvu=line o. \osavõtt\ rohke arvuga
rohkearvulise=lt m.
rohkearvulis=us n.
suure+arvu=line o. suure arvuga
täie+arvu=line o. vajaliku arvu liikmetega
väikese+arvu=line, väikse+arvu=line o. väikese arvuga
auk n. ava millestki läbi; (küllalt järsk ning sügav) tehtud v. tekkinud süvend milleski, mingis pinnas jne.; (endisaegadel loomade püüdmiseks); (loomade pesitsuspaigana, vrd. urg, koobas); piltl. tühik, lünk, puudujääv osa -- vajak
auk=lik o. \katus, mälu\ aukudega, auke täis
augu=line o. \muster, juust, materjal\
augu=sta/ma t. auku v. auke sisse tegema
augusta=ja n. (ka ametinimetusena)
\keha\ augusta=mine n. (ka:) kosmeetiline protseduur
aukus o. \silmad\
ahju+auk n.
aia+auk n.
akna+auk n.
hamba+auk n.
higi+auk n.
hiire+auk n.
hingamis+auk n. (nt. hüljestel talvel)
hundi+auk n. (püünis)
idu+auk n. (kartulil)
istutus+auk n.
jää+auk n.
kaela+auk n. (kleidil, pluusil)
kaenla+auk n.
kaevu+auk n.
kartuli+auk n. (kartulite säilitamiseks talvel)
karu+auk n. (püünis)
kassi+auk n. (avaus aidaukse alumises nurgas)
keldri+auk n.
koi+auk n.
kruusa+auk n.
kukla+auk n.
kulla+auk n.
kurgu+auk n.
kuuli+auk n.
kõrva+auk n.
käe+auk n.
käise+auk n.
küünra+auk n.
lee+auk n.
leitse+auk n. etn. (suitsu väljajuhtimiseks)
lennu+auk n. lennuava (tarul, linnupuuril)
liiva+auk n.
linaleo+auk n.
lubja+auk n.
luku+auk n.
luugi+auk n.
lõhke+auk n. lõhatavasse objekti tehtud auk
raima+lõhkeauk n. mäend.
lõõri+auk n.
löök+auk n.
miili+auk n.
muda+auk n.
muti+auk n.
mälu+auk n. kõnek. mälulünk
mälu=kas n. kõnek. mäluauk
mürsu+auk n.
naba+auk n.
naela+auk n.
naga+auk n. (lähkril, tõrrel)
needi+auk n.
neelu+auk n. vett neelav koht
nina+auk n.
nööp+auk n.
nööpaugu+käärid n.
nööpaugu+masin n.
nööpaugu+piste n.
nööpaugu+siid n.
nööpaugu+õmblus n.
oherdi+auk n.
oimu+auk n.
oksa+auk n.
olvi+auk n. etn. suitsutare katuseharja otstesse jäetud kolmnurkne suitsuauk, ungas
ovaal+auk n. anat. süvik südame kodade vaheseinas
osooni+auk n. osoonivaene piirkond atmosfääri osoonikihis
paemurru+auk n.
paja+auk n.
pea+auk n. (särgil, kleidil, pluusil)
pesa+auk n.
piilu+auk n. piilumisauk
pommi+auk n.
pori+auk n.
posti+auk n.
potentsiaali+auk n. füüs.
pulga+auk n.
punni+auk n.
puur+auk n. maakoorde puuritud silindriline õõs
gaasi+puurauk n.
kald+puurauk n.
nafta+puurauk n.
süva+puurauk n.
puuri+auk n. (puuriga tehtud)
pöidla+auk n. (kindal)
püksi+auk n.
püünis+auk n.
raha+auk n. folkl.
rahaaugu+jutt ‹-jutu› n.
rahaaugu+muistend n.
rebase+auk n. (urg)
rinna+auk n.
rooma+auk n. (rangidel)
roti+auk n.
räpna+auk n. etn. suitsuauk
savi+auk n.
seadus+auk n.
silma+auk n. (kirvel); kõnek. silmakoobas
silo+auk n.
solgi+auk n.
sopa+auk n. poriauk
suitsu+auk n. rehetoa või sauna seinas või laes olev auk suitsu v. vingu väljalaskmiseks
suu+auk n. kõnek. suu
sõnniku+auk n.
südame+auk n. lohuke südamealuses ülakõhu piirkonnas
turba+auk n. süvend turbalõikamiskohas
turva+auk n. inf.
tõrva+auk n. (tõrva tegemisel)
unka+auk n. etn. ungas, kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all
ussi+auk n. (nt. õunas)
varruka+auk n.
vee+auk n.
virtsa+auk n.
vundamendi+auk n.
võtme+auk n.
