Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
huika/ma t. valju (hrl. uutavat) häält v. heli kuuldavale tooma; (inimeste kohta:)ülemeelikusest, juubeldusest, endast märku andes vms. põhjusel hüüdma v. hõiskama; piltl.; (loodushäälte kohta)
huiga=ta/ma t. korraks huikama
huigat=us n.
huik=le/ma t. korduvalt (vastamisi) huikama
huikle=mine n.
huik=u/ma t. ühtelugu huikama
huiku=mine n.
huig=e n. ühekordne huikamine
rõõmu+huige n.
huik1 n. luul. huige
huik2 n. zool. vesivutt
täpik+huik n. zool.
huika=ja n.
huika=mine n.
Märgid | |
---|---|
+ | liitmine |
~ | seotud tüvi |
= | sufiksituletus |
: | prefiksituletus |
/ | vormitunnus |
- | vaheliide |
Sõnaliigid | |
---|---|
n. | nimisõna |
o. | omadussõna |
t. | tegusõna |
a. | arvsõna |
as. | asesõna |
n. | pärisnimi |
m. | määrsõna |
k. | kaassõna |
s. | sidesõna |
h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |