|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
huika/ma t. valju (hrl. uutavat) häält v. heli kuuldavale tooma; (inimeste kohta:)ülemeelikusest, juubeldusest, endast märku andes vms. põhjusel hüüdma v. hõiskama; piltl.; (loodushäälte kohta)
huiga=ta/ma t. korraks huikama
huigat=us n.
huik=le/ma t. korduvalt (vastamisi) huikama
huikle=mine n.
huik=u/ma t. ühtelugu huikama
huiku=mine n.
huig=e n. ühekordne huikamine
rõõmu+huige n.
huik1 n. luul. huige
huik2 n. zool. vesivutt
täpik+huik n. zool.
huika=ja n.
huika=mine n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|