õhu+auk n.
õndla+auk n. õnnal
auk+huulik n. muus. (flöödil)
auk+tikand n.
augu+puru ‹-puru› n.
augu+rida n.
augu+saag n.
augu+tangid n.
augu+torn n. tehn.
augu+täide n.
kahe+augu=line o. \pliit\ kahe auguga
kolme+augu=line o. \gaasipliit\ kolme auguga
mitme+augu=line o. mitme auguga
suure+augu=line o. \sõel\ suurte aukudega
auku aja/ma t. kõnek. ka vulg. matma (ka inimese kohta)
auku+aja=mine n.
auku kaeva/ma t. piltl. kellegi vastu halba sepitsema
augu+kaeva=ja n.
augu+kaeva=mine n.
auku lööma t.
augu+löö=ja n. auguraud
augu+löö=mine n.
auku pähe rääkima t. kedagi rääkimise, jutuga veenma v. veenda püüdma, kedagi oma nõusse meelitama
erk1 o. elav, terane, tundlik; ere, särav, kirgas
erk2 n. vnm. närv
ergu+kava n. vnm. närvisüsteem
erga=lt m. ergult
ergu=lt m.
erga=s o. erk
erksa=lt m.
erks=us n. ergas olek
ergas=ta/ma t. erksaks tegema; ka füüs.
ergasta=ja n.
ergasta=mine n.
ergast=us n. ergastamine
ergas=tu/ma t. erksaks muutuma; füüs. ergastatud olekusse siirduma
ergastu=mine n.
mõtte+ergas o.
mõtteerks=us n.
rütmi+ergas o.
tunde+ergas o.
tundeerks=us n.
vaimu+ergas o.
vaimuerks=us n.
värvi+ergas o.
värvierks=us n.
üli+ergas o.
erksa+värvi=line o. erksa värviga
erk=jas o. ergas
erk=us n.
ergu=ta/ma t. erguks tegema; hoogu andma; tagant sundima
erguta=ja n.
erguta=mine n.
ergut=i n. ergutava toimega aine
ergut=us n.
jada+ergutus n. el.
magneetimis+ergutus n. el.
rööp+ergutus n. el.
ergutus+auhind n.
ergutus+hüüe n.
ergutus+kisa n.
ergutus+mähis n. el.
ergutus+tants n. hõiskeid ja akrobaatikat sisaldav tants spordivõistluste publiku ergutamiseks
eru=ta/ma t. tundeid tugevasti mõjutama; ärevaks tegema
erut=u/ma t. ärevusse sattuma; elevile minema
erutu=mine n.
erut=us n. erutumine
seksuaal+erutus n.
erutus+hoog n.
erutus+kolle n.
erutus+laine n.
erutus+seisund n.
erutu=vus n. võime erutuda
mõtte+erk o. mõtteergas
mõtteerk=us n.
tunde+erk o. tundeergas
tundeerk=us n.
vaimu+erk o. vaimuergas
vaimuerk=us n.
värvi+erk o. värviergas
värvierk=us n.
erk+oranž o.
erk+punane o.
erk+roosa o.
hark n. harali asetsevate harudega (hrl. kahe haruga) ese v. eseme osa; põllutööriist millegi tõstmiseks, laotamiseks, kaevamiseks; piltl. (jalgade kohta); (putukanimetustes)
harki m. \ajama\
harkis m. \jalu\
hark=jas o. hargitaoline
hargi=ta/ma t. harki v. laiali ajama
\jalgade\ hargita=mine n.
hargu=ta/ma t. hargitama
hargut=i n. tugi okste suunamiseks puuvõras
harguta=mine n.
hargut=us n.
hargutus+tugi n. harguti
ahju+hark n.
ahte+hark n. etn. (vilja ahtmiseks)
heli+hark n. muus.
kaaruse+hark n. etn. kaaruse valmistamise riist
kivi+hark n. (putukas:) sadajalgne
kõrva+hark n. kuni 1,5 cm pikkune tumepruun väle putukas
langetus+hark n.
maki+hark n. murd. (makkide, vorstide ahjupanemiseks)
mulla+hark n.
nõel+hark n. zool. kollakashalli kehaga veeputukas
poti+hark n.
sõnniku+hark n.
taku+hark n. etn. (vokil takukoonla hoidmiseks)
tule+hark n. ahjuhark; piltl. riiakas naine
unna+hark n. hark, millele keritakse unnanöör
vesi+hark n. zool. veekogude põhjas ja veetaimedel liikuv suur tumepruun putukas
võrgu+hark n.
hark+ader n. etn. (hargikujulise rauapuuga)
hark+elund n.
hark+höör n. sp.
hark+hüpe n.
hark+iste ‹-iste› n.
hark+jalg n. hark millegi jalana, toena
hark+nääre n. anat.
hark+põlvitus n.
hark+püss n. aj. sõj. (toetub tulistamisel hargile)
hark+saba n. (lind)
hark+seis n.
hark+tirel n.
hark+toeng n.
hark+tugi n.
hargi+kujuline o. \ese\ hargi kujuga
harki+hüplemine n.
harkis+hüplemine n. (harkisjalu)
harkis+jalu m.
kark n. jalavigastusega inimeste käimise abivahend, tugikepp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v. vikatilöe küljes; kõnek. kõmp
küünar+kark n.
löe+kark n.
kark+jalg n. zool. (linnuliik, väga pikkade jalgadega); ka piltl.
mark1 ‹margi› n. postimaksu v. tempelmaksu tasumise märk; piltl. maine, hea nimi; toote liik, sort, kvalteedi märk, vt ka mark2, mark3
margi=sta/ma t. marki peale kleepima, margiga varustama
auto+mark ‹-margi› n.
kirja+mark ‹-margi› n.
konjaki+mark ‹-margi› n.
pilt+mark ‹-margi› n.
post+mark ‹-margi› n.
postmargi+album n.
tempel+mark ‹-margi› n.
terase+mark ‹-margi› n.
tipp+mark ‹-margi› n.
toote+mark ‹-margi› n. maj. toode v. tootesari, mida saab eristada konkureerivatest toodetest nime, märgi, kujunduse vm. abil
mark2 maj. tootemark
tsemendi+mark ‹-margi› n.
veini+mark ‹-margi› n.
margi+album n.
margi+erim n.
margi+haruldus n.
margi+imago n. maj. margikuvand
margi+kataloog n.
margi+kauplus n.
margi+kogu ‹-kogu› n.
margi+konjak n.
margi+kuvand n. maj.
margi+nõudlus n. maj.
margi+plokk n.
margi+poogen n.
margi+sari ‹-sarja› n.
margi+seeria n.
margi+truu o. \tarbija\
margitruu=dus n. maj.
margi+vein n.
marke kogu/ma t.
margi+kogu=ja n.
margi+kogu=mine n.
marki kujunda/ma t.
margi+kujund=us n. maj.
mark2 ‹marga› n. (rahaühik), vt ka mark1, mark3
marga=line n. marga väärtusega raha
marga=ne o. hinnaga, väärtusega üks mark
riigi+mark ‹-marga› n. Saksamaa rahaühik 1924–1948
kümne+marga=line n. kümne marga väärtusega raha
kümne+marga=ne o. hinnaga, väärtusega kümme marka; kümne marga väärtusega raha
ühe+marga=line n. ühe marga väärtusega raha
ühe+marga=ne o. hinnaga, väärtusega üks mark; ühe marga väärtusega raha
mark3 ‹margi› n. aj. (peamiselt) Saksamaa keskaegne külakogukond; kindlustatud piirimaa keskaegsel Saksamaal ja Frangi riigis, vt ka mark1, mark2
mark+krahv n. aj.
ork n. kepi-, pulga-, varda- v. orataoline sageli terava otsaga ese
ahju+ork n.
hamba+ork n.
hundi+ork n. etn. hundioda
küpsetamis+ork n.
piibu+ork n.
puu+ork n.
raud+ork n.
tule+ork n.
orki mine/ma, orki kukkuma, orki lenda/ma t. piltl. (mingi tehinguga) sisse kukkuma
park1 ‹pargi› n. korrastatud ja kujundatud puhkeala, vt ka park2, vt ka park3, park4
pargi=ndus n. parkide rajamise ja hooldamisega tegelev majandusharu
dendro+park ‹-pargi› n. bot. mets.
koerte+park n. aiaga piiratud ala, kus koerad saavad lahtiselt olla
laste+park ‹-pargi› n.
linnu+park ‹-pargi› n.
loodus+park ‹-pargi› n.
looma+park ‹-pargi› n.
lossi+park ‹-pargi› n.
lõbustus+park ‹-pargi› n.
maastiku+park ‹-pargi› n.
meretuule+park ‹-pargi› n. (ei ole püsivalt ühendatud kaldaga)
mets+park ‹-pargi› n.
mõisa+park ‹-pargi› n.
mälestus+park ‹-pargi› n.
natsionaal+park ‹-pargi› n. rahvuspark
päikese+park n. päikeseenergia kogumise paik päikesepaneelide abil
rahva+park ‹-pargi› n.
rahvus+park ‹-pargi› n. suur riiklik kaitseala
rula+park ‹-pargi› n.
seiklus+park ‹-pargi› n.
zoo+park ‹-pargi› n. loomaaed
zoo n. zoopark
teadus+park ‹-pargi› n.
teema+park ‹-pargi› n.
tuule+park ‹-pargi› n. tuuleelektrijaam, kus elektrienergiat toodab mitu elektrituulikut
mere+tuulepark n.
tööstus+park ‹-pargi› n. piiratud maa-ala tootmispindadega tööstusliku kasutamise jaoks
vee+park ‹-pargi› n.
äri+park ‹-pargi› n. piirkond hrl. linna äärealadel, kuhu on koondatud palju äriettevõtteid koos vajalike tugiteenustega
park+aed n.
park+maastik n.
park+mets n.
pargi+allee n.
pargi+kunst n.
pargi+lind n.
pargi+muru n.
pargi+nahkhiir ‹-hiire› n.
pargi+pink n.
pargi+puu n.
pargi+roos n.
pargi+sõit n. sp.
pargi+tee n.
pargi+vaht ‹-vahi› n.
pargi+kujunda=ja n. ⇐ parki kujunda/ma
pargi+kujund=us n. ⇐ parki kujunda/ma
park2 ‹pargi› n. mingi asutuse v. organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v. nende asupaik, vt ka park1, vt ka park3, park4
parki/ma1 t. sõidukit seisu ajaks sellele lubatud kohale paigutama, vt ka parki/ma2
\mootorratta\ parki=ja1 n.
parki=mine1 n.
mobiil+parkimine n. (mobiiltelefoni vahendusel)
m-parkimine n.
parkimis+ala n.
parkimis+automaat n.
parkimis+hoone n.
parkimis+keeld n.
parkimis+kell n.
parkimis+koht n.
parkimis+kord n.
parkimis+luba n.
parkimis+maja n.
parkimis+pilet n.
parkimis+plats ‹-platsi› n.
parkimis+soodustus n.
parkimis+süsteem n.
parkimis+tasu n.
parkimis+trahv n.
park=la n. parkimisplats vm. rajatis liiklusvahendite parkimiseks
allmaa+parkla n.
ava+parkla n.
bussi+parkla n.
pealmaa+parkla n.
riiul+parkla n.
telk+parkla n.
vari+parkla n.
parkla+hoone n.
parkla+valvur n.
park+tuli n. (süüdatakse pimedas parkimisel)
ise parki/ma t.
ise+parki=mine n.
arvuti+park ‹-pargi› n.
auto+park ‹-pargi› n.
karavani+park n.
masina+park ‹-pargi› n.
seadme+park ‹-pargi› n.
takso+park ‹-pargi› n.
tehnoloogia+park ‹-pargi› n.
