[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
hele o. tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; (hääle kohta:) kõrge ja kõlav; kõnek. nälga tundev, näljane, tühi; piltl. lootust andev, paljutõotav; helge
heleda=lt m.
heleda=sti m.
hele=dus n.
heledus+astmik n. ka fot.
heledus+järk n. astr.
heledus+püromeeter n. tehn.
hele=nd1 n. heledam koht
hele=nda/ma t. heledana paistma
helend2 n. helendav koht
helenda=mine n.
helend=us n.
järel+helendus n. (näit. mõnedel materjalidel)
katood+helendus n. füüs.
luminestsents+helendus n. füüs.
mere+helendus n.
helendus+bakter n. biol. (millel on püsiv võime valgust kiirata)
helendus+elund n. zool. valgust produtseeriv organ süvamereloomadel ja mõnedel putukatel
helendus+võime n. biol.
ise+helendav o. \keha\ füüs.
hele=ndu/ma t. heledaks muutuma
helendu=mine n.
hele=ne/ma t. heledamaks muutuma, valgenema
helene=mine n.
hele=sta/ma t. heledaks tegema
helesta=mine n.
helest=us+marker n.
hele+beež o.
hele+blond o.
hele+hall ‹-halli› o.
hele+kollakas o.
hele+kõrb ‹-kõrvi› o.
hele+lilla o.
hele+ookerjas o.
hele+oranž o.
hele+pruun o.
hele+punane o.
hele+raudjas o.
hele+roheline o.
hele+roosa o.
hele+ruske o.
hele+sinine o.
hele+taiga n.
hele+tume n. k. heledate ja tumedate toonide kontrast
hele+valge o.
hele+võik o.
hele+laik=sus n. (taimehaigus, välistunnuseks heledad laigud)
heleda+hääle=line, heleda+hääl=ne o. heledahäälne
heleda+juukse=line o. heledate juustega
heleda+kõla=line o. heleda kõlaga
heleda+naha=line o. heleda nahaga
heleda+pea=line, heleda+päi=ne o. heleda peaga
heleda+tooni=line o. heleda tooniga
heleda+vere=line o. heledate juuste ja heleda nahaga
heleda+värvi=line o. heledat värvi
laik n. ümbrusest värvitooni vm. poolest erinev pinnaosa
laigu=line o. laikudega
laigulise=lt m.
laigulis=us n.
laigu=ti m. laikude kaupa; tükati, kohati
laiguti=ne o. laiguti esinev
hallitus+laik n.
koolnu+laik n.
külma+laik n.
maksa+laik n.
mäda+laik n.
nafta+laik n.
pigmendi+laik n.
rooste+laik n.
roostelaigu=line o. roostelaikudega
rõskus+laik, rõskuse+laik n.
silm+laik n. (liblika tiival)
vaigu+laik n.
valgus+laik n.
valguse+laik n.
värvi+laik n.
laik+pigmenditus n. med. heledate laikude esinemine nahal, vitiliigo
laik+põletik n. (taimehaigus)
laigu+prožektor n.
laik+silm+vaal ‹-vaala› n. <(laik+silm)+vaal> zool.
hele+laik=sus n. aiand. (taimehaigus, välistunnuseks heledad laigud)
kuiv+laik=sus n. aiand. põllum. taimehaigus: kuivade laikude olemasolu
mosaiik+laik=sus n. põllum. aiand. (taimehaigus)
pruun+laik=sus n. põllum. taimehaigus: pruunide laikude olemasolu
punase+laigu=line o. \nägu\ punaste laikudega
rohelise+laigu=line o. \munder\ roheliste laikudega
roosa+laigu=line o. \nägu\ roosade laikudega
tuhk+laik=sus n. põllum. (taimehaigus)
ümar+laik=sus n. aiand. põllum. taimehaigus: ümarate laikude esinemine
stiil n. iseloomulik kujutus-, esitus- v. väljenduslaad; töötamisviis v. -meetod;; isikupärane käitumis- ja elamislaad
stil=ist n. kirj. kirjanduslikku stiili valdav, heas stiilis kirjutav isik; isik, kes loob kellegi v. millegi individuaalset stiili
stil=istika n. kirj. stiiliõpetus
stilisti=line o. stilistikasse puutuv
stilistilise=lt m. \kaunis\
stiil=ne o. stiilipärane, -puhas
stiilse=lt m.
stiils=us n.
stiili=kas1 o. hea stiiliga, stiililt ilmekas
stiilika=lt m.
stiilik=us n.
stiili=line, stil-isti=line o. stiiliga seonduv
stiili=tu o. stiilivaene
stiilitu=lt m. \ujuma\
stiilit=us n.
