|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
arm2 ‹armi› n. haava jälg, vt ka arm1
armi=line o. armidega, arme täis
armi=sta/ma t. arme tekitama
armista=mine n.
armi=stu/ma t. armiks muutuma, armkoega kattuma
armistu=mine n.
haava+arm ‹-armi› n.
kuuli+arm ‹-armi› n.
lehe+arm ‹-armi› n. bot. varisenud leherootsu kinnituskohale jäänud armjas moodustis
mõõga+arm ‹-armi› n.
operatsiooni+arm ‹-armi› n.
põletus+arm ‹-armi› n.
riivlus+arm ‹-armi› n.
rõuge+arm ‹-armi› n.
rõugearmi=line o. \nägu\
venitus+arm ‹armi› n.
õmblus+armid n. med.
arm+kude n. med.
haav n. naha v. limaskesta ja nende aluste kudede mehaaniline vigastus; piltl. tugeva hingelise vapustuse, raske elamuse, kahjustuse vm. jälg
haava=nd n. med. haavataoline rike nahal v. limaskestal (haiguse tagajärjel)
haavandi=line o. \põletik\
haavand=u/ma t. med. haavandit saama v. haavandiks muutuma
haavandu=mine n.
kaksteistsõrmiku+haavand n. med.
lamatis+haavand n. med.
mao+haavand n. med.
maohaavand+tõbi n. med.
sääre+haavand n. med.
haavand+tõbi n. med. maohaavandi ja kaksteistsõrmikuhaavandi koondnimetus
haava/ma t. kellelegi haava tekitama; solvama; valusalt puudutama v. riivama
haav=u/ma t. solvuma
haavu=mine n.
haavu=mus n. solvunud olek
haavu=nu n. see, kes on solvunud
haav=us n. solvang
haavama=tu o. \deemon\ mittehaavatav
haava=mine n.
haava=tu n. haavatud isik
au haava/ma t.
au+haava=ja n.
au+haava=mine n.
armu+haavad n.
hammustus+haav n.
hinge+haavad n.
killu+haav n.
kuuli+haav n.
kõhu+haav n.
käe+haav n.
külje+haav n.
laske+haav, laskmis+haav n.
liha+haav n.
luu+haav n.
lõike+haav n.
läbi+haav n. (läbiulatuv)
lömastus+haav n.
mao+haavad n. kõnek.
muljumis+haav n. (muljumise tagajärjel tekkinud)
naha+haav n.
noa+haav n.
noole+haav n.
operatsiooni+haav n.
pea+haav n.
piste+haav n.
puremis+haav n.
pussi+haav n.
põletus+haav n.
rebi+haav, rebimis+haav n.
riivlus+haav n. vet. (korduvast riivamisest tekkinud)
rinna+haav n.
surma+haav n.
sõja+haavad n.
soovitus+haav n.
torke+haav n.
tule+haav n.
udara+haav n. vet.
umb+haav n. mitteläbiv haav
õla+haav n.
haava+arm ‹-armi› n.
haava+arst n. kirurg
haava+haige n. kirurgiline haige
haava+haigused n. kirurgilised haigused
haava+infektsioon n. haavanakkus
haava+kliinik n.
haava+koor n.
haava+kork n.
haava+kriim
haava+kude n.
haava+mädanik n.
haava+nakkus n.
haava+palavik n.
haava+plaaster n.
haava+ravi n.
haava+ravim n.
haava+salv ‹-salvi› n.
haava+side ‹-sideme› n.
haava+sond ‹-sondi› n.
haava+tampoon n.
haava+topp n. haavatampoon
haava+vatt n.
haava+õmblus n.
kokku m., koos1 m., k., vt ka koos2, koost1 m.
koomal m. \hoidma\ tihedamalt koos
koomale m. \tõmbama\ enam kokku
koos=lus n. koosesinemine; koos esinevad esemed v. nähtused
elu+kooslus n. ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogu
inim+kooslus n.
looma+kooslus n. zool. teatud piirkonnas v. keskkonnatingimustes elutsevate loomade kogum
maitse+kooslus n.
mikroobi+kooslus n. med.
taime+kooslus n. koos kasvavate taimede kooslus
tekis+kooslus n. biol. inimmõjul põliskooslusest tekkinud taimekooslus
tulu+kooslus n. biol. kahe teineteisega kohanenud eri liiki organismi kestev mõlemale poolele tulus kooselu; psühh. kahe isiku mõlemat rahuldav kooselu
koos=kond n. sotsiaalne kooslus
koo=nda/ma t. ühte kohta kokku koguma; töölt vabastama
koond=u/ma t. ühte kohta kokku kogunema, liituma; keskenduma
koond=is1 n. ühiseks eesmärgiks koondunud isikute rühmitus; kokkukogunenud loomade suur rühm
hoki+koondis n. sp.
hokikoondis=lane n.
jalgpalli+koondis n. sp.
jalgpallikoondis=lane n.
jäähoki+koondis n.
korvpalli+koondis n.
korvpallikoondis=lane n.
käsipalli+koondis n. sp.
käsipallikoondis=lane n.
vuti+koondis n. sp.
vutikoondis=lane n.
koondu=mine n.
koondu=mus n. koondunud olek, monoliitsus
koond=us n. organisatsiooni liikmete kogunemine
pioneeri+koondus n. nõuk.
rühma+koondus n.
skaudi+koondus n.
koondu=vus n.
koon=e n. koondumine, kokkutõmbumine
koonde=line o. \puutüvi\
koondelis=us n. (puidurike)
südame+koone n. füsiol. südamelihase kokkutõmme
koonda=mine n.
koondamis+käskkiri ‹-kirja› n.
koondamis+tasu n.
koondamis+teade n.
koond=is2 n. (omaette üksustest kokku koondatud); koondvõistkond
koondis=lane n. koondise liige
agraarindustriaal+koondis n.
agrotööstus+koondis n.
hoki+koondis n.
jalgpalli+koondis n.
jäähoki+koondis n.
korvpalli+koondis n.
lauatennise+koondis n.
maadlus+koondis n.
male+koondis n.
noorte+koondis n. sp.
olümpia+koondis n.
poksi+koondis n.
rahvus+koondis n.
spartakiaadi+koondis n.
suusa+koondis n.
tennise+koondis n.
tootmis+koondis n. maj.
ujumis+koondis n.
võimlemis+koondis n.
võrkpalli+koondis n.
väe+koondis n. suurem väeüksus, kuhu kuuluvad mitme väeliigi väeosad ning varustus- ja teenindusüksused
koond+andmed n. koondatud andmed
koond+aruanne ‹-ande› n.
koond+arvestus n.
koond+eelarve n. firma kõigi tulevikuplaanide ja eesmärkide summa
koond+erakond n. pol.
koonderakond=lane n. koonderakonna liige
koond+kartoteek n.
koond+kirje n. bibl.
koond+kuju n.
koond+lause n. keelet.
koond+meeskond n. sp.
koond+naiskond n. sp.
koond+nomenklatuur n.
koond+pilt n.
koond+plaan n.
koond+planeerimine n.
koond+portree n.
koond+rivi n. sõj.
koond+tabel n.
koond+tuli n. sõj.
koond+uuring n.
koond+võistkond n. sp. koondis
koond+võlg n.
koondus+koht n.
koondus+laager n. ebainimliku režiimiga sunnitöö- v. hävituslaager, kontsentratsioonilaager
koondus+punkt n.
koos=ne/ma t.
koosne=mine n.
koos=tis n. kogum, millest miski koosneb
standard+koostis n.
koostis+aine n.
koostis+osa n.
koos=ta/ma t. kokku seadma; tervikuks liitma
koost2 ‹koostu› n. aparaatide vms. üksikosade ühendus
koosta=ja n.
koosta=mine n.
koost=e n. koostamine
kooste+joonis n. tehn.
kooste+konveier n.
kooste+lukksepp n.
kooste+tisler n.
rongi+koosta=ja n. ⇐ rongi koosta/ma
sõnaraamatu+koosta=ja n. ⇐ sõnaraamatut koosta/ma
koos=tu/ma t. moodustuma
koostu=mine n.
koo=ta/ma t. med. kokku tõmbama
koot=u/ma t. kokku tõmbuma
kootu=mine n.
ühes+koos m.
ühte+kokku m.
koos+eksisteerimine n.
koos+elu n. biol. eri liikidest organismide elu koos
koos+kõla n.
kooskõla=line o.
kooskõla=sta/ma t. kooskõlla viima, koordineerima
kooskõlasta=ja n.
kooskõlasta=mine n.
kooskõlastamat=us n. kooskõlastamata olek
kooskõlastat=us n. <kooskõlastat(ud)=us>
kooskõlast=us n.
kooskõlastus+allkiri ‹-kirja› n.
kooskõlastus+märge ‹-märke› n.
kooskõla=stu/ma t. kooskõlla minema; kooskõlas olema
kooskõlastu=mine n.
kobar+kooskõla n. muus.
koos+meel n.
koos+mõju n.
koos+olek n.
väli+koosolek n.
koos+tegevus n.
koos+toime n.
koostoime+lihased n.
koos+töö n.
kaitse+koostöö n.
kultuuri+koostöö n.
majandus+koostöö n.
koostöö+kokkulepe n.
koostöö+leping n.
koostöö+meelne o. \kollektiiv\
koostöö+nõukogu n.
koostöö+partner n.
koostöö+protokoll n.
koostöö+tahe n.
koostöö+vaim n.
koostöö+valmidus n.
koostöö+võimalus n.
koostöö+võime n.
koostöövõime=line o.
koostöövõimelis=us n.
kokku aja/ma t. \raha, rahvast\
kokku+aja=ja n.
kokku+aja=mine n.
kokku arva/ma t. vnm. liitma
kokku+arva=mine n.
kokku ela/ma t. kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema
kokku+ela=mine n.
kokku harjuta/ma t.
\laulu\ kokku+harjuta=mine n.
kokku hoid/ma1 t. säästma
kokku+hoid1 n. säästmine; sääst
kokkuhoiu+koht n.
kokkuhoiu+poliitika n.
kokkuhoiu+programm n.
kokkuhoiu+režiim n.
kokku+hoid=ja n. (kes säästab)
kokku+hoid=lik o. \mees\ säästlik
kokkuhoidlikk=us n.
kokkuhoidliku=lt m. \elama\
kokku+hoid=mine1 n. säästmine
kokku hoid/ma2 t. ühte hoidma; üksmeeles olema
kokku+hoid2 n. ühtehoid
kokku+hoid=mine2 n. ühtehoidmine
kokku jooks/ma t.
kokku+jooks n.
kokku+jooks=mine n.
kokku kasva/ma t. lähedaseks saama
kokku+kasva=mine n.
kokku keera/ma t. piltl. segast v. halba põhjustama
kokku+keera=ja n.
kokku+keera=mine n.
kokku kirjuta/ma t. (ühes sõnas); (eri allikate alusel)
kokku+kirjuta=mine n.
kokku+kirjut=us n.
kokku kleepi/ma t.
kokku+kleepi=mine n.
kokku kleepu/ma t.
kokku+kleepu=mine n.
kokku klopsi/ma t. kiiruga midagi ehitama; kiiruga mingit koondist moodustama
kokku+klopsi=mine n.
kokku kobi/ma t. kõnek. kokku tulema, kogunema
kokku korja/ma t. ühte paika, tervikuks korjama; säästes kokku koguma
\jäätmete\ kokku+korja=ja n.
kokku+korja=mine n.
kokku kuhja/ma t. tihedalt ühte paika koondama; varandust kokku ajama
kokku+kuhja=ja n.
kokku+kuhja=mine n.
kokku kuiva/ma t. kuivetuma, kõhetuma; piltl. kahanema
kokku+kuiva=mine n.
kokku kukku/ma t.
\silla, panga\ kokku+kukku=mine n.
\koosolekut\ kokku kutsu/ma t.
kokku+kutsu=ja n.
kokku+kutsu=mine n.
kokku kuulu/ma t. omavahel tihedalt seotud olema
kokku+kuulu=mine n.
kokku+kuulu-v=us n.
kokku kõla/ma t. kokku puutudes heli tekitama; kokku sobima
kokku+kõla n. vnm. kooskõla
kokku+kõla=mine n.
kokku kühvelda/ma t. \liiva, varandust\ (hunnikusse); midagi suurel määral kokku koguma
kokku+kühvelda=ja n.
kokku+kühvelda=mine n.
kokku künd/ma t.
kokku+künd n. (keskele jääb kaks eri küljelt kokkuküntud vagu)
kokku lange/ma t.
\mitme asja\ kokku+lange=mine n.
kokku lappi/ma t.
kokku+lappi=ja n.
kokku+lappi=mine n.
kokku leppi/ma t. suulist lepingut sõlmima
kokku+lep=e n.
kokkulep=lane n. kokkuleppe pooldaja
kokkulep=lus n. kokkuleppepoliitika
kokkuleppe=line o. \muutus\
aumehe+kokkulepe n.
era+kokkulepe n.
kartelli+kokkulepe n.
kaubandus+kokkulepe n.
koostöö+kokkulepe n.
piiri+kokkulepe n.
rahu+kokkulepe n.
vaherahu+kokkulepe n.
kokkuleppe+hind n.
kokkuleppe+poliitika n.
kokku+lep=lik o. \lahendus\
\sõnu, hääli\ kokku luge/ma t.
kokku+luge=ja n.
kokku+luge=mine n.
kokku löö/ma t.
kokku+löö=ja n.
kokku+löö=mine n.
kokku mine/ma t. (ühte paika); kokku sobima; kokku tõmbuma; tülli minema
kokku+mine=k n. lööming; kokkutõmbumine
kokku monteeri/ma t.
kokku+monteeri=ja n.
kokku+monteeri=mine n.
kokku mängi/ma t. (omavahel kooskõlastatult); (teiste petmiseks)
kokku+mäng n.
kokku+mängi=jad n.
kokku+mängi=mine n.
kokku ost/ma t.
kokku+ost ‹-ostu› n.
kokkuostu+hind n.
kokkuostu+punkt n.
kokku+ost=ja n.
kokku+ost=mine n.
\lauda, mööblit, teksti\ kokku pane/ma t.
kokku+pandav o. \laud\
kokku+pane=k n.
kokku+pane=mine n.
kokku+pani=ja n.
kokku puutu/ma t.
kokku+puud=e n.
kokkupuute+koht n.
kokkupuute+pind ‹-pinna› n.
kokkupuute+punkt n.
kokku+puutu=mine n.
kokku põrka/ma t.
kokku+põrg=e n.
ahel+kokkupõrge n.
laup+kokkupõrge n. (sõidukitel)
relva+kokkupõrge n.
kokku+põrka=mine n.
kokku riisu/ma t.
kokku+riisu=ja n.
kokku+riisu=mine n.
kokku röövi/ma t.
kokku+röövi=ja n.
kokku+röövi=mine n.
kokku saa/ma t.
kokku+saa=mine n.
kokku sattu/ma t. juhuslikult kohtuma; ühte langema
\juhuste\ kokku+sattu=mine n.
kokku+sattu=mus n.
kokku sead/ma t.
kokku+sead=ja n.
kokku+sead=mine n.
kokku sidu/ma t.
kokku+sidu=ja n.
kokku+sidu=mine n.
kokku sobi/ma t.
kokku+sobima=tu o.
kokkusobimat=us n.
kokku+sobi=mine n.
kokku+sobiv o.
kokku+sobiv=us n.
kokku sula/ma t.
kokku+sula=mine n.
kokku sulata/ma t.
kokku+sulata=ja n.
kokku+sulata=mine n.
kokku tassi/ma t. (ühte paika)
kokku+tassi=ja n.
kokku+tassi=mine n.
kokku tule/ma t.
kokku+tule=k n.
klassi+kokkutulek n.
kooli+kokkutulek n.
kursuse+kokkutulek n.
\parlamendi\ kokku+tule=mine n.
\otsi\ kokku tõmba/ma t.
kokku+tõmba=ja n.
kokku+tõmba=mine n.
kokku+tõmm=e n.
kokku tõmbu/ma t.
kokku+tõmbu=mine n.
kokku vaju/ma t.
kokku+vaju=mine n.
kokku veda/ma t.
kokku+veda=ja n.
kokku+veda=mine n.
kokku+ved=u n.
kokkuveo+tee n.
kokkuveo+traktor n.
kokku veeri/ma t. \sõnu\
kokku+veeri=mine n.
kokku voola/ma t.
kokku+vool ‹-voolu› n. kokkuvoolamine
kokku+voola=mine n.
kokku võt/ma t.
kokku+võt=e n.
aasta+kokkuvõte n.
lõpp+kokkuvõte n.
lühi+kokkuvõte n.
päeva+kokkuvõte n.
sisu+kokkuvõte n.
süüdistus+kokkuvõte n.
töö+kokkuvõte n.
üld+kokkuvõte n.
kokku+võt=lik o. \kirjeldus\ kokkuvõttev
kokkuvõtliku=lt m.
kokku+võt=mine n.
kokku+võetu=lt m.
kokku õmble/ma t. \tekki, haava\
kokku+õmble=mine n.
koos ela/ma t.
koos+ela=mine n.
koos+el=u n.
kooselu+leping n.
kooselu+paar n.
kooselu+seadus n.
koos istu/ma t.
koos+istu=jad n.
koos+istu=mine n. oleng
koos käi/ma t.
koos+käi=jad n.
koos+käi=mine n.
koos mängi/ma t.
koos+mäng n.
koos+mängi=jad n.
koos+mängi=mine n.
koos ole/ma t.
koos+ole=k n.
aasta+koosolek n.
aruande+koosolek n.
arutlus+koosolek n.
asutamis+koosolek n.
ettekande+koosolek n.
kihutus+koosolek n.
komsomoli+koosolek n.
kõne+koosolek n.
rahva+koosolek n.
talurahva+koosolek n.
töö+koosolek n.
vaidlus+koosolek n.
valimis+koosolek n.
välk+koosolek n.
üld+koosolek n.
koosoleku+kutse n.
koosoleku+ruum n.
koosoleku+vabadus n.
koos+ole=mine n.
koos+oli=jad n.
koos seis/ma t.
koos+seis n.
koosseisu=line o. \töötaja\
mitte+koosseisuline o.
alg+koosseis n.
duubel+koosseis n. kõnek.
isik+koosseis n.
juht+koosseis n.
juhtiv+koosseis n.
kuriteo+koosseis n. jur.
põhi+koosseis n. põhiline koosseis, tuumik
rea+koosseis n. (tavaline, mitte juht-)
sega+koosseis n.
täis+koosseis n.
täiskoosseisu=line o. täiskoosseisuga
tüüp+koosseis n.
varu+koosseis n.
koosseisu+nimestik n.
koosseisu+väline o. \töötaja\
tugeva+koosseisu=line o. \turniir\ tugeva koosseisuga
väikese+koosseisu=line o.
väikse+koosseisu=line o.
koos viibi/ma t.
koos+viibi=jad n.
koos+viibi=mine n.
koos õppi/ma t.
koos+õp=e n.
koos+õppi=mine n.
liha n. toiduks tapetud looma lihaskude
liha=ndus n. liha tootmise ja töötlemisega seotud majandusharu; vastav rakendusteadus
liha=s n. anat. liigutusi sooritav elund
lihas=kond n. anat. lihased, muskulatuur
liha=stik n. <liha(s)=stik> anat. lihaskond
lihase=line o. \noormees\ (arenenud) lihastega
delta+lihas n. anat. ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
hingamis+lihased n. anat.
jala+lihased n. anat.
kaela+lihased n. anat.
kaks+pea+lihas n. anat. (ühest otsast kaheharuline)
karvapüstitaja+lihas n. anat.
kere+lihased n. anat.
kolmpea+lihas n. anat. (kolmekõõluselise algusega)
koostoime+lihased n. anat. (toimivad liigutamisel samas suunas)
kopra+liha n.
kõhu+lihased n. anat.
käe+lihased n. anat.
kääv+lihas n. anat. (poolikujuline)
mälumis+lihased n. anat.
lõua+lihased n. anat.
naeru+lihased n. anat.
neli+pea+lihas n. anat. (neljaosaline, nelja peaga lihas)
näo+lihased n. anat.
närimis+lihased n. anat.
oimu+lihased n. anat.
painutaja+lihas n. anat. painutav lihas
pihu+lihas n. anat.
pingutaja+lihas n. anat.
pirn+lihas n. anat. (vaagnal)
põse+lihas n. anat.
reie+lihas n. anat.
rihm+lihas n. anat. üks kaela tagumise osa lihaseid
rinna+lihas n. anat. rinnapiirkonna lihas
rips+lihas n. anat. (silmal; tõmbub kokku ja lõtvub)
romb+lihas n. anat. nelinurkne lame seljalihas
ruut+lihas n. anat. (esineb lihaste nimetustes)
rätsepa+lihas n. anat. üks reielihaseid
sarna+lihas n. anat. (põsenukil)
selja+lihased n. anat.
sile+lihas n. anat. tahtele allumatu lihas
silelihas+kude n. anat. (koosneb silelihaskiududest)
silma+lihas n. anat. (silmamuna liigutav v. ülalaugu tõstev)
sirg+lihas n. anat. (pöidlal, sõrmedel)
sirutaja+lihas n. anat. (pöia, sõrmede) sirutav lihas
skeleti+lihased n. anat.
sõõr+lihas n. anat. (silma, suu) sõõrjas lihas
sääre+lihased n.
südame+lihas n. anat. (mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma)
südamelihase+põletik n. med.
talla+lihas n. anat.
trapets+lihas n. anat. kolmnurkne lai pindmine lihas selja ülemises osas
tuhara+lihas n. anat.
tõstur+lihas n. anat.
tõstur2 n. anat. tõstev lihas
abaluu+tõstur n. anat.
päraku+tõstur n. anat.
ülahuule+tõstur n. anat.
ülalau+tõstur n. anat.
vahe+lihas n. anat. õhuke lihaselis-kõõluseline vahesein rinnaõõne ja kõhuõõne vahel, diafragma
vahelihase+hingamine n. füsiol. kõhuhingamine, vahelihase abil
vööt+lihas n.
õlavarre+lihas n. anat.
õla+lihas n. (üldkeeles)
lihas+kasvaja n. med.
lihas+kiht n.
lihas+kiud n. anat. lihase kiudjas ehitusosis
lihas+kude n. zool. loomorganismi põhikude, millele on omane liigutustalitlus
lihas+kurd ‹-kurru› n.
lihas+magu n. zool. (lindudel kaheosalise mao tagumine osa)
lihas+mass n.
lihas+mälu n. mingi kehalise tegevuse kordamisega saavutatav liigutuste automaatsus
lihase+haige1 o. \inimene\
lihasehaige2 n. lihasehaige inimene
lihase+jõud n.
lihase+kimp n.
lihase+kiud, lihas+kiud n.
lihase+kramp n.
lihase+pinge n. med.
lihase+põletik n. med.
lihase+rakk n. anat.
lihase+sisene o. \pinge\
lihase+süst n. med.
lihase+valu n. med.
lihase+ümbris n.
kaks+pea+lihas n. <(kaks+pea)+lihas> anat. (ühest otsast kaheharuline)
kolm+pea+lihas n. <(kolm+pea)+lihas> (algab kolme kõõlusega)
neli+pea+lihas n. <(neli+pea)+lihas> (nelja peaga)
painutaja+lihas n. painutav lihas (pöial, tiival)
sirutaja+lihas n. sirutav lihas
lihas+haigus n.
lihas+malu n.
lihaste+vaheline o. \rasvkude\ lihaste vahel olev
lihu=nik n. (endisaegne) koduloomade tapja
lihuniku+amet n.
lihuniku+kirves n.
lihuniku+nuga n.
lihuniku+sell n. (lihunikuks õppija)
lihuniku+tsunft n. aj. lihunike kutseühing
lihuniku+töö n. ka piltl. veretöö
liha=kas o. (taimede kohta:) lopsakas, mahlakas; liharikas (vorst)
lihak=us n.
liha=lik o. \himu, rõõm\ kehaline; vnm. meeleline; patune
lihalikk=us n.
lihaliku=lt m. \mõtlema\
liha=ne1 o. \laps\ veresuguluses olev
liha=ne2 o. \supp\ (palju) liha sisaldav
liha=v o. \siga\ paks, priske, rammus; lopsakas; mahlakas
lihav=us n.
lihava+võitu o.
liha=tu=sta/ma t. liha kõrvaldama (luudelt, nahalt)
ahju+liha n.
alligaatori+liha n.
broileri+liha n.
delikatess+liha n.
grill+liha n. (grillimiseks, grillitud)
hakk+liha n. hakitud liha
grill+hakkliha n. (grillitud)
veise+hakkliha n.
hakkliha+kaste ‹-kastme› n.
hakkliha+pallid n.
hakkliha+soust n.
hakkliha+toit n.
hane+liha n.
haugi+liha n.
haugiliha+pallid n.
hirve+liha n.
hobuse+liha n.
härja+liha n.
hülge+liha n.
inim+liha n.
jõulu+liha n.
jänese+liha n.
kahuri+liha n. piltl. rindele saadetavad sõjaväelased
kala+liha n.
kalkuni+liha n.
kalmaari+liha n.
kana+liha n.
kanaliha+sült n.
kanasült n. kanalihasült
karu+liha n.
keedu+liha n.
kilpkonna+liha n.
kintsu+liha n.
kitse+liha n.
kodulinnu+liha n.
koera+liha n. (süüakse nt. Koreas)
konserv+liha n.
kotleti+liha n.
känguru+liha n.
küpse+liha n. (küpsetatud)
küüliku+liha n.
lahk+liha n. anat. (välissuguelundite ja päraku vahel)
lamba+liha n.
lehma+liha n.
liig+liha n. (haava kohal); piltl. miski vohav, liigne
linnu+liha n.
looma+liha n.
metslinnu+liha n.
metslooma+liha n.
metssea+liha n.
minuti+liha n. hakklihakaste
nutria+liha n.
pardi+liha n.
peki+liha n.
polaarhai+liha n.
poro+liha n. põhjapõdra liha
põdra+liha n.
põldvuti+liha n.
põrsa+liha, põrssa+liha n.
ribi+liha n.
sea+liha n.
vürtsi+sealiha n.
sealiha+käntsakas n.
sealiha+sült n.
seasült n. sealihasült
sealiha+toodang n.
selja+liha n.
soku+liha n.
soola+liha n.
suitsu+liha n. (suitsutatud)
suitsuliha+toode n.
supi+liha n.
suurtüki+liha n. piltl. rindele saadetavad sõdurid
süldi+liha n.
šašlõki+liha n.
tai+liha n.
tapa+liha n. alles tapetud looma töötlemata liha
uluki+liha n.
vasika+liha n.
vasikaliha+praad n.
vasikapraad n. vasikalihapraad
vasikaliha+sült n.
vasikasült n. vasikalihasült
veise+liha n.
veri+liha n. verine, veritsev liha
vilja+liha n. (marjal, puu- v. köögiviljal)
vorsti+liha n.
liha+ait n.
liha+assortii n.
liha+astja n.
liha+ekstrakt n. kok. lihast välja keedetud ning kontsentreeritud leem
liha+frikadell n. kok. väike hakklihapall
liha+haav n.
liha+heide n. liha kõrvalejätmine, lihast loobumine
lihaheite+päev n. folkl. vastlapäev [Nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust.]
liha+himu n. vnm. suguiha, sugutung
liha+hunt n. (masin liha peenestamiseks)
liha+jõudlus n. põllumajandusloomade ja -lindude võime anda kindlas ajavahemikus mingi kogus liha
liha+kamakas n.
liha+kamar n.
liha+kana n.
liha+kari ‹-karja› n.
liha+karn n. vnm. lihapood
liha+kaste ‹-kastme› n.
liha+kauplus n.
liha+keha n. tapetud ja rümbaks töödeldav liha
liha+kild ‹-killu› n. väike õhuke lihatükk
liha+kokk n. liharoogade meisterkokk
liha+kombinaat n.
liha+kont n.
liha+konserv n.
liha+kotlet n.
liha+kraam n. kõnek. liha ja lihatooted
liha+kraan n. (toidutööstuses)
liha+kuubikud n.
liha+känts, liha+käntsakas n.
liha+küülik n.
liha+leem n.
liha+lehm n. põllum. (lihaloomana kasvatatav, hea lihajõudlusega)
liha+leib n.
liha+lett n.
liha+loom ‹-looma› n.
liha+lõik n.
liha+lõikmed n.
liha+marinaad n.
liha+mägi n. halv. paks inimene v. loom
liha+nuga n.
liha+nuum n. põllum. noorloomade nuumamine rohke tailiha saamiseks
liha+nõu n.
liha+pall n. kok.
liha+pants, liha+pantsakas n. suur raske lihatükk
liha+part n. (pardiliha saamiseks)
liha+pasteet n.
liha+pirukas n.
liha+poolis n. (liha toidupoolisena)
liha+pooltoode n.
liha+portsjon n.
liha+pott n.
liha+puljong n.
liha+roog ‹-roa› n.
liha+rull n.
liha+saadus n.
liha+sekser n. (valik)
liha+seljanka n.
liha+siga n. põllum. (suhteliselt suure tailiha saagisega)
liha+soolvesi n.
liha+soust n.
liha+supp n.
liha+sändvitš n. (koosneb kahest ülestikusest leivaviilust ja nende vahel olevast lihast)
liha+sült n.
liha+tibu n. lihakana tibu
liha+toiduline1 n. lihast toituv loom
liha+toiduline2 o. \loom\ lihast toituv
liha+toit n. lihast koosnev v. liha sisaldav toit
liha+tomat n.
liha+toodang n.
liha+tooted n.
liha+turg n.
liha+tuvi n.
liha+tõug n.
liha+täidis n.
liha+tööstus n.
liha+vaagen n.
liha+vaba o. \toit\
liha+veis n.
liha+villa+lammas n. (nii liha kui villa saamiseks)
liha+vormiroog ‹-roa› n.
lihavorm n.
liha+vorst n.
liha+vänts n. suur tükk, känts
liha+väntsakas n.
liha-s+magu n.
liha-s+mass n.
liha+müü=ja n. ⇐ liha müü/ma
liha+müü=k n. ⇐ liha müü/ma
liha+raiu=ja n. ⇐ liha raiu/ma (ka ametinimetus)
liha+raiu=mine n. ⇐ liha raiu/ma
liharaiumis+kirves n.
liha+soola=ja n. ⇐ liha soola/ma
liha+soola=mine n. ⇐ liha soola/ma
liha+suitsuta=ja n. ⇐ liha suitsuta/ma (ka ametinimetus)
liha+suitsuta=mine n. ⇐ liha suitsuta/ma
liha+suitsut=us n. ⇐ liha suitsuta/ma
liha+söö=ja1 n. ⇐ liha söö/ma lihast toituv inimene v. loom
liha+söö=ja2 o. ⇐ liha söö/ma \loom\ liha toiduna kasutav
lihasööja+bakter n. med. Streptococcus pyogenes; inimese keha hakkab ise nahka ja nahaalust kudet lagundama
liha+söö=mine n. ⇐ liha söö/ma
liha+võt=mine n. ⇐ liha võt/ma õigus pärast paastu jälle liha võtta
liha+võtt=ed n. ⇐ liha võt/ma ülestõusmispühad; (Lõppes paastuaeg ja võis jälle liha süüa.)
lihavõtte+jänes n.
lihavõtte+leib n.
lihavõtte+muna n.
lihavõtte+pitsa n.
lihavõtte+püha n.
liha sureta/ma t. end piinama, näljutama, meelelisi soove alla suruma
liha+sureta=ja n. askeet
liha+sureta=mine n. askees
liha+suret=us n.
lihaks saa/ma t. kehastuma; tegelikuks saama
lihaks+saa=mine n. relig. inkarnatsioon
lihaks+saa=nu n. relig. Jeesus Kristus
lõhki m. pikuti pooleks; katki; piltl. (millegi kohta, mis ületab lubatud suuruse, lõpeb krahhiga vms.)
lõhki=ne o. \küna\
lõha=sta/ma t. lõhki ajama, lõhestama
lõha=stu/ma t. lõhki minema
lõhastu=mine n.
lõhasta=mine n.
lõhe=ne/ma t. lõhki minema
lõhene=mine n.
lõhe=sta/ma t. lõhki ajama; lõhesid, sügavat haava tekitama
lõhesta=ja n.
lõhesta=mine n.
lõhestat=us n. lõhestatud olek
lõhest=us n. lõhestamine; selle tulemus
lõhestus+poliitika n.
lõhestus+tegevus n.
juuksekarva lõhesta/ma t. äärmist täpsust taotlema
juuksekarva+lõhesta=ja n. piltl. tähenärija
juuksekarva+lõhesta=mine n.
südant+lõhestav o. ⇐ südant lõhesta/ma \lugu\
südantlõhestava=lt m. \kurb\
lõhest=u/ma n.
lõhestu=mine n.
lõhke/ma t. lõhki minema
lõhka/ma t. lõhkema panema; lõhkeainega purustama
lõhka=mine n.
lõhkamis+töö n.
lõhk-e+auk n. lõhatavasse objekti tehtud auk
raima+lõhkeauk n. mäend.
lõhk-e+töö n. lõhkamistöö
lõhke=mine n.
lõhke+aine n.
paiske+lõhkeaine n.
lõhke+kapsel n.
lõhke+keha n.
lõhke+kuul n.
lõhke+laeng n.
lõhke+pea ‹-pea› n. (raketil)
tuuma+lõhkepea ‹-pea› n.
lõhku/ma t. lõhki lööma; piltl. hävitama; hooga tegema
lõhu=sta/ma t. osadeks lahutama
lõhust=u/ma t.
lõhustu=mine n.
spontaan+lõhustumine n. füüs.
vesi+lõhustu/ma t. keem. vee toimel lõhustuma
vesi+lõhusta/ma t. keem. hüdrolüüsima, vee toimel lõhustama
lõhusta=mine n.
lõh=e2 n. (suurem) pragu; piltl. lahknevus, lahutav erinevus, vt ka lõhe1
lõha=ndik1 n. suurem lõhe, lõhang
lõha=ng n. lõhe, pragu; geogr. fjord
lõh=ik n. sisselõige v. õmbluse lahtijäetud osa (kleidil, seelikul); eh. mets. lõhandik; poolpalk [-palgi]
külje+lõhik n.
selja+lõhik n.
lõh=is n. tehn. splint, kahekorra painutatud poolümarast traadist detail
lõhe=line2 o. praguline
lõhi=ne o. sügavalt lehelabasse ulatuvate lõhedega
sulg+lõhine o. \leht\ sulgjalt lõhine
lõhis+lehine o.
huule+lõhe n. jänesemokk
jää+lõhe n.
kalju+lõhe n.
kiriku+lõhe n. aj. lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus
koore+lõhe n. (puu)koores olev lõhe, koorepragu
kuiva+lõhe n. kuivamislõhe
külma+lõhe n.
palga+lõhe n. palkade lahknevus, erinevus (meestel ja naistel)
piki+lõhe n.
põik+lõhe n.
ring+lõhe n. (puidurike)
suulae+lõhe n. med. hundikurk
usu+lõhe n.
vaesus+lõhe n. summa, mis oleks vajalik kõigi vaeste aitamiseks vaesuspiirile
vee+lõhe n. bot. rohttaime lehel olev ava, mille kaudu eraldub vesi
õhu+lõhe n.
lõhe+vulkaan n.
lõhku=mine n.
lõhkumis+kirves n.
lõhkumis+pakk ‹-paku› n.
lõha=ndik2 n. pooleks löödud puupakk, palk vms.
lõhk-e+jõud n.
lõhk-e+toime n.
pilve+lõhkuja n. kõrghoone, pilvede lõhkuja
jääd lõhku/ma t.
jää+lõhku=ja n.
aatomi+jäälõhkuja n.
tuuma+jäälõhkuja n.
jää+lõhku=mine n.
puid lõhku/ma t.
puu+lõhku=ja n. (inimene; tööriist)
puu+lõhku=mine n.
puulõhkumis+kirves n.
läbi+lõhki m. \aumees\ kõnek. täiesti, igas mõttes
lõhki aja/ma t.
lõhki+aja=ja n.
lõhki+aja=mine n.
lõhki kisku/ma t.
lõhki+kisku=ja n.
lõhki+kisku=mine n.
lõhki kuiva/ma t.
lõhki+kuiva=mine n.
lõhki mine/ma t.
\eelarve\ lõhki+mine=k n. lagunemine
lõhki rebi/ma t.
\haavade\ lõhki+rebi=mine n.
pahk n. kõrgem koht mingil pinnal, nt nahapaksend; väärmoodustis taimel
pahk=jas o. pahklik
pahk=lik o. \puu, käsi\ pahkadega kaetud, pahku täis
pahklikk=us n.
pahk=u/ma t. pahklikuks muutuma; kõvaks kuivama; (haava kohta:) kinni kasvama; paakuma
kase+pahk n.
pahk+lest n.
pahk+luu n. luupeks
pahk+pähkel n. kerajas moodustis, pahk taimelehel
pahk+sääsk n. pahku tekitav taimekahjur
pahk+vaablane n.
pappel1 n. haava sarnane lehtpuu
hõbe+pappel n.
loorber+pappel n.
palsami+pappel n.
püramiid+pappel n.
papli+allee n.
papli+puit n.
pappel2 n.
papli+vill ‹-villa› n.
vesi n.
vee=line o. \keskkond\ veega seotud
vee=stik n. geogr. mingi maa-ala veekogud
vee=tu o. \piirkond\ ilma veeta
veetu=sta/ma t. veetuks tegema, vett eemaldama
veetusta=mine n.
veetu=stu/ma t. veetuks minema, veest vabanema
veetustu=mine n.
vesi=k1 n. bot. (veetaim)
vesi=k2 n. tehn. hüdrant, seade välisveevõrgust vee võtmiseks, avalik veevõtukoht
tuletõrje+vesik n.
vesi=kond n. geogr. maa-ala, mille jõed ja ojad voolavad samasse merre v. järve
vesi=lik n. zool. (kahepaikne)
anger+vesilik n.
hari+vesilik n.
tähnik+vesilik n.
vesi=ne o. (maa kohta:) märg; (toidu kohta:) lahja; piltl. kehv
vesis=us n. vesine-olek
vesis=ta/ma t. vesiseks tegema; piltl. kõnek. nutma
vesista=ja n. piltl. kõnek. kes kergesti nutma hakkab
vesista=mine n. kõnek. nutt
vesis=tu/ma t. vesiseks minema
vesise+võitu o. \maa, supp\
vesi=nik n. keemiline element
aktiiv+vesinik n. keem. aktiivne vesinik
broom+vesinik n.
kloor+vesinik n. vnm. vesinikkloriid
kloorvesinik+hape n.
süsi+vesinik n.
väävel+vesinik n.
vesinik+fosfaat n.
vesinik+karbonaat n.
naatrium+vesinikkarbonaat n. söögisooda
vesinik+kloriid n. keem.
vesinikkloriid+hape n.
vesinik+peroksiid n.
vesinik+side ‹-sideme› n.
vesinik+sulfaat n.
vesinik+sulfiid n.
vesinik+tsüaniid n.
vesiniktsüaniid+hape n. sinihape
vesinik+ülihapend n.
vesiniku+aatom n.
vesiniku+blond o.
vesiniku+eksponent n.
vesiniku+energeetika n.
vesiniku+pomm n.
vesiniku+rong n.
vesiniku+sisaldus n.
vesiniku+tuum n.
vesi=stu n. veekogu(d)
veti=kas n. bot.
kare+vetikas n.
keermik+vetikas n. (spiraalselt keerdunud)
kold+vetikas n.
lubi+vetikad n. bot. rühm koloonialisi vetiktaimi, mille rakukestadesse on ladestunud lupja
mere+vetikas n.
mänd+vetikas n.
niit+vetikas n.
nui+vetikas n.
pruun+vetikas n.
puna+vetikas n.
rohe+vetikas n.
rusk+vetikad n.
räni+vetikas n.
sini+vetikas n.
sinivetik+taim n.
ikkes+vetikad n.
vetik+seen n.
vetika+puhmas n.
vetika+teadlane n.
vetika+teadus n.
vesi=tse/ma t. (vähehaaval) vett jooksma
\silmade\ vesitse=mine n.
vee=lda/ma t. gaasilist ainet vedelaks tegema
veelda=ja n.
veelda=mine n.
vee=ldu/ma t. vedelasse olekusse minema
\auru\ veeldu=mine n.
vee=ska/ma t. \ankrut, laeva\ vette laskma
veeska=mine n.
vee=sta/ma t. veega varustama
veesta=mine n.
vett=i/ma t. veest läbi imbuma
veti=ta/ma t. vettida laskma
vetti=mine n.
aju+vesi n. (tuule toimel ümber paigutunud)
ballast+vesi n. mer. (mida kasutatakse laevade stabiliseerimiseks ja sõiduomaduste parandamiseks)
all+vee~ vee all (olev, toimuv vms.)
allvee+arheoloogia n.
allvee+foto n.
allvee+harjutus n. sp.
allvee+kaabel n.
allvee+kaamera n.
allvee+kabe ‹-kabe› n.
allvee+kalapüük n.
allvee+laev n. laev, mis võib liikuda vee all
allveelaeva=stik n. allveelaevade kogu
allveelaev=nik n.
aatomi+allveelaev n.
tuuma+allveelaev n.
allvee+male n.
allvee+orienteerumine n.
allvee+parras n.
allvee+robot n.
allvee+rünnak n.
allvee+sport n.
allveesport=lane n. allveespordiga tegeleja
allvee+suunistus n. sp.
allvee+sõda n.
allvee+tunnel n.
allvee+töö n.
alla+vett m. pärivoolu
allika+vesi n.
ammoniaak+vesi, ammoniaagi+vesi n. keem. (väetis)
ava+vesi n.
barüüt+vesi n. keem.
boor+vesi n.
broomi+vesi n.
destilleer+vesi n. destilleeritud vesi
elu+vesi n.
gaasi+vesi n.
gaseer+vesi n.
habeme+vesi n.
hapupiima+vesi n. (tekib piima hapnemisel)
heit+vesi n. loodusesse tagasilastud (reostunud) vesi
olme+heitvesi n.
tootmis+heitvesi n.
heitvee+reservuaar
heitvett puhasta/ma t.
heitvee+puhasta=ja n. heitveepuhasti
heitvee+puhast=i n.
heitvee+puhast=us n.
hernes+vesi n. higipisarad, higitilgad
humala+vesi n. õlu
hundi+jala+vesi n. piltl. viin
hüdraat+vesi n.
ihu+vesi n. (parfümeerias)
jahutus+vesi n.
joogi+vesi n. (joomiseks kõlblik)
joogivee+kaev n.
joogivee+kraan n.
joogivee+varu n.
joogivee+ämber n.
juukse+vesi n.
juveniil+vesi n. geol. suures sügavuses magma aurust tekkinud vesi
jõe+vesi n.
järel+vesi n. füsiol.
järve+vesi n.
jää+sulamis+vesi n.
jää+vesi n.
jäävee+bassein n.
jääk+vesi n.
kaevandus+vesi n.
kaevu+vesi n.
kala+veed n.
kala+vesi n.
kalda+vesi n.
kanalisatsiooni+vesi n.
kapillaar+vesi n. (mulla kapillaarides)
karsti+vesi n. geol.
kartuli+vesi n.
kase+vesi n. farm. (kosmeetikavahendina)
kaste+vesi n. (kastest kogunenud)
kastmis+vesi n.
katla+vesi n.
keedu+vesi n. (milles teat. (toidu)ainet keedetakse v. on keedetud)
kesva+vesi n. nalj. õlu
kevad+vesi n.
kihi+vesi n. geol. põllum. (maa sees vett kandvais kihtides)
kiilu+vesi n.
kiiluvee+rivi n. mer. üksteise järel sõitvate laevade rivi
kloori+vesi n.
kodu+veed n.
kohvi+vesi n.
kondensatsiooni+vesi n. keem.
kondens+vesi n.
kraani+vesi n.
kraavi+vesi n.
kristallisatsiooni+vesi n. keem. geol.
kuning+vesi n. keem. lämmastik- ja soolhappe segu
kupatus+vesi n.
kurgi+vesi n.
kõrg+vesi n. vee kõrgseis, suurvesi
lahva+vesi n. lahtine vesi
laua+vesi n.
lauka+vesi n.
laus+vesi n.
leelis+vesi n.
leo+vesi n. leotusvesi
leotus+vesi n.
liig+vesi n.
liigvee+kahjustus n.
liigvee+lase ‹-laskme› n. vesiehitis liigse tulvavee ärajuhtimiseks
liustiku+vesi n.
loe+vesi n. tuulest rannale aetud merevesi
loote+vesi n. füsiol.
loputus+vesi n.
lubja+vesi n.
lume+vesi n. (sulanud lumest)
lume+sulamis+vesi n.
lõhna+vesi n.
lõhnavee+pulverisaator n.
lätte+vesi n. allikavesi
maake+vesi n. rauda sisaldav soovesi
madal+vesi n.
madalvee+aeg n.
madalvee+ala n.
mage+vesi n. (merevee vastand)
magevee+akvaarium n.
magevee+fauna n. zool. mageveeloomastik
magevee+floora n. bot. mageveetaimestik
magevee+hõljum n. biol.
magevee+kala n. zool.
magevee+kogu ‹-kogu› n.
magevee+krabi n. zool.
magevee+loomastik n. zool.
magevee+plankton n. biol.
magevee+polüüp n. zool.
magevee+taim n. (kasvab magedas vees)
mageveetaime=stik n.
magevee+varu n.
mere+vesi n.
merevee+akvaarium n.
mineraal+vesi n.
laua+mineraalvesi n.
ravi+mineraalvesi n.
mineraalvesi+ravi n. med.
mineraalvee+allikas n.
mineraalvee+kuur n.
mineraalvee+pudel n.
moosi+vesi n.
mulla+vesi n.
mulli+vesi n. kõnek.
mõõna+vesi n.
niisutus+vesi n.
nutu+vesi n.
nõrg+vesi n.
nõudepesu+vesi n.
näo+vesi n.
olme+vesi n.
ookeani+vesi n.
pagu+vesi n. geol.
peal+vee m. vee peal
pealvee+laev n.
pealvee+laevastik n.
peapesu+vesi n.
peedi+vesi n. kõnek. peedivein
peit+vesi n.
pesemis+vesi n.
pesu+vesi n. pesemisvesi
piima+vesi n. piimavadak, mis jääb järele pärast koore eraldamist
pilsi+vesi n. mer. laeva sisemusse sattunud vesi
pinna+vesi n. pinnaveekogude (jõgede, järvede jms.) vesi
pinnase+vesi n. geol. kõige pinnalähedasemal vettpidaval kihil lasuv põhjavesi
pudeli+vesi n.
puurkaevu+vesi n.
puur+vesi n. puurkaevuvesi
põhja+vesi n.
põhjavee+horisont n.
põhjavee+tase n.
põhjavee+varu n.
põrandapesu+vesi n.
päri+vett m. \ujuma\ pärivoolu, allavett; ka piltl.
raba+vesi n.
ranna+veed n.
ravi+vesi n.
reo+vesi n.
reovee+kanal n.
reovee+kollektor n.
reovee+sete n.
reovett puhasta/ma t.
reovee+puhast=i n.
reovee+puhast=us n.
reovett uuri/ma t.
reovee+uuri=ng n.
riim+vesi n. geogr. vähese soolasisaldusega mere- ja magevee segu
riimvee=line o. \järv, kala\
riimvee+kala n.
riimvee+kogu ‹-kogu› n.
riimvee+taim n.
ristimis+vesi n. kirikl. ristimisel (piserdamiseks) kasutatav vesi
risti+vesi n. ristimisvesi
roisk+vesi n.
roiskvee+kanal n.
roiskvee+toru n.
roiskveetoru=stik n.
roosi+vesi n. roosiõli tootmise kõrvalsaadus, roosilõhnaline vesi
rooste+vesi n.
rõõmu+vesi n.
räästa+vesi n.
sade(me)+vesi n. sadamisel kogunenud vesi, sajuvesi
sadevee+süsteem n.
saju+vesi n.
sauna+vesi n.
seebi+vesi n.
seisu+vesi n.
sidruni+vesi n.
siirupi+vesi n.
silmapesu+vesi n.
silma+vesi n. pisarad
sine+vesi n. (pesusinega)
sise+veed n. (riigil)
sisevee+tee n. liikumistee sisevetel (hrl. mingi riigi piires)
sisevee+transport n.
sita+vesi n. kõnek. reostunud vesi; ka halvustavates ütlustes
solgi+vesi n.
soo+vesi n.
sooda+vesi n.
sool+vesi n. keedusoola vesilahus (sissesoolamiseks)
heeringa+soolvesi n.
kilu+soolvesi n.
kurgi+soolvesi n.
liha+soolvesi n.
silgu+soolvesi n.
soola+vesi n. soolane vesi
suhkru+vesi n.
sulamis+vesi n.
sula+vesi n. sulamisvesi; jääst vaba, lahtine vesi, avavesi
supi+vesi n.
surve+vesi n. tehn. (mis on surve all)
suur+vesi n. veetaseme kõrgseis; üleujutus
suurvee+aeg n.
suurveeaeg=ne o. \üleujutus\ suurveeajal olev
suurvee+kahju n.
suu+vesi n. spetsiaalne vesi suu desinfitseerimiseks ja värskendamiseks
sõidu+vesi n. piltl. kellegi mõjupiirkond; mer. tähistatud laevatee, faarvaater
\oma\ sõiduvees m. \olema\ piltl.
süva+vesi n. suure(ma) sügavusega vesi; sügavamal asuv vesi
süvavee+kuul n.
süvavee+liikur n.
süvavee+mõrd n.
süvavee+pomm n.
süvavee+pump n.
süvavee+võrk n.
taeva+vesi n.
tarbe+vesi n.
termaal+vesi n.
tee+vesi n. tee, jook
territoriaal+veed n.
tervis+vesi n.
tervisvee+allikas n.
tervisvee+kuurort n.
tervise+vesi n.
tiigi+vesi n.
tilk+vesi n. (tilkadena esinev)
toite+vesi n. veekogu toitev vesi
toor+vesi n. (puhastamata)
tualett+vesi n.
tuha+vesi n.
tuli+vesi n. kõnek. viin v. piiritus
tulva+vesi n. üle kallaste voolav vesi
tõrva+vesi n.
tõusu+vesi n. meretõusuga kaasnev vesi
uhk+vesi n.
uhte+vesi n.
ulgu+vesi n. avar veeväli, ulgumeri
utte+vesi n.
vaba+vesi n.
vanni+vesi n.
vastu+vett m.
veevärgi+vesi n.
vihma+vesi n.
vihmavee+toru n.
vihmavee+tünn n.
vihmutus+vesi n.
virtsa+vesi n.
voolu+vesi n. voolav vesi
vooluvee=line o. vooluvee toimel kujunenud
vooluvee=stik n. mingi ala vooluveekogud
vooluvee+kogu ‹-kogu› n.
välis+veed n.
õis+vesi n. murd. haava- v. villieritis
üla+vesi n.
üles+vett m. vastuvett, vastuvoolu
vesi+aed n. kal. püünise tiib
vesi+aeroobika, vee+aeroobika n.
vesi+batuut n.
vesi+ehitis n. (pais, tamm, kai)
vesi+ehitus n. vesiehitiste rajamine
vesi+ekstrakt n.
vesi+emulsioon n.
vesiemulsioon+värv n.
vesi+haljas o. \tarn\ bot. (taimenimetustes)
vesi+hall ‹-halli› o.
vesi+hark n. zool. (veeputukas)
vesi+hein n.
vesi+hernes1 n. bot. (rohttaim)
vesi+he.rnes2 m. \olema\ piltl. higine; veetilkades
vesi+hüatsint n. bot. (lill)
vesi+hoidis n.
vesi+jahuti n.
vesi+jahutus n. (toimub veega)
vesi+jalgratas, vee+jalgratas n.
vesi+jooksik n. zool. veepinnal elav pikakoivaline putukas
vesi+juus n. bot. (veetaim)
vesi+kaar n. lääne ja loode vaheline ilmakaar
vesi+kakand n. zool.
vesi+kana n. vnm. lauk
vesi+kanep n. bot. roosade või valgete õitega niiskuslembene rohttaim
vesi+karikas n. bot. (veesisene taim)
vesi+kasv n. bot.
vesi+katk n. bot. järvi ja jõgesid ummistav väikeste heleroosade õitega veetaim
vesi+kelluke n. zool. kellukataolist lille meenutav ripsloom, ainurakne
vesi+kerss n. bot. (rohttaim)
vesi+keskküte n.
vesi+kest n. geogr. hüdrosfäär
vesi+kiil ‹-kiili› n.
vesi+king n. (tigu)
vesi+kirp n.
vesi+kirburohi n. (rohttaim)
vesi+klaas n. keem. lahustuva klaasi vesilahus
vesi+kringel n. kok.
vesi+kude n. bot. veega täidetud rakkudest koosnev kude
vesi+kudu n.
vesi+kultuur n. taimede kasvatamine toitelahuses
vesi+kupp n. bot. (taim)
vesi+kuusk n. (veesisene taim)
vesi+kõht n. vedeliku kogunemine kõhuõõnde
vesi+käimla n.
vesi+küte n. (soojust kannab edasi vesi)
vesi+lahus ‹-lahuse› n.
vesi+laine n.
vesi+last n.
vesi+lennuk n.
vesi+lennuväli n. (asub veekogul)
vesi+leotis n.
vesi+lest n.
vesi+levi n. vee kaudu levimine
vesi+liiv ‹-liiva› n. geol.
vesi+linnus n. aj.
vesi+lobeelia n. (veetaim)
vesi+lood ‹-loodi› n.
vesi+lukk ‹-luku› n. tehn.
vesi+lõhusta/ma t. (keemilist ühendit) vee toimel lõhustama
vesi+lõhustu/ma t. keem. vee toimel lõhustuma
vesi+lääts n. bot. läätsekujuliste lehekestega ujutaim
vesi+mage o.
vesi+mardikas n.
vesi+munand n.
vesi+mutt n. zool. veekogude kallastel ja soodes elutsev väike putuktoiduline loom
vesi+märg o. läbimärg
vesi+märk n. vastu valgust nähtav kujutis näit. raha v. dokumendipaberil
vesi+münt n. bot. (taim)
vesi+neitsi n. folkl. näkineitsi
vesi+neitsik n. zool. jõgede kaldataimestiku kohal lendlev küütlevate siniste tiibadega kiil
vesi+nutt ‹-nuti› n. bot. mittesöödav või mürgine kandseen
vesi+näkk n. zool. vees arenev pisiliblikas
vesi+oblikas n. bot.
vesi+oinas n. tehn. pump, mis töötab hüdraulilise löögi jõul
vesi+paju n. bot. (kasvab jõe- ja ojakallastel ning kaldavõsastikes)
vesi+papp n. zool. külmumata jõgede ja ojade ääres tegutsev mustpruun valge rinnaga värvuline
tõmmu+vesipapp n. (lind)
vesi+paunikas n. bot. (rohttaim)
vesi+pea ‹-pea› n. med. haigus, vedeliku suurenemine koljuõõnes
vesi+peits n.
vesi+piip ‹-piibu› n.
vesi+pilt n.
vesi+pipar n. bot. (taim)
vesi+putk n. bot.
vesi+põis n. vet.
vesi+pähkel n.
vesi+pühvel n.
vesi+püks n. met. pöörlevat veesammast tekitav õhukeeris
vesi+ratas n. (vesiveskil)
vesi+ravi n.
vesiravi=la n.
vesiravi+kuur n.
vesi+riis n. (taim)
vesi+rind n. vedeliku kogunemine kopsukelme õõnde
vesi+roos n. (taim)
vesi+rott n.
vesi+salvesti n.
vesi+sammal n.
vesi+selge o.
vesi+sinine o. sinine nagu vesi (veekogus); kahvatusinine
vesi+song n. med. munandikoti v. seemneväädi vesitõbi
vesi+sulg ‹-sule› n. bot. sulgjate lehtedega veetaim
vesi+suspensioon n. keem.
vesi+tarnhein n. bot.
vesi+tigu n. zool. Läänemeres elav tornja kojaga tigu
vesi+tõbi n. med. veresoontest väljunud vedeliku kogunemine kudedesse v. kehaõõntesse
kõhu+vesitõbi n.
pea+vesitõbi n.
vesi+tõke n. looduslik v. tehisveekogu tõkkena
vesi+tõmmis n. farm.
vesi+täht n. bot. (taim)
vesi+vagu n. (põllult liigvee ärajuhtimiseks)
vesi+vaksik n. zool. (putukas)
vesi+vaksur n. zool. (putukas)
vesi+vedel ‹-vedela› o. täiesti vedel
vesi+veski n.
vesi+vildikas n. (kiri on veega eemaldatav)
vesi+viljelus n. akvakultuur, kasulike organismide kasvatus veekeskkonnas
vesi+vill ‹-villi› n. rakk, läbipaistva vedelikuga täitunud vill
vesi+voodi n.
vesi+vutt n. zool. (lind)
vesi+võimleja n.
vesi+võimle/ma t. vees võimlema
vesi+võimlemine n. (vees võimlemine)
vesi+võsu n. (püstine võsu vanematel lehtpuudel); piltl. kasutu vegeteerija; miski kasutult vohav
vesi+värav n. (sulgeb veevoolu)
vesi+värv n.
vesivärvi+maal n.
vesivärvi+tehnika n.
vesi+ämblik n.
vee+aam n.
vee+ala n.
vee+allikas n.
vee+alune1 o. \maailm\
vee+alune2 n. vee all elav mütoloogiline olend
vee+anum n.
vee+atraktsioon n.
vee+arve n.
vee+arvesti n.
vee+asukas n.
vee+auk n.
vee+aur n.
veeauru+sisaldus n.
vee+bilanss n.
vee+boiler n.
vee+eelsoojendi n.
vee+elanik n.
vee+elu n.
vee+elukas n.
vee+elustik n.
vee+energia n.
vee+erosioon n.
vee+filter n.
vee+firma n.
vee+gaas n.
vee+haldjas n. müt.
vee+haud n.
vee+hirm n.
vee+hoidla n.
vee+horisont n. geol.
vee+hulk n.
vee+häda n. vee nappusest tingitud raske olukord
vee+jalgratas n.
vee+joom ‹-joome› n.
vee+joon n.
vee+juga n.
vee+juhe n.
vee+jumal n. müt.
vee+jõud n.
vee+jõujaam n.
vee+jõumasin n.
vee+kaabel n.
vee+kadu n.
vee+kahjustus n.
vee+kahur n. (näit. meeleavalduste laialiajamiseks)
vee+kaitse ‹-kaitse› n.
veekaitse+ehitis n.
vee+kalkvel m., o. \olema; silmad\
vee+kalkvele m. \minema, tõmbuma\
vee+kanister n.
vee+kann ‹-kannu› n.
vee+kapp ‹-kapa› n.
vee+karahvin n.
vee+kardin n.
vee+karva o.
vee+kasv n. veetaim
vee+katel n.
vee+katkestus n.
vee+kauss n.
vee+keeris n.
vee+kell n. aj.
vee+keskkond n.
vee+keskus n.
vee- ja sauna+keskus n.
vee+kest n. anat.
vee+kibu n.
vee+kiht n.
vee+kile ‹-kile› n.
vee+kilpkonn n.
vee+kindel o.
veekindla=lt m.
veekindl=us n.
vee+kirme n.
vee+klaas n.
vee+klosett n.
vee+kogu ‹-kogu› n.
pinna+veekogu ‹-kogu› n.
sise+veekogu ‹-kogu› n.
suplus+veekogu ‹-kogu› n.
tehis+veekogu ‹-kogu› n.
vee+kogus ‹-koguse› n.
vee+kohin n.
vee+koletis n.
vee+konn n.
vee+kopp n.
vee+koodeks n.
vee+kopsik n.
vee+kott ‹-koti› n.
vee+kraan n.
vee+kraav n.
vee+kruus ‹-kruusi› n.
vee+kula n. suur puukulp vee tõstmiseks
vee+kulu n.
vee+kõrb ‹-kõrbe› n.
vee+käitlus n.
vee+küna n.
vee+küte n. vesiküte
vee+laam n.
vee+laev n.
vee+lagamik n.
vee+lagendik n.
vee+lahe ‹-lahkme› n.
veelahkme+ala n.
vee+lang n. vee langemine; kõrgema ja madalama veetaseme vahe
vee+laud n. sp. kiiludega laud kaatri slepis veepinnal sõitmiseks
veelauaga sõit/ma t.
veelaua+sõit n. sp.
veelaua+sõit=ja n.
vee+laviin n.
vee+lembene o. \taim\ biol.
vee+lendlane n. (nahkhiir)
vee+liiklus n.
vee+liin n.
vee+lind n.
veelinnu=stik n.
veelinnu+koer n.
vee+liumägi n.
vee+loik n.
vee+lomp n.
vee+lonks n.
vee+loom ‹-looma› n.
vee+lõhe n. bot. rohttaime lehel olev ava, mille kaudu eraldub vesi
vee+lähker n.
vee+magistraal n.
vee+mahutavus n.
vee+mahuti n.
vee+majandus n.
vee+mass n.
vee+matk n.
vee+mootor n.
vee+mootorratas n.
vee+mootorisport n. sp. veespordiala
veemotosport n. veemootorisport
vee+mull n.
vee+mõõdu+latt n.
vee+mägi n. piltl.
vee+mäng n.
vee+märk n.
vee+möll ‹-möllu› n.
vee+müha n.
vee+mühin n.
vee+müür n.
vee+nappus n.
vee+nastik n. zool.
vee+neid n.
vee+nina n. eh. (aknaraamil)
vee+nire n.
vee+nivoo n.
vee+nõu n.
veeohutus+nõue n.
vee+oja n.
vee+olud n.
vee+opossum n. zool.
vee+organism n.
vee+paak ‹-paagi› n.
vee+paarid n. murd. kaelkoogud koos nende otsas oleva kahe ämbriga
vee+padi n.
vee+pahin n.
vee+pahmak n.
vee+pahmakas n.
vee+pais n.
vee+pall n.
veepall=ur n. veepallimängija
veepalli+meeskond n.
veepalli+turniir n.
veepalli+võistlused n.
veepalli+värav n.
veepalli mängi/ma t.
veepalli+mäng n.
veepalli+mängi=ja n.
vee+pang n.
vee+park ‹-pargi› n.
vee+paun n.
vee+peegel n.
vee+pidu n.
vee+pihusti n.
vee+piir n.
vee+piisk n.
vee+pilv n.
vee+pind ‹-pinna› n.
vee+pladin n.
vee+plasku n. kõnek.
vee+plekk1 n. plekist veelaud, hrl. aknaplekk; kõnek. veeämber
vee+plekk2 n. veest tekkinud laik
vee+pott n.
vee+prits n.
vee+pritsmed n.
vee+proov n.
vee+protseduur n.
vee+pump n.
vee+putukas n.
vee+puudus n.
vee+pärl n. piltl.
vee+pööris n.
vee+püstik n.
vee+rada n.
vee+ralli n.
vee+renn n.
vee+reservuaar n.
vee+ressursid n.
vee+režiim n.
vee+riba n.
vee+rikas o.
veerikk=us n.
vee+ringe n. vee pidev ringlemine looduses
vee+rohke o.
veerohk=us n.
vee+rõhk n.
vee+rõngas n.
vee+saabas n.
veesaapa+määre n.
vee+sammas n.
vee+seen n.
vee+segisti n.
vee+sein n.
vee+seis n.
vee+siga n.
vee+silm ‹-silma› n. piltl. väike veekogu, jäävaba ala, laugas vms.
vee+sinine o. vesisinine
vee+sirts ‹-sirtsu› n.
vee+sisaldus n.
vee+sisene o. \taim\
vee+slaalom n. sp. (veesuusatamise ala)
vee+solin n.
vee+sommeljee n.
vee+soon n.
vee+sorts ‹-sortsu› n. sorts vett
vee+spanjel n.
vee+sport n.
veesport=lane n. veespordiga tegeleja
veespordi+rajatis n.
vee+sulin n.
vee+surm n.
vee+surve n.
vee+suusataja n. see, kes tegeleb veesuusatamisega
vee+suusatamine n. (sõidetakse vee peal, mootorpaadi slepis)
vee+suusk n.
vee+sõda n.
vee+sõiduk n.
vee+sõõm n.
vee+särk n. (jahutusseade)
vee+sügavus n.
vee+süliti n. (vihmaveerenn)
vee+tagavara ‹-vara› n.
vee+taim n. (kasvab vees)
veetaime=stik n. veetaimed (kõik liigid kokku)
vee+taimkond n.
vee+takistus n.
vee+tank n.
vee+tanker n.
vee+tarve n.
vee+tarvidus n.
vee+tase n. veeseis
vee+tee n.
veetei=tsi m. veeteed mööda
veetee+ühendus n.
vee+tekkeline o. \koobas\ vee toimel tekkinud
vee+temperatuur n.
vee+termomeeter n.
vee+tigu n.
vee+tihe o.
vee+tihedus n.
vee+tilk n.
vee+tire ‹-tire› n.
vee+tolm n.
vee+toober n.
vee+torn n.
veetorn+elamu n.
vee+toru n.
veetoru=stik n.
vee+tramm n.
vee+transport n.
vee+trummel n.
vee+tsistern n.
vee+tuisk n.
vee+tulv n.
vee+turbiin n.
vee+turism n.
vee+tõbi n.
vee+tõke n. miski vett tõkestav; vesitõke
vee+tõst-e+seade ‹-seadme› n. <(vee+tõst-e)+sead|e> seade vee tõstmiseks
vee+tünn n.
vee+uputus n. suur üleujutus; relig. müt. (suur müütiline veeuputus)
veeuputus+eelne o. \maailm\
veeuputus+aegne o. veeuputuse ajast pärit; väga vana
vee+vaat n.
vee+vaba o.
vee+vaegus n.
vee+vaene o.
vee+vagu n. (kuhu koguneb laeva sattunud vesi)
vee+vahetus n.
vee+vaim n. folkl.
vee+vajadus n.
vee+vall n. (laine kohta)
vee+vann n.
vee+varu n.
vee+voog n.
vee+vulin n.
vee+võimlemine n. (vees võimlemine)
vee+võrk n.
vee+väli n.
vee+väljasurve n.
vee+värk n. veevarustusehitiste ja -seadmete kogum
filter+veevärk n.
kommunaal+veevärk n.
olme+veevärk n.
tootmis+veevärk n.
tuletõrje+veevärk n.
ühis+veevärk n.
veevärgi+vesi n.
vee+õitseng n.
vee+õnnetus n.
vee+älevil o. \silmad\
vee+älevile m. \minema\
vee+ämber n.
vete+asukas n.
vete+elanik n.
vete+ema n. folkl.
vete+haldjas n.
vete+mäng n.
vete+möll ‹-möllu› n.
vete+tulv n.
vete+vaim n. folkl.
vete+vald n.
vete+vana n. folkl.
vete+voog n.
vete+vulin n.
vete+võrk n.
vete+väli n.
vetel+matkamine n.
vetel+pääste n. (tegevusala); vastav teenistus
vetelpääst=ja n. (tegeleb vetelpäästega)
vetelpääst=mine n. vetelpääste
vetelpääste+jaam n.
vetelpääste+koer n.
vetelpääste+punkt n.
vetelpääste+teenistus n.
vetelpääste+õppelaev n.
vetelpääste+õppus n.
vetelpääste+ühing n.
vetel+vedu n.
keeva+vee+leib n. <(keeva+vee)+leib> (keeva veega tehtud)
kuuma+vee+allikas n. <(kuuma+vee)+allikas>
kuuma+vee+katel n. <(kuuma+vee)+katel>
kuuma+vee+kott ‹-koti› n. <(kuuma+vee)+kott>
kuuma+vee+kraan n. <(kuuma+vee)+kraan>
kuuma+vee+paak ‹-paagi› n. <(kuuma+vee)+paak>
kuuma+vee+pudel n. <(kuuma+vee)+pudel>
kuuma+vee+toru n. <(kuuma+vee)+toru>
külma+vee+bassein n. <(külma+vee)+bassein> (külma veega)
külma+vee+kraan n. <(külma+vee)+kraan> (kust tuleb külma vett)
külma+vee+toru n. <(külma+vee)+toru>
musta+vee+toru n. <(musta+vee)+toru>
mustaveetoru=stik n.
puhta+vee+paak ‹-paagi› n. <(puhta+vee)+paak>
puhta+vee+toru n. <(puhta+vee)+toru>
puhtaveetoru=stik n.
puhta+vee+ämber n. <(puhta+vee)+ämber>
sooja+vee+allikas n. <(sooja+vee)+allikas>
sooja+vee+boiler n.
sooja+vee+katel n. <(sooja+vee)+katel>
sooja+vee+kraan n. <(sooja+vee)+kraan>
sooja+vee+paak ‹-paagi› n. <(sooja+vee)+paak>
sooja+vee+püstik n. <(sooja+vee)+püstik>
sooja+vee+toru n. <(sooja+vee)+toru>
jaheda+vee=line o. jaheda veega
madala+vee=line o. \järv\ madala veega
mage+vee=line, mageda+vee=line o. \järv\ mageda veega
puhta+vee=line o. \jõgi\ puhta veega
selge+vee=line o. selge veega
sügava+vee=line o. \laht\ sügava veega
süsi+vesi=k n. (koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust)
süsivesikute+rikas o.
sooja+vee+boiler n.
vee+eralda=ja n. ⇐ vett eralda/ma
vee+erald=i ‹-eraldi› n. ⇐ vett eralda/ma tehn.
vee+erald=us n. ⇐ vett eralda/ma
vee+haar=e ‹-haarde› n. ⇐ vett haara/ma tehn. rajatis vee võtmiseks
veehaarde+ehitis n.
vee+ima-v=us n. ⇐ vett ima/ma
vee+kand=ja n. ⇐ vett kand/ma see, kes vett kannab (endisajal ka ametina)
vee+kart=lik o. ⇐ vett kart/ma vett kartev; vett mitte taluv
vee+kart=us n. ⇐ vett kart/ma
vee+kasuta=ja n. ⇐ vett kasuta/ma
vee+kasut=us n. ⇐ vett kasuta/ma
vee+kogu=ja n. ⇐ vett kogu/ma
vee+kogu=mine n. ⇐ vett kogu/ma
vee+kogu=r n. ⇐ vett kogu/ma kaeveõõs, mis kogub pinna- ja põhjavett
vee+kõrvald=us n. ⇐ vett kõrvalda/ma mäend.
vee+las=e ‹-laskme› n. ⇐ vett lask/ma rajatis vee paisust läbijuhtimiseks
vee+lask=mine n. ⇐ vett lask/ma
vee+mõõt=ja n. ⇐ vett mõõt/ma see, mis mõõdab vett
vee+mõõt=ur n. ⇐ vett mõõt/ma
vee+peal=ne o. \osa\
vee+pehmenda=ja n. ⇐ vett pehmenda/ma
vee+pehmenda=mine n. ⇐ vett pehmenda/ma
vee+pehmend=i n. ⇐ vett pehmenda/ma
vee+pehmend=us n. ⇐ vett pehmenda/ma
vee+pelg=us n. ⇐ vett pelga/ma
vee+puhasta=ja n. ⇐ vett puhasta/ma (seade)
vee+puhast=us n. ⇐ vett puhasta/ma
veepuhastus+jaam n.
veepuhastus+seadmed ‹-seadme› n. tehn.
vee+põhi=ne o. vee põhjal valmistatud
vee+reosta=ja n. ⇐ vett reosta/ma
vee+reosta=mine n. ⇐ vett reosta/ma
vee+reost=us n. ⇐ vett reosta/ma
vee+ringl=us n. ⇐ vesi ringle/b
vee+soojenda=ja n. ⇐ vett soojenda/ma boiler
vee+soojend=i n. ⇐ vett soojenda/ma boiler
vee+soojend=us n. ⇐ vett soojenda/ma vee soojendamine
vee+talla=ja n. see, kes tallab vees; (lind)
vee+tarbi=ja n. ⇐ vett tarbi/ma
vee+tarbi=mine n. ⇐ vett tarbi/ma
veetarbimis+norm n.
vee+tarvita=ja n. ⇐ vett tarvita/ma
vee+tarvit=us n. ⇐ vett tarvita/ma
vee+tekk-e=line o. \koobas\ vee toimel tekkinud
vee+tõus n. ⇐ vesi tõuse/b
vee+varust=us n. ⇐ veega varusta/ma
ring+veevarustus n.
veevarustus+allikas n.
veevarustus+süsteem n.
vee+veda=ja n. ⇐ vett veda/ma see, kes veab vett
vee+ved=u n. ⇐ vett veda/ma
vee+virvend=us n. ⇐ vesi virvenda/b
vee+viska=mine n. ⇐ vett viska/ma kõnek. kusemine
vee+vool ‹-voolu› n. ⇐ vesi voola/b vee liikumine ühes suunas (eriti jões vms.)
vee+võt=ja n. ⇐ vett võt/ma
vee+võt=mine n. ⇐ vett võt/ma
vee+võtt n. ⇐ vett võt/ma
veevõtu+koht n.
\tuletõrje\ veevõtu+kraan n.
veevõtu+servituut n. jur.
vee+õitse=mine n. ⇐ vesi õitse/b
vee+äär=ne o. \taimestik\ vee ääres asuv v. olev
vett+läbi+laskev o. ⇐ vett läbi lask/ma \materjal\
vee+läbi+lask=v-us n.
vette+hüp=e n. ⇐ vette hüppa/ma (spordiala)
vettehüppe+võistlus n.
vette+hüppa=ja n. ⇐ vette hüppa/ma
\laeva\ vette+lask=mine n. ⇐ vette lask/ma
vette+viska=mine n. ⇐ vette viska/ma ka kõnek.
kuuma+vee+varust=us n. ⇐ kuuma veega varusta/ma
sooja+vee+varust=us n. ⇐ sooja veega varusta/ma
vett pida/ma t. vett mitte läbi laskma; kindel olema
vee+pida=mine n.
vett+pidav o. \materjal, leping\ veekindel; piltl. kindel
vee+pida=v-us n.
vett sega/ma t. piltl. jutuga keerutama, hämama
vee+sega=ja n.
vee+sega=mine n.
õis n.
õis=ik n. bot. õistaimede õiekogum
kobar+õisik n.
korv+õisik n.
liht+õisik n.
liit+õisik n.
sarik+õisik n.
võnk+õisik n.
õisik+köögivili n.
õisiku+raag n. õisiku vars
õisiku+telg n.
õisiku+varb n. pikk lehtedeta vars
õisiku+vars n.
õile n. luul. õis
õilmi=tse/ma t. õitsema
õilmitse=mine n.
pärna+õilmed n. luul.
õilme+kuu n. õiekuu
õilme+leht n. luul. õieleht
õie=kas o. \sort\ õierikas
õie=ke(ne)
õie=line o. \muster\ õitega, õismotiivi(de)ga kaunistatud
õide m. \minema, puhkema\
õid=u/ma t. õide minema
õidu=mine n.
ennak+õidu/ma t. enneaegselt õieraage moodustama
ennakõidu=mine n.
õi=ts/ma t. murd. õitsema
õi=tse/ma t.
õitse=ta/ma t. õitsema ajama
õitseta=mine n.
õitse n. õis v. õiekobar
õitsme+leht n. õieleht
õitsele m. \lööma, puhkema\ õitsema
õitse=mine n.
vee+õitsemine n.
õitsemis+aeg n. õitseaeg
õitsemis+eelne o. \aeg\
õitse=ng n. õitsemine; õitse(mis)aeg; hiilgeaeg, kõrgtasemel olek
täis+õitseng n.
vee+õitseng n. vee õitsemine
õitsengu+aastad n.
õitsengu+aeg n.
õitsengu+periood n.
õitse+aeg n. õitsemisaeg
õitse+iga ‹-ea› n.
emas+õis n. bot. (milles on ainult emakas)
herne+õis n.
huul+õis n. bot. (meenutab huult)
huulõie=line o. \taim\ huulõitega
huulõielised n. (taimede sugukond)
isas+õis n. bot. (milles on ainult tolmukad)
kalla+õis n.
kanarbiku+õis n.
kastani+õis n.
keel+õis n.
keelõie=line o. \taim\ bot. keelõisi omav
keelõielised n. bot. (taimede alamsugukond)
kelluk+õis n. kellukjas õis
korv+õis n. bot.
korvõie=line o. \taim\
korvõielised n. bot. (taimede sugukond)
kummeli+õis n.
kärbes+õis n. bot. putukat meenutava õiega rohttaim
leedri+õis n.
leedriõie+siirup n.
liblik+õis n.
liblikõie=line o. \taim\ liblikõitega
liblikõielised n. (taimede sugukond)
liht+õis n. bot. (üks rida kroonlehti)
lihtõie=line o. \tulp\ (lihtõitega)
lina+õis n.
magnoolia+õis n.
mooni+õis n.
nartsissi+õis n.
oa+õis n.
orhidee+õis n.
paber+õis n.
pihlaka+õis n.
piibelehe+õis n.
pojengi+õis n.
putk+õis n. bot. (kroonlehed on pikalt kokku kasvanud)
putkõie=line o. \taim\
putuk+õis n. bot. (putukaid meenutav)
pärna+õis n.
pärnaõie+mesi n.
pärnaõie+tee n.
roosi+õis n.
sireli+õis n.
sõnajala+õis n. folkl.
toominga+õis n.
täidis+õis n. bot. aiand. (tavalisest rohkemate kroonlehtedega)
täidisõie=line o. \nartsiss\
väävli+õis n. keem. (taimekaitsevahend)
õunapuu+õis n.
õis+loom ‹-looma› n. zool. korall; (meenutab lille)
õis+luht n. bot. (rohttaim)
rand+õisluht n.
soo+õisluht n.
õis+motiiv n.
õis+muster n.
õis+ornament n.
õis+taim n.
õis+uba n. bot.
õis+vesi n. murd. haava- v. villieritis
õie+aeg n. õitsemise aeg
õie+diagramm n. õite asetuse skeem
õie+ehtes o. \aed\ õitega ehitud
õie+helbed n.
õie+ilu n. õite ilu
õie+karikas n. bot. karikakujuline õis
õie+kate n. bot. (koosneb tupplehtedest ja kroonlehtedest)
õiekatte+leht n. bot. tuppleht, kroonleht
katteleht n. õiekatteleht
õie+kellukas n. kellukesekujuline õis, õiekelluke
õie+kobar n.
õie+kroon n.
õie+kujuline o. \kaunistus\ õie kujuga
õie+kuu n. mai
õie+kärblased n. zool.
õie+küünal n. piltl.
õie+liblikas n. õiekellukas
õie+lumi n. piltl.
õie+mahl n.
õie+mesi n.
õie+naksur n. (mardikas)
õie+nupp n.
õie+nutt ‹-nuti› n.
õie+puhmas n.
õie+pung n.
õie+põhi n.
õie+pööris n.
õie+raag n.
õie+rikas, õite+rikas o.
õie+rohke, õite+rohke o.
õie+sarikas n.
õie+tari n. õiekobar
õie+tee n.
õie+tolm n.
õietolmu+allergia n. (õietolmu põhjustatud)
õietolmu+analüüs n.
õietolmu+taim n.
õietolmu+tera n.
õie+tupp n.
õie+tups n.
õie+tõlvik n.
õie+vaht, õite+vaht ‹-vahu› n. piltl.
kirju+õie=line o. kirjude õitega
kollase+õie=line o. \taim\ kollaste õitega
longus+õie=line o. \sirel\ longus õitega
mitme+õie=line o. \tulp\ mitme õiega
punase+õie=line o. \pojeng\ punaste õitega
rist+õie=line o. \taim\ (õiel on neli risti asetsevat kroonlehte)
ristõielised n. (õistaimede sugukond)
rohke+õie=line o. \roos\ rohkete õitega
roos+õie=lised n. (õistaimede sugukond)
roosa+õie=line o. roosade õitega
sinise+õie=line o. \nõges\ siniste õitega
suure+õie=line o. \kellukas\ suure õiega
valge+õie=line o. valgete õitega
õie+lõika=ja n. ⇐ õisi lõika/ma zool. see, kes õisi läbi lõikab; kahjurmardikas
õmble/ma t.
õmble=ja n. (kutsenimetus)
kleidi+õmbleja n. kleitide õmbleja
kodu+õmbleja n. (töötab kodus)
õmble=mine n.
hulgi+õmblemine n.
individuaal+õmblemine n.
mass+õmblemine n.
õmbl=us1 n. tkst. (ühendab erinevaid riidekihte); med. kirurgiline haavaühendus; anat. luid ühendav sidekude; tehn. liitekoht
ahel+õmblus n.
dekoratiiv+õmblus n.
ehis+õmblus n.
haava+õmblus n.
ilu+õmblus n.
joote+õmblus n.
kantimis+õmblus n.
kapp+õmblus n.
katte+õmblus n.
kaunistus+õmblus n.
keevis+õmblus n. keevitamisega saadud õmblus
käise+õmblus n.
käsitsi+õmblus n. (käsitsi tehtud)
külje+õmblus n.
liht+õmblus n.
läbilõike+õmblus n.
mao+õmblus n.
neet+õmblus n.
niit+õmblus n.
nool+õmblus n. (koljul)
nööpaugu+õmblus n.
otsmiku+õmblus n.
palistus+õmblus n. (palistamisel kasutatav)
paspuaal+õmblus n.
pealistus+õmblus n. (palistamisel:) ääreõmblus
peit+õmblus n.
pesu+õmblus n. (kasutatakse pesude korral)
piki+õmblus n.
põkk+õmblus n.
pärg+õmblus n. (ühendab kolju otsmiku- ja kiiruluud)
pöörd+õmblus n.
püksi+õmblus n.
saag+õmblus n. (külgnevad luupinnad on ebatasased)
sala+õmblus n.
selja+õmblus n.
siksak+õmblus n.
suka+õmblus n.
sääre+õmblus n.
tepp+õmblus, teppimis+õmblus n.
tikke+õmblus n.
topelt+õmblus n.
traat+õmblus n.
tugev+õmblus n.
vale+õmblus n.
varruka+õmblus n.
volt+õmblus n. (kaunistava voldiga)
õla+õmblus n.
ääre+õmblus n.
ühendus+õmblus n.
üle+ääre+õmblus n.
õmblus+armid n. med.
õmblus+varu n.
õmbl=us2 n. (tegevusvaldkond; eriala)
individuaal+õmblus n.
mass+õmblus n.
õmblus+arm ‹-armi› n. med.
õmblus+ateljee n.
õmblus+ettevõte n.
õmblus+firma n.
õmblus+kool ‹-kooli› n.
õmblus+kunst n.
õmblus+käitis n.
õmblus+mamsel, õmblus+mampsel n. vnm.
õmblus+ring n.
õmblus+salong n.
õmblus+seotis n.
õmblus+töökoda n.
õmblus+vabrik n.
õmbl-us+masin n. (millega õmmeldakse)
ateljee+õmblusmasin n.
elektri+õmblusmasin n.
jalatsi+õmblusmasin n.
jalg+õmblusmasin n.
kabinet+õmblusmasin n.
karusnaha+õmblusmasin n.
kodu+õmblusmasin n.
käsi+õmblusmasin n.
overlok+õmblusmasin n.
tööstus+õmblusmasin n.
õmblusmasina+nõel n.
õmblusmasina+õli n.
õmbl-us+naaskel n.
õmbl-us+niit ‹-niidi› n.
õmbl-us+nõel n.
õmbl-us+piste n.
õmbl-us+raam ‹-raami› n.
õmbl-us+siid n. (millega õmmeldakse)
õmbl-us+tarbed n.
õmbl-us+teenindus n.
õmbl-us+toode n.
õmbl-us+tsehh n.
õmbl-us+töö n.
õmbl-us+vatt n.
õmbl-us+viga n.
masin+õmbleja n. ⇐ masinaga õmbleja
masin+õmblemine n. ⇐ masinaga õmblemine
masin+õmblus n. masinõmblemine
ette õmble/ma t.
\nööbi\ ette+õmble=mine n.
kinni õmble/ma t.
kinni+õmble=mine n.
kokku õmble/ma t. \tekki, haava\
kokku+õmble=mine n.
läbi õmble/ma t. (tugevdamiseks)
läbi+õmble=mine n.
läbi+õmmeldud o. \vooder vm.\
pesu õmble/ma t.
pesu+õmble=ja n.
pesu+õmble=mine n.
välja õmble/ma t. tikkima
välja+õmble=ja n.
välja+õmble=mine n.
välja+õmbl=us n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|