tehnopark ‹-pargi› n. tehnoloogiapark
traktori+park ‹-pargi› n.
trammi+park ‹-pargi› n.
vaguni+park ‹-pargi› n.
sark n. puusärk, surnukirst
kivi+sark n. kivist sark
tamme+sark n. tammepuust sark
tark1 o. terava mõistusega; (tegude, jutu jms. kohta:) mõistlik; rohkete teadmistega; vaimselt normaalne; antud olukorras otstarbekas
tark2 n. tark inimene; folkl. rahvaarst, ennustaja
hiie+tark n. muinasusu preester
ilma+tark n. ilmaennustaja
keele+tark n.
kirja+tark n. vnm. kirjaoskaja inimene
käe+tark n. (ennustab käejoonte järgi)
maailma+tark n. kõnek.
maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija
mana+tark n. folkl. manasõnadega nõiduja
mõtte+tark1 n. vnm. filosoof
raamatu+tark n. õpetatud mees
taia+tark n. folkl. nõid
tuule+tark n. (nõianimetus)
tähe+tark n. astroloog
vormi+tark n. inf. vormide koostamist automatiseeriv funktsioon
targa=lt m. \tegutsema\
targa=sti m. \tehtud\
targema=lt m.
targe=mini m. \tegutsema\
targu m. targalt; ettevaatusest
\kellegi\ (~)tarku=ne o. niisama tark kui
ühe+tarkused o. \poisid\
tark=us n.
aabitsa+tarkus n. algteadmised
kirja+tarkus n. kirjaoskus; raamatutarkus
kooli+tarkus n.
liig+tarkus n.
raamatu+tarkus n.
rahva+tarkus n. traditsiooniline rahva (elu)tarkus
tähe+tarkus n. astroloogia; taevakehade ja taevalaotuse ilmingute hea tundmine; lugemisoskus
tarkus+hammas, tarkuse+hammas n. viimane, kolmas tagapurihammas
tarkus+iva, tarkuse+iva n.
tarkus+päev, tarkuse+päev n. 1. september
tarkus+salv, tarkuse+salv ‹-salve› n. piltl.
tarkus+sõna, tarkuse+sõna n.
tarkus+tera, tarkuse+tera n.
tarkuse+laegas n.
targe=ne/ma t. targemaks saama
targene=mine n.
targu=ta/ma t. tarbetult arutlema
targut=le/ma, targute=le/ma t. targutama
targutl=us, targutel=u n.
targuta=ja n.
targuta=mine n.
targut=us n.
elu+tark o. \inimene, ilme\
elutarga=lt m.
elutark=us n.
ime+tark o.
mõtte+tark2 o. \vestlus\ filosoofiline; sügavamõtteline
mõttetarga=lt m. \noogutades\
mõttetark=us n. vnm. filos.
nina+tark1 o. tark näida püüdev, teisi üleolevalt kohtlev
ninatark2 n. ninatark inimene
ninatarga=lt m. \seletama\
ninatark=us n.
tark+pea ‹-pea› n. piltl. tark inimene
tark+vara ‹-vara› n. inf. (reeglid, programmid)
animeerimis+tarkvara ‹-vara› n.
inseneri+tarkvara ‹-vara› n.
joonestus+tarkvara ‹-vara› n.
modelleerimis+tarkvara n.
piraat+tarkvara ‹-vara› n.
rakendus+tarkvara ‹-vara› n. kasutajale mõeldud tarkvara erinevalt süsteemitarkvarast
süsteemi+tarkvara ‹-vara› n.
tellimus+tarkvara ‹-vara› n.
tootearendus+tarkvara ‹-vara› n.
viirusetõrje+tarkvara n.
äri+tarkvara n.
tarkvara+arendus n.
tarkvara+ettevõte n.
tarkvara+firma n.
tarkvara+insener n.
tarkvara+lahendus n.
tarkvara+majutus n. inf. mitme virtuaalserveri paigutamine ühte füüsilisse
tarkvara+pakett n. (programmide komplekt)
tarkvara+piraatlus n.
tarkvara+rike n.
tarkvara arenda/ma t.
tarkvara+arenda=ja n. inf.
tarkvara+arend=us n. inf.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|