stiili/ma t. üksikeseme välimust üldisemasse v. ühtsesse stiili viima
stiili=mine n.
stiili=tse/ma t. mingis rõhutatud stiilis väljenduma; stiiliga peenutsema
stiilitse=mine n.
stili=seeri/ma t. teat. stiilinõudeile allutama v. kohandama
stilis=atsioon n. stiliseerimine; stiliseering
stiliseeri=ja n.
stiliseeri=mine n.
stiliseeri=ng n. stiliseeritud kujutis, ese, teos
ampiir+stiil n. k. hilisklassitsistlik stiil arhitektuuris ja rakenduskunstis XIX saj. algul
antiik+stiil n. k. antiikaja stiil v. seda järgiv stiil
barokk+stiil n. k. XVI saj. lõpus Itaalia hilisrenessansist võrsunud ja XVII saj. keskpaigani Euroopas valitsenud kunstistiil (ehituskunstis, kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas), mida iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistusmotiivide kuhjamine, valguse ja varju kontrastimine
barokk2 n. k. barokkstiil
barok=ne o. \ehitis\ barokkstiilis tehtud, barokkstiilile omane; paatoslik, ülepaisutatud, toretsev
baroks=us n.
hilis+barokk n. baroki lõpp-periood
uus+barokk n. baroki vorme taaskasutav stiilisuund 19. sajandil
vara+barokk n. baroki algusperiood
barokk+ajastu n.
barokk+altar n.
barokk+arhitektuur n.
barokk+fassaad n.
barokk+kirjandus n.
barokk+kunst n.
barokk+muusika n.
barokk+mööbel n.
barokk+tants n.
baroki+ajastu n.
biidermeier+stiil n. k. 19. saj. esimesel poolel Saksamaal jm. levinud ennekõike rõivastuse, mööbli ning interjööri stiil, mida iseloomustavad mugavad praktilised vormid, heledad värvid jne.
ehitus+stiil n.
elu+stiil n. elulaad v. -viis
elustiili+keskus n.
elustiili+valik n.
vormirikas
etno+stiil n. etnograafiline stiil
etno kõnek. etnostiil
firma+stiil n.
flopp+stiil n. sp. (kõrgushüppes)
flopp n. floppstiil
funktsionaal+stiil n. keelet.
följetoni+stiil n.
individuaal+stiil n.
industriaal+stiil n. (tööstuslik)
isiku+stiil n.
juhtimis+stiil n.
juugend+stiil n. XIX s. lõpus ja XX s. alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament
kantselei+stiil n. (kantseleikeelele omane)
kirja+stiil n.
kunsti+stiil n.
kõrg+stiil n. pidulik esituslaad
lapidaar+stiil n. (lühike ja selge)
mosaiik+stiil n.
neutraal+stiil n.
proosa+stiil n.
renessanss+stiil n. k. eh.
retro+stiil n. matkitud endisemoelisus
rokokoo+stiil n. XVIII saj. kunstistiil
rokokoo n. rokokoostiil
rull+stiil n. sp. (kõrgushüppes)
rull2 kõnek. rullstiil
rõivastus+stiil n.
sõidu+stiil n.
sõnastus+stiil n.
telegrammi+stiil n. lakooniline stiil
töö+stiil n.
uisu+stiil n. sp. (suusatamises:) vabastiil
ujumis+stiil n.
vaba+stiil n. (suusatamises:) uisusammuga sõidutehnika
vabastiili+rada n.
vabastiili+suusataja n.
vabastiili+võistlus n.
stiili+element n.
stiili+erinevus n.
stiili+harjutus n.
stiili+hinne n.
stiili+ikoon n.
stiili+jäljendus n. stilisatsioon
stiili+kategooria n.
stiili+kindel o.
stiilikindla=lt m. \esitatud\
stiili+kohtunik n.
stiili+konarus n.
stiili+korrektor n.
stiili+lage o. stiilivaene, stiilitu
stiili+meister n. stilist
stiili+märgend n.
stiili+nõuded n.
stiili+näide n.
stiili+pidu n.
stiili=kas n. kõnek. stiilipidu
stiili+puhas o.
stiili+punkt n.
stiili+pärane o. \esitus\
stiili+tunne n.
stiili+vaene o.
stiili+vahe ‹-vahe› n.
stiili+varjund n.
stiili+viga n.
stiili+võte n. kirj.
stiili+värving n.
stiili+vääratus n.
stiili+väärtus n.
stiili+õhtu n.
stiili+õpetus n.
stiili+ühtne o.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|