[SP] "Eesti keele sõnapered"

Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

arm2 ‹armi› n. haava jälg, vt ka arm1

  • TULETISED

    armi=line o. armidega, arme täis

    armi=sta/ma t. arme tekitama

    armista=mine n.

    armi=stu/ma t. armiks muutuma, armkoega kattuma

    armistu=mine n.


  • LIITSÕNAD

    haava+arm ‹-armi› n.

    kuuli+arm ‹-armi› n.

    lehe+arm ‹-armi› n. bot. varisenud leherootsu kinnituskohale jäänud armjas moodustis

    mõõga+arm ‹-armi› n.

    operatsiooni+arm ‹-armi› n.

    põletus+arm ‹-armi› n.

    riivlus+arm ‹-armi› n.

    rõuge+arm ‹-armi› n.

    rõugearmi=line o. \nägu\

    venitus+arm ‹armi› n.

    õmblus+armid n. med.



  • arm+kude n. med.

  • haav n. naha v. limaskesta ja nende aluste kudede mehaaniline vigastus; piltl. tugeva hingelise vapustuse, raske elamuse, kahjustuse vm. jälg

  • TULETISED

    haava=nd n. med. haavataoline rike nahal v. limaskestal (haiguse tagajärjel)

    haavandi=line o. \põletik\

    haavand=u/ma t. med. haavandit saama v. haavandiks muutuma

    haavandu=mine n.

    kaksteistsõrmiku+haavand n. med.

    lamatis+haavand n. med.

    mao+haavand n. med.

    maohaavand+tõbi n. med.

    sääre+haavand n. med.

    haavand+tõbi n. med. maohaavandi ja kaksteistsõrmikuhaavandi koondnimetus

    haava/ma t. kellelegi haava tekitama; solvama; valusalt puudutama v. riivama

    haav=u/ma t. solvuma

    haavu=mine n.

    haavu=mus n. solvunud olek

    haavu=nu n. see, kes on solvunud

    haav=us n. solvang

    haavama=tu o. \deemon\ mittehaavatav

    haava=mine n.

    haava=tu n. haavatud isik

    au haava/ma t.

    au+haava=ja n.

    au+haava=mine n.


  • LIITSÕNAD

    armu+haavad n.

    hammustus+haav n.

    hinge+haavad n.

    killu+haav n.

    kuuli+haav n.

    kõhu+haav n.

    käe+haav n.

    külje+haav n.

    laske+haav, laskmis+haav n.

    liha+haav n.

    luu+haav n.

    lõike+haav n.

    läbi+haav n. (läbiulatuv)

    lömastus+haav n.

    mao+haavad n. kõnek.

    muljumis+haav n. (muljumise tagajärjel tekkinud)

    naha+haav n.

    noa+haav n.

    noole+haav n.

    operatsiooni+haav n.

    pea+haav n.

    piste+haav n.

    puremis+haav n.

    pussi+haav n.

    põletus+haav n.

    rebi+haav, rebimis+haav n.

    riivlus+haav n. vet. (korduvast riivamisest tekkinud)

    rinna+haav n.

    surma+haav n.

    sõja+haavad n.

    soovitus+haav n.

    torke+haav n.

    tule+haav n.

    udara+haav n. vet.

    umb+haav n. mitteläbiv haav

    õla+haav n.



  • haava+arm ‹-armi› n.

    haava+arst n. kirurg

    haava+haige n. kirurgiline haige

    haava+haigused n. kirurgilised haigused

    haava+infektsioon n. haavanakkus

    haava+kliinik n.

    haava+koor n.

    haava+kork n.

    haava+kriim

    haava+kude n.

    haava+mädanik n.

    haava+nakkus n.

    haava+palavik n.

    haava+plaaster n.

    haava+ravi n.

    haava+ravim n.

    haava+salv ‹-salvi› n.

    haava+side ‹-sideme› n.

    haava+sond ‹-sondi› n.

    haava+tampoon n.

    haava+topp n. haavatampoon

    haava+vatt n.

    haava+õmblus n.

  • kokku m., koos1 m., k., vt ka koos2, koost1 m.

  • TULETISED

    koomal m. \hoidma\ tihedamalt koos

    koomale m. \tõmbama\ enam kokku

    koos=lus n. koosesinemine; koos esinevad esemed v. nähtused

    elu+kooslus n. ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogu

    inim+kooslus n.

    looma+kooslus n. zool. teatud piirkonnas v. keskkonnatingimustes elutsevate loomade kogum

    maitse+kooslus n.

    mikroobi+kooslus n. med.

    taime+kooslus n. koos kasvavate taimede kooslus

    tekis+kooslus n. biol. inimmõjul põliskooslusest tekkinud taimekooslus

    tulu+kooslus n. biol. kahe teineteisega kohanenud eri liiki organismi kestev mõlemale poolele tulus kooselu; psühh. kahe isiku mõlemat rahuldav kooselu

    koos=kond n. sotsiaalne kooslus

    koo=nda/ma t. ühte kohta kokku koguma; töölt vabastama

    koond=u/ma t. ühte kohta kokku kogunema, liituma; keskenduma

    koond=is1 n. ühiseks eesmärgiks koondunud isikute rühmitus; kokkukogunenud loomade suur rühm

    hoki+koondis n. sp.

    hokikoondis=lane n.

    jalgpalli+koondis n. sp.

    jalgpallikoondis=lane n.

    jäähoki+koondis n.

    korvpalli+koondis n.

    korvpallikoondis=lane n.

    käsipalli+koondis n. sp.

    käsipallikoondis=lane n.

    vuti+koondis n. sp.

    vutikoondis=lane n.

    koondu=mine n.

    koondu=mus n. koondunud olek, monoliitsus

    koond=us n. organisatsiooni liikmete kogunemine

    pioneeri+koondus n. nõuk.

    rühma+koondus n.

    skaudi+koondus n.

    koondu=vus n.

    koon=e n. koondumine, kokkutõmbumine

    koonde=line o. \puutüvi\

    koondelis=us n. (puidurike)

    südame+koone n. füsiol. südamelihase kokkutõmme

    koonda=mine n.

    koondamis+käskkiri ‹-kirja› n.

    koondamis+tasu n.

    koondamis+teade n.

    koond=is2 n. (omaette üksustest kokku koondatud); koondvõistkond

    koondis=lane n. koondise liige

    agraarindustriaal+koondis n.

    agrotööstus+koondis n.

    hoki+koondis n.

    jalgpalli+koondis n.

    jäähoki+koondis n.

    korvpalli+koondis n.

    lauatennise+koondis n.

    maadlus+koondis n.

    male+koondis n.

    noorte+koondis n. sp.

    olümpia+koondis n.

    poksi+koondis n.

    rahvus+koondis n.

    spartakiaadi+koondis n.

    suusa+koondis n.

    tennise+koondis n.

    tootmis+koondis n. maj.

    ujumis+koondis n.

    võimlemis+koondis n.

    võrkpalli+koondis n.

    väe+koondis n. suurem väeüksus, kuhu kuuluvad mitme väeliigi väeosad ning varustus- ja teenindusüksused

    koond+andmed n. koondatud andmed

    koond+aruanne ‹-ande› n.

    koond+arvestus n.

    koond+eelarve n. firma kõigi tulevikuplaanide ja eesmärkide summa

    koond+erakond n. pol.

    koonderakond=lane n. koonderakonna liige

    koond+kartoteek n.

    koond+kirje n. bibl.

    koond+kuju n.

    koond+lause n. keelet.

    koond+meeskond n. sp.

    koond+naiskond n. sp.

    koond+nomenklatuur n.

    koond+pilt n.

    koond+plaan n.

    koond+planeerimine n.

    koond+portree n.

    koond+rivi n. sõj.

    koond+tabel n.

    koond+tuli n. sõj.

    koond+uuring n.

    koond+võistkond n. sp. koondis

    koond+võlg n.

    koondus+koht n.

    koondus+laager n. ebainimliku režiimiga sunnitöö- v. hävituslaager, kontsentratsioonilaager

    koondus+punkt n.

    koos=ne/ma t.

    koosne=mine n.

    koos=tis n. kogum, millest miski koosneb

    standard+koostis n.

    koostis+aine n.

    koostis+osa n.

    koos=ta/ma t. kokku seadma; tervikuks liitma

    koost2 ‹koostu› n. aparaatide vms. üksikosade ühendus

    koosta=ja n.

    koosta=mine n.

    koost=e n. koostamine

    kooste+joonis n. tehn.

    kooste+konveier n.

    kooste+lukksepp n.

    kooste+tisler n.

    rongi+koosta=ja n. ⇐ rongi koosta/ma

    sõnaraamatu+koosta=ja n. ⇐ sõnaraamatut koosta/ma

    koos=tu/ma t. moodustuma

    koostu=mine n.

    koo=ta/ma t. med. kokku tõmbama

    koot=u/ma t. kokku tõmbuma

    kootu=mine n.


  • LIITSÕNAD

    ühes+koos m.

    ühte+kokku m.



  • koos+eksisteerimine n.

    koos+elu n. biol. eri liikidest organismide elu koos

    koos+kõla n.

    kooskõla=line o.

    kooskõla=sta/ma t. kooskõlla viima, koordineerima

    kooskõlasta=ja n.

    kooskõlasta=mine n.

    kooskõlastamat=us n. kooskõlastamata olek

    kooskõlastat=us n. <kooskõlastat(ud)=us>

    kooskõlast=us n.

    kooskõlastus+allkiri ‹-kirja› n.

    kooskõlastus+märge ‹-märke› n.

    kooskõla=stu/ma t. kooskõlla minema; kooskõlas olema

    kooskõlastu=mine n.

    kobar+kooskõla n. muus.

    koos+meel n.

    koos+mõju n.

    koos+olek n.

    väli+koosolek n.

    koos+tegevus n.

    koos+toime n.

    koostoime+lihased n.

    koos+töö n.

    kaitse+koostöö n.

    kultuuri+koostöö n.

    majandus+koostöö n.

    koostöö+kokkulepe n.

    koostöö+leping n.

    koostöö+meelne o. \kollektiiv\

    koostöö+nõukogu n.

    koostöö+partner n.

    koostöö+protokoll n.

    koostöö+tahe n.

    koostöö+vaim n.

    koostöö+valmidus n.

    koostöö+võimalus n.

    koostöö+võime n.

    koostöövõime=line o.

    koostöövõimelis=us n.


  • ÜHENDID

    kokku aja/ma t. \raha, rahvast\

    kokku+aja=ja n.

    kokku+aja=mine n.

    kokku arva/ma t. vnm. liitma

    kokku+arva=mine n.

    kokku ela/ma t. kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema

    kokku+ela=mine n.

    kokku harjuta/ma t.

    \laulu\ kokku+harjuta=mine n.

    kokku hoid/ma1 t. säästma

    kokku+hoid1 n. säästmine; sääst

    kokkuhoiu+koht n.

    kokkuhoiu+poliitika n.

    kokkuhoiu+programm n.

    kokkuhoiu+režiim n.

    kokku+hoid=ja n. (kes säästab)

    kokku+hoid=lik o. \mees\ säästlik

    kokkuhoidlikk=us n.

    kokkuhoidliku=lt m. \elama\

    kokku+hoid=mine1 n. säästmine

    kokku hoid/ma2 t. ühte hoidma; üksmeeles olema

    kokku+hoid2 n. ühtehoid

    kokku+hoid=mine2 n. ühtehoidmine

    kokku jooks/ma t.

    kokku+jooks n.

    kokku+jooks=mine n.

    kokku kasva/ma t. lähedaseks saama

    kokku+kasva=mine n.

    kokku keera/ma t. piltl. segast v. halba põhjustama

    kokku+keera=ja n.

    kokku+keera=mine n.

    kokku kirjuta/ma t. (ühes sõnas); (eri allikate alusel)

    kokku+kirjuta=mine n.

    kokku+kirjut=us n.

    kokku kleepi/ma t.

    kokku+kleepi=mine n.

    kokku kleepu/ma t.

    kokku+kleepu=mine n.

    kokku klopsi/ma t. kiiruga midagi ehitama; kiiruga mingit koondist moodustama

    kokku+klopsi=mine n.

    kokku kobi/ma t. kõnek. kokku tulema, kogunema

    kokku korja/ma t. ühte paika, tervikuks korjama; säästes kokku koguma

    \jäätmete\ kokku+korja=ja n.

    kokku+korja=mine n.

    kokku kuhja/ma t. tihedalt ühte paika koondama; varandust kokku ajama

    kokku+kuhja=ja n.

    kokku+kuhja=mine n.

    kokku kuiva/ma t. kuivetuma, kõhetuma; piltl. kahanema

    kokku+kuiva=mine n.

    kokku kukku/ma t.

    \silla, panga\ kokku+kukku=mine n.

    \koosolekut\ kokku kutsu/ma t.

    kokku+kutsu=ja n.

    kokku+kutsu=mine n.

    kokku kuulu/ma t. omavahel tihedalt seotud olema

    kokku+kuulu=mine n.

    kokku+kuulu-v=us n.

    kokku kõla/ma t. kokku puutudes heli tekitama; kokku sobima

    kokku+kõla n. vnm. kooskõla

    kokku+kõla=mine n.

    kokku kühvelda/ma t. \liiva, varandust\ (hunnikusse); midagi suurel määral kokku koguma

    kokku+kühvelda=ja n.

    kokku+kühvelda=mine n.

    kokku künd/ma t.

    kokku+künd n. (keskele jääb kaks eri küljelt kokkuküntud vagu)

    kokku lange/ma t.

    \mitme asja\ kokku+lange=mine n.

    kokku lappi/ma t.

    kokku+lappi=ja n.

    kokku+lappi=mine n.

    kokku leppi/ma t. suulist lepingut sõlmima

    kokku+lep=e n.

    kokkulep=lane n. kokkuleppe pooldaja

    kokkulep=lus n. kokkuleppepoliitika

    kokkuleppe=line o. \muutus\

    aumehe+kokkulepe n.

    era+kokkulepe n.

    kartelli+kokkulepe n.

    kaubandus+kokkulepe n.

    koostöö+kokkulepe n.

    piiri+kokkulepe n.

    rahu+kokkulepe n.

    vaherahu+kokkulepe n.

    kokkuleppe+hind n.

    kokkuleppe+poliitika n.

    kokku+lep=lik o. \lahendus\

    \sõnu, hääli\ kokku luge/ma t.

    kokku+luge=ja n.

    kokku+luge=mine n.

    kokku löö/ma t.

    kokku+löö=ja n.

    kokku+löö=mine n.

    kokku mine/ma t. (ühte paika); kokku sobima; kokku tõmbuma; tülli minema

    kokku+mine=k n. lööming; kokkutõmbumine

    kokku monteeri/ma t.

    kokku+monteeri=ja n.

    kokku+monteeri=mine n.

    kokku mängi/ma t. (omavahel kooskõlastatult); (teiste petmiseks)

    kokku+mäng n.

    kokku+mängi=jad n.

    kokku+mängi=mine n.

    kokku ost/ma t.

    kokku+ost ‹-ostu› n.

    kokkuostu+hind n.

    kokkuostu+punkt n.

    kokku+ost=ja n.

    kokku+ost=mine n.

    \lauda, mööblit, teksti\ kokku pane/ma t.

    kokku+pandav o. \laud\

    kokku+pane=k n.

    kokku+pane=mine n.

    kokku+pani=ja n.

    kokku puutu/ma t.

    kokku+puud=e n.

    kokkupuute+koht n.

    kokkupuute+pind ‹-pinna› n.

    kokkupuute+punkt n.

    kokku+puutu=mine n.

    kokku põrka/ma t.

    kokku+põrg=e n.

    ahel+kokkupõrge n.

    laup+kokkupõrge n. (sõidukitel)

    relva+kokkupõrge n.

    kokku+põrka=mine n.

    kokku riisu/ma t.

    kokku+riisu=ja n.

    kokku+riisu=mine n.

    kokku röövi/ma t.

    kokku+röövi=ja n.

    kokku+röövi=mine n.

    kokku saa/ma t.

    kokku+saa=mine n.

    kokku sattu/ma t. juhuslikult kohtuma; ühte langema

    \juhuste\ kokku+sattu=mine n.

    kokku+sattu=mus n.

    kokku sead/ma t.

    kokku+sead=ja n.

    kokku+sead=mine n.

    kokku sidu/ma t.

    kokku+sidu=ja n.

    kokku+sidu=mine n.

    kokku sobi/ma t.

    kokku+sobima=tu o.

    kokkusobimat=us n.

    kokku+sobi=mine n.

    kokku+sobiv o.

    kokku+sobiv=us n.

    kokku sula/ma t.

    kokku+sula=mine n.

    kokku sulata/ma t.

    kokku+sulata=ja n.

    kokku+sulata=mine n.

    kokku tassi/ma t. (ühte paika)

    kokku+tassi=ja n.

    kokku+tassi=mine n.

    kokku tule/ma t.

    kokku+tule=k n.

    klassi+kokkutulek n.

    kooli+kokkutulek n.

    kursuse+kokkutulek n.

    \parlamendi\ kokku+tule=mine n.

    \otsi\ kokku tõmba/ma t.

    kokku+tõmba=ja n.

    kokku+tõmba=mine n.

    kokku+tõmm=e n.

    kokku tõmbu/ma t.

    kokku+tõmbu=mine n.

    kokku vaju/ma t.

    kokku+vaju=mine n.

    kokku veda/ma t.

    kokku+veda=ja n.

    kokku+veda=mine n.

    kokku+ved=u n.

    kokkuveo+tee n.

    kokkuveo+traktor n.

    kokku veeri/ma t. \sõnu\

    kokku+veeri=mine n.

    kokku voola/ma t.

    kokku+vool ‹-voolu› n. kokkuvoolamine

    kokku+voola=mine n.

    kokku võt/ma t.

    kokku+võt=e n.

    aasta+kokkuvõte n.

    lõpp+kokkuvõte n.

    lühi+kokkuvõte n.

    päeva+kokkuvõte n.

    sisu+kokkuvõte n.

    süüdistus+kokkuvõte n.

    töö+kokkuvõte n.

    üld+kokkuvõte n.

    kokku+võt=lik o. \kirjeldus\ kokkuvõttev

    kokkuvõtliku=lt m.

    kokku+võt=mine n.

    kokku+võetu=lt m.

    kokku õmble/ma t. \tekki, haava\

    kokku+õmble=mine n.

    koos ela/ma t.

    koos+ela=mine n.

    koos+el=u n.

    kooselu+leping n.

    kooselu+paar n.

    kooselu+seadus n.

    koos istu/ma t.

    koos+istu=jad n.

    koos+istu=mine n. oleng

    koos käi/ma t.

    koos+käi=jad n.

    koos+käi=mine n.

    koos mängi/ma t.

    koos+mäng n.

    koos+mängi=jad n.

    koos+mängi=mine n.

    koos ole/ma t.

    koos+ole=k n.

    aasta+koosolek n.

    aruande+koosolek n.

    arutlus+koosolek n.

    asutamis+koosolek n.

    ettekande+koosolek n.

    kihutus+koosolek n.

    komsomoli+koosolek n.

    kõne+koosolek n.

    rahva+koosolek n.

    talurahva+koosolek n.

    töö+koosolek n.

    vaidlus+koosolek n.

    valimis+koosolek n.

    välk+koosolek n.

    üld+koosolek n.

    koosoleku+kutse n.

    koosoleku+ruum n.

    koosoleku+vabadus n.

    koos+ole=mine n.

    koos+oli=jad n.

    koos seis/ma t.

    koos+seis n.

    koosseisu=line o. \töötaja\

    mitte+koosseisuline o.

    alg+koosseis n.

    duubel+koosseis n. kõnek.

    isik+koosseis n.

    juht+koosseis n.

    juhtiv+koosseis n.

    kuriteo+koosseis n. jur.

    põhi+koosseis n. põhiline koosseis, tuumik

    rea+koosseis n. (tavaline, mitte juht-)

    sega+koosseis n.

    täis+koosseis n.

    täiskoosseisu=line o. täiskoosseisuga

    tüüp+koosseis n.

    varu+koosseis n.

    koosseisu+nimestik n.

    koosseisu+väline o. \töötaja\

    tugeva+koosseisu=line o. \turniir\ tugeva koosseisuga

    väikese+koosseisu=line o.

    väikse+koosseisu=line o.

    koos viibi/ma t.

    koos+viibi=jad n.

    koos+viibi=mine n.

    koos õppi/ma t.

    koos+õp=e n.

    koos+õppi=mine n.

  • liha n. toiduks tapetud looma lihaskude

  • TULETISED

    liha=ndus n. liha tootmise ja töötlemisega seotud majandusharu; vastav rakendusteadus

    liha=s n. anat. liigutusi sooritav elund

    lihas=kond n. anat. lihased, muskulatuur

    liha=stik n. <liha(s)=stik> anat. lihaskond

    lihase=line o. \noormees\ (arenenud) lihastega

    delta+lihas n. anat. ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart

    hingamis+lihased n. anat.

    jala+lihased n. anat.

    kaela+lihased n. anat.

    kaks+pea+lihas n. anat. (ühest otsast kaheharuline)

    karvapüstitaja+lihas n. anat.

    kere+lihased n. anat.

    kolmpea+lihas n. anat. (kolmekõõluselise algusega)

    koostoime+lihased n. anat. (toimivad liigutamisel samas suunas)

    kopra+liha n.

    kõhu+lihased n. anat.

    käe+lihased n. anat.

    kääv+lihas n. anat. (poolikujuline)

    mälumis+lihased n. anat.

    lõua+lihased n. anat.

    naeru+lihased n. anat.

    neli+pea+lihas n. anat. (neljaosaline, nelja peaga lihas)

    näo+lihased n. anat.

    närimis+lihased n. anat.

    oimu+lihased n. anat.

    painutaja+lihas n. anat. painutav lihas

    pihu+lihas n. anat.

    pingutaja+lihas n. anat.

    pirn+lihas n. anat. (vaagnal)

    põse+lihas n. anat.

    reie+lihas n. anat.

    rihm+lihas n. anat. üks kaela tagumise osa lihaseid

    rinna+lihas n. anat. rinnapiirkonna lihas

    rips+lihas n. anat. (silmal; tõmbub kokku ja lõtvub)

    romb+lihas n. anat. nelinurkne lame seljalihas

    ruut+lihas n. anat. (esineb lihaste nimetustes)

    rätsepa+lihas n. anat. üks reielihaseid

    sarna+lihas n. anat. (põsenukil)

    selja+lihased n. anat.

    sile+lihas n. anat. tahtele allumatu lihas

    silelihas+kude n. anat. (koosneb silelihaskiududest)

    silma+lihas n. anat. (silmamuna liigutav v. ülalaugu tõstev)

    sirg+lihas n. anat. (pöidlal, sõrmedel)

    sirutaja+lihas n. anat. (pöia, sõrmede) sirutav lihas

    skeleti+lihased n. anat.

    sõõr+lihas n. anat. (silma, suu) sõõrjas lihas

    sääre+lihased n.

    südame+lihas n. anat. (mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma)

    südamelihase+põletik n. med.

    talla+lihas n. anat.

    trapets+lihas n. anat. kolmnurkne lai pindmine lihas selja ülemises osas

    tuhara+lihas n. anat.

    tõstur+lihas n. anat.

    tõstur2 n. anat. tõstev lihas

    abaluu+tõstur n. anat.

    päraku+tõstur n. anat.

    ülahuule+tõstur n. anat.

    ülalau+tõstur n. anat.

    vahe+lihas n. anat. õhuke lihaselis-kõõluseline vahesein rinnaõõne ja kõhuõõne vahel, diafragma

    vahelihase+hingamine n. füsiol. kõhuhingamine, vahelihase abil

    vööt+lihas n.

    õlavarre+lihas n. anat.

    õla+lihas n. (üldkeeles)

    lihas+kasvaja n. med.

    lihas+kiht n.

    lihas+kiud n. anat. lihase kiudjas ehitusosis

    lihas+kude n. zool. loomorganismi põhikude, millele on omane liigutustalitlus

    lihas+kurd ‹-kurru› n.

    lihas+magu n. zool. (lindudel kaheosalise mao tagumine osa)

    lihas+mass n.

    lihas+mälu n. mingi kehalise tegevuse kordamisega saavutatav liigutuste automaatsus

    lihase+haige1 o. \inimene\

    lihasehaige2 n. lihasehaige inimene

    lihase+jõud n.

    lihase+kimp n.

    lihase+kiud, lihas+kiud n.

    lihase+kramp n.

    lihase+pinge n. med.

    lihase+põletik n. med.

    lihase+rakk n. anat.

    lihase+sisene o. \pinge\

    lihase+süst n. med.

    lihase+valu n. med.

    lihase+ümbris n.

    kaks+pea+lihas n. <(kaks+pea)+lihas> anat. (ühest otsast kaheharuline)

    kolm+pea+lihas n. <(kolm+pea)+lihas> (algab kolme kõõlusega)

    neli+pea+lihas n. <(neli+pea)+lihas> (nelja peaga)

    painutaja+lihas n. painutav lihas (pöial, tiival)

    sirutaja+lihas n. sirutav lihas

    lihas+haigus n.

    lihas+malu n.

    lihaste+vaheline o. \rasvkude\ lihaste vahel olev

    lihu=nik n. (endisaegne) koduloomade tapja

    lihuniku+amet n.

    lihuniku+kirves n.

    lihuniku+nuga n.

    lihuniku+sell n. (lihunikuks õppija)

    lihuniku+tsunft n. aj. lihunike kutseühing

    lihuniku+töö n. ka piltl. veretöö

    liha=kas o. (taimede kohta:) lopsakas, mahlakas; liharikas (vorst)

    lihak=us n.

    liha=lik o. \himu, rõõm\ kehaline; vnm. meeleline; patune

    lihalikk=us n.

    lihaliku=lt m. \mõtlema\

    liha=ne1 o. \laps\ veresuguluses olev

    liha=ne2 o. \supp\ (palju) liha sisaldav

    liha=v o. \siga\ paks, priske, rammus; lopsakas; mahlakas

    lihav=us n.

    lihava+võitu o.

    liha=tu=sta/ma t. liha kõrvaldama (luudelt, nahalt)


  • LIITSÕNAD

    ahju+liha n.

    alligaatori+liha n.

    broileri+liha n.

    delikatess+liha n.

    grill+liha n. (grillimiseks, grillitud)

    hakk+liha n. hakitud liha

    grill+hakkliha n. (grillitud)

    veise+hakkliha n.

    hakkliha+kaste ‹-kastme› n.

    hakkliha+pallid n.

    hakkliha+soust n.

    hakkliha+toit n.

    hane+liha n.

    haugi+liha n.

    haugiliha+pallid n.

    hirve+liha n.

    hobuse+liha n.

    härja+liha n.

    hülge+liha n.

    inim+liha n.

    jõulu+liha n.

    jänese+liha n.

    kahuri+liha n. piltl. rindele saadetavad sõjaväelased

    kala+liha n.

    kalkuni+liha n.

    kalmaari+liha n.

    kana+liha n.

    kanaliha+sült n.

    kanasült n. kanalihasült

    karu+liha n.

    keedu+liha n.

    kilpkonna+liha n.

    kintsu+liha n.

    kitse+liha n.

    kodulinnu+liha n.

    koera+liha n. (süüakse nt. Koreas)

    konserv+liha n.

    kotleti+liha n.

    känguru+liha n.

    küpse+liha n. (küpsetatud)

    küüliku+liha n.

    lahk+liha n. anat. (välissuguelundite ja päraku vahel)

    lamba+liha n.

    lehma+liha n.

    liig+liha n. (haava kohal); piltl. miski vohav, liigne

    linnu+liha n.

    looma+liha n.

    metslinnu+liha n.

    metslooma+liha n.

    metssea+liha n.

    minuti+liha n. hakklihakaste

    nutria+liha n.

    pardi+liha n.

    peki+liha n.

    polaarhai+liha n.

    poro+liha n. põhjapõdra liha

    põdra+liha n.

    põldvuti+liha n.

    põrsa+liha, põrssa+liha n.

    ribi+liha n.

    sea+liha n.

    vürtsi+sealiha n.

    sealiha+käntsakas n.

    sealiha+sült n.

    seasült n. sealihasült

    sealiha+toodang n.

    selja+liha n.

    soku+liha n.

    soola+liha n.

    suitsu+liha n. (suitsutatud)

    suitsuliha+toode n.

    supi+liha n.

    suurtüki+liha n. piltl. rindele saadetavad sõdurid

    süldi+liha n.

    šašlõki+liha n.

    tai+liha n.

    tapa+liha n. alles tapetud looma töötlemata liha

    uluki+liha n.

    vasika+liha n.

    vasikaliha+praad n.

    vasikapraad n. vasikalihapraad

    vasikaliha+sült n.

    vasikasült n. vasikalihasült

    veise+liha n.

    veri+liha n. verine, veritsev liha

    vilja+liha n. (marjal, puu- v. köögiviljal)

    vorsti+liha n.



  • liha+ait n.

    liha+assortii n.

    liha+astja n.

    liha+ekstrakt n. kok. lihast välja keedetud ning kontsentreeritud leem

    liha+frikadell n. kok. väike hakklihapall

    liha+haav n.

    liha+heide n. liha kõrvalejätmine, lihast loobumine

    lihaheite+päev n. folkl. vastlapäev [Nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust.]

    liha+himu n. vnm. suguiha, sugutung

    liha+hunt n. (masin liha peenestamiseks)

    liha+jõudlus n. põllumajandusloomade ja -lindude võime anda kindlas ajavahemikus mingi kogus liha

    liha+kamakas n.

    liha+kamar n.

    liha+kana n.

    liha+kari ‹-karja› n.

    liha+karn n. vnm. lihapood

    liha+kaste ‹-kastme› n.

    liha+kauplus n.

    liha+keha n. tapetud ja rümbaks töödeldav liha

    liha+kild ‹-killu› n. väike õhuke lihatükk

    liha+kokk n. liharoogade meisterkokk

    liha+kombinaat n.

    liha+kont n.

    liha+konserv n.

    liha+kotlet n.

    liha+kraam n. kõnek. liha ja lihatooted

    liha+kraan n. (toidutööstuses)

    liha+kuubikud n.

    liha+känts, liha+käntsakas n.

    liha+küülik n.

    liha+leem n.

    liha+lehm n. põllum. (lihaloomana kasvatatav, hea lihajõudlusega)

    liha+leib n.

    liha+lett n.

    liha+loom ‹-looma› n.

    liha+lõik n.

    liha+lõikmed n.

    liha+marinaad n.

    liha+mägi n. halv. paks inimene v. loom

    liha+nuga n.

    liha+nuum n. põllum. noorloomade nuumamine rohke tailiha saamiseks

    liha+nõu n.

    liha+pall n. kok.

    liha+pants, liha+pantsakas n. suur raske lihatükk

    liha+part n. (pardiliha saamiseks)

    liha+pasteet n.

    liha+pirukas n.

    liha+poolis n. (liha toidupoolisena)

    liha+pooltoode n.

    liha+portsjon n.

    liha+pott n.

    liha+puljong n.

    liha+roog ‹-roa› n.

    liha+rull n.

    liha+saadus n.

    liha+sekser n. (valik)

    liha+seljanka n.

    liha+siga n. põllum. (suhteliselt suure tailiha saagisega)

    liha+soolvesi n.

    liha+soust n.

    liha+supp n.

    liha+sändvitš n. (koosneb kahest ülestikusest leivaviilust ja nende vahel olevast lihast)

    liha+sült n.

    liha+tibu n. lihakana tibu

    liha+toiduline1 n. lihast toituv loom

    liha+toiduline2 o. \loom\ lihast toituv

    liha+toit n. lihast koosnev v. liha sisaldav toit

    liha+tomat n.

    liha+toodang n.

    liha+tooted n.

    liha+turg n.

    liha+tuvi n.

    liha+tõug n.

    liha+täidis n.

    liha+tööstus n.

    liha+vaagen n.

    liha+vaba o. \toit\

    liha+veis n.

    liha+villa+lammas n. (nii liha kui villa saamiseks)

    liha+vormiroog ‹-roa› n.

    lihavorm n.

    liha+vorst n.

    liha+vänts n. suur tükk, känts

    liha+väntsakas n.

    liha-s+magu n.

    liha-s+mass n.


  • ÜHENDITULETISED

    liha+müü=ja n. ⇐ liha müü/ma

    liha+müü=k n. ⇐ liha müü/ma

    liha+raiu=ja n. ⇐ liha raiu/ma (ka ametinimetus)

    liha+raiu=mine n. ⇐ liha raiu/ma

    liharaiumis+kirves n.

    liha+soola=ja n. ⇐ liha soola/ma

    liha+soola=mine n. ⇐ liha soola/ma

    liha+suitsuta=ja n. ⇐ liha suitsuta/ma (ka ametinimetus)

    liha+suitsuta=mine n. ⇐ liha suitsuta/ma

    liha+suitsut=us n. ⇐ liha suitsuta/ma

    liha+söö=ja1 n. ⇐ liha söö/ma lihast toituv inimene v. loom

    liha+söö=ja2 o. ⇐ liha söö/ma \loom\ liha toiduna kasutav

    lihasööja+bakter n. med. Streptococcus pyogenes; inimese keha hakkab ise nahka ja nahaalust kudet lagundama

    liha+söö=mine n. ⇐ liha söö/ma

    liha+võt=mine n. ⇐ liha võt/ma õigus pärast paastu jälle liha võtta

    liha+võtt=ed n. ⇐ liha võt/ma ülestõusmispühad; (Lõppes paastuaeg ja võis jälle liha süüa.)

    lihavõtte+jänes n.

    lihavõtte+leib n.

    lihavõtte+muna n.

    lihavõtte+pitsa n.

    lihavõtte+püha n.


  • ÜHENDID

    liha sureta/ma t. end piinama, näljutama, meelelisi soove alla suruma

    liha+sureta=ja n. askeet

    liha+sureta=mine n. askees

    liha+suret=us n.

    lihaks saa/ma t. kehastuma; tegelikuks saama

    lihaks+saa=mine n. relig. inkarnatsioon

    lihaks+saa=nu n. relig. Jeesus Kristus

  • lõhki m. pikuti pooleks; katki; piltl. (millegi kohta, mis ületab lubatud suuruse, lõpeb krahhiga vms.)

  • TULETISED

    lõhki=ne o. \küna\

    lõha=sta/ma t. lõhki ajama, lõhestama

    lõha=stu/ma t. lõhki minema

    lõhastu=mine n.

    lõhasta=mine n.

    lõhe=ne/ma t. lõhki minema

    lõhene=mine n.

    lõhe=sta/ma t. lõhki ajama; lõhesid, sügavat haava tekitama

    lõhesta=ja n.

    lõhesta=mine n.

    lõhestat=us n. lõhestatud olek

    lõhest=us n. lõhestamine; selle tulemus

    lõhestus+poliitika n.

    lõhestus+tegevus n.

    juuksekarva lõhesta/ma t. äärmist täpsust taotlema

    juuksekarva+lõhesta=ja n. piltl. tähenärija

    juuksekarva+lõhesta=mine n.

    südant+lõhestav o. ⇐ südant lõhesta/ma \lugu\

    südantlõhestava=lt m. \kurb\

    lõhest=u/ma n.

    lõhestu=mine n.

    lõhke/ma t. lõhki minema

    lõhka/ma t. lõhkema panema; lõhkeainega purustama

    lõhka=mine n.

    lõhkamis+töö n.

    lõhk-e+auk n. lõhatavasse objekti tehtud auk

    raima+lõhkeauk n. mäend.

    lõhk-e+töö n. lõhkamistöö

    lõhke=mine n.

    lõhke+aine n.

    paiske+lõhkeaine n.

    lõhke+kapsel n.

    lõhke+keha n.

    lõhke+kuul n.

    lõhke+laeng n.

    lõhke+pea ‹-pea› n. (raketil)

    tuuma+lõhkepea ‹-pea› n.

    lõhku/ma t. lõhki lööma; piltl. hävitama; hooga tegema

    lõhu=sta/ma t. osadeks lahutama

    lõhust=u/ma t.

    lõhustu=mine n.

    spontaan+lõhustumine n. füüs.

    vesi+lõhustu/ma t. keem. vee toimel lõhustuma

    vesi+lõhusta/ma t. keem. hüdrolüüsima, vee toimel lõhustama

    lõhusta=mine n.

    lõh=e2 n. (suurem) pragu; piltl. lahknevus, lahutav erinevus, vt ka lõhe1

    lõha=ndik1 n. suurem lõhe, lõhang

    lõha=ng n. lõhe, pragu; geogr. fjord

    lõh=ik n. sisselõige v. õmbluse lahtijäetud osa (kleidil, seelikul); eh. mets. lõhandik; poolpalk [-palgi]

    külje+lõhik n.

    selja+lõhik n.

    lõh=is n. tehn. splint, kahekorra painutatud poolümarast traadist detail

    lõhe=line2 o. praguline

    lõhi=ne o. sügavalt lehelabasse ulatuvate lõhedega

    sulg+lõhine o. \leht\ sulgjalt lõhine

    lõhis+lehine o.

    huule+lõhe n. jänesemokk

    jää+lõhe n.

    kalju+lõhe n.

    kiriku+lõhe n. aj. lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus

    koore+lõhe n. (puu)koores olev lõhe, koorepragu

    kuiva+lõhe n. kuivamislõhe

    külma+lõhe n.

    palga+lõhe n. palkade lahknevus, erinevus (meestel ja naistel)

    piki+lõhe n.

    põik+lõhe n.

    ring+lõhe n. (puidurike)

    suulae+lõhe n. med. hundikurk

    usu+lõhe n.

    vaesus+lõhe n. summa, mis oleks vajalik kõigi vaeste aitamiseks vaesuspiirile

    vee+lõhe n. bot. rohttaime lehel olev ava, mille kaudu eraldub vesi

    õhu+lõhe n.

    lõhe+vulkaan n.

    lõhku=mine n.

    lõhkumis+kirves n.

    lõhkumis+pakk ‹-paku› n.

    lõha=ndik2 n. pooleks löödud puupakk, palk vms.

    lõhk-e+jõud n.

    lõhk-e+toime n.

    pilve+lõhkuja n. kõrghoone, pilvede lõhkuja

    jääd lõhku/ma t.

    jää+lõhku=ja n.

    aatomi+jäälõhkuja n.

    tuuma+jäälõhkuja n.

    jää+lõhku=mine n.

    puid lõhku/ma t.

    puu+lõhku=ja n. (inimene; tööriist)

    puu+lõhku=mine n.

    puulõhkumis+kirves n.


  • LIITSÕNAD

    läbi+lõhki m. \aumees\ kõnek. täiesti, igas mõttes


  • ÜHENDID

    lõhki aja/ma t.

    lõhki+aja=ja n.

    lõhki+aja=mine n.

    lõhki kisku/ma t.

    lõhki+kisku=ja n.

    lõhki+kisku=mine n.

    lõhki kuiva/ma t.

    lõhki+kuiva=mine n.

    lõhki mine/ma t.

    \eelarve\ lõhki+mine=k n. lagunemine

    lõhki rebi/ma t.

    \haavade\ lõhki+rebi=mine n.

  • pahk n. kõrgem koht mingil pinnal, nt nahapaksend; väärmoodustis taimel

  • TULETISED

    pahk=jas o. pahklik

    pahk=lik o. \puu, käsi\ pahkadega kaetud, pahku täis

    pahklikk=us n.

    pahk=u/ma t. pahklikuks muutuma; kõvaks kuivama; (haava kohta:) kinni kasvama; paakuma


  • LIITSÕNAD

    kase+pahk n.



  • pahk+lest n.

    pahk+luu n. luupeks

    pahk+pähkel n. kerajas moodustis, pahk taimelehel

    pahk+sääsk n. pahku tekitav taimekahjur

    pahk+vaablane n.

  • pappel1 n. haava sarnane lehtpuu

  • LIITSÕNAD

    hõbe+pappel n.

    loorber+pappel n.

    palsami+pappel n.

    püramiid+pappel n.



  • papli+allee n.

    papli+puit n.

    pappel2 n.

    papli+vill ‹-villa› n.

  • vesi n.

  • TULETISED

    vee=line o. \keskkond\ veega seotud

    vee=stik n. geogr. mingi maa-ala veekogud

    vee=tu o. \piirkond\ ilma veeta

    veetu=sta/ma t. veetuks tegema, vett eemaldama

    veetusta=mine n.

    veetu=stu/ma t. veetuks minema, veest vabanema

    veetustu=mine n.

    vesi=k1 n. bot. (veetaim)

    vesi=k2 n. tehn. hüdrant, seade välisveevõrgust vee võtmiseks, avalik veevõtukoht

    tuletõrje+vesik n.

    vesi=kond n. geogr. maa-ala, mille jõed ja ojad voolavad samasse merre v. järve

    vesi=lik n. zool. (kahepaikne)

    anger+vesilik n.

    hari+vesilik n.

    tähnik+vesilik n.

    vesi=ne o. (maa kohta:) märg; (toidu kohta:) lahja; piltl. kehv

    vesis=us n. vesine-olek

    vesis=ta/ma t. vesiseks tegema; piltl. kõnek. nutma

    vesista=ja n. piltl. kõnek. kes kergesti nutma hakkab

    vesista=mine n. kõnek. nutt

    vesis=tu/ma t. vesiseks minema

    vesise+võitu o. \maa, supp\

    vesi=nik n. keemiline element

    aktiiv+vesinik n. keem. aktiivne vesinik

    broom+vesinik n.

    kloor+vesinik n. vnm. vesinikkloriid

    kloorvesinik+hape n.

    süsi+vesinik n.

    väävel+vesinik n.

    vesinik+fosfaat n.

    vesinik+karbonaat n.

    naatrium+vesinikkarbonaat n. söögisooda

    vesinik+kloriid n. keem.

    vesinikkloriid+hape n.

    vesinik+peroksiid n.

    vesinik+side ‹-sideme› n.

    vesinik+sulfaat n.

    vesinik+sulfiid n.

    vesinik+tsüaniid n.

    vesiniktsüaniid+hape n. sinihape

    vesinik+ülihapend n.

    vesiniku+aatom n.

    vesiniku+blond o.

    vesiniku+eksponent n.

    vesiniku+energeetika n.

    vesiniku+pomm n.

    vesiniku+rong n.

    vesiniku+sisaldus n.

    vesiniku+tuum n.

    vesi=stu n. veekogu(d)

    veti=kas n. bot.

    kare+vetikas n.

    keermik+vetikas n. (spiraalselt keerdunud)

    kold+vetikas n.

    lubi+vetikad n. bot. rühm koloonialisi vetiktaimi, mille rakukestadesse on ladestunud lupja

    mere+vetikas n.

    mänd+vetikas n.

    niit+vetikas n.

    nui+vetikas n.

    pruun+vetikas n.

    puna+vetikas n.

    rohe+vetikas n.

    rusk+vetikad n.

    räni+vetikas n.

    sini+vetikas n.

    sinivetik+taim n.

    ikkes+vetikad n.

    vetik+seen n.

    vetika+puhmas n.

    vetika+teadlane n.

    vetika+teadus n.

    vesi=tse/ma t. (vähehaaval) vett jooksma

    \silmade\ vesitse=mine n.

    vee=lda/ma t. gaasilist ainet vedelaks tegema

    veelda=ja n.

    veelda=mine n.

    vee=ldu/ma t. vedelasse olekusse minema

    \auru\ veeldu=mine n.

    vee=ska/ma t. \ankrut, laeva\ vette laskma

    veeska=mine n.

    vee=sta/ma t. veega varustama

    veesta=mine n.

    vett=i/ma t. veest läbi imbuma

    veti=ta/ma t. vettida laskma

    vetti=mine n.


  • LIITSÕNAD

    aju+vesi n. (tuule toimel ümber paigutunud)

    ballast+vesi n. mer. (mida kasutatakse laevade stabiliseerimiseks ja sõiduomaduste parandamiseks)

    all+vee~ vee all (olev, toimuv vms.)

    allvee+arheoloogia n.

    allvee+foto n.

    allvee+harjutus n. sp.

    allvee+kaabel n.

    allvee+kaamera n.

    allvee+kabe ‹-kabe› n.

    allvee+kalapüük n.

    allvee+laev n. laev, mis võib liikuda vee all

    allveelaeva=stik n. allveelaevade kogu

    allveelaev=nik n.

    aatomi+allveelaev n.

    tuuma+allveelaev n.

    allvee+male n.

    allvee+orienteerumine n.

    allvee+parras n.

    allvee+robot n.

    allvee+rünnak n.

    allvee+sport n.

    allveesport=lane n. allveespordiga tegeleja

    allvee+suunistus n. sp.

    allvee+sõda n.

    allvee+tunnel n.

    allvee+töö n.

    alla+vett m. pärivoolu

    allika+vesi n.

    ammoniaak+vesi, ammoniaagi+vesi n. keem. (väetis)

    ava+vesi n.

    barüüt+vesi n. keem.

    boor+vesi n.

    broomi+vesi n.

    destilleer+vesi n. destilleeritud vesi

    elu+vesi n.

    gaasi+vesi n.

    gaseer+vesi n.

    habeme+vesi n.

    hapupiima+vesi n. (tekib piima hapnemisel)

    heit+vesi n. loodusesse tagasilastud (reostunud) vesi

    olme+heitvesi n.

    tootmis+heitvesi n.

    heitvee+reservuaar

    heitvett puhasta/ma t.

    heitvee+puhasta=ja n. heitveepuhasti

    heitvee+puhast=i n.

    heitvee+puhast=us n.

    hernes+vesi n. higipisarad, higitilgad

    humala+vesi n. õlu

    hundi+jala+vesi n. piltl. viin

    hüdraat+vesi n.

    ihu+vesi n. (parfümeerias)

    jahutus+vesi n.

    joogi+vesi n. (joomiseks kõlblik)

    joogivee+kaev n.

    joogivee+kraan n.

    joogivee+varu n.

    joogivee+ämber n.

    juukse+vesi n.

    juveniil+vesi n. geol. suures sügavuses magma aurust tekkinud vesi

    jõe+vesi n.

    järel+vesi n. füsiol.

    järve+vesi n.

    jää+sulamis+vesi n.

    jää+vesi n.

    jäävee+bassein n.

    jääk+vesi n.

    kaevandus+vesi n.

    kaevu+vesi n.

    kala+veed n.

    kala+vesi n.

    kalda+vesi n.

    kanalisatsiooni+vesi n.

    kapillaar+vesi n. (mulla kapillaarides)

    karsti+vesi n. geol.

    kartuli+vesi n.

    kase+vesi n. farm. (kosmeetikavahendina)

    kaste+vesi n. (kastest kogunenud)

    kastmis+vesi n.

    katla+vesi n.

    keedu+vesi n. (milles teat. (toidu)ainet keedetakse v. on keedetud)

    kesva+vesi n. nalj. õlu

    kevad+vesi n.

    kihi+vesi n. geol. põllum. (maa sees vett kandvais kihtides)

    kiilu+vesi n.

    kiiluvee+rivi n. mer. üksteise järel sõitvate laevade rivi

    kloori+vesi n.

    kodu+veed n.

    kohvi+vesi n.

    kondensatsiooni+vesi n. keem.

    kondens+vesi n.

    kraani+vesi n.

    kraavi+vesi n.

    kristallisatsiooni+vesi n. keem. geol.

    kuning+vesi n. keem. lämmastik- ja soolhappe segu

    kupatus+vesi n.

    kurgi+vesi n.

    kõrg+vesi n. vee kõrgseis, suurvesi

    lahva+vesi n. lahtine vesi

    laua+vesi n.

    lauka+vesi n.

    laus+vesi n.

    leelis+vesi n.

    leo+vesi n. leotusvesi

    leotus+vesi n.

    liig+vesi n.

    liigvee+kahjustus n.

    liigvee+lase ‹-laskme› n. vesiehitis liigse tulvavee ärajuhtimiseks

    liustiku+vesi n.

    loe+vesi n. tuulest rannale aetud merevesi

    loote+vesi n. füsiol.

    loputus+vesi n.

    lubja+vesi n.

    lume+vesi n. (sulanud lumest)

    lume+sulamis+vesi n.

    lõhna+vesi n.

    lõhnavee+pulverisaator n.

    lätte+vesi n. allikavesi

    maake+vesi n. rauda sisaldav soovesi

    madal+vesi n.

    madalvee+aeg n.

    madalvee+ala n.

    mage+vesi n. (merevee vastand)

    magevee+akvaarium n.

    magevee+fauna n. zool. mageveeloomastik

    magevee+floora n. bot. mageveetaimestik

    magevee+hõljum n. biol.

    magevee+kala n. zool.

    magevee+kogu ‹-kogu› n.

    magevee+krabi n. zool.

    magevee+loomastik n. zool.

    magevee+plankton n. biol.

    magevee+polüüp n. zool.

    magevee+taim n. (kasvab magedas vees)

    mageveetaime=stik n.

    magevee+varu n.

    mere+vesi n.

    merevee+akvaarium n.

    mineraal+vesi n.

    laua+mineraalvesi n.

    ravi+mineraalvesi n.

    mineraalvesi+ravi n. med.

    mineraalvee+allikas n.

    mineraalvee+kuur n.

    mineraalvee+pudel n.

    moosi+vesi n.

    mulla+vesi n.

    mulli+vesi n. kõnek.

    mõõna+vesi n.

    niisutus+vesi n.

    nutu+vesi n.

    nõrg+vesi n.

    nõudepesu+vesi n.

    näo+vesi n.

    olme+vesi n.

    ookeani+vesi n.

    pagu+vesi n. geol.

    peal+vee m. vee peal

    pealvee+laev n.

    pealvee+laevastik n.

    peapesu+vesi n.

    peedi+vesi n. kõnek. peedivein

    peit+vesi n.

    pesemis+vesi n.

    pesu+vesi n. pesemisvesi

    piima+vesi n. piimavadak, mis jääb järele pärast koore eraldamist

    pilsi+vesi n. mer. laeva sisemusse sattunud vesi

    pinna+vesi n. pinnaveekogude (jõgede, järvede jms.) vesi

    pinnase+vesi n. geol. kõige pinnalähedasemal vettpidaval kihil lasuv põhjavesi

    pudeli+vesi n.

    puurkaevu+vesi n.

    puur+vesi n. puurkaevuvesi

    põhja+vesi n.

    põhjavee+horisont n.

    põhjavee+tase n.

    põhjavee+varu n.

    põrandapesu+vesi n.

    päri+vett m. \ujuma\ pärivoolu, allavett; ka piltl.

    raba+vesi n.

    ranna+veed n.

    ravi+vesi n.

    reo+vesi n.

    reovee+kanal n.

    reovee+kollektor n.

    reovee+sete n.

    reovett puhasta/ma t.

    reovee+puhast=i n.

    reovee+puhast=us n.

    reovett uuri/ma t.

    reovee+uuri=ng n.

    riim+vesi n. geogr. vähese soolasisaldusega mere- ja magevee segu

    riimvee=line o. \järv, kala\

    riimvee+kala n.

    riimvee+kogu ‹-kogu› n.

    riimvee+taim n.

    ristimis+vesi n. kirikl. ristimisel (piserdamiseks) kasutatav vesi

    risti+vesi n. ristimisvesi

    roisk+vesi n.

    roiskvee+kanal n.

    roiskvee+toru n.

    roiskveetoru=stik n.

    roosi+vesi n. roosiõli tootmise kõrvalsaadus, roosilõhnaline vesi

    rooste+vesi n.

    rõõmu+vesi n.

    räästa+vesi n.

    sade(me)+vesi n. sadamisel kogunenud vesi, sajuvesi

    sadevee+süsteem n.

    saju+vesi n.

    sauna+vesi n.

    seebi+vesi n.

    seisu+vesi n.

    sidruni+vesi n.

    siirupi+vesi n.

    silmapesu+vesi n.

    silma+vesi n. pisarad

    sine+vesi n. (pesusinega)

    sise+veed n. (riigil)

    sisevee+tee n. liikumistee sisevetel (hrl. mingi riigi piires)

    sisevee+transport n.

    sita+vesi n. kõnek. reostunud vesi; ka halvustavates ütlustes

    solgi+vesi n.

    soo+vesi n.

    sooda+vesi n.

    sool+vesi n. keedusoola vesilahus (sissesoolamiseks)

    heeringa+soolvesi n.

    kilu+soolvesi n.

    kurgi+soolvesi n.

    liha+soolvesi n.

    silgu+soolvesi n.

    soola+vesi n. soolane vesi

    suhkru+vesi n.

    sulamis+vesi n.

    sula+vesi n. sulamisvesi; jääst vaba, lahtine vesi, avavesi

    supi+vesi n.

    surve+vesi n. tehn. (mis on surve all)

    suur+vesi n. veetaseme kõrgseis; üleujutus

    suurvee+aeg n.

    suurveeaeg=ne o. \üleujutus\ suurveeajal olev

    suurvee+kahju n.

    suu+vesi n. spetsiaalne vesi suu desinfitseerimiseks ja värskendamiseks

    sõidu+vesi n. piltl. kellegi mõjupiirkond; mer. tähistatud laevatee, faarvaater

    \oma\ sõiduvees m. \olema\ piltl.

    süva+vesi n. suure(ma) sügavusega vesi; sügavamal asuv vesi

    süvavee+kuul n.

    süvavee+liikur n.

    süvavee+mõrd n.

    süvavee+pomm n.

    süvavee+pump n.

    süvavee+võrk n.

    taeva+vesi n.

    tarbe+vesi n.

    termaal+vesi n.

    tee+vesi n. tee, jook

    territoriaal+veed n.

    tervis+vesi n.

    tervisvee+allikas n.

    tervisvee+kuurort n.

    tervise+vesi n.

    tiigi+vesi n.

    tilk+vesi n. (tilkadena esinev)

    toite+vesi n. veekogu toitev vesi

    toor+vesi n. (puhastamata)

    tualett+vesi n.

    tuha+vesi n.

    tuli+vesi n. kõnek. viin v. piiritus

    tulva+vesi n. üle kallaste voolav vesi

    tõrva+vesi n.

    tõusu+vesi n. meretõusuga kaasnev vesi

    uhk+vesi n.

    uhte+vesi n.

    ulgu+vesi n. avar veeväli, ulgumeri

    utte+vesi n.

    vaba+vesi n.

    vanni+vesi n.

    vastu+vett m.

    veevärgi+vesi n.

    vihma+vesi n.

    vihmavee+toru n.

    vihmavee+tünn n.

    vihmutus+vesi n.

    virtsa+vesi n.

    voolu+vesi n. voolav vesi

    vooluvee=line o. vooluvee toimel kujunenud

    vooluvee=stik n. mingi ala vooluveekogud

    vooluvee+kogu ‹-kogu› n.

    välis+veed n.

    õis+vesi n. murd. haava- v. villieritis

    üla+vesi n.

    üles+vett m. vastuvett, vastuvoolu



  • vesi+aed n. kal. püünise tiib

    vesi+aeroobika, vee+aeroobika n.

    vesi+batuut n.

    vesi+ehitis n. (pais, tamm, kai)

    vesi+ehitus n. vesiehitiste rajamine

    vesi+ekstrakt n.

    vesi+emulsioon n.

    vesiemulsioon+värv n.

    vesi+haljas o. \tarn\ bot. (taimenimetustes)

    vesi+hall ‹-halli› o.

    vesi+hark n. zool. (veeputukas)

    vesi+hein n.

    vesi+hernes1 n. bot. (rohttaim)

    vesi+he.rnes2 m. \olema\ piltl. higine; veetilkades

    vesi+hüatsint n. bot. (lill)

    vesi+hoidis n.

    vesi+jahuti n.

    vesi+jahutus n. (toimub veega)

    vesi+jalgratas, vee+jalgratas n.

    vesi+jooksik n. zool. veepinnal elav pikakoivaline putukas

    vesi+juus n. bot. (veetaim)

    vesi+kaar n. lääne ja loode vaheline ilmakaar

    vesi+kakand n. zool.

    vesi+kana n. vnm. lauk

    vesi+kanep n. bot. roosade või valgete õitega niiskuslembene rohttaim

    vesi+karikas n. bot. (veesisene taim)

    vesi+kasv n. bot.

    vesi+katk n. bot. järvi ja jõgesid ummistav väikeste heleroosade õitega veetaim

    vesi+kelluke n. zool. kellukataolist lille meenutav ripsloom, ainurakne

    vesi+kerss n. bot. (rohttaim)

    vesi+keskküte n.

    vesi+kest n. geogr. hüdrosfäär

    vesi+kiil ‹-kiili› n.

    vesi+king n. (tigu)

    vesi+kirp n.

    vesi+kirburohi n. (rohttaim)

    vesi+klaas n. keem. lahustuva klaasi vesilahus

    vesi+kringel n. kok.

    vesi+kude n. bot. veega täidetud rakkudest koosnev kude

    vesi+kudu n.

    vesi+kultuur n. taimede kasvatamine toitelahuses

    vesi+kupp n. bot. (taim)

    vesi+kuusk n. (veesisene taim)

    vesi+kõht n. vedeliku kogunemine kõhuõõnde

    vesi+käimla n.

    vesi+küte n. (soojust kannab edasi vesi)

    vesi+lahus ‹-lahuse› n.

    vesi+laine n.

    vesi+last n.

    vesi+lennuk n.

    vesi+lennuväli n. (asub veekogul)

    vesi+leotis n.

    vesi+lest n.

    vesi+levi n. vee kaudu levimine

    vesi+liiv ‹-liiva› n. geol.

    vesi+linnus n. aj.

    vesi+lobeelia n. (veetaim)

    vesi+lood ‹-loodi› n.

    vesi+lukk ‹-luku› n. tehn.

    vesi+lõhusta/ma t. (keemilist ühendit) vee toimel lõhustama

    vesi+lõhustu/ma t. keem. vee toimel lõhustuma

    vesi+lääts n. bot. läätsekujuliste lehekestega ujutaim

    vesi+mage o.

    vesi+mardikas n.

    vesi+munand n.

    vesi+mutt n. zool. veekogude kallastel ja soodes elutsev väike putuktoiduline loom

    vesi+märg o. läbimärg

    vesi+märk n. vastu valgust nähtav kujutis näit. raha v. dokumendipaberil

    vesi+münt n. bot. (taim)

    vesi+neitsi n. folkl. näkineitsi

    vesi+neitsik n. zool. jõgede kaldataimestiku kohal lendlev küütlevate siniste tiibadega kiil

    vesi+nutt ‹-nuti› n. bot. mittesöödav või mürgine kandseen

    vesi+näkk n. zool. vees arenev pisiliblikas

    vesi+oblikas n. bot.

    vesi+oinas n. tehn. pump, mis töötab hüdraulilise löögi jõul

    vesi+paju n. bot. (kasvab jõe- ja ojakallastel ning kaldavõsastikes)

    vesi+papp n. zool. külmumata jõgede ja ojade ääres tegutsev mustpruun valge rinnaga värvuline

    tõmmu+vesipapp n. (lind)

    vesi+paunikas n. bot. (rohttaim)

    vesi+pea ‹-pea› n. med. haigus, vedeliku suurenemine koljuõõnes

    vesi+peits n.

    vesi+piip ‹-piibu› n.

    vesi+pilt n.

    vesi+pipar n. bot. (taim)

    vesi+putk n. bot.

    vesi+põis n. vet.

    vesi+pähkel n.

    vesi+pühvel n.

    vesi+püks n. met. pöörlevat veesammast tekitav õhukeeris

    vesi+ratas n. (vesiveskil)

    vesi+ravi n.

    vesiravi=la n.

    vesiravi+kuur n.

    vesi+riis n. (taim)

    vesi+rind n. vedeliku kogunemine kopsukelme õõnde

    vesi+roos n. (taim)

    vesi+rott n.

    vesi+salvesti n.

    vesi+sammal n.

    vesi+selge o.

    vesi+sinine o. sinine nagu vesi (veekogus); kahvatusinine

    vesi+song n. med. munandikoti v. seemneväädi vesitõbi

    vesi+sulg ‹-sule› n. bot. sulgjate lehtedega veetaim

    vesi+suspensioon n. keem.

    vesi+tarnhein n. bot.

    vesi+tigu n. zool. Läänemeres elav tornja kojaga tigu

    vesi+tõbi n. med. veresoontest väljunud vedeliku kogunemine kudedesse v. kehaõõntesse

    kõhu+vesitõbi n.

    pea+vesitõbi n.

    vesi+tõke n. looduslik v. tehisveekogu tõkkena

    vesi+tõmmis n. farm.

    vesi+täht n. bot. (taim)

    vesi+vagu n. (põllult liigvee ärajuhtimiseks)

    vesi+vaksik n. zool. (putukas)

    vesi+vaksur n. zool. (putukas)

    vesi+vedel ‹-vedela› o. täiesti vedel

    vesi+veski n.

    vesi+vildikas n. (kiri on veega eemaldatav)

    vesi+viljelus n. akvakultuur, kasulike organismide kasvatus veekeskkonnas

    vesi+vill ‹-villi› n. rakk, läbipaistva vedelikuga täitunud vill

    vesi+voodi n.

    vesi+vutt n. zool. (lind)

    vesi+võimleja n.

    vesi+võimle/ma t. vees võimlema

    vesi+võimlemine n. (vees võimlemine)

    vesi+võsu n. (püstine võsu vanematel lehtpuudel); piltl. kasutu vegeteerija; miski kasutult vohav

    vesi+värav n. (sulgeb veevoolu)

    vesi+värv n.

    vesivärvi+maal n.

    vesivärvi+tehnika n.

    vesi+ämblik n.

    vee+aam n.

    vee+ala n.

    vee+allikas n.

    vee+alune1 o. \maailm\

    vee+alune2 n. vee all elav mütoloogiline olend

    vee+anum n.

    vee+atraktsioon n.

    vee+arve n.

    vee+arvesti n.

    vee+asukas n.

    vee+auk n.

    vee+aur n.

    veeauru+sisaldus n.

    vee+bilanss n.

    vee+boiler n.

    vee+eelsoojendi n.

    vee+elanik n.

    vee+elu n.

    vee+elukas n.

    vee+elustik n.

    vee+energia n.

    vee+erosioon n.

    vee+filter n.

    vee+firma n.

    vee+gaas n.

    vee+haldjas n. müt.

    vee+haud n.

    vee+hirm n.

    vee+hoidla n.

    vee+horisont n. geol.

    vee+hulk n.

    vee+häda n. vee nappusest tingitud raske olukord

    vee+jalgratas n.

    vee+joom ‹-joome› n.

    vee+joon n.

    vee+juga n.

    vee+juhe n.

    vee+jumal n. müt.

    vee+jõud n.

    vee+jõujaam n.

    vee+jõumasin n.

    vee+kaabel n.

    vee+kadu n.

    vee+kahjustus n.

    vee+kahur n. (näit. meeleavalduste laialiajamiseks)

    vee+kaitse ‹-kaitse› n.

    veekaitse+ehitis n.

    vee+kalkvel m., o. \olema; silmad\

    vee+kalkvele m. \minema, tõmbuma\

    vee+kanister n.

    vee+kann ‹-kannu› n.

    vee+kapp ‹-kapa› n.

    vee+karahvin n.

    vee+kardin n.

    vee+karva o.

    vee+kasv n. veetaim

    vee+katel n.

    vee+katkestus n.

    vee+kauss n.

    vee+keeris n.

    vee+kell n. aj.

    vee+keskkond n.

    vee+keskus n.

    vee- ja sauna+keskus n.

    vee+kest n. anat.

    vee+kibu n.

    vee+kiht n.

    vee+kile ‹-kile› n.

    vee+kilpkonn n.

    vee+kindel o.

    veekindla=lt m.

    veekindl=us n.

    vee+kirme n.

    vee+klaas n.

    vee+klosett n.

    vee+kogu ‹-kogu› n.

    pinna+veekogu ‹-kogu› n.

    sise+veekogu ‹-kogu› n.

    suplus+veekogu ‹-kogu› n.

    tehis+veekogu ‹-kogu› n.

    vee+kogus ‹-koguse› n.

    vee+kohin n.

    vee+koletis n.

    vee+konn n.

    vee+kopp n.

    vee+koodeks n.

    vee+kopsik n.

    vee+kott ‹-koti› n.

    vee+kraan n.

    vee+kraav n.

    vee+kruus ‹-kruusi› n.

    vee+kula n. suur puukulp vee tõstmiseks

    vee+kulu n.

    vee+kõrb ‹-kõrbe› n.

    vee+käitlus n.

    vee+küna n.

    vee+küte n. vesiküte

    vee+laam n.

    vee+laev n.

    vee+lagamik n.

    vee+lagendik n.

    vee+lahe ‹-lahkme› n.

    veelahkme+ala n.

    vee+lang n. vee langemine; kõrgema ja madalama veetaseme vahe

    vee+laud n. sp. kiiludega laud kaatri slepis veepinnal sõitmiseks

    veelauaga sõit/ma t.

    veelaua+sõit n. sp.

    veelaua+sõit=ja n.

    vee+laviin n.

    vee+lembene o. \taim\ biol.

    vee+lendlane n. (nahkhiir)

    vee+liiklus n.

    vee+liin n.

    vee+lind n.

    veelinnu=stik n.

    veelinnu+koer n.

    vee+liumägi n.

    vee+loik n.

    vee+lomp n.

    vee+lonks n.

    vee+loom ‹-looma› n.

    vee+lõhe n. bot. rohttaime lehel olev ava, mille kaudu eraldub vesi

    vee+lähker n.

    vee+magistraal n.

    vee+mahutavus n.

    vee+mahuti n.

    vee+majandus n.

    vee+mass n.

    vee+matk n.

    vee+mootor n.

    vee+mootorratas n.

    vee+mootorisport n. sp. veespordiala

    veemotosport n. veemootorisport

    vee+mull n.

    vee+mõõdu+latt n.

    vee+mägi n. piltl.

    vee+mäng n.

    vee+märk n.

    vee+möll ‹-möllu› n.

    vee+müha n.

    vee+mühin n.

    vee+müür n.

    vee+nappus n.

    vee+nastik n. zool.

    vee+neid n.

    vee+nina n. eh. (aknaraamil)

    vee+nire n.

    vee+nivoo n.

    vee+nõu n.

    veeohutus+nõue n.

    vee+oja n.

    vee+olud n.

    vee+opossum n. zool.

    vee+organism n.

    vee+paak ‹-paagi› n.

    vee+paarid n. murd. kaelkoogud koos nende otsas oleva kahe ämbriga

    vee+padi n.

    vee+pahin n.

    vee+pahmak n.

    vee+pahmakas n.

    vee+pais n.

    vee+pall n.

    veepall=ur n. veepallimängija

    veepalli+meeskond n.

    veepalli+turniir n.

    veepalli+võistlused n.

    veepalli+värav n.

    veepalli mängi/ma t.

    veepalli+mäng n.

    veepalli+mängi=ja n.

    vee+pang n.

    vee+park ‹-pargi› n.

    vee+paun n.

    vee+peegel n.

    vee+pidu n.

    vee+pihusti n.

    vee+piir n.

    vee+piisk n.

    vee+pilv n.

    vee+pind ‹-pinna› n.

    vee+pladin n.

    vee+plasku n. kõnek.

    vee+plekk1 n. plekist veelaud, hrl. aknaplekk; kõnek. veeämber

    vee+plekk2 n. veest tekkinud laik

    vee+pott n.

    vee+prits n.

    vee+pritsmed n.

    vee+proov n.

    vee+protseduur n.

    vee+pump n.

    vee+putukas n.

    vee+puudus n.

    vee+pärl n. piltl.

    vee+pööris n.

    vee+püstik n.

    vee+rada n.

    vee+ralli n.

    vee+renn n.

    vee+reservuaar n.

    vee+ressursid n.

    vee+režiim n.

    vee+riba n.

    vee+rikas o.

    veerikk=us n.

    vee+ringe n. vee pidev ringlemine looduses

    vee+rohke o.

    veerohk=us n.

    vee+rõhk n.

    vee+rõngas n.

    vee+saabas n.

    veesaapa+määre n.

    vee+sammas n.

    vee+seen n.

    vee+segisti n.

    vee+sein n.

    vee+seis n.

    vee+siga n.

    vee+silm ‹-silma› n. piltl. väike veekogu, jäävaba ala, laugas vms.

    vee+sinine o. vesisinine

    vee+sirts ‹-sirtsu› n.

    vee+sisaldus n.

    vee+sisene o. \taim\

    vee+slaalom n. sp. (veesuusatamise ala)

    vee+solin n.

    vee+sommeljee n.

    vee+soon n.

    vee+sorts ‹-sortsu› n. sorts vett

    vee+spanjel n.

    vee+sport n.

    veesport=lane n. veespordiga tegeleja

    veespordi+rajatis n.

    vee+sulin n.

    vee+surm n.

    vee+surve n.

    vee+suusataja n. see, kes tegeleb veesuusatamisega

    vee+suusatamine n. (sõidetakse vee peal, mootorpaadi slepis)

    vee+suusk n.

    vee+sõda n.

    vee+sõiduk n.

    vee+sõõm n.

    vee+särk n. (jahutusseade)

    vee+sügavus n.

    vee+süliti n. (vihmaveerenn)

    vee+tagavara ‹-vara› n.

    vee+taim n. (kasvab vees)

    veetaime=stik n. veetaimed (kõik liigid kokku)

    vee+taimkond n.

    vee+takistus n.

    vee+tank n.

    vee+tanker n.

    vee+tarve n.

    vee+tarvidus n.

    vee+tase n. veeseis

    vee+tee n.

    veetei=tsi m. veeteed mööda

    veetee+ühendus n.

    vee+tekkeline o. \koobas\ vee toimel tekkinud

    vee+temperatuur n.

    vee+termomeeter n.

    vee+tigu n.

    vee+tihe o.

    vee+tihedus n.

    vee+tilk n.

    vee+tire ‹-tire› n.

    vee+tolm n.

    vee+toober n.

    vee+torn n.

    veetorn+elamu n.

    vee+toru n.

    veetoru=stik n.

    vee+tramm n.

    vee+transport n.

    vee+trummel n.

    vee+tsistern n.

    vee+tuisk n.

    vee+tulv n.

    vee+turbiin n.

    vee+turism n.

    vee+tõbi n.

    vee+tõke n. miski vett tõkestav; vesitõke

    vee+tõst-e+seade ‹-seadme› n. <(vee+tõst-e)+sead|e> seade vee tõstmiseks

    vee+tünn n.

    vee+uputus n. suur üleujutus; relig. müt. (suur müütiline veeuputus)

    veeuputus+eelne o. \maailm\

    veeuputus+aegne o. veeuputuse ajast pärit; väga vana

    vee+vaat n.

    vee+vaba o.

    vee+vaegus n.

    vee+vaene o.

    vee+vagu n. (kuhu koguneb laeva sattunud vesi)

    vee+vahetus n.

    vee+vaim n. folkl.

    vee+vajadus n.

    vee+vall n. (laine kohta)

    vee+vann n.

    vee+varu n.

    vee+voog n.

    vee+vulin n.

    vee+võimlemine n. (vees võimlemine)

    vee+võrk n.

    vee+väli n.

    vee+väljasurve n.

    vee+värk n. veevarustusehitiste ja -seadmete kogum

    filter+veevärk n.

    kommunaal+veevärk n.

    olme+veevärk n.

    tootmis+veevärk n.

    tuletõrje+veevärk n.

    ühis+veevärk n.

    veevärgi+vesi n.

    vee+õitseng n.

    vee+õnnetus n.

    vee+älevil o. \silmad\

    vee+älevile m. \minema\

    vee+ämber n.

    vete+asukas n.

    vete+elanik n.

    vete+ema n. folkl.

    vete+haldjas n.

    vete+mäng n.

    vete+möll ‹-möllu› n.

    vete+tulv n.

    vete+vaim n. folkl.

    vete+vald n.

    vete+vana n. folkl.

    vete+voog n.

    vete+vulin n.

    vete+võrk n.

    vete+väli n.

    vetel+matkamine n.

    vetel+pääste n. (tegevusala); vastav teenistus

    vetelpääst=ja n. (tegeleb vetelpäästega)

    vetelpääst=mine n. vetelpääste

    vetelpääste+jaam n.

    vetelpääste+koer n.

    vetelpääste+punkt n.

    vetelpääste+teenistus n.

    vetelpääste+õppelaev n.

    vetelpääste+õppus n.

    vetelpääste+ühing n.

    vetel+vedu n.



  • keeva+vee+leib n. <(keeva+vee)+leib> (keeva veega tehtud)

    kuuma+vee+allikas n. <(kuuma+vee)+allikas>

    kuuma+vee+katel n. <(kuuma+vee)+katel>

    kuuma+vee+kott ‹-koti› n. <(kuuma+vee)+kott>

    kuuma+vee+kraan n. <(kuuma+vee)+kraan>

    kuuma+vee+paak ‹-paagi› n. <(kuuma+vee)+paak>

    kuuma+vee+pudel n. <(kuuma+vee)+pudel>

    kuuma+vee+toru n. <(kuuma+vee)+toru>

    külma+vee+bassein n. <(külma+vee)+bassein> (külma veega)

    külma+vee+kraan n. <(külma+vee)+kraan> (kust tuleb külma vett)

    külma+vee+toru n. <(külma+vee)+toru>

    musta+vee+toru n. <(musta+vee)+toru>

    mustaveetoru=stik n.

    puhta+vee+paak ‹-paagi› n. <(puhta+vee)+paak>

    puhta+vee+toru n. <(puhta+vee)+toru>

    puhtaveetoru=stik n.

    puhta+vee+ämber n. <(puhta+vee)+ämber>

    sooja+vee+allikas n. <(sooja+vee)+allikas>

    sooja+vee+boiler n.

    sooja+vee+katel n. <(sooja+vee)+katel>

    sooja+vee+kraan n. <(sooja+vee)+kraan>

    sooja+vee+paak ‹-paagi› n. <(sooja+vee)+paak>

    sooja+vee+püstik n. <(sooja+vee)+püstik>

    sooja+vee+toru n. <(sooja+vee)+toru>


  • ÜHENDITULETISED

    jaheda+vee=line o. jaheda veega

    madala+vee=line o. \järv\ madala veega

    mage+vee=line, mageda+vee=line o. \järv\ mageda veega

    puhta+vee=line o. \jõgi\ puhta veega

    selge+vee=line o. selge veega

    sügava+vee=line o. \laht\ sügava veega

    süsi+vesi=k n. (koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust)

    süsivesikute+rikas o.



  • sooja+vee+boiler n.

    vee+eralda=ja n. ⇐ vett eralda/ma

    vee+erald=i ‹-eraldi› n. ⇐ vett eralda/ma tehn.

    vee+erald=us n. ⇐ vett eralda/ma

    vee+haar=e ‹-haarde› n. ⇐ vett haara/ma tehn. rajatis vee võtmiseks

    veehaarde+ehitis n.

    vee+ima-v=us n. ⇐ vett ima/ma

    vee+kand=ja n. ⇐ vett kand/ma see, kes vett kannab (endisajal ka ametina)

    vee+kart=lik o. ⇐ vett kart/ma vett kartev; vett mitte taluv

    vee+kart=us n. ⇐ vett kart/ma

    vee+kasuta=ja n. ⇐ vett kasuta/ma

    vee+kasut=us n. ⇐ vett kasuta/ma

    vee+kogu=ja n. ⇐ vett kogu/ma

    vee+kogu=mine n. ⇐ vett kogu/ma

    vee+kogu=r n. ⇐ vett kogu/ma kaeveõõs, mis kogub pinna- ja põhjavett

    vee+kõrvald=us n. ⇐ vett kõrvalda/ma mäend.

    vee+las=e ‹-laskme› n. ⇐ vett lask/ma rajatis vee paisust läbijuhtimiseks

    vee+lask=mine n. ⇐ vett lask/ma

    vee+mõõt=ja n. ⇐ vett mõõt/ma see, mis mõõdab vett

    vee+mõõt=ur n. ⇐ vett mõõt/ma

    vee+peal=ne o. \osa\

    vee+pehmenda=ja n. ⇐ vett pehmenda/ma

    vee+pehmenda=mine n. ⇐ vett pehmenda/ma

    vee+pehmend=i n. ⇐ vett pehmenda/ma

    vee+pehmend=us n. ⇐ vett pehmenda/ma

    vee+pelg=us n. ⇐ vett pelga/ma

    vee+puhasta=ja n. ⇐ vett puhasta/ma (seade)

    vee+puhast=us n. ⇐ vett puhasta/ma

    veepuhastus+jaam n.

    veepuhastus+seadmed ‹-seadme› n. tehn.

    vee+põhi=ne o. vee põhjal valmistatud

    vee+reosta=ja n. ⇐ vett reosta/ma

    vee+reosta=mine n. ⇐ vett reosta/ma

    vee+reost=us n. ⇐ vett reosta/ma

    vee+ringl=us n. ⇐ vesi ringle/b

    vee+soojenda=ja n. ⇐ vett soojenda/ma boiler

    vee+soojend=i n. ⇐ vett soojenda/ma boiler

    vee+soojend=us n. ⇐ vett soojenda/ma vee soojendamine

    vee+talla=ja n. see, kes tallab vees; (lind)

    vee+tarbi=ja n. ⇐ vett tarbi/ma

    vee+tarbi=mine n. ⇐ vett tarbi/ma

    veetarbimis+norm n.

    vee+tarvita=ja n. ⇐ vett tarvita/ma

    vee+tarvit=us n. ⇐ vett tarvita/ma

    vee+tekk-e=line o. \koobas\ vee toimel tekkinud

    vee+tõus n. ⇐ vesi tõuse/b

    vee+varust=us n. ⇐ veega varusta/ma

    ring+veevarustus n.

    veevarustus+allikas n.

    veevarustus+süsteem n.

    vee+veda=ja n. ⇐ vett veda/ma see, kes veab vett

    vee+ved=u n. ⇐ vett veda/ma

    vee+virvend=us n. ⇐ vesi virvenda/b

    vee+viska=mine n. ⇐ vett viska/ma kõnek. kusemine

    vee+vool ‹-voolu› n. ⇐ vesi voola/b vee liikumine ühes suunas (eriti jões vms.)

    vee+võt=ja n. ⇐ vett võt/ma

    vee+võt=mine n. ⇐ vett võt/ma

    vee+võtt n. ⇐ vett võt/ma

    veevõtu+koht n.

    \tuletõrje\ veevõtu+kraan n.

    veevõtu+servituut n. jur.

    vee+õitse=mine n. ⇐ vesi õitse/b

    vee+äär=ne o. \taimestik\ vee ääres asuv v. olev

    vett+läbi+laskev o. ⇐ vett läbi lask/ma \materjal\

    vee+läbi+lask=v-us n.

    vette+hüp=e n. ⇐ vette hüppa/ma (spordiala)

    vettehüppe+võistlus n.

    vette+hüppa=ja n. ⇐ vette hüppa/ma

    \laeva\ vette+lask=mine n. ⇐ vette lask/ma

    vette+viska=mine n. ⇐ vette viska/ma ka kõnek.



  • kuuma+vee+varust=us n. ⇐ kuuma veega varusta/ma

    sooja+vee+varust=us n. ⇐ sooja veega varusta/ma


  • ÜHENDID

    vett pida/ma t. vett mitte läbi laskma; kindel olema

    vee+pida=mine n.

    vett+pidav o. \materjal, leping\ veekindel; piltl. kindel

    vee+pida=v-us n.

    vett sega/ma t. piltl. jutuga keerutama, hämama

    vee+sega=ja n.

    vee+sega=mine n.

  • õis n.

  • TULETISED

    õis=ik n. bot. õistaimede õiekogum

    kobar+õisik n.

    korv+õisik n.

    liht+õisik n.

    liit+õisik n.

    sarik+õisik n.

    võnk+õisik n.

    õisik+köögivili n.

    õisiku+raag n. õisiku vars

    õisiku+telg n.

    õisiku+varb n. pikk lehtedeta vars

    õisiku+vars n.

    õile n. luul. õis

    õilmi=tse/ma t. õitsema

    õilmitse=mine n.

    pärna+õilmed n. luul.

    õilme+kuu n. õiekuu

    õilme+leht n. luul. õieleht

    õie=kas o. \sort\ õierikas

    õie=ke(ne)

    õie=line o. \muster\ õitega, õismotiivi(de)ga kaunistatud

    õide m. \minema, puhkema\

    õid=u/ma t. õide minema

    õidu=mine n.

    ennak+õidu/ma t. enneaegselt õieraage moodustama

    ennakõidu=mine n.

    õi=ts/ma t. murd. õitsema

    õi=tse/ma t.

    õitse=ta/ma t. õitsema ajama

    õitseta=mine n.

    õitse n. õis v. õiekobar

    õitsme+leht n. õieleht

    õitsele m. \lööma, puhkema\ õitsema

    õitse=mine n.

    vee+õitsemine n.

    õitsemis+aeg n. õitseaeg

    õitsemis+eelne o. \aeg\

    õitse=ng n. õitsemine; õitse(mis)aeg; hiilgeaeg, kõrgtasemel olek

    täis+õitseng n.

    vee+õitseng n. vee õitsemine

    õitsengu+aastad n.

    õitsengu+aeg n.

    õitsengu+periood n.

    õitse+aeg n. õitsemisaeg

    õitse+iga ‹-ea› n.


  • LIITSÕNAD

    emas+õis n. bot. (milles on ainult emakas)

    herne+õis n.

    huul+õis n. bot. (meenutab huult)

    huulõie=line o. \taim\ huulõitega

    huulõielised n. (taimede sugukond)

    isas+õis n. bot. (milles on ainult tolmukad)

    kalla+õis n.

    kanarbiku+õis n.

    kastani+õis n.

    keel+õis n.

    keelõie=line o. \taim\ bot. keelõisi omav

    keelõielised n. bot. (taimede alamsugukond)

    kelluk+õis n. kellukjas õis

    korv+õis n. bot.

    korvõie=line o. \taim\

    korvõielised n. bot. (taimede sugukond)

    kummeli+õis n.

    kärbes+õis n. bot. putukat meenutava õiega rohttaim

    leedri+õis n.

    leedriõie+siirup n.

    liblik+õis n.

    liblikõie=line o. \taim\ liblikõitega

    liblikõielised n. (taimede sugukond)

    liht+õis n. bot. (üks rida kroonlehti)

    lihtõie=line o. \tulp\ (lihtõitega)

    lina+õis n.

    magnoolia+õis n.

    mooni+õis n.

    nartsissi+õis n.

    oa+õis n.

    orhidee+õis n.

    paber+õis n.

    pihlaka+õis n.

    piibelehe+õis n.

    pojengi+õis n.

    putk+õis n. bot. (kroonlehed on pikalt kokku kasvanud)

    putkõie=line o. \taim\

    putuk+õis n. bot. (putukaid meenutav)

    pärna+õis n.

    pärnaõie+mesi n.

    pärnaõie+tee n.

    roosi+õis n.

    sireli+õis n.

    sõnajala+õis n. folkl.

    toominga+õis n.

    täidis+õis n. bot. aiand. (tavalisest rohkemate kroonlehtedega)

    täidisõie=line o. \nartsiss\

    väävli+õis n. keem. (taimekaitsevahend)

    õunapuu+õis n.



  • õis+loom ‹-looma› n. zool. korall; (meenutab lille)

    õis+luht n. bot. (rohttaim)

    rand+õisluht n.

    soo+õisluht n.

    õis+motiiv n.

    õis+muster n.

    õis+ornament n.

    õis+taim n.

    õis+uba n. bot.

    õis+vesi n. murd. haava- v. villieritis

    õie+aeg n. õitsemise aeg

    õie+diagramm n. õite asetuse skeem

    õie+ehtes o. \aed\ õitega ehitud

    õie+helbed n.

    õie+ilu n. õite ilu

    õie+karikas n. bot. karikakujuline õis

    õie+kate n. bot. (koosneb tupplehtedest ja kroonlehtedest)

    õiekatte+leht n. bot. tuppleht, kroonleht

    katteleht n. õiekatteleht

    õie+kellukas n. kellukesekujuline õis, õiekelluke

    õie+kobar n.

    õie+kroon n.

    õie+kujuline o. \kaunistus\ õie kujuga

    õie+kuu n. mai

    õie+kärblased n. zool.

    õie+küünal n. piltl.

    õie+liblikas n. õiekellukas

    õie+lumi n. piltl.

    õie+mahl n.

    õie+mesi n.

    õie+naksur n. (mardikas)

    õie+nupp n.

    õie+nutt ‹-nuti› n.

    õie+puhmas n.

    õie+pung n.

    õie+põhi n.

    õie+pööris n.

    õie+raag n.

    õie+rikas, õite+rikas o.

    õie+rohke, õite+rohke o.

    õie+sarikas n.

    õie+tari n. õiekobar

    õie+tee n.

    õie+tolm n.

    õietolmu+allergia n. (õietolmu põhjustatud)

    õietolmu+analüüs n.

    õietolmu+taim n.

    õietolmu+tera n.

    õie+tupp n.

    õie+tups n.

    õie+tõlvik n.

    õie+vaht, õite+vaht ‹-vahu› n. piltl.


  • ÜHENDITULETISED

    kirju+õie=line o. kirjude õitega

    kollase+õie=line o. \taim\ kollaste õitega

    longus+õie=line o. \sirel\ longus õitega

    mitme+õie=line o. \tulp\ mitme õiega

    punase+õie=line o. \pojeng\ punaste õitega

    rist+õie=line o. \taim\ (õiel on neli risti asetsevat kroonlehte)

    ristõielised n. (õistaimede sugukond)

    rohke+õie=line o. \roos\ rohkete õitega

    roos+õie=lised n. (õistaimede sugukond)

    roosa+õie=line o. roosade õitega

    sinise+õie=line o. \nõges\ siniste õitega

    suure+õie=line o. \kellukas\ suure õiega

    valge+õie=line o. valgete õitega



  • õie+lõika=ja n. ⇐ õisi lõika/ma zool. see, kes õisi läbi lõikab; kahjurmardikas

  • õmble/ma t.

  • TULETISED

    õmble=ja n. (kutsenimetus)

    kleidi+õmbleja n. kleitide õmbleja

    kodu+õmbleja n. (töötab kodus)

    õmble=mine n.

    hulgi+õmblemine n.

    individuaal+õmblemine n.

    mass+õmblemine n.

    õmbl=us1 n. tkst. (ühendab erinevaid riidekihte); med. kirurgiline haavaühendus; anat. luid ühendav sidekude; tehn. liitekoht

    ahel+õmblus n.

    dekoratiiv+õmblus n.

    ehis+õmblus n.

    haava+õmblus n.

    ilu+õmblus n.

    joote+õmblus n.

    kantimis+õmblus n.

    kapp+õmblus n.

    katte+õmblus n.

    kaunistus+õmblus n.

    keevis+õmblus n. keevitamisega saadud õmblus

    käise+õmblus n.

    käsitsi+õmblus n. (käsitsi tehtud)

    külje+õmblus n.

    liht+õmblus n.

    läbilõike+õmblus n.

    mao+õmblus n.

    neet+õmblus n.

    niit+õmblus n.

    nool+õmblus n. (koljul)

    nööpaugu+õmblus n.

    otsmiku+õmblus n.

    palistus+õmblus n. (palistamisel kasutatav)

    paspuaal+õmblus n.

    pealistus+õmblus n. (palistamisel:) ääreõmblus

    peit+õmblus n.

    pesu+õmblus n. (kasutatakse pesude korral)

    piki+õmblus n.

    põkk+õmblus n.

    pärg+õmblus n. (ühendab kolju otsmiku- ja kiiruluud)

    pöörd+õmblus n.

    püksi+õmblus n.

    saag+õmblus n. (külgnevad luupinnad on ebatasased)

    sala+õmblus n.

    selja+õmblus n.

    siksak+õmblus n.

    suka+õmblus n.

    sääre+õmblus n.

    tepp+õmblus, teppimis+õmblus n.

    tikke+õmblus n.

    topelt+õmblus n.

    traat+õmblus n.

    tugev+õmblus n.

    vale+õmblus n.

    varruka+õmblus n.

    volt+õmblus n. (kaunistava voldiga)

    õla+õmblus n.

    ääre+õmblus n.

    ühendus+õmblus n.

    üle+ääre+õmblus n.

    õmblus+armid n. med.

    õmblus+varu n.

    õmbl=us2 n. (tegevusvaldkond; eriala)

    individuaal+õmblus n.

    mass+õmblus n.

    õmblus+arm ‹-armi› n. med.

    õmblus+ateljee n.

    õmblus+ettevõte n.

    õmblus+firma n.

    õmblus+kool ‹-kooli› n.

    õmblus+kunst n.

    õmblus+käitis n.

    õmblus+mamsel, õmblus+mampsel n. vnm.

    õmblus+ring n.

    õmblus+salong n.

    õmblus+seotis n.

    õmblus+töökoda n.

    õmblus+vabrik n.


  • LIITSÕNAD

    õmbl-us+masin n. (millega õmmeldakse)

    ateljee+õmblusmasin n.

    elektri+õmblusmasin n.

    jalatsi+õmblusmasin n.

    jalg+õmblusmasin n.

    kabinet+õmblusmasin n.

    karusnaha+õmblusmasin n.

    kodu+õmblusmasin n.

    käsi+õmblusmasin n.

    overlok+õmblusmasin n.

    tööstus+õmblusmasin n.

    õmblusmasina+nõel n.

    õmblusmasina+õli n.

    õmbl-us+naaskel n.

    õmbl-us+niit ‹-niidi› n.

    õmbl-us+nõel n.

    õmbl-us+piste n.

    õmbl-us+raam ‹-raami› n.

    õmbl-us+siid n. (millega õmmeldakse)

    õmbl-us+tarbed n.

    õmbl-us+teenindus n.

    õmbl-us+toode n.

    õmbl-us+tsehh n.

    õmbl-us+töö n.

    õmbl-us+vatt n.

    õmbl-us+viga n.


  • ÜHENDITULETISED

    masin+õmbleja n. ⇐ masinaga õmbleja

    masin+õmblemine n. ⇐ masinaga õmblemine

    masin+õmblus n. masinõmblemine


  • ÜHENDID

    ette õmble/ma t.

    \nööbi\ ette+õmble=mine n.

    kinni õmble/ma t.

    kinni+õmble=mine n.

    kokku õmble/ma t. \tekki, haava\

    kokku+õmble=mine n.

    läbi õmble/ma t. (tugevdamiseks)

    läbi+õmble=mine n.

    läbi+õmmeldud o. \vooder vm.\

    pesu õmble/ma t.

    pesu+õmble=ja n.

    pesu+õmble=mine n.

    välja õmble/ma t. tikkima

    välja+õmble=ja n.

    välja+õmble=mine n.

    välja+õmbl=us n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur