|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
hüva o. hea; murd. parem, parempoolne
hüva=k o. parem(poolne)
hüvakul m. paremal, paremal pool
hüvakule m. paremale
hüvakult m. paremalt
hüva=ng n. heaolu
hüve n. paremus, eelis; heaolu, kasu
hüve=line o. hea, positiivne
hüve+olu n. heaolu
hüv=is n. maj. aineline vara; jur. hüvitus; tööga loodud produkt
hüvi=ta/ma t. tasuma, kompenseerima
hüvita=ja n.
hüvita=mine n.
hüvit=is n. jur. kellelegi makstav rahasumma majandusliku kaotuse, varanduse vähenemise vm. kahju eest
elektri+hüvitis n.
hambaravi+hüvitis n.
hilinemis+hüvitis n. (palgamaksmisel)
hooldus+hüvitis n.
kindlustus+hüvitis n.
kulu+hüvitis n. maj.
lahkumis+hüvitis n. (töölt lahkumise korral)
pere+hüvitis n.
sõja+hüvitis n.
töötuskindlustus+hüvitis n.
töövõimetus+hüvitis n.
tööõnnetus+hüvitis n.
vanema+hüvitis n. (lapse sünni järel)
hüvit=us n. hüvitamine; kahjutasu
vastu+hüvitus n. jur.
hüvitus+fond n.
hüvitus+summa n.
hüvitus+väärtpaber n.
kahju hüvita/ma t.
kahju+hüvita=ja n.
kahju+hüvit=is n. (makstav summa)
kahju+hüvit=us n. kahju hüvitamine; makstav summa
hüva=sti h.
hüvasti jät/ma t.
hüvasti+jätt n.
hüvastijätu+kiri ‹-kirja› n.
hüvastijätu+suudlus n.
hüvastijätu+sõna n.
hüvasti+jät=mine n.
ilma k., m. (rõhutab millegi puudumist); maksuta, (vastu)tasuta, muidu
ilma+aegu m. asjatult; põhjuseta
ilma+asjata m.
ilma+ütlev n. (kääne)
ilma jät/ma t.
ilma+jät=mine n.
ilma+jäe=tu n.
ilma jää/ma t. midagi kaotama
ilma+jää=ja n.
ilma+jää=mine n.
ilma+jää=nu n.
ilma ole/ma t.
ilma+ole=k n.
ilma+ole=mine n.
jumal n. relig. kõrgem e. kõrgeim üleloomulik jõud, keda austatakse ja teenitakse, Jumal n. ristiusu jumal
jumala m. \uus, muidu, valesti\ kõnek. täiesti, päris
jumala+muidu m. päris muidu v. väga odavalt; ilmaaegu
jumala+tõsi n. täiesti tõsi
jumalaga h. (hüvastijätusõna)
jumala=nna n. naisjumal
armastus+jumalanna n.
ilu+jumalanna n.
koidu+jumalanna n.
kättemaksu+jumalanna n.
saatus+jumalanna, saatuse+jumalanna n.
võidu+jumalanna n.
jumala=tar n. jumalanna
jumalu=ke h. (väljendab imestust, ehmatust, kahetsust vm.)
jumal=us n. jumal; ihalusobjekt, ideaal
jumalus=ta/ma t. jumaluseks tõstma v. kuulutama
jumalusta=mine n.
jumal=ik o. jumala(te)ga seotud olev; suurepärane, võrratu; jumala omadustega
jumalikk=us n.
jumaliku=lt m. \ilus\
jumal=da/ma t. piiritult imetlema ja austama
jumalda=ja n.
jumalda=mine n.
jumalda=tu n.
eba:jumal n. väärjumal, paganlik jumal (ristiusu vm. monoteistliku usundi seisukohalt); jumaldatud isik, ese vm. nähtus
ainu+jumal n. ainus jumal
allmaailma+jumal n. müt.
jupi+jumal n. kõnek. jaoülem (sõdurikeeles); pisiülemus
maa+jumal n.
mere+jumal n. müt. Poseidon, Neptunus
pea+jumal n. müt. peamine, tähtsaim jumal
pikse+jumal n. äikest ja vihma käsutav jumal paljude rahvaste usundis
pool+jumal n. pooleldi jumalikku päritolu v. mingite jumalike omadustega kangelane mütoloogias v. religioonis
puu+jumal n. puidust jumalakuju
päikese+jumal n. müt.
sõja+jumal n.
taeva+jumal n. (taevas valitsev)
tule+jumal n. (tuld valitsev)
vana+jumal n. jumal (rahvapärastes ütlustes)
vee+jumal n. müt.
veini+jumal n. Dionysos
viina+jumal n. müt.
väär+jumal n. ebajumal
väärjumala+kummarda=ja n. ⇐ väärjumalat kummarda/ma
jumal+ime h. vnm. (väljendab üllatust, imestust)
jumala+and n. mida Jumal annab, taeva kingitus
jumala+arm ‹-armu› n. kirikl. armulaud
jumala+ema n. ristiusus: Kristuse ema, neitsi Maarja
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
jumala+koda n. kirikl. kirik, palvemaja
jumala+kohus ‹-kohtu› n. aj. (keskajal)
jumala+kultus n.
jumala+käpp n. bot. sõrmjalt haruneva juuremugulaga lillaõieline niidutaim
jumala+laps n. usklik inimene
jumala+loom ‹-looma› n. kõnek. (ka inimese kohta)
jumala+mees n. vaimulik; jutlustaja
jumala+poeg n. relig. Jeesus Kristus
jumala+puu n. bot.
jumala+pärast m. (tungiva palve väljendamiseks)
jumala+riik n. ristiusu järgi maa peal oodatav õigluse ja rahu riik
jumala+sulane n. vaimulik
jumala+sõna n. kirikukirjandus
jumala+teener n. jumalasulane
jumala+vallatu o. jumalakartmatu; tavasid eirav v. pilav; sündsusetu
jumalavallatu=lt m. \käituma\
jumalavallat=us n.
jumala+vili n. piltl. vili, toit; õlu, viin
jumala+vits n. vnm. karistus, nuhtlus
jumalate+lill n. bot.
jumalaga jät/ma t.
jumalaga+jätt n.
jumalagajätu+kiri ‹-kirja› n.
jumalagajätu+suudlus n.
jumalat kart/ma t.
jumala+kart=lik o. usklik, vaga
jumalakartlikk=us n.
jumalakartliku=lt m. \elama\
jumala+kartma=tu o. jumalat, usku ja usukombeid mittetunnistav; häbematu, jultunud
jumalakartmatu=lt m. \elama\
jumalakartmat=us n.
jumala+kart=us n.
jumalat kummarda/ma t.
jumala+kummarda=ja n.
jumala+kummarda=mine n.
jumalat salga/ma t.
jumala+salga=ja n. uskmatu
jumala+salga=mine n.
jumalat teeni/ma t.
jumala+teeni=ja n.
jumala+teeni=mine n.
jumala+teeni-st=us n. jumala teenimine; (usutalitus)
teenistus2 n. jumalateenistus
jõulu+jumalateenistus n.
leina+jumalateenistus n.
tänu+jumalateenistus n.
jumalat teota/ma t.
jumala+teota=ja n.
jumala+teot=us n.
järel k., m. taga, pärast, järele k., m., järelt k.
järel=mine o. järel olev
järel=da/ma t. faktide, andmete vm. põhjal otsustama
järelda=mine n.
järeld=us n. faktide, andmete vm. põhjal tehtav otsustus; vastav tehe loogikas
ahel+järeldus n.
eksi+järeldus n.
lõpp+järeldus n.
pette+järeldus n.
järel=du/ma t. faktidest v. andmetest tulenema
järeldu=mine n.
järe=liku=lt m.
järg=ne o. millegi järel olev, esinev v. toimuv
mis+järel m.
see+järel m.
tagant+järele m. \tark\
takka+järele m. kõnek. tagantjärele
järel+aisting n. psühh.
järel+analüüs n. (nt dopinguproovil)
järel+asend n.
järel+doktor n. (saab doktorikraadi kaitsmise järel riiklikku stardiraha)
järel+doktorantuur n.
järel+eksam n.
järel+helendus n. füüs. helenduse edasikestmine pärast aine valgustamise vm. ergutuse lõppemist
järel+kaja n.
järel+kasv n.
järel+kelk n.
järel+kogumine n.
järel+komponent n.
järel+kontroll n.
järel+koristus n.
järel+kuiva/ma t.
järelkuiva=mine n.
järel+kurn ‹-kurna› n. zool. esimese kurna hukkumise järel munetud hilisem, täiendav kurn
järel+kuula/ma t. eetris olnud raadiosaadet arvutivõrgu kaudu kuulama
järelkuula=mine n.
järel+käru n.
järel+käärimine n. keem.
järel+külv n.
järel+lainetus n.
järel+liide n. keelet.
järel+lugu n.
järel+lüps n. põllum. (udara täielikuks tühjendamiseks)
järel+maailm n. järeltulevad põlved, tulevane maailm
järel+maitse n.
järel+maks ‹-maksu› n.
järelmaksu+firma n.
järel+mõju n.
järelm n. järelmõju, tagajärg
järel+mäng n. järellugu; (helitöö lõpposa)
järel+märkus n.
järel+niide n.
järel+niit/ma t.
järelniit=mine n.
järel+noppi/ma t.
järelnoppi=ja n.
järelnoppi=mine n.
järel+nuum n.
järel+näht n.
järel+osa n.
järel+osis n.
järel+pidu n.
järel+pilt n. psühh.
järel+piste n.
järel+puhastus n.
järel+pulmad n. etn. hrl. nädal pärast pulmi peetud joodud kõige lähematele sugulastele v. neile, kes ei saanud pulma tulla
järel+purustus n.
järel+põlemine n.
järel+põletus n.
järel+põlv n.
järel+ravi n.
järel+romantism n. kirj. romantismi kõrgperioodile järgnenud langusperiood
järel+roog ‹-roa› n.
järel+salk ‹-salga› n. sõj.
järel+soojus n. (pliidil)
järel+sugu ‹-soo› n.
järel+suvi n.
järel+sõna n. (raamatul)
järel+sünnitis n. füsiol. päramised
järel+tegevused n.
järel+toime n. (maavärina puhul)
järel+toit n.
järel+tsensuur n. pärast trükitöö ilmumist toimuv tsenseerimine
järel+turg n.
järel+tõuge n.
järel+töö n.
järel+töötle/ma t.
järeltöötle=ja n.
järeltöötle=mine n.
järeltöötl=us n.
järel+vaata/ma t. (telesaadet)
järelvaata=mine n.
järel+vagun n.
järel+valmi/ma t.
järelvalmi=mine n.
järel+valu n.
järel+vanker n.
järel+veok n.
järel+vesi n. füsiol. (sünnitusel)
järel+vibutus n. sp.
järel+vili n. põllum.
järel+võistlus n.
järel+vägi n. sõj.
järel+väitused n. (sünnitusel)
järele+trükk n.
\sünnipäeva\ järel+istu=mine n.
järel käi/ma t. järgnema; kellegi õpetust järgima
järel+käi=ja n. järgneja; kellegi õpetuse järgija; järglane
järel+käi=mine n.
järel tule/ma t.
järel+tulev o. \sugupõlv\ tulevane, järgnev
järel+tuli=ja n. järglane
järel veda/ma t.
järel+ved=u n.
järele ahvi/ma t. matkides veiderdama
järele+ahvi=ja n.
järele+ahvi=mine n.
järele aima/ma t. matkima
järele+aima=ja n.
järele+aima=mine n.
järele+aimama=tu o.
järeleaimamatu=lt m.
järeleaimamat=us n.
järele aita/ma t. (õppimises); pisut parandama, sobivaks tegema
järele+aita=ja n.
järele+aita=mine n.
järeleaitamis+tund n.
järele and/ma t. nõustuma, leppima
järele+and=mine n.
järele+and=lik o.
järeleandlikk=us n.
järeleandliku=lt m.
järele+andma=tu o.
järeleandmatu=lt m. \püüdlema\
järeleandmat=us n.
järele hüüd/ma t. (lahkujale)
järele+hüüd n. järelehüüe
järele+hüü=e n. (matusetalitusel); (mälestuskirjutis)
järele jooks/ma t.
järele+jooks=ja n.
järele+jooks=mine n.
järele jõud/ma t.
järele+jõud=ja n.
järele+jõud=mine n.
järele jät/ma t. alles jätma; lõpetama; endast maha jätma
järele+jätma=tu o.
järelejätmatu=lt m.
järele+jät=mine n.
järele jää/ma t.
järele+jää=mine n.
järele+jää=nu n.
järele kaalu/ma t. järele mõtlema
järele+kaaluma=tu o. \otsus\
järele+kaalumatu=lt m.
järele+kaalu=mine n.
järele+kaalutu=lt m.
järele katsu/ma t. kontrollima; järele proovima
järele+katsu=mine n.
järele kiit/ma t.
järele+kiit=ja n.
järele+kiit=mine n.
järele kuula/ma t. järele pärima; välja uurima
järele+kuula=ja n.
järele+kuula=mine n.
järele mõtle/ma t.
järele+mõtle=ja n.
järele+mõtle=mine n.
järele+mõt=lik o.
järelemõtlikk=us n.
järelemõtliku=lt m.
järele+mõtlema=tu o.
järelemõtlematu=lt m.
järelemõtlemat=us n.
järele+mõeldu=lt m.
järele proovi/ma t.
järele+proovi=ja n.
järele+proovi=mine n.
järele+proovi=tu n.
järele päri/ma t.
järele+päri=ja n.
järele+päri=mine n.
järele tege/ma t. jäljendama; hiljem, tagantjärele ära tegema
järele+tege=mine n.
järele+tegi=ja n.
järele uuri/ma t.
järele+uuri=ja n.
järele+uuri=mine n.
järele vaata/ma t. midagi üle kontrollima; valvama
järele+vaata=ja n.
järele+vaata=mine n.
järele+vaat=us n.
järele valva/ma t. pidevalt kontrollima v. valvama
järele+valva=ja n.
järele+valva=mine n.
järele+valv=e n. pidev kontroll v. valve
autori+järelevalve n.
ehitus+järelevalve n.
finants+järelevalve n.
jahi+järelevalve n.
liiklus+järelevalve n.
mäe+järelevalve n.
omaniku+järelevalve n.
pangandus+järelevalve n.
prokuröri+järelevalve n.
sanitaar+järelevalve n.
tehno+järelevalve n.
veterinaar+järelevalve n.
järelevalve+asutus n.
järelevalve+insener n.
järelevalve+komisjon n.
järelevalve+organ n.
järele veda/ma t.
järele+veda=mine n.
järele+ved=u n.
järele õppi/ma t.
järele+õppi=mine n.
jää/ma t. olema, püsima (kuskil, mingis paigas); säilima; alles, üle v. järel olema; muutuma kellekski v. mingisuguseks
jä=t/ma t. edasi olla laskma; mingisuguseks muutma v. muutuda laskma; tulemust, tagajärge v. järelmõju andma; (lahkudes) loovutama
jät=mine n.
jätt=ed n. (kasutuskõlbmatud) jäänused
toidu+jätted n.
tootmis+jätted n.
hüvasti jät/ma t.
hüvasti+jätt n.
hüvastijätu+kiri ‹-kirja› n.
hüvastijätu+suudlus n.
hüvastijätu+sõna n.
hüvasti+jät=mine n.
ilma jät/ma t.
ilma+jät=mine n.
jumalaga jät/ma t.
jumalaga+jätt n.
jumalagajätu+kiri ‹-kirja› n.
jumalagajätu+suudlus n.
järele jät/ma t. alles jätma; lõpetama; endast maha jätma
järele+jätma=tu o.
järelejätmatu=lt m.
järele+jät=mine n.
lahti jät/ma t.
\ukse\ lahti+jät=mine n.
maha jät/ma t. loobuma, hülgama; mitte kaasa võtma
maha+jäe=tu n. kes v. mis on maha jäetud v. hüljatud
maha+jätt n.
maha+jät=mine n.
seisma jät/ma t.
seisma+jät=mine n.
\põldu\ sööti jät/ma t.
\põllu\ sööti+jät=mine n.
vahele jät/ma t.
vahele+jätt n.
vahele+jät=mine n.
välja jät/ma t.
välja+jätt n. väljajätmine; keelet. ellips; väljajäetud osa
väljajätt-e=line o. keelet. väljajättu sisaldav
välja+jät=ja n.
välja+jät=mine n.
välja+jäe=tu n.
ära jät/ma t. tegemata v. toimumata jätma
ära+jätt n. ärajätmine; ärajäetud osa
ära+jät=mine n.
\tõde\ ütlemata jät/ma t.
ütlemata+jät=mine n.
jä=t-is n. lurjus, kaabakas; vnm. üle- v. järelejäänu, jäänus
jää=bi/ma t. kauasest seismisest halvaks minema, riknema
jääbinud o. \või, jahu\ seisma jäänud, vanaks läinud
jä=d-e n. biol. mandunud elund; elundi alge
jädeme=line o. \elund\
jäädav o. püsiv, igavene
jäädava=lt m. \lahkuma\
jäädvu=sta/ma t. talletama, jäädavaks tegema
\ajaloo\ jäädvusta=ja n.
\mälestuste\ jäädvusta=mine n.
jäädvu=stu/ma t. talletuma, jäädavaks muutuma
jäädvustu=mine n.
jää=k n. üle- v. järelejäänud osa
jäägi=tu o. ilma jäägita; täielik, absoluutne
jäägitu=lt m. \hävima\
jäägit=us n. täielikkus
ainevahetus+jääk n.
destillatsiooni+jääk n. keem.
kassa+jääk n. maj.
marmori+jäägid n.
ravimi+jäägid n.
üheksa+jääk n. mat. (mis tekib täisarvu jagamisel üheksaga)
jääk+aine n.
jääk+bituumen n.
jääk+hape n.
jääk+kasum n.
jääk+leelis n.
jääk+liige n. mat.
jääk+näht n. med. pärast haiguse taandumist esinev haigusnäht
jääk+pinge n.
jääk+produkt n.
jääk+reostus n.
jääk+ressurss n.
jääk+vesi n.
jääk+õhk n. füsiol. sügavaima väljahingamise järel kopsu jäänud õhk
jää=mine n.
jäänu=k n. biol. geol. endisajast järelejäänud taim, loom vm.
jäänuk+floora n.
jäänuk+järv n.
jäänuk+loom ‹-looma› n.
jäänuk+taim n.
jään=us n. see, mis on millestki järele jäänud
taime+jäänused n.
toidu+jäänused n.
jäät=med n. otsesest kasutamisest järelejäänud osa
bio+jäätmed n. organismidest pärit jäätmed; varem: orgaanilised jäätmed
kala+jäätmed n.
olme+jäätmed n.
sega+olmejäätmed n.
pakendi+jäätmed n.
plast+jäätmed n.
pressimis+jäätmed n.
puidu+jäätmed n.
põllumajandus+jäätmed n.
raie+jäätmed n.
tapa+jäätmed n.
toidu+jäätmed n.
tootmis+jäätmed n.
tuuma+jäätmed n.
tööstus+jäätmed n.
töötlus+jäätmed n.
jäätme+hoidla n.
jäätme+hunnik n.
jäätme+jaam n. jäätmekäitluskoht
jäätme+kast n.
jäätme+käitleja n. jäätmete käitleja
jäätme+käitlus n.
jäätmekäitlus+koht n.
jäätmekäitlus+ettevõte n.
jäätme+kütus n.
jäätme+lõng n.
jäätme+nõu n.
jäätme+põletus n. ⇐ jäätmete põletus
jäätme+vill ‹-villa› n.
jääv o. püsiv, muutumatu
jääva=lt m. \kaduma\ jäädavalt
jääv+hammas n.
jää=v-us n.
jäävus+seadus ‹-seaduse› n.
jää-t+kaevandus n. mahajäänud kaevandus
jää-t+maa n. harimata, mahajäänud maa
alla jää/ma t. nõrgemaks v. kaotajaks osutuma
alla+jää=ja n.
alla+jää=mine n.
alla+jää=nu n. kaotanu
alles jää/ma t. säilima; kasutamata jääma
alles+jää=mine n.
alles+jää=nu n.
ellu jää/ma t.
elu/ma t. med. ellu v. püsima v. alles jääma
elu=mus n. med. ellujäämine, millegi üleelamine; elada v. toimida jäänud aeg
ellu+jää=ja n.
ellu+jää=mine n.
ellujäämis+kursused n.
ellujäämis+viis n.
ellu+jää=nu n. see, kes on ellu jäänud
hiljaks jää/ma t.
hiljaks+jää=ja n.
hiljaks+jää=mine n.
hiljaks+jää=nu n.
hätta jää/ma t.
hätta+jää=ja n.
hätta+jää=mine n.
hätta+jää=nu n.
ilma jää/ma t. midagi kaotama
ilma+jää=ja n.
ilma+jää=mine n.
ilma+jää=nu n.
istuma jää/ma t. (klassikursust kordama)
istuma+jää=ja n.
istuma+jää=mine n.
istuma+jää=nu n.
jalgu jää/ma t. ette, tülinaks jääma
jalgu+jää=ja n.
jalgu+jää=mine n.
jänni jää/ma t.
jänni+jää=mine n.
järele jää/ma t.
järele+jää=mine n.
järele+jää=nu n.
kinni jää/ma t.
kinni+jää=mine n.
kinni+jää=nu n.
kõrvale jää/ma t.
kõrvale+jää=ja n.
kõrvale+jää=mine n.
kõrvale+jää=nu n.
lõksu jää/ma t.
lõksu+jää=mine n.
lõksu+jää=nu n.
maha jää/ma t.
maha+jää=ja n.
maha+jää=mine n.
maha+jää=mus n.
maha+jää=nu n.
maha+jäänud o. \reisija\
maha+jääv o. \hein\
otsa jää/ma t. kõhnaks ja jõuetuks muutuma
otsa+jää=mine n.
otsa+jäänud o. \haige\ tugevasti kõhnunud
paigale jää/ma t.
paigale+jää=ja n.
paigale+jää=mine n.
peale jää/ma t. (millegi peale); võitjaks osutuma
peale+jää=ja n.
peale+jää=mine n.
pimedaks jää/ma t.
pimedaks+jää=mine n.
puudu jää/ma t.
puudu+jää=k n. puudujääv osa; ebatäiuslikkus
kassa+puudujääk n.
raha+puudujääk n.
puudu+jää=mine n.
puudu+jää=nu n. (mis on puudu jäänud)
püsima jää/ma t.
püsima+jää=mine n.
rahule jää/ma t.
rahule+jää=mine n.
rasedaks jää/ma t.
rasedaks+jää=mine n.
seisma jää/ma t.
seisma+jää=mine n. peatumine; kasutuselt kõrvale jääma
siia jää/ma t.
siia+jää=ja n.
siia+jää=mine n.
siia+jää=nu n.
sinna jää/ma t.
sinna+jää=ja n.
sinna+jää=mine n.
sinna+jää=nu n.
soiku jää/ma t.
soiku+jää=mine n.
vahele jää/ma t. (järjekorrast välja); sisse kukkuma
vahele+jää=ja n.
vahele+jää=mine n.
vahele+jää=nu n.
varju jää/ma t.
varju+jää=ja n.
varju+jää=mine n.
varju+jää=nu n.
ära jää/ma t.
ära+jää=ma+nähud n. (suitsetajatel jne.)
ära+jää=mine n.
üksi jää/ma t.
üksi+jää=mine n.
üksi+jää=nu n.
üle jää/ma t. alles jääma; lakkama, järele jääma
üle+jää=k n.
üle+jää=nu n.
lahti m.
lahti=ne o. \aken\
lahtise=lt m. \seisma\
lahtis=us n.
lahtine köök n. elu- v. söögitoaga ühendatud köök
lah=ka/ma t. (laipa, katselooma) lahti lõikama
laha=ng n. lahkamistoiming
lahangu+patoloog n.
lahangu+patoloogia n.
lahka=ja n.
lahka=mine n.
lahkamis+kamber n.
lahti=sta/ma t. (kõhtu) lahti tegema
lahtist=i n. farm. lahtistamisvahend
kõhu+lahtisti n.
röga+lahtisti n. farm.
lahtista=ja n. lahtisti
lahtista=mine n.
pool+lahti m.
poollahti=ne o. \aken\
laht+tasku n. etn. endisaegne vööle seotav tasku
lahti+silmi m.
lahti+sui m. lahtise suuga
kõhu+lahtis=us n. kõht on lahti
lahti aja/ma t.
lahti+aja=ja n. (inimene, masin)
lahti+aja=mine n.
lahti jät/ma t.
\ukse\ lahti+jät=mine n.
lahti haaki/ma t.
lahti+haaki=ja n.
lahti+haaki=mine n.
lahti haruta/ma t.
lahti+haruta=ja n.
lahti+haruta=mine n.
lahti hüppa/ma t.
lahti+hüp=e n.
lahti+hüppa=mine n.
lahti keera/ma t.
lahti+keera=ja n.
lahti+keera=mine n.
lahti korki/ma t.
lahti+korki=mine n.
lahti kruvi/ma t.
lahti+kruvi=mine n.
lahti käi/ma t.
lahti+käi=mine n.
lahti lask/ma t.
lahti+lask=ja n.
lahti+lask=mine n.
lahti mine/ma t. avanema; algama
lahti+mine=k n.
lahti+mine=mine n.
lahti murd/ma t. \lukku\
lahti+murd=ja n.
lahti+murd=mine n.
lahti mõtesta/ma t. mõtet avama
lahti+mõtesta=ja n.
lahti+mõtesta=mine n.
lahti+mõtest=us n.
lahti nööpi/ma t.
lahti+nööpi=mine n.
lahti nööri/ma t.
lahti+nööri=ja n.
lahti+nööri=mine n.
lahti ole/ma t.
lahti+ole=k n.
lahti+ole=mine n.
lahti ost/ma t. vabaks, priiks ostma
lahti+ost=mine n.
lahti pääse/ma t.
lahti+pääse=mine n.
lahti+pääse=nu n.
lahti pääst/ma t.
lahti+pääst=ja n.
lahti+pääst=mine n.
lahti raketa/ma t.
lahti+raketa=mine n. raketise lammutamine
lahti saa/ma t.
lahti+saa=ja n.
lahti+saa=mine n.
lahti+saa=nu n.
lahti tege/ma t.
lahti+tege=mine n.
lahti+tegi=ja n.
lahti tule/ma t.
lahti+tule=mine n.
lahti+tule=k n.
lahti tõmba/ma t.
lahti+tõmba=ja n.
lahti+tõmba=mine n.
lahti võt/ma t.
lahti+võtt n.
lahti+võt=ja n.
lahti+võt=mine n.
lahti+võetav o. \jalgratas\
\kokkuleppest\ lahti ütle/ma t.
lahti+ütle=ja n.
lahti+ütle=mine n.
maa n. maakera; maismaa (vastandina merele); maismaa pindmine osa; ruumiline vahemaa; (linna vastand)
Maa n. (planeedi nimena)
maa=lane n. Maa elanik
maa=kas n. kõnek. maainimene
maa=kond n. suurem territoriaalne haldusüksus
maakond=lik o. \võistlus\ maakonda hõlmav
maakondliku=lt m. \oluline\
muinas+maakond n.
naaber+maakond n.
maakonna+leht n.
maakonna+linn n.
maakonna+ülem n. aj.
maa=line1, maalised n. müt. surnud; maa v. põranda all elavad olendid
maa=line2 o. \elulaad\
maare1 n. ⇐ maa aare <maa[aa]re> maavara, vt ka maare2
maard=la n. maavara leiukoht
asbesti+maardla n.
ava+maardla n.
fosforiidi+maardla n.
gaasi+maardla n.
grafiidi+maardla n.
hõbeda+maardla n.
kivisöe+maardla n.
kulla+maardla n.
maagi+maardla n.
nafta+maardla n.
puist+maardla n. (sisaldab hajusalt maakmineraale)
põlevkivi+maardla n.
raua+maardla n.
teemandi+maardla n.
turba+maardla n.
vase+maardla n.
maa=stik n. geogr. looduslikult ühtlase ilmega maa-ala
maastiku=line o. \erinevus\
maastikulise=lt m. \väärtuslik\
agraar+maastik n. põllumajandusmaa
aia+maastik n.
ava+maastik n. lage, ulatusliku vaateväljaga maa
avamaastiku+lind n.
haridus+maastik n.
järve+maastik n.
karsti+maastik n. (karstinähtustega)
kultuur+maastik n.
kuppel+maastik n.
kuu+maastik n. piltl. kivine, taimedeta maa
kõrbe+maastik n.
küla+maastik n.
küngas+maastik n.
loo+maastik n.
loodus+maastik n.
luite+maastik n.
luule+maastik n.
metsa+maastik n.
mikro+maastik n.
moreen+maastik n.
muusika+maastik n. piltl.
mägi+maastik n.
mägis+maastik n.
nõmme+maastik n.
park+maastik n.
poliit+maastik n.
puhke+maastik n.
raba+maastik n.
ranniku+maastik n.
soo+maastik n.
sügis+maastik n.
talve+maastik n.
tehis+maastik n.
tundra+maastik n.
tööstus+maastik n.
voore+maastik n.
maastiku+aednik n. (tegeleb maastiku kujundamisega)
maastiku+arhitekt n.
maastiku+arhitektuur n.
maastiku+auto n. (halval teel või teeta alal sõitmiseks)
maast=ur n. maastikuauto
linna+maastur n.
maastiku+element n.
maastiku+etüüd n. k.
maastiku+jalgratas n.
maastiku+jooks n. jooks tavalisel maastikul
maastiku+kaart n.
maastiku+kulgur n.
maastiku+luure n.
maastiku+mäng n.
maastiku+otsing n. kadunud inimese süstemaatiline otsing suuremal maa-alal, eriti metsas
maastiku+park ‹-pargi› n.
maastiku+pilt n.
maastiku+profiil n.
maastiku+põleng n.
maastiku+ratas n.
maastikuratt=ur n. maastikurattaga sõitja
maastiku+sfäär n.
maastiku+teadus n.
maastiku+tüüp n.
maastiku+vaade n.
maastiku+vööde n.
maastiku+vöönd n.
maastiku+õppus n.
maastiku+üksus n.
maastikku hoolda/ma t.
maastiku+hoolda=ja n.
maastiku+hoold=us n.
maastikku kaits/ma t.
maastiku+kaitse ‹-kaitse› n.
maastikukaitse+ala n.
maastiku+kaits=ja n.
maastikku kujunda/ma t.
maastiku+kujunda=ja n.
maastiku+kujund=us n.
maastikku maali/ma n.
maastiku+maal n. (kujutab maastikku)
maastiku+maali=ja n.
maastikul sõit/ma t.
maastiku+sõit n.
maastiku+sõit=ja n.
mai=lased n. murd. kärnad vm. maast saadud nahahaigus
mailane n. bot. väikeste, hrl. siniste õitega rohttaim või poolpõõsas, mis aitab ravida mailasi
kesa+mailane n. bot.
kevad+mailane n. bot.
kännas+mailane n. bot.
külma+mailane n. bot.
oja+mailane n. bot.
paju+mailane n. bot.
põld+mailane n. bot.
ma-is=kond n. territooriumi vm. poolest terviklik ala
maiskonna+lugu n. maalugu
mai=stu n. (geograafiliselt) eriilmeline maa-ala
kultuur+maistu n.
rööv+maistu n. (kus inimene loodust laastab)
maad=jas o. maad ligi hoidev
maa=tu o. ilma maata
mai=ne1 ‹maise› o. maakera pinnal asuv; maapealne; argieluga seotud, vt ka maine2
maise=lt m. \mõtlema\
eba:maine ‹-maise› o.
ebamaise=lt m. \kaunis\
ebamais=us n.
maa=bu/ma t. randuma
maabu=mine n.
maabumis+sild n.
maa=nda/ma t. maapinnale laskuma panema; piltl. lõõgastama; el. seadmeosi maaga ühendama
maanda=ja n.
maanda=mine n.
maand=ur1 n. el.
tehis+maandur n.
toru+maandur n.
varras+maandur n.
maand=us n.
maandus+võrk n.
maandus+juhe n.
maa=ndu/ma t. (maa)pinnale laskuma
maandu=ja n.
maandu=mine n.
häda+maandumine n. hädaolukorras maandumine
pime+maandumine n. õhusõiduki maandumine halva nähtavuse korral v. pimedas
vahe+maandumine n.
maandumis+asend n.
maandumis+kiirus n.
maandumis+koht n.
maandumis+luba n.
maandumis+märk n.
maandumis+paik n.
maandumis+plats ‹-platsi› n.
maandumis+rada n.
maandumis+täpsus n.
maandumis+väljak n.
maand=ur2 n. maanduv aparaat
häda+maandu/ma t. häda tõttu, hädaolukorras maanduma
vahe+maandu/ma t. vahepeal maanduma
maa=stu/ma t. maaks muutuma
maastu=mine n.
maani m. \purjus\ täiesti, täielikult
maas m. \lamama\
maast m. \leidma, tõusma\
maha m.
maha aja/ma t. \habet, juukseid\ midagi enda küljest eemaldama
maha+aja=ja n.
maha+aja=mine n.
maha arva/ma t. vnm. lahutama
maha+arva=mine n. vähendamine; vnm. lahutamine; arvestusest väljajätmine
maha+arva-t=is n. mahaarvatav osa
maha hinda/ma t.
maha+hinda=mine n.
maha+hind=lus n. mahaarvutatud hinnaosa
maha hääleta/ma t.
maha+hääleta=mine n.
maha jahtu/ma t. kuumust kaotama, vajaliku temperatuurini jahtuma; piltl. rahunema
maha+jahtu=mine n.
maha jahuta/ma t.
maha+jahuta=mine n.
maha jooks/ma t. (teat. vahemaad); jooksuga maha paiskama; maha valguma; kasutult kuluma
maha+jooks n.
maha+jooks=mine n.
maha jät/ma t. loobuma, hülgama; mitte kaasa võtma
maha+jäe=tu n. kes v. mis on maha jäetud v. hüljatud
maha+jätt n.
maha+jät=mine n.
maha jää/ma t.
maha+jää=ja n.
maha+jää=mine n.
maha+jää=mus n.
maha+jää=nu n.
maha+jäänud o. \reisija\
maha+jääv o. \hein\
maha kand/ma t. kustutama
maha+kand=mine n.
maha+kann=e ‹-kande› n.
maha kirjuta/ma t.
maha+kirjuta=ja n.
maha+kirjuta=mine n.
maha kriipsuta/ma t.
maha+kriipsuta=mine n.
maha+kriipsut=us n.
maha kukku/ma t.
maha+kukku=mine n.
maha+kukku=nu n.
maha kulu/ma t.
\värvi\ maha+kulu=mine n.
maha kustuta/ma t.
maha+kustuta=mine n.
maha kuuluta/ma t. kirikl. (abielluda soovijate nimesid kirikus avalikult teatavaks tegema)
maha+kuuluta=mine n.
maha+kuulut=us n.
maha kõmmuta/ma t. kõnek.
maha+kõmmuta=mine n.
maha käi/ma t. ära käima; (energia lõppemise kohta)
maha+käi=mine n.
maha+käinud o. \kell, suhted\
maha laadi/ma t.
maha+laadi=mine n.
maha+laad=ur n. tehn. (seade)
maha lait/ma t.
maha+lait=ja n.
maha+lait=mine n.
maha lask/ma t. surnuks laskma
maha+lask=ja n.
maha+lask=mine n.
maha+las=tu n.
maha luge/ma t. (kirjutatud teksti)
maha+luge=ja n. ka tehn. (seade)
maha+luge=mine n.
maha lõika/ma t.
maha+lõig=e n.
maha+lõika=ja n.
maha+lõika=mine n.
maha löö/ma t. pikali lööma; kõnek. surnuks lööma
maha+löö=du n. kõnek. (tapetu kohta)
maha+löö=mine n.
maha maga/ma t. ära magama; õiget aega mööda laskma
maha+maga=ja n.
maha+maga=mine n.
maha+magatud o. \aeg, võimalus\
maha maks/ma t. laevameest lõpparvet andes vallandama
maha+maks ‹-maksu› n.
maha mat/ma t. (surnut); maa sisse peitma; piltl. lootust kaotama
maha+mat=ja n.
maha+mat=mine n.
maha+mae=tu n.
maha mine/ma t.
maha+mine=ja n.
maha+mine=k n.
maha mängi/ma t.
\raha, varanduse\ maha+mängi=mine n.
maha märki/ma t.
maha+märki=mine n. eh.
maha müü/ma t.
maha+müü=ja n.
maha+müü=mine n.
maha pane/ma t. (käest ära); kedagi pikali panema; (taimede kohta); tegevusest loobuma; maha laadima
maha+pane=k n.
maha+pane=mine n.
maha+pani=ja n.
maha pida/ma t. \pidu\ mingit tegevust sooritama
maha+pida=mine n.
maha+pillutud o. ⇐ maha pildu/ma
maha pressi/ma t.
maha+pressi=ja n.
maha+pressi=mine n.
maha põle/ma t.
maha+põle=mine n.
maha põleta/ma t. tulega ära hävitama
maha+põleta=ja n.
maha+põleta=mine n.
maha saagi/ma t. \oksi, puid\
maha+saagi=ja n.
maha+saagi=mine n.
maha saa/ma t. valmis saama; last sünnitama
maha+saa=ja n.
maha+saa=mine n.
maha+saa=nu n.
maha tege/ma t. laitma, halvustama
maha+tege=mine n.
maha+tegi=ja n.
maha tiri/ma t.
maha+tiri=mine n.
maha trampi/ma t.
maha+trampi=ja n.
maha+trampi=mine n.
maha tule/ma t. (puu otsast); (lume v. kaste kohta); maha kooruma
maha+tule=k n.
maha+tule=mine n.
maha+tuli=ja n.
maha tõmba/ma t.
maha+tõmba=ja n.
maha+tõmba=mine n.
maha+tõmm=e n.
maha tõst/ma t.
maha+tõst=mine n.
maha vaiki/ma t. olematuks vaikima, millestki mitte rääkima
maha+vaiki=ja n.
maha+vaiki=mine n.
maha viska/ma t. (maapinnale, põrandale); (seljast); pikali heitma; piltl. asjatult kulutama; käest viskama
maha+viska=mine n. piltl. asjatu raiskamine
maha+visatud o. \aeg\
maha võt/ma t. eemaldama; (püstiasendist pikali); kõnek. maha arvama; kõnek. ametist vabastama; vähendama
maha+võe=tu n.
maha+võtt n.
maha+võt=ja n.
maha+võt=mine n.
maha äri/ma t. kõnek.
maha+äri=ja n.
maha+äri=mine n.
mai=tsi m. maad mööda, maateed pidi
adra+maa n. aj. (maakasutus- ja pindalaühik)
adramaa+revisjon n.
aeglustus+maa n. (näit. autol)
agraar+maa n.
agraarindustriaal+maa n.
aia+maa n.
õue+aiamaa n. nõuk.
aiamaa+lapp n.
aiamaa+tükk n.
ale+maa n.
all+maa~ maa all asuv, olev
allmaa+ehitis n.
allmaa+garaaž n.
allmaa+ilm n. surnute riik; kurjategijate jts. ringkonnad
allmaailma+jumal n.
allmaa+kaevandamine n.
allmaa+kaevandus n.
allmaa+kanal n.
allmaa+kommunikatsioonid n.
allmaa+kulgur n.
allmaa+käik n.
allmaa+liider n.
allmaa+parkla n.
allmaa+peidik n.
allmaa+rajatis n.
allmaa+raudtee n.
allmaaraudtee+jaam n.
allmaa+reservuaar n.
allmaa+transport n.
allmaa+tõuge n.
allmaa+töö n.
arengu+maa n.
aru+maa n.
astang+maa n.
asu+maa n. koloonia
asukoha+maa n.
ava+maa n. lage, tarastamata maa; katmata maa
avamaa+aiandus n.
avamaa+kultuur n.
avamaa+kurk ‹-kurgi› n.
avamaa+köögiviljandus n.
Balti+maad n.
baltimaa=lane n.
edu+maa n.
eesistuja+maa n. (Euroopa Liidus)
Eesti+maa n.
eestimaa=lane n. Eestimaa elanik
eestimai=ne o. \toit\
eikellegi+maa n.
ema+maa n. (millel on asumaad)
era+maa n.
Harju+maa n.
harjumaa=lane n.
heina+maa n.
aru+heinamaa n.
kultuur+heinamaa n.
lodu+heinamaa n.
loo+heinamaa n.
luha+heinamaa n.
metsa+heinamaa n.
padu+heinamaa n.
ranna+heinamaa n.
soo+heinamaa n.
heinamaa+kraav n.
heinamaa+tükk n.
hinge+maa n. talupoja kasutusse antud maatükk
hommiku+maa n. vnm. idamaa
hommikumaa=lane n. hommikumaa elanik
hommikumai=ne o. hommikumaaga seotud
hoonestus+maa n.
ida+maa n. idapoolne maa; idariik
idamaa=lane n. idamaade elanik
idamai=ne o. idamaa(de)ga seotud
Iiri+maa n.
ilma+maa n. vnm. maailm
ime+maa n. imedemaa
imede+maa n.
industriaal+maa n.
Inglis+maa n.
ing=lane n. Inglismaa põhielanik
ingla=nna n.
inglas=lik o. inglasele iseloomulik
inglise o. \keel\
pidžin+inglise o. \keel\
inglis+keelne o. inglise keeles olev
inglis+pärane o.
inglispäras=us n.
inglis+sarv n. (puhkpill)
inglis+sool ‹-soola› n.
inglis+sõbralik o.
inglis+tina n. vnm. tina
isa+maa n. maa, riik, kus keegi on üles kasvanud ja mille kodanik ta on; kodumaa
isamaa=lane n. isamaad armastav isik
isamaa=lus n. isamaa-armastus, ustavus oma riigile
isamaa=lik o. \laul, tegu\
isamaalikk=us n.
isamaaliku=lt m.
isamaa=line o. \luule, kasvatus\
isamaalise=lt m. \mõtlev\
isamaalis=us n.
isamaa=tu o. \rändur\ ilma isamaata
isamaat=us n.
isamaa+armastus n. armastus oma isamaa vastu
isamaa+laul n.
isamaa+laulik n.
isamaa+luule n.
isamaa+lüürika n.
isamaa+kaits=ja n. ⇐ isamaad kaits/ma
islami+maa n.
jahi+maa n.
jaos+maa n. aj. hingemaa
jõude+maa n. (rakenduseta)
Järva+maa n.
järva=kas n. järvalane
järva=lane n. Järvamaa elanik
jäät+maa n. harimata, mahajäänud maa
kapa+maa n. aj. (vana pindalaühik)
kapitali+maa n. kapitalistlik maa
kapitalismi+maa n.
kapsa+maa n.
karja+maa n.
kultuur+karjamaa n.
lamba+karjamaa n.
mägi+karjamaa n.
ranna+karjamaa n.
talve+karjamaa n.
karjamaa+kõlvik n.
karjamaa+nuum n.
karjamaa+periood n.
karjamaa+raihein n.
karjamaa+rohi n.
karjamaa+sööt ‹-sööda› n.
karjamaa+taim n.
kartuli+maa n.
kelts+maa n.
kesk+maa n. sp. (keskmise pikkusega, 800 kuni 2000 m)
keskmaa+jooks n. ⇐ keskmaad jooks/ma
keskmaa+jooks=ja n. ⇐ keskmaad jooks/ma
keskmaa+õhutõrje n.
keskmaaõhutõrje+rakett n.
kelts+maa n.
kilt+maa n.
kiriku+maa n.
kirs+maa n. geol. igikelts
kodu+maa n.
kodumaa=lane n. kellegi kodumaalt pärit inimene
kodumaa=tu o.
kodumaat=us n.
kodumai=ne o. kodumaaga seotud
kodumaa+armastus n. armastus oma kodumaa vastu
kodumaa+igatsus n.
kodu+mail m. kodukandis
kodu+maile m. \jõudma, saabuma\
kodu+mailt m. \teateid saama\
kogukonna+maa n.
kohe+maid m. otsekohe
koloniaal+maa n.
Komi+maa n.
korje+maa n. aiand. maa-ala, millelt kiletiivalised koguvad korjet
\võistluse\ korraldaja+maa n.
kruusa+maa n.
kuhu+maani m.
kultuur+maa n.
Kura+maa n.
kuramaa=lane n.
kus+maal m. kui kaugel
kust+maalt m.
kuuendiku+maa n. aj. üks kuuendik talumaast
kvoodi+maa n. aj. Liivimaa kubermangus 1849. a. talurahvaseadusega talumaast mõisnike käsutusse eraldatud osa
kõnnu+maa n. väheviljakas maa
kõrve+maa n. metsane ja soine ala v. maanurk
köögivilja+maa n.
küngas+maa n.
künni+maa n. küntav maa
kütis+maa n. kütisemaa
kütise+maa n. kütise tegemisega haritav maa
Lapi+maa n. maa-ala Põhja-Euroopas
lapi o. \keel\
lapo+loogia n. keelet. lapi keele uurimine
lapoloog n. lapi keele uurija
lap=lane, laplased n.
mere+laplane n.
metsa+laplane n.
tundru+laplane n.
lapi+maa n. aj. põllu- v. heinamaalapp
lapimaa+süsteem n. aj.
lausik+maa n.
lausk+maa n.
lava+maa n. geogr. platoo
liidu+maa n. osariik (Saksamaa Liitvabariigis, Austrias)
liikmes+maa n.
liitlas+maa n.
liiva+maa n.
Liivi+maa n.
liivimaa=lane n.
lodu+maa n.
luha+maa n.
lõuna+maa n. lõunas asuv maa
lõunamaa=lane n. lõunamaa elanik
lõunamaala=nna n. <lõunamaala(ne)=nna>
lõunamai=ne o. \loodus\
Lääne+maa n. maakond Eestis
läänemaa=lane1 n. Läänemaa elanik
lääne+maa n. läänepoolne maa; Lääne-Euroopa riik; lääneriik
läänemaa=lane2 n. lääneriigi elanik
läänemai=ne o. läänemaadele iseloomulik
Maarja+maa n. Eestimaa (neitsi Maarja järgi)
maarjamaa=lane n.
maasika+maa n.
Madal+maad n.
madalmaa=lane n.
mais+maa n. kuiv maa (vastandina veekogudele)
maismaa+imetaja n.
maismaa+kiskja n.
maismaa+loom ‹-looma› n.
maismaa+loomastik n.
maismaa+rinne n.
maismaa+taim n.
maismaataime=stik n. maismaataimed
maismaa+transport n.
maismaa+vedu n.
male+maa n. maleharrastuse poolest silmapaistev riik
mandaat+maa n. aj. (Rahvasteliidu mandaadi alusel valitsetud)
manner+maa n.
marja+maa n.
metsa+maa n.
mineraal+maa n.
moora+maa n. musta- v. tõmmunahaliste maa
mooramaa=lane n.
moor=lane n. mooramaalane
mooramaa+mees n.
mooramees n. mooramaamees
muinasjutu+maa n.
muinas+maa n. muistne õnnemaa
Mulgi+maa n. mulkide elupiirkond
mulgimaa=lane n. Mulgimaa elanik
mulla+maa n.
murd+maa n.
murdmaa=stik n.
murdmaa+distants n.
murdmaa+suusk n. sp. (murdmaal suusatamiseks)
murdmaa+jooks n. ⇐ murdmaad jooks/ma
murdmaa+jooks=ja n. ⇐ murdmaad jooks/ma
murdmaa+suusata=ja n. ⇐ murdmaad suusata/ma
murdmaa+suusata=mine n. ⇐ murdmaad suusata/ma
murdmaa+sõit n. ⇐ murdmaad sõit/ma
murdmaa+sõit=ja n. ⇐ murdmaad sõit/ma
mustmulla+maa n.
mõisa+maa n.
mägis+maa n.
mängu+maa n.
naaber+maa n.
naba+maa n. polaarmaa
naeri+maa n.
noorus+maa n.
nõgu+maa n. geogr.
nõmme+maa n.
nööri+maa n. aj. lapimaa
orjus+maa, orjuse+maa n. aj. vakumaa
otse+maid m. kohe
palga+maa n. aj. palga asemel v. rahapalgale lisaks kasutada antud maa
peal+maa~ maa peal asuv
pealmaa+ehitis n.
pealmaa+garaaž n.
pealmaa+kaevandamine n. mäend.
pealmaa+kaevandus n.
pealmaa+parkla n.
pealmaa+rajatis n.
pealmaa+reservuaar n.
peenra+maa n.
pidurdus+maa n.
piiri+maa n. piiriäärne ala; kokkupuuteala
pinu+maa n.
puustus+maa n. tühi, harimata maa
põhja+maa n. põhjas, külmas kliimas asuv maa
põhjamaa=lane n. põhjamaa elanik
põhjamaala=nna n. <põhjamaala(ne)=nna>
põhjamai=ne o.
põllu+maa n.
põllumajandus+maa n.
päris+maa n. pärisomandiks olev maa; vnm. kodumaa
pärismaa=lane n. põliselanik
pärismaala=nna n. <pärismaala(ne)=nna>
pärismai=ne o. kohaliku päritoluga
päritolu+maa n.
pärus+maa n. pärandatav maavaldus
raat+maa n. (raadatud)
raba+maa n.
raie-s+maa n. ala, kus mets on lageraiena maha võetud
raies=mik n.
ranniku+maa n.
rendi+maa n.
riigi+maa n.
rohu+maa n. heina- v. karjamaa
kultuur+rohumaa n.
lammi+rohumaa n.
luha+rohumaa n.
soo+rohumaa n.
rohumaa+agronoom n.
rohumaa+viljelus n.
Saare+maa n.
saar=lane2 n. Saaremaa elanik, vt ka saar=lane1
saaremaa=lane n.
Saksa+maa n.
saksa o. sakslastele v. Saksamaale omane; saksapärane
saksa=lik o. saksapärane
saks=lus n. saksameelsus
saksa=nda/ma t. saksa keelde tõlkima
saksanda=ja n.
saksand=us n. saksakeelne tõlge
saksa=sta/ma t. saksapäraseks tegema
saksasta=mine n.
saksa=stu/ma t. saksapäraseks v. sakslaseks muutuma
saksastu=mine n.
alam+saksa o. \keel\
alamsaksa+keelne o. alamsaksa keeles olev
balti+saksa o. \kunst\
ülem+saksa o. \keel\
ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
saksa+meelne o.
saksameels=us n.
saksa+pärane o.
saksapärase=lt m.
saksapäras=us n.
saksapäras=ta/ma t.
saksa+sõbralik o.
saksasõbralikk=us n.
saksa+vaenulik o.
saksavaenulikk=us n.
saks=lane n.
saksla=nna n. <saksla(ne)=nna>
sakslas=lik o.
balti+sakslane n.
mitte+sakslane n.
riigi+sakslane n.
umb+sakslane n. (umbkeelne)
savi+maa n.
seal+maal m. niikaugel
sealt+maalt m. sellest alates
seda+maid m. otsekohe
seni+maani m. selle ajani, seni
siia+maale m. siiani
siia+maani m. seni
siin+mail m. siin kandis
siirdemajandus+maad n.
sinna+maale m. nii kaugele, selle ajani
sinna+maani m. sinnamaale
sise+maa n. (merest ja rannikust eemal asuv)
sisemai=ne2 o. sisemaal asuv v. esinev
songer+maa n. läbi-, ülestuhnitud maa
soo+maa n.
sots+maa n. kõnek. sotsialistlik maa
sotsialismi+maa n.
suudme+maa n. geogr.
suusa+maa n.
sõltlas+maa n.
sõrru+maa n. murd. alemaa
sõõru+maa n. etn. sõõrd, alemaa
süda+maa n. (maa keskosas asuv)
sünni+maa n.
taalri+maa n. maa, mille väärtuseks oli hinnatud üks taaler
taga+maa n.
taller+maa n. äratallatud, rikutud maa
talu+maa n.
tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed
toa+mail m. vnm. toas; kodus
toa+maile m. vnm. tuppa; koju
tootja+maa n.
transiidi+maa, transiit+maa n.
troopika+maa n.
tulundus+maa n.
turba+maa n.
turismi+maa n.
tõng-er+maa n. (üles tõngutud)
töö+maa n.
tööstus+maa n.
tüher+maa n.
tündri+maa n. aj. pinnamõõt: ühe tündri vilja künnimaa
uht+maa n. geol. veega kohale kantud pinnakate
une+maa n. piltl. uni
uudis+maa n. (äsja kasutusele võetud)
uudismaa=lane n. uudismaaharija
uudismaa+ader n.
uudismaa+põld n.
uudismaa+äke n.
uudismaa+hari=ja n. ⇐ uudismaad hari/ma
Uus+Meremaa n.
uusmeremaa=lane n.
vaarika+maa n.
vahe+maa n.
suhtlus+vahemaa n.
vahtralehe+maa n. Kanada; (riigilipul vahtralehe kujutis)
vaka+maa n. aj. (pinnamõõt:) ühe vaka vilja künnimaa
vaku+maa n. aj.
vasall+maa n. aj.
veini+maa n.
Vene+maa n.
üle+venemaa=line o. üle Venemaa ulatuv
viibimis+maa n. (kus parajasti viibitakse)
Viru+maa n.
viru=lane n. Virumaa elanik
virumaa=lane n.
võistlus+maa n.
Võru+maa n.
võru=kas n. võrulane
võru=lane n. Võrumaa elanik
võrumaa=lane n.
võsa+maa n.
võõra+maa o. võõraste maade
välis+maa n.
välismaa=lane n.
välismai=ne o. välismaaga seotud
välismaa+reis ‹-reisi› n.
välis+reis ‹-reisi› n.
välismaa+sõit n.
välissõit n. välismaasõit
välja+maa n. kõnek. välismaa
väljamaa=lane n. kõnek. välismaalane
õhtu+maa n. vnm. lääs, läänemaa
õhtumaa=lane n. õhtumaa elanik
õhtumai=ne o. \kultuur\
ääre+maa n. ääreala; territooriumi ääreosa, provints
maa+aadel n.
maaaadli=k n. (kes kuulub maa-aadlisse)
maa+ala n.
maaala=ne o. maa-alaga seotud
maaala+kaitse ‹-kaitse› n.
maa+alune n. maa all asuv käik, ruum vms.
maa+alune o. maa all asuv v. toimuv
maa+alused n. müt. maa all asuvad haldjad
maa+amet n.
maa+aristokraatia n.
maa+arst n.
maa+asula n.
maa+blokaad n.
maa+briis n.
maa+dekreet n. aj. (Venemaal)
maa+elamu n.
maa+elanik n.
maaelanik=kond n. maaelanikud
maa+elu n.
maaelu+ministeerium n.
maaelu+minister n.
maa+ema n. maa kui viljakandja ja toitja
maa+erakond n. (partei)
maa+eraomandus n.
maa+gaas n.
maa+haigla n.
maa+haldjas n. müt.
maa+haritlane n.
maa+heinik n. (seen)
maa+hind n.
maa+hoki n.
maahoki+kepp n.
maa+hõng n.
maahõngu=line o.
maa+härra n. aj.
maa+ilm n. maa ja ilm; vaimse elu ring
ilm n. maailm
all+maailm n. müt. surnute riik, toonela; kurjategijate jts. ringkonnad
allilm n. müt. allmaailm
allilma+liider n.
allmaailma+jumal n. müt.
anti:maailm n. (hüpoteetiline tähesüsteem)
antiik+maailm n.
blogi+maailm n.
erootika+maailm n.
järel+maailm n.
kujutlus+maailm n.
kultuur+maailm n.
küber+maailm n.
lääne+maailm n. lääneriigid
makro+maailm n.
male+maailm n. maailma maleringkonnad
meedia+maailm n.
meelelahutus+maailm n.
meta+maailm n. (kogemusväline, peidetud)
mikro+maailm n.
muinasjutu+maailm n.
mõtte+maailm n.
raha+maailm n.
siit+maailm n.
sise+maailm n. inimese hingeelu (tundmused, kujutlused)
teadus+maailm, teaduse+maailm n.
teadusilm, teaduseilm n.
tehis+maailm n. inimeste poolt arvutiga loodud maailm
tunde+maailm n.
vaimu+maailm n.
vaimuilm n. vaimumaailm
välis+maailm n.
välisilm n. välismaailm
äri+maailm n.
maailma+aeg n. astr. (Greenwichi aeg)
maailma+daam n.
maailma+elu n.
maailma+hulgus n.
maailma+ime n.
maailma+jagu n.
\jalgpalli\ maailma+karikas n. sp.
maailmakarika+võistlused
MK n. maailmakarikavõistlused
MK-etapp n.
MK-sari n.
maailma+kaubandus n.
maailma+keel n.
maailma+kirjandus n.
maailma+klass n.
maailma+kodanik n.
maailma+kultuur n.
maailma+kuulus o.
maailmakuuls=us n. maailmakuulus isik
maailma+kärakas n.
maailma+käsitus n.
maailma+linn n. (rahvusvaheliselt mõjukas)
maailma+majandus n.
maailma+meister n. sp.
maailma+meister n. sp.
MM- n. maailmameistri-
MM-võistlused n. maailmameistrivõistlused
eks:maailmameister n.
kabe+maailmameister n.
male+maailmameister n.
maailmameistri+kandidaat n.
maailmameistri+matš n.
maailmameistri+tiitel n.
maailmameistri+võistlused n.
MM n. maailmameistrivõistlused
jalgpalli-MM n. jalgpalli maailmameistrivõistlused
MM-sari n. maailmameistrivõistluste sari
eks:maailmameister n.
kabe+maailmameister n.
male+maailmameister n.
maailmameistri+kandidaat n.
maailmameistri+matš n.
maailmameistri+tiitel n.
maailmameistri+võistlused n.
maailma+meri n.
maailma+mure ‹-mure› n.
maailma+näitus n.
maailma+pilt n.
maailma+poliitika n.
maailma+reis ‹-reisi› n.
maailma+rekord n.
maailmarekordi+omanik n.
maailma+revolutsioon n.
maailma+riik n.
maailma+ruum n.
maailma+rändur n.
maailma+sõda n.
maailma+süsteem n.
maailma+tark n. kõnek.
maailma+tase n.
maailma+teadus n.
maailma+toodang n.
maailma+tunnetus n.
maailma+turg n.
maailma+usund n. (maailmas laialt levinud)
maailma+vaade n.
maailmavaate=line o. \konflikt\ maailmavaatega seotud
maailma+vaenulik o.
maailma+valgus n.
maailma+valitseja n.
maailma+valu n.
maailma+ajaloo=line o. maailma ajalukku kuuluv
üle+maailm=ne o. \majanduskriis\ üle maailma ulatuv
ümber+maailma+purjeta=ja n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma
ümber+maailma+purjeta=mine n. ⇐ purjetamine ümber maailma
ümber+maailma+reis ‹-reisi› n. ⇐ reis ümber maailma
ümber+maailma+sõit n. ⇐ sõit ümber maailma
maailma paranda/ma t.
maailma+paranda=ja n.
maailma+paranda=mine n.
maa+inimene n.
maa+jalg n. bot. (rohttaim)
maa+jumal n.
maa+jõud n.
maa+kaabel n.
maa+kaart n.
maakaardi=stik n.
maa+kael n.
maa+kaitsevägi n.
maa+kalmistu n.
maa+kamar n.
maa+kari ‹-karja› n. eesti maatõugu veised
maa+kataster n. maj.
maa+kategooria n.
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
maa+kera n.
maa+kerge n. geol. (kerkimine; kerkinud ala)
maa+keskkool ‹-kooli› n.
maa+kirik n.
maa+kirp n.
maa+kitsus n.
maa+kivi n. raudkivi
maakivi+müür n.
maa+koda n. etn. (pooleldi maasse kaevatud)
maa+kodanlus n.
maa+kodu n.
maa+kogudus n. relig. maakohas asuv v. vahetult linna ümbruskonda hõlmav kogudus
maa+koht n.
maa+kohus ‹-kohtu› n. esimese astme kohus
maakohtu=nik n. maakohtu eesistuja
maa+kolgas n.
maa+koodeks n.
maa+kool ‹-kooli› n.
maa+koor ‹-koore› n.
maa+kotkas n.
maa+krabi n. zool.
maa+krahv n. aj.
maa+kutsekool ‹-kooli› n.
maa+kõrts n.
maa+lahmakas n.
maa+lapp n.
maa+laps n.
maa+leib n.
maa+lihe n. geol. pinnase liikumine nõlval raskusjõu mõjul
maa+liin n.
maaliini+buss n.
maa+linn n. aj. ringvalliga ümbritsetud linnus
maa+lugu n.
maa+lutikas n.
maa+magnetism n. füüs.
maa+majandus n.
maa+marssal n. aj.
maa+mats ‹-matsi› n. halv. maainimene
maa+mees n.
maamehe=lik o.
maamehelikk=us n.
maameheliku=lt m.
maa+mesilane n.
maa+miil n. 1,609 km
maa+miilits n. aj.
maa+miin n.
maa+muld n.
maa+muna n. piltl. maakera; (seen)
maa+mõõl n. (rohttaim)
maa+märk n. kaldal olev orientiir laevasõitjaile; ehitis või looduses mingi koha tunnusobjektina
maa+naine n.
maa+nimi n.
maa+nina n.
maa+noor n.
maa+noorsugu ‹-soo› n.
maa+nurk n.
maa+nõunik n.
maa+omand n.
maa+omanik n.
suur+maaomanik n.
väike+maaomanik n.
maa+pagu n. pagemine kodumaalt; sellise isikuna asumine võõrsil
maapagu=lane n. maapaos viibiv isik
maapao+aasta n.
maa+piim ‹-piima› n.
maa+piir n.
maa+piirkond n.
maa+pikksilm ‹-silma› n.
maa+pind ‹-pinna› n.
maapinna+läheda=ne o. maapinna lähedal asuv
maa+pirn n. (söödataim)
maa+proletaarlane n. pol.
maa+purjekas n.
maa+purjetamine n.
maa+puudus n.
maa+põu n.
maapõue+rikkus n.
maapõue+vara ‹-vara› n.
maa+päev n. aj. rahva- v. seisuste esindus
maa+pähkel n.
maapähkli+või n.
maapähkli+õli n.
maa+raamat n. aj.
maa+raha n. aj.
maa+rahvas n.
maa+rahvastik n.
maa+rajoon n.
maa+rent n.
maa+rentnik n.
maa+residents n.
maa+rohi n. vnm. ravimtaim
maa+rott n. piltl. (meremeeste keelepruugis kuivamaameeste kohta)
maa+sapp n. (rohttaim)
maa+sisene o. \vesi\
maa+sort n.
maast-ilmast m. (rääkimisaine, jututeema kohta:) maast ja ilmast, väga paljudest ajadest
maa+säär n.
maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija
maa+tasa m. maaga ühetasa; maani maha
maa+tasandus n.
maa+teadus n.
maa+tuul n.
maa+tuvi n.
maa+tõug n.
maa+töö n.
maa+tüdruk n.
maa+tükk n.
maa+ubin n. kõnek. kartul
maa+usk n.
maa+vaba n. aj. vabatalupoeg
maa+vaha n.
maa+vaim n.
maa+valdus n.
maa+valitsus n.
maa+vanem n.
abi+maavanem n.
ase+maavanem n.
maa+vara ‹-vara› n. maapõuevara
kütte+maavara ‹-vara› n. (kütmiseks kasutatav)
maa+veere n.
maa+viha n. folkl. maast tulev mustus v. muu haigust tekitav mõju
maa+villane o. (maal kodusel teel valmistatud); piltl. maainimese moodi
maa+vits n. (rohttaim)
maa+volikogu ‹-kogu› n.
maa+volinik n.
maa+võistlus n.
nelik+maavõistlus n. nelja riigi maavõistlus
maa+vägi n.
maaväe=lane n. maaväkke kuuluv sõjaväelane
maa+väline o. \nähtus\
maa+värin n.
langatus+maavärin n. geol. maa-aluste õõnte sisselangemisel tekkinud maavärin
maavärina+kindel o. \maja\
maa+õhk n.
maa+õigus n.
maa+õpetaja n.
maa+õpilane n.
maa+õun n.
maa+öölane n. (liblikas)
maa+ühendus n.
maa+ühiskond n.
maa+üsk n.
maade+teadus n. vnm. maateadus
maan+tee n.
maantee+amet n.
määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja
maantee+hulkur n.
maantee+jooks n.
maantee+kraav n.
maantee+kurv n.
maantee+liiklus n.
maantee+lint n.
maantee+muhk n. nalj. väikeauto
maantee+pael n. piltl.
maantee+röövel n.
maantee+sild n.
maantee+sõlm n.
maantee+tolm n.
maantee+transport n.
maantee+truup n.
maantee+tunnel n.
maantee+vedu n.
maantee+sõit n. ⇐ maanteel sõit
maantee+sõitja n. ⇐ maanteel sõitja
maantee+äärne o. \ala\
maast+ilmast m.
maata+rahvas n. aj.
ma-is+maa n. kuiv maa
maismaa+imetaja n.
maismaa+loom ‹-looma› n.
maismaa+loomastik n.
maismaa+taim n.
maismaataime=stik n. maismaataimed
maismaa+transport n.
maismaa+vedu n.
kuiva+maa+inimene n. (kel pole kokkupuudet mere ja rannaga)
kuiva+maa+loom ‹-looma› n. (kes elab kuival maal)
kuiva+maa+taim n. (mis kasvab kuival maal)
lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks
lühi+maa+jooks=ja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter
lühi+maa+rakett n. (lühikese maa peale ulatuv)
lühi+maa+rändur n.
oma+maa+elanik n.
pika+maa+buss n.
pika+maa+võistleja n. sp.
ülipika+maa+jooks n.
maad kasuta/ma t.
maa+kasuta=ja n.
maa+kasut=us n.
maakasutus+süsteem n.
maa+keske=ne o. astr.
maad korralda/ma t.
maa+korralda=ja n. (ametinimetus)
maa+korrald=us n.
maakorraldus+insener n.
maakorraldus+seadus ‹-seaduse› n.
maakorraldus+toiming n.
maakorraldus+töö n.
maa+läheda=ne o. maa lähedal asuv
maad mõõt/ma t.
maa+mõõt, maa+mõõt=mine n.
maamõõdu+insener n.
maamõõdu+riist n.
maamõõdu+talitus n.
maamõõdu+tehnik n.
maa+mõõt=ja n.
maad paranda/ma t.
maa+paranda=ja n.
maa+parand=us n.
maaparandus+insener n.
maaparandus+kaurits n.
maaparandus+masin n.
maaparandus+traktor n.
maaparandus+töö n.
maa+peal=ne o. \paradiis\
maad pida/ma t.
maa+pida=ja n.
suur+maapidaja n.
väike+maapidaja n.
maa+pida=mine n.
suur+maapidamine n. põllumajanduslik suurmajand
maad saa/ma t.
maa+saa=ja n. maad omandiks saav isik
uus+maasaaja n. nõuk. (ilma maata inimene sai maad)
maa+saa=mine n.
maa+viljele=ja n. ⇐ maad viljele/ma maaharija
maa+viljel=us n. ⇐ maad viljele/ma maaharimine
niisutus+maaviljelus n.
maaviljelus+kultuur n.
maa+vool=e n. ⇐ maa voola/b geol.
maa+väri=ng n. ⇐ maa värise/b
maa+värise=mine n. ⇐ maa värise/b
maade+avasta=ja n. ⇐ maid avasta/ma
maade+avast=us n. ⇐ maid avasta/ma
maade+uuri=ja n. ⇐ maid uuri/ma
maade+uuri=mine n. ⇐ maid uuri/ma
maale+mine=k n. ⇐ maale mine/ma (laevalt kuivale maale); (linnast maale)
lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks sp. sprint
lühi+maa+jooksja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter
pika+maa+jooks n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+jooks=ja n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+jooks=mine n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+suusata=ja n. ⇐ pikka maad suusata/ma
pika+maa+suusata=mine n. ⇐ pikka maad suusata/ma
pika+maa+sõit n. ⇐ pikka maad sõit/ma ka sp.
pika+maa+sõit=ja n. ⇐ pikka maad sõit/ma
pika+maa+uju=ja n. ⇐ pikka maad uju/ma sp.
pika+maa+uju=mine n. ⇐ pikka maad uju/ma sp. (avavees, 10–25 km)
maad hari/ma t. põldu harima
maa+hari=ja n. põllumees
maa+hari=mine n.
maaharimis+riist n.
maaharimis+viis ‹-viisi› n.
maad jaga/ma, maid jaga/ma t. (kellegagi) tülitsema, vahekordi klaarima
maa+jaga=mine n. riidlemine, nägelemine
maade+jaga=mine n.
maad kuula/ma t. (ääri-veeri) millegi kohta teateid hankima; vnm. luurama
maa+kuula=ja n.
maa+kuula=mine n. info hankimine
maad võt/ma t. levima, võimust võtma
maad+võttev o. \pimedus\ leviv, laienev
seis/ma t.
seisa=ta/ma t. seisma jääma
seisata=mine n.
seis=ka/ma t. seisma panema v. jätma
seiska=mine n.
seiskamis+seadis n. tehn.
seiska=r n. tehn. seiskamisseadis
seis=ku/ma t. seisma jääma; stagneeruma; seismisest vanaks minema v. riknema
seisku=mine n.
seis=ne/ma t. (milleski) seisma
seisu=ta/ma t. seisma panema; seista laskma
\mahla\ seisuta=mine n.
seis n. paigal- v. tegevuseta olek; asend, hoiak; hetkeolukord
seisu=nd n. olek teatud ajahetkel; olukord; asend ühiskonnas v. süsteemis
afekti+seisund n.
ameti+seisund n.
depressiooni+seisund n.
eelis+seisund n.
erutus+seisund n.
haigus+seisund n.
hinge+seisund n.
häda+seisund n.
häire+seisund n.
hüpnoosi+seisund n.
joobe+seisund n.
kaitse+seisund n.
kooma+seisund n.
kriisi+seisund n.
külvi+seisund n.
marginaal+seisund n.
mürgistus+seisund, mürgitus+seisund n.
pidurdus+seisund n.
piir+seisund n. eh.
pinge+seisund n.
puhke+seisund n.
põgeniku+seisund n.
rahu+seisund n.
sanitaar+seisund n.
segasus+seisund n.
soike+seisund n.
stressi+seisund n.
sund+seisund n.
süüdimatus+seisund n. jur.
süüdivus+seisund n. jur.
šoki+seisund n.
tardumus+seisund n.
tasakaalu+seisund n.
teenistus+seisund n.
tervise+seisund n.
transi+seisund n.
tunde+seisund n.
turu+seisund n.
une+seisund n.
virge+seisund n. virgeolek
ärevus+seisund n.
ärritus+seisund n.
öko+seisund n.
üld+seisund n.
seis=us n. ameti, varandusliku seisu vm. alusel moodustuv inimeste rühm; ka aj. õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm; selle seisund ühiskonnas
seisus=lik o. \uhkus\
seisuslikk=us n.
sega+seisus=lased n. aj. iseseisvus- ja pärisorjusvastases liikumises osalenud eri seisustest vene haritlased
aadli+seisus n.
alam+seisus n.
kaupmehe+seisus n.
kodaniku+seisus n.
krahvi+seisus n.
paruni+seisus n.
ratsaniku+seisus n.
rüütli+seisus n.
talupoja+seisus n.
seisus+huvi, seisuse+huvi n.
seisus+kaaslane, seisuse+kaaslane n.
seisus+kohane, seisuse+kohane o. \haridus\
seisuskohase=lt, seisusekohase=lt m. \elama\
seisuse+privileeg n.
seisus+vahe, seisuse+vahe ‹-vahe› n.
alg+seis n. seis mingi tegevuse alustamise hetkel; ka sp.
asja+seis n. asjade seis
edu+seis n.
hark+seis n.
hetke+seis n. hetkeolukord
kand+seis n. sp. seis kandadel (võimlemisharjutustes)
kaotus+seis n.
kassa+seis n. maj.
katkestus+seis n. sp.
konto+seis n.
kõht+seis n. \lootel\ vet.
kõrg+seis n.
käär+seis n. (käärisjalu)
lao+seis n.
lehe+seis n.
lõpp+seis n.
madal+seis n.
mati+seis n. sp.
pati+seis n. sp.; ka piltl.
perekonna+seis n.
perekonnaseisu+akt n.
perekonnaseisu+amet n.
perekonnaseisu+ametnik n.
perekonnaseisu+büroo n.
põiki+seis n.
päkk+seis n. sp. seis päkkadel ja varvastel
ripp+seis n. sp.
rist+seis n.
rõht+seis n. sp.
samm+seis n. sp. (jalad on teineteisest sammu kaugusel)
sulg+seis n. sp. (pöiad ja kannad koos)
sulu+seis n. sp. määrustega keelatud ründemoodus
tabeli+seis n.
toeng+seis n. sp.
tupik+seis n. keeruline olukord
turi+seis n. sp.
tühi+seis n. mer.
ummik+seis n.
upp+seis n. sp. (kere maksimaalselt ette painutatud)
vastas+seis n.
vee+seis n.
viigi+seis n. sp.
võidu+seis n. sp.
väär+seis n.
üla+seis n.
üld+seis n. üldine seis
seisu+koht n. (väljakujunenud) arvamus, vaade, vaatekoht
lähte+seisukoht n.
põhi+seisukoht n.
seisukohta võt/ma t.
seisukoha+võtt n.
seisukoha+võt=ja n.
seisukoha+võt=mine n.
seisu+kord ‹-korra› n.
häire+seisukord ‹-korra› n.
kaitse+seisukord ‹-korra› n.
piiramis+seisukord ‹-korra› n.
sõja+seisukord ‹-korra› n.
seisa=k n. (lühiaegne) peatus; stagnatsioon
bussi+seisak n.
leina+seisak n.
päikese+seisak n. astr.
töö+seisak n.
tööseisaku+kahju n.
seisaku+aeg n.
seisaku+aastad n.
seisa=ng n. seismisviis, -asend
valve+seisang n.
seis=ja n.
seis=mine n.
seismis+viis ‹-viisi› n.
seisev+noot ‹-nooda› n. kal. (seisab kogu püügiaja samas paigas)
seisev+taglas n. mer.
seisev+võrk n.
seis-u+aeg n.
seis-u+kindel o.
seisukindla=lt m. \parkima\
seisukindl=us n.
seis-u+laine n. füüs.
seis-u+laud n. (väikelastel)
seis-u+mass n. füüs.
seis-u+pilet n.
seis-u+raha n.
seis-u+tuli n.
seis-u+tund n.
seis-u+vesi n.
seisuvee+kogu ‹-kogu› n.
alamal+seisev o. ⇐ alamal seis/ma \organ\ madalam
eel+seisev o. ⇐ eel seis/ma \kohtumine\
eraldi+seisev o. ⇐ eraldi seis/ma \osa\
kõrgel+seisev o. ⇐ kõrgel seis/ma \isik\ kõrgel ametikohal olev
kõrgemal+seisev o. ⇐ kõrgemal seis/ma kõrgemal positsioonil olev
viltu+seis n. ⇐ viltu seis/ma
eemal seis/ma t.
eemal+seis n. eemalseismine
eemal+seis=ja n. kõrvaline isik
eemal+seis=mine n.
eemal+seisev o. \vaatleja\
eest seis/ma t. kaitsma
eest+seis=ja n. kaitsja, soosija; juhataja, vanem
kiriku+eestseisja n.
eest+seis=us n. need, kes seisavad kellegi eest; vnm. (seltsi) juhatus
ise seis/ma t.
ise+seisev o. \; riik; töö; laps; mõtlemine; näitus\ sõltumatu, mitte kellelegi alluv; teiste abita tehtav; abi, toetust mittevajav; originaalne, kõrvalmõjudest vaba; omaette, eraldi olev
iseseisva=lt m. \õppima\
iseseisv=us n. iseseisev olemine
iseseisvus=lane n.
iseseisvuse=tu o.
iseseisvus+deklaratsioon n. pol.
iseseisvus+päev n. Eesti iseseisvuse taastamise päev 24. veebruar
iseseisvus+püüe n.
iseseisvus+sõda n.
iseseisv=u/ma t. iseseisvaks saama
iseseisvu=mine n.
taas+iseseisvu/ma t.
taasiseseisvu=mine n.
taasiseseisvumis+päev n. 20. august (tähtpäevana)
koos seis/ma t.
koos+seis n.
koosseisu=line o. \töötaja\
mitte+koosseisuline o.
alg+koosseis n.
duubel+koosseis n.
isik+koosseis n.
juht+koosseis n.
juhtiv+koosseis n.
kuriteo+koosseis n. jur.
põhi+koosseis n.
rea+koosseis n. (tavaline, mitte juht-)
sega+koosseis n.
täis+koosseis n.
täiskoosseisu=line o. täiskoosseisuga
tüüp+koosseis n.
varu+koosseis n.
koosseisu+nimestik n.
koosseisu+väline o.
tugeva+koosseisu=line o. \turniir\ tugeva koosseisuga
väikese+koosseisu=line, väikse+koosseisu=line o.
kõrval seis/ma t.
kõrval+seis=ja n. (kes seisab kellegi kõrval); (kes ei puutu asjasse)
kõrval+seis=mine n.
kätel seis/ma t.
kätel+seis n. sp.
paigal seis/ma t. (arengu mõttes) soikunud, vaibunud
paigal+seis n.
paigal+seis=ja n.
paigal+seis=mine n.
püsti seis/ma t.
püsti+seis n.
püsti+seis=ja n.
püsti+seis=mine n.
sabas seis/ma t. kõnek. (järjekorras)
sabas+seis=ja n.
sabas+seis=mine n.
valvel seis/ma t.
valvel+seis n.
valvel+seisa=k n.
valvel+seisa=ng n.
vastu seis/ma t. vastupanu avaldama; millegagi mitte nõus olema
vastu+seis n. vastuseismine
vastu+seis=ja n.
vastu+seis=mine n.
seisma jät/ma t.
seisma+jät=mine n.
seisma jää/ma t.
seisma+jää=mine n. peatumine; kasutuselt kõrvale jääma
seisma+jää=nu n.
seisma pane/ma t.
seisma+pane=k n.
seisma+pane=mine n.
söö/ma t.
söö=bi/ma t. millessegi uuristuma, end millessegi sisse sööma
söövi=ta/ma t. sööbeainega mõjutama; sööbivalt mõjuma
söövita=ja n. söövitusaine; varasem ametinimetus
söövita=mine n.
söövit=i n. söövitusvahend
söövit=us n. söövitamine
söövitus+aine n.
söövitus+masin n.
söövitus+tehnika n.
söövitus+trükk n.
söövitus+vann n.
sööv=e n. <sööbe> sööbimine; sellest tingitud kahjustus
sööbi=ja n. (luuhaigus); (hamba)kaaries
hamba+sööbija n.
piirde+sööbija n. vet. (kabjal, sõral)
sööbiv=us n. võime sööbida
sööb-e+aine n. sööbiv aine
sööb-e+leelis n.
sööb-e+mürk n.
sööb-e+naatrium n.
meelde+sööbiv o. ⇐ meelde sööbi/ma \vaatepilt\
söö=t/ma1 t. süüa andma; masinasse materjali sisse viima; sp. palli vm. vahendit teisele mängijale toimetama
sööd=e n. biol. (toitekeskkond)
agar+sööde n. (bakterite kasvatamiseks)
sööt1 ‹sööda› n. loomatoit; (peibutisena); kal. (õngepüügil)
sööt/ma2 t. sööta õngekonksu otsa panema
elatus+sööt ‹-sööda› n. (mida loom vajab elus püsimiseks)
elus+sööt ‹-sööda› n. kal.
elussööda+õng n.
graanul+sööt ‹-sööda› n.
haljas+sööt ‹-sööda› n.
haljassööda+kultuur n.
hõrgutis+sööt ‹-sööda› n.
jõu+sööt ‹-sööda› n. põllum. suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt (näit. jahu, kliid, õlikoogid jm.)
sega+jõusööt ‹-sööda› n.
jõusööda+tehas n.
kala+sööt ‹-sööda› n. (kalade toitmiseks)
karjamaa+sööt ‹-sööda› n. põllum. karjamaarohi söödana
kore+sööt ‹-sööda› n. põllum. rohkesti toorkiudu sisaldav kuiv loomasööt (heinad, põhk, aganad)
kõrs+sööt ‹-sööda› n. koresööt
lehis+sööt ‹-sööda› n. (kuivatatud lehisvihtadena)
lisa+sööt ‹-sööda› n.
looma+sööt ‹-sööda› n.
loomasööda+lisand n.
mahlas+sööt ‹-sööda› n. mahlane sööt, erinevalt koresöödast
mineraal+sööt ‹-sööda› n.
mürk+sööt ‹-sööda› n. (mürki sisaldav)
nata+sööt ‹-sööda› n. natale asetatav sööt natapüügil
nuuma+sööt ‹-sööda› n. (millega loomi nuumatakse)
oks+sööt ‹-sööda› n. põllum.
pehme+sööt ‹-sööda› n.
peibutus+sööt ‹-sööda› n. juurdemeelitav, peibutav sööt
silo+sööt ‹-sööda› n.
sõmer+sööt ‹-sööda› n. graanulsööt
tera+sööt ‹-sööda› n. peenestamata viljaterad linnu- v. loomasöödana
toor+sööt ‹-sööda› n.
vitamiin+sööt ‹-sööda› n. (vitamiinidega)
vähi+sööt ‹-sööda› n. vähipüügil kasutatav sööt
õnge+sööt ‹-sööda› n. (kinnitatakse õngekonksu külge)
sööt+mürk n. (mida söödetakse kahjurloomadele sisse)
sööt+ühik n. sööda toiteväärtuse hindamise ühik
sööda+auruti n.
sööda+fosfaat n. fosforit sisaldav mineraalsööt
sööda+hernes n.
sööda+hoidla n.
sööda+jahu n.
sööda+jaotur n.
sööda+juurikas n. kõnek. söödajuurvili
sööda+juurvili n.
sööda+kaalikas n.
sööda+kapsas n.
sööda+kartul n.
sööda+kogus ‹-koguse› n.
sööda+kontsentraat n.
sööda+kriit n.
sööda+kultuur n.
sööda+kulu n.
sööda+käik n. laudas)
sööda+käru n.
sööda+köök n.
sööda+küna n.
sööda+laadur n.
sööda+lisand n.
sööda+naeris n.
sööda+peet n.
sööda+puudus n.
sööda+põhk n.
sööda+pärm n.
sööda+ratsioon n.
sööda+siirup n.
sööda+sõim ‹-sõime› n.
sööda+taim n.
sööda+teravili n.
sööda+vajadus n.
sööda+varu n.
sööda+viht ‹-viha› n. (loomasöödaks)
sööda+vili n.
sööda+väärindus n. põllum.
sööda+väärtus n.
sööda+ämber n.
sööta toot/ma t.
sööda+toot=ja n.
sööda+toot=mine n.
sööta varu/ma t.
sööda+varu=ja n.
sööda+varu=mine n.
sööt2 ‹söödi› n. harimata jäetud põld
söödi+põndak n.
sööti jät/ma t. (pikemat aega harimata)
sööti+jät=mine n.
söötis pida/ma t.
söötis+pida=mine n. (pikemat aega harimata)
sööt3 ‹söödu› n. sp. vahendi söötmine teisele mängijale
pika+söödu=line o. \mäng\ pikkade söötudega
haak+sööt ‹-söödu› n.
kaar+sööt ‹-söödu› n.
madal+sööt ‹-söödu› n.
põrke+sööt ‹-söödu› n.
randme+sööt ‹-söödu› n. (korvpallis)
rinna+sööt ‹-söödu› n.
ründe+sööt ‹-söödu› n.
vint+sööt ‹-söödu› n. (pallimängus)
söödu+tehnika n. sp. võtted palli vm. vahendi söötmisel
söödu+treening n. sp.
söödu+võimalus n. sp.
sööt=ja n. sööteseade
automaat+söötja n.
sööt=mine n. (karjatalituse osa)
käest+söötmine n.
laudas+söötmine n.
lisa+söötmine n.
vaba+söötmine n. põllum.
söötmis+aeg n.
söötmis+katse n.
söötmis+kord ‹-korra› n.
söötmis+tüüp n.
söötmis+viis ‹-viisi› n.
söötmis+õpetus n. (zootehnika osa)
sööt-e+laud n. (viljapeksumasinal)
sööt-e+pool ‹-pooli› n. (näit. lintsalvestis)
sööt-e+seade ‹-seadme› n.
sööt=ur n. sööteseade
paberi+söötur n.
ette sööt/ma t. tagamõttega midagi kellelegi välja pakkuma
ette+sööt=ja n.
ette+sööt=mine n.
sisse sööt/ma t. (mingil eesmärgil); sisendama; peibutisega ette valmistama; sisestama
sisse+sööt=ja n.
sisse+sööt=mine n.
üle sööt/ma t.
üle+sööt=mine n.
söödav1 o. \taim\ söömiseks kõlblik
söödav2 n. see, mida süüakse, söök
söödav=us n. söömiskõlblikkus
mitte+söödav o.
söö=dik n. ablas sööja; parasiitputukas; muidusööja, parasiit
prii+söödik n. muidusööja
söödik+änn n. zool. lind, kes riisub toitu ka teistelt merelindudelt
söö=ja n.
inim+sööja, inimese+sööja n. ⇐ inimeste sööja
putuka+sööja n. ⇐ putukate sööja putukaid sööv loom v. taim
söö-la=s o. ahnelt, palju sööv, ablas
söö=mine n.
inim+söömine, inimese+söömine n. ⇐ inimeste söömine
liig+söömine n.
söömis+hoog n. (söömishäire)
söömis+häired n.
söömis+kõlblik o.
söömis+kõlbmatu o.
söömis+sagedus n.
söömis+sööst n. (söömishäire)
söö=k n. toit, roog; söömine, söögiaeg
söök=la n.
dieet+söökla n. nõuk.
iseteenindus+söökla n.
kiir+söökla n.
kohvik+söökla n.
kooli+söökla n.
selve+söökla n.
tehase+söökla n.
termos+söökla n. (köögita)
töölis+söökla n.
üliõpilas+söökla n.
söökla+toit n.
söögi=ne o. söögiga koos
hommiku+söök n.
hommikusöögi+laud n.
jõulu+söök n.
lõuna+söök n.
pidu+söök n.
pikniku+söök n.
pulma+söök n.
sea+söök n.
seasöögi+ämber n.
seaämber n. seasöögiämber
õhtu+söök n.
õhtusöögi+laud n.
õhtu+laud n. õhtusöögilaud
söögi+aeg n.
söögi+alune n. kõnek. söögi alla joodav naps
söögi+asi n. söögiga seotud probleem
söögi+hernes n.
söögi+isu n.
söögi+kaalikas n.
söögi+kaart n.
söögi+kartul n.
söögi+koht n.
kiir+söögikoht n.
söögi+kord ‹-korra› n. (hommiku-, lõuna-, õhtusöök)
põhi+söögikord n. põhiline söögikord
söögi+kraam n.
söögi+kuller n.
söögi+kõlblik o.
söögi+kõlbmatu o.
söögi+laud n.
söögi+maja n. (lindudel); vnm. söökla
söögi+mold n. (loomadel)
söögi+moon ‹-moona› n.
söögi+mure ‹-mure› n.
söögi+naeris n.
söögi+neelud n.
söögi+nõu n.
söögi+palve n. enne (v. pärast) sööki loetav palve
söögi+peatus n.
söögi+peet n.
söögi+pood n.
söögi+poolis n. söök
söögi+porgand n.
söögi+raha n.
söögi+riist n.
söögi+saal n.
söögi+sedel n. toidukaart
söögi+seen n.
söögi+sibul n.
söögi+sinep n.
söögi+sooda n.
söögi+sort n.
söögi+toru n. anat.
söögitoru+peegel n.
söögitoru+põletik n. med.
söögi+tuba n.
söögitoa+garnituur n.
söögi+tund n.
söögi+vahe ‹-vahe› n.
söögi+vaheaeg n.
söögi+vahetund n.
söögi+õli n.
söögi+äädikas n.
sööki tege/ma t.
söögi+tege=mine n.
söögitegemis+oskus n.
söögi+tegi=ja n.
söö=m n. söömine, söömiskord, söömapidu; söök
õhtu+sööm n. vnm.
\püha\ õhtusööma+aeg n. relig.
sööma+aeg n. söögiaeg
pidu+söömaaeg n.
sööma+kord ‹-korra› n. söögikord
sööma+kraam n. söögikraam
sööma+laud n. söögilaud
sööma+mees n. kõnek. (kes palju sööb)
sööma+orgia n. (ohjeldamatu prassing)
sööma+pidu n. sööming
sööma+poolis n. söök, toit, toidupoolis
sööma+vahe ‹-vahe› n. söögivahe
sööma=r n. see, kes palju sööb, õgard
söömi=ng n. söömapidu
pidu+sööming n.
sööming
närve+sööv o. \mäng\
söö-t+raig n. med. (nahahaigus)
kõige+söö=ja1 n. ⇐ kõike söö/ma olend, kes tarvitab nii loom- kui taimtoitu)
kõige+söö=ja2 o. ⇐ kõike söö/ma \loom\ kõike sööv
kõige+söö=mine n. ⇐ kõike söö/ma
liha+söö=ja1 n. ⇐ liha söö/ma lihatoiduline organism
liha+söö=ja2 o. ⇐ liha söö/ma liha toiduna kasutav
lihasööja+bakter med. Streptococcus pyogenes; inimese keha hakkab ise nahka ja nahaalust kudet lagundama
liha+söö=mine n. ⇐ liha söö/ma
muidu+söö=d-ik n. ⇐ muidu söö/ma
muidu+söö=ja n. ⇐ muidu söö/ma (elab teiste arvel)
muidu+söö=mine n. ⇐ muidu söö/ma
priileiva+söö=ja n. ⇐ priileiba söö/ma teiste kulul elav inimene
priileiva+söö=mine n. ⇐ priileiba söö/ma teiste kulul elamine
raipe+söö=ja n. ⇐ raipeid söö/ma see, kes toitub raibetest
raipe+söö=mine n. ⇐ raipeid söö/ma raibetest toitumine
raisa+söö=ja n. ⇐ raiska söö/ma raisast, korjustest toituv loom
rohu+söö=ja1 n. ⇐ rohtu söö/ma rohust, taimedest toituv loom
rohu+söö=ja2 o. ⇐ rohtu söö/ma \loom\ rohtu sööv, taimtoiduline
rohu+söö=mine n. ⇐ rohtu söö/ma
rooja+söö=ja n. ⇐ rooja söö/ma (toitub teiste loomade roojast)
taime+söö=ja n. ⇐ taimi söö/ma (toitub elustaimedest)
sööma+mine=k n. ⇐ sööma mine/ma
armuleiba söö/ma t. teiste kulul elama
armuleiva+söö=ja n.
paljaks söö/ma t. kõike olemasolevat ära sööma
paljaks+söö=mine n.
sõnu söö/ma t. piltl. oma sõna(de)st taganema
sõna+söö=ja n.
sõna+söö=mine n.
täis söö/ma t. kõhtu täis sööma; halv. (ebaõiglaselt) rikkust ja vara koguma
täis+söö=mine n.
täis+söö=nu n.
täis+söönud o. \siga; rikkur\
välja söö/ma t. kedagi oma käitumisega lahkuma sundima
välja+söö=ja n.
\konkurendi\ välja+söö=mine n.
ära söö/ma t. (tervenisti, lõpuni)
\kasumi\ ära+söö=ja n.
ära+söö=mine n.
ära+söö=du n.
üle söö/ma t. liiga palju sööma
üle+söö=mine n.
ülesöömis+häire n.
vahel m., k. (kahe inimese v. asja jne. ruumilise asetuse või muu suhte korral); mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel, vahele m., k., vahelt m., k.
vahel=ik n. millegi vahel olev ruum; etn.; tkst.
aida+vahelik n. etn. aitade vahelik
vahel=mine o. keskmine, millegi vahel olev
vahel=ne o. murd. kõnek. vaheline
(-)vaheli=ne o. (kellegi v. millegi) vahel olev
aatomite+vaheline o. \kaugus\ aatomite vahel olev
abikaasade+vaheline o. \leping\ abikaasade vahel olev
ainete+vaheline o. \seos\ ainete vahel olev
ametkondade+vaheline o. \nõukogu\ ametkondade vahel olev
erialade+vaheline o. \seos\ erialade vahel olev
inimeste+vaheline o. \usaldus\ inimeste vahel olev
klasside+vaheline o. \võistlus\ klasside vahel toimuv
kollektiivide+vaheline o. \koostöö\ kollektiivide vahel olev
kontinentide+vaheline o. \lennuliin\ kontinentide vahel olev
korruste+vaheline o. \trepp\ korruste vahel olev
küla+vaheline o. \tee\ küla vahel olev
lihaste+vaheline o. \põletik\ lihaste vahel olev
liikide+vaheline o. \suhtlus\ liikide vahel olev
liikmete+vaheline o. \leping\ liikmete vahel olev
liitlaste+vaheline o. \usaldus\ liitlaste vahel olev
linnade+vaheline o. \ühendus\ linnade vahel olev
luude+vaheline o. \ühendus\ luude vahel olev
lülide+vaheline o. \ketas\ lülide vahel olev
majade+vaheline o. \tee\ majade vahel olev
mandrite+vaheline o. \ühendus\ mandrite vahel olev
meeste+vaheline o. \jutt\ meeste vahel olev
meie+vaheline o. \saladus\ meie vahel olev
metsa+vaheline o. \tee\ metsa vahel olev
metsavahe+tee n.
molekulide+vaheline o. \ruum\ molekulide vahel olev
naiste+vaheline o. \saladus\ naiste vahel olev
nende+vaheline o. \leping\ nende vahel olev
planeetide+vaheline o. \ruum\ planeetide vahel olev
pooluste+vaheline o. \kaugus\ pooluste vahel olev
punktide+vaheline o. \ühendus\ punktide vahel olev
põldude+vaheline o. \tee\ põldude vahel olev
põlvkondade+vaheline o. \side\
raamatukogude+vaheline o. \vahetus\ raamatukogude vahel olev
rahvaste+vaheline o. \koostöö\ rahvaste vahel olev
rahvus+vaheline o. \tähtsus\ eri rahvuste vahel olev
rahvusvahelis=tu/ma t.
rahvusvahelistu=mine n.
rajoonide+vaheline o. \võistlus\ rajoonide vahel olev, toimuv
rakkude+vaheline o. \aine\ rakkude vahel olev
rangluude+vaheline o. \side\ anat. rangluude vahel olev
ridade+vaheline o. \kaugus, tekst\ ridade vahel olev
riikide+vaheline o. \leping\ riikide vahel olev
roiete+vaheline o. \lihas\ roiete vahel olev
rühmade+vaheline o. \võistlus\ rühmade vahel toimuv
saarte+vaheline o. \ühendus\ saarte vahel olev
sortide+vaheline o. \erinevus\ sortide vahel olev
sõnade+vaheline o. \sarnasus\ sõnade vahel esinev
teaduskondade+vaheline o. \võistlus\
tsehhide+vaheline o. \jagunemine\ tsehhide vahel toimuv
tsoonide+vaheline o. \turniir\ tsoonide vahel olev
tähtede+vaheline o. \lend\ tähtede vahel olev
võsa+vaheline o. \tee\ võsa vahel olev
vaheli=ti m. üksteise peale v. vahele ulatudes
kahe+vahel m. \olema\ kõhklevas olukorras
kahe+vahele m. \jääma\ kõhklevasse, nõutusse olukorda
oma+vahel m. \jagama\
omavaheli=ne o. \asi\
oma+vahele m. \jääma\
vahelt+kasu n. ostu- ja müügihindade erinevusest tingitud tulu edasimüügitehingus, vahekasu
vahelt+kaupleja n. (kes kaupa odavamalt ostab ja vaheltkasuga edasi müüb)
vahelt+kauplemine n. (odavamalt ostmine ja vaheltkasuga edasimüümine)
kanga+vahel=ik n. kanga lõimelõngade vahel olev ruum, kust süstik läbi käib
lauda+vahel=ik n. etn. lautade vahel olev ruum
vahele astu/ma t.
vahele+astu=ja n.
vahele+astu=mine n.
vahele hõika/ma t.
vahele+hõig=e n.
vahele+hõika=ja n.
vahele+hõika=mine n.
vahele hüüd/ma t.
vahele+hüüd=ja n.
vahele+hüü=e n.
vahele jät/ma t.
vahele+jätt n.
vahele+jät=mine n.
vahele jää/ma t. (järjekorrast välja); sisse kukkuma
vahele+jää=ja n.
vahele+jää=mine n.
vahele+jää=nu n.
vahele kirjuta/ma t.
vahele+kirjuta=mine n.
vahele+kirjut=us n.
vahele põika/ma t.
vahele+põig=e n.
vahele+põika=mine n.
vahele põimi/ma t. \päikeskiiri\
vahele+põimi=mine n.
vahele sega/ma t.
vahele+sega=ja n.
vahele+sega=mine n. sekkumine
mitte+vahelesegamine n.
mittevahelesegamis+poliitika n.
vahele trügi/ma t.
vahele+trügi=ja n.
vahele+trügi=mine n.
vahelt hari/ma t. rühvelkultuuride reavahesid harima
vahelt+hari/ma t. vahelt harima
vahelt+hari=ja n. (põllutöömasin)
vahelt+hari=mine n.
vaheltharimis+kultivaator n.
vaheltharimis+riist n.
vaheltharimis+traktor n.
vahelt kauple/ma t. kaupa üles ostma ja kallimalt edasi müüma
vahelt+kauple=ja n. kauba ülesostja ja vaheltkasuga edasimüüja
vahelt+kauple=mine n.
vahelt sobita/ma t.
vahelt+sobita=ja n.
vahelt+sobit=us n.
välja m., väljas m., väljast m.
väli=mine o. \serv\ väljaspool olev, asetsev
väli=ne o. \mõju, ilu\ millegi piiridest väljaspool; väljastpoolt tulev; välimine
välise=lt m. \rahulik\ pealispinda puudutavalt; pealtnäha
väli=mik n. põllumajanduslooma väline vorm
väli=mus n. visuaalselt tajutav väline kuju
ametkonna+väline o. \tegevus\
bloki+väline o. \riik\
eelarve+väline o. \kulu\
emaka+väline o. \rasedus\ med. väljaspool emakaõõnt olev v. toimuv
erakonna+väline o. \lepe\ väljaspool erakonda esinev v. toimiv
klassi+väline o. \töö\
kohtu+väline o. \vaidlus\
konkursi+väline o. \leping\
konkursivälise=lt m.
kooli+väline o. \kursus\
koosseisu+väline o. \töötaja\
maa+väline o. \nähtus\
meelte+väline o. \taju\ (parapsühholoogias)
plaani+väline o. \remont\
programmi+väline o. \loeng\
puht+väline o. \küsimus\
raku+väline o. \vedelik\
süsteemi+väline o. \muutus\
süsteemivälise=lt m.
teadvus+väline o. \nähtus\
tunni+väline o. \tegevus\
töö+väline o. \reis\
valitsus+väline o. \organisatsioon\
väli+apteek n.
väli+binokkel n.
väli+haigla n.
väli+hall ‹-halli› n.
väli+hospidal, väli+hospital n.
väli+kahur n.
väli+kamin n.
väli+katel n.
väli+katse n.
väli+kindlustus n. sõj.
väli+kirurgia n.
väli+kohus ‹-kohtu› n.
väli+kohvik n.
väli+käimla n.
väli+köök n.
väli+laager n.
väli+laatsaret n.
väli+labor n.
väli+laboratoorium \ väli+labor n.
väli+lahing n.
väli+meedia n. kuulutustahvlid
väli+määraja n. (käsiraamat)
väli+müük n. (väljas, tänaval)
välimüük=la n.
väli+olukord ‹-korra› n.
väli+post n. sõj. edastab sõjaväelaste saadetud ja neile läkitatud postisaadetisi
väli+praktika n.
väli+politsei n. väljas töötav politsei
välipolitsei=nik n. (töötab välipolitseis)
väli+pudel n. (välitingimustes kasutatav)
väli+tahvel n.
väli+tasku n. välitöödeks sobiv kott
väli+termomeeter n.
väli+terrass n.
väli+töö n.
väli+uurija n.
väli+uurimine n.
väli+vahtkond n.
väli+voodi n.
väli+õpe n. sõj.
väli+õppus n. sõj.
välis+abi n.
välis+ajakirjandus n.
välis+ajakirjanik n.
välis+antenn n.
välis+arhitektuur n.
välis+asi n.
välis+audit n.
välis+autor n.
välis+bussiliin n.
välis+delegatsioon n.
välis+eesti o. \kirjanik\
välis+eestlane n.
välis+esindus n.
välis+ettevõte n.
välis+firma n.
välis+hooaeg n. (spordis)
välis+ilm n.
välis+ilme n.
välis+investeering n.
välis+investor n.
välis+isolaator n.
välis+jõud n.
välis+kapital n.
välis+kate n.
välis+kaubandus n.
välis+kaugekõne n.
välis+keere ‹-keerme› n. tehn.
välis+keskkond n.
välis+kest n.
välis+kiht n.
välis+kirjandus n.
välis+koha+kääne n. keelet.
välis+komandeering n.
\riigikogu\ välis+komisjon n.
välis+kommentaator n.
välis+korrespondent n.
välis+kuju n.
välis+kujunda/ma t.
välis+kujundus n. väline kujundus
välis+kumm n. (autol, jalgrattal)
välis+kunst n.
väliskunsti+muuseum n.
välis+kuulmekäik n. anat. (kõrval)
välis+kõne n.
välis+kõrv n. anat.
väliskõrva+põletik n. med.
välis+külaline n.
välis+külg n.
välis+laad ‹-laadi› n.
välis+laen n.
välis+leht1 n. välisriigi ajaleht
välis+leht2 n. anat. välimine looteleht
välis+liige n.
välis+luure n.
välisluure+amet n.
välis+läbimõõt n.
välis+lähetus n.
välis+maa n.
välismaa=lane n.
välismai=ne o. välismaaga seotud
välis+mängija n. sp.
välismaa+reis ‹-reisi› n.
välisreis ‹-reisi› n. välismaareis
välismaa+sõit n.
välissõit n. välismaasõit
välis+maailm n.
välisilm n. välismaailm
välis+ministeerium n.
välis+minister n.
välis+mõju n.
välis+mõõde n.
välis+mõõtmed n.
välis+mälu n. inf.
välis+nugiline n. med. vet. peremeesorganismi keha pinnal elutsev nugiline, välisparasiit, ektoparasiit
välis+nõunik n.
välis+operatsioon n.
välis+osa n.
välis+parasiit n. välisnugiline, ektoparasiit
välis+pass n.
välis+pidi m.
välispidi=ne o.
välis+piire n.
välis+pind ‹-pinna› n.
välis+planeet n. astr.
välis+poliitika n.
välispoliiti=line o. \kurss\
välispoliitilise=lt m. \kasulik\
välis+post n. postisaadetis välismaalt; rahvusvaheline postside
välispost+side n.
välisposti+osakond n.
välis+rada n.
välis+raha n.
välis+rajatis n.
välis+reklaam n.
välis+riik n.
välis+rõdu n.
välis+saatkond n.
välis+sadam n.
välis+seade ‹-seadme› n.
välis+sein n.
välis+sekkumine n.
välis+side ‹-side› n.
välis+skelett n.
välis+spetsialist n.
välis+strekk n. mäend.
välis+suhted n.
välis+sularaha n.
välis+sõit n.
välis+sõkal n. bot. (kõrreliste õitel)
välis+sõnumid n.
välis+takistus n.
välis+tasku n.
välis+taster n. tehn. sirklitaoline mõõteriist, kobisirkel
välis+tegur n.
välis+temperatuur n.
välis+tingimused n.
välis+toime n.
välis+toimetaja n.
välis+treening n.
välis+treimine n.
välis+trepp n.
välis+tudeng n.
välis+tunnus n.
välis+turg n.
välis+turism n.
välis+turist n.
välis+töö n.
välis+tööjõud n.
välis+ujula n.
välis+uks n.
välis+uudised n.
välis+vaade n.
välis+vaatleja n.
välis+vaatlus n.
välis+vaenlane n.
välis+valgusti n.
välis+valgustus n.
välis+valuuta n.
välisvaluuta+turg n.
välis+veed n. (väljaspool mingi maa territoriaalvesi)
välis+viimistlus n.
välis+vooder n.
välis+võlg n.
välis+võlgnevus n.
välis+võte n.
välis+värav n.
välis+vääring n.
välis+õhk n.
välis+õpe n.
välis+õu n.
välis+ärriti n.
välis+ärritus n.
välis+äär n.
välis+ülesvõte n.
välis+üliõpilane n.
välis+üritus n.
väli=sta/ma t. välja jätma
välista=mine n.
väli=stu/ma t. välja jääma
välistu=mine n.
välja/ma t. väljastama; mäend. (põlevkivi) välja võtma
välja=mine n.
väljamis+horisont n. mäend.
väljamis+kaeveõõs n. mäend.
väljamis+masin n. mäend.
välja=sta/ma t. kätte v. välja andma v. saatma
väljasta=ja n.
väljasta=mine n.
väljast=us n.
väljastus+kiirus n.
väljastus+teade n.
välje=nda/ma t. avaldama, välja ütlema
väljend=u/ma t.
väljendu=mine n.
väljend n. (kõnes v. kirjas) väljendatu, ütlus
argoo+väljend n.
slängi+väljend n.
stamp+väljend n.
triviaal+väljend n.
vulgaar+väljend n.
väljend+tegusõna n.
väljend+verb n.
\tahte\ väljenda=ja n.
väljendama=tu o. mida ei ole võimalik väljendada
väljenda=mine n.
väljend=us n. väljendamine; millegi väljendamisvorm v. -viis
väljendus=lik o.
väljenduslikk=us n.
väljendusliku=lt m.
väljendus+jõud n.
väljendus+maneer n.
väljendus+rikas o.
väljendusrikka=lt m.
väljendusrikk=us n.
väljendus+vaene o.
väljendus+vahend n.
väljendus+viis ‹-viisi› n.
väljendus+võime n.
enese+väljenda=ja n. ⇐ ennast väljenda/ma
enese+väljenda=mine n. ⇐ ennast väljenda/ma
enese+väljend=us n. ⇐ ennast väljenda/ma
eneseväljendus+oskus n.
eneseväljendus+soov n.
eneseväljendus+võime n.
tunde+väljend=us n. ⇐ tundeid väljenda/ma
välj=u/ma t. välja minema v. tulema
välj=e n. väljaulatuv osa
välju=ja n.
välju=mine n.
väljumis+aeg n.
välju=nd n. vaimse vms. protsessi tulemus; tehn. koht, kus energia väljub; maj. toodetud kaubad ja teenused
väljund+andmed n.
väljund+pinge n. el.
väljund+seade ‹-seadme› n.
väljund+vool ‹-voolu› n.
välje+nurk n. füüs.
välju=ta/ma t. väljuma panema, välja laskma
\vee\ väljuta=ja n.
väljuta=mine n.
väljut=us n.
väljutus+periood n.
välja+aste ‹-aste› n. aste välja; pikk samm ette, taha v. kõrvale; eh. tehn. väljaulatuv osa
välja+maa n. kõnek. välismaa
väljamaa=lane n. kõnek. välismaalane
välja+poole1 m. \jääma\
välja+poole2 k. \müüri\
väljas+pool1 k. \järjekorda\
väljas+pool2 m. \toimuv\
väljast+poolt1 m. \vaadates\
väljast+poolt2 k. \Eestit\
välja aita/ma t. (kuskilt v. mingist olukorrast)
välja+aita=mine n.
välja aja/ma t. lahkuma sundima; endast eraldama
välja+aja=mine n.
välja and/ma t. loovutama; reetma; (trükis) avaldama
välja+and=ja n.
välja+and=mine n.
välja+ann=e ‹-ande› n. trükis avaldatud teos
ajakirjandus+väljaanne ‹-ande› n.
digi+väljaanne ‹-ande› n.
eri+väljaanne ‹-ande› n.
faksiimile+väljaanne ‹-ande› n.
interneti+väljaanne, Interneti-väljaanne n.
juhu+väljaanne ‹-ande› n.
juubeli+väljaanne ‹-ande› n.
jätk+väljaanne ‹-ande› n.
kooli+väljaanne ‹-ande› n.
kordus+väljaanne ‹-ande› n.
kunsti+väljaanne ‹-ande› n.
luksus+väljaanne ‹-ande› n.
mass+väljaanne ‹-ande› n.
meene+väljaanne ‹-ande› n.
miniatuur+väljaanne ‹-ande› n.
noodi+väljaanne ‹-ande› n. (noodikirjas)
perioodika+väljaanne ‹-ande› n.
proovi+väljaanne ‹-ande› n.
rahva+väljaanne ‹-ande› n.
reklaam+väljaanne ‹-ande› n.
rotaprint+väljaanne ‹-ande› n.
sari+väljaanne ‹-ande› n.
seeria+väljaanne ‹-ande› n.
stereotüüp+väljaanne ‹-ande› n.
suur+väljaanne ‹-ande› n.
tasku+väljaanne ‹-ande› n. (taskuformaadis)
trüki+väljaanne ‹-ande› n.
tõlke+väljaanne ‹-ande› n. (tõlgitud)
veebi+väljaanne n. <‹-ande›>
üksik+väljaanne ‹-ande› n.
välja arene/ma t.
välja+arenemata o. \isiksus\
välja+arene=mine n.
välja+arenenud o. \stiil\
välja arenda/ma t.
välja+arenda=mine n.
välja+arend=us n. väljaarendamine; selle tulemus
välja arva/ma t. kellegi v. millegi hulgast välja jätma
välja+arva=mine n.
välja astu/ma t. (ruumist v. millegi koosseisust); (kellegi kaitseks)
\seltsist\ välja+astu=ja n.
välja+astu=mine n.
välja ehita/ma t.
välja+ehita=mine n.
välja ela/ma t. (varjatud tunnet) käitumises avaldama
\tunnete\ välja+ela=mine n.
välja heit/ma t.
välja+heit n. väljaheitmine
\koolist\ välja+heit=mine n.
välja+heid=e n. roe
välja+heide=tu n.
välja hinga/ma t.
välja+hinga=mine n.
välja hääleta/ma t. (nimekirjast)
välja+hääleta=mine n.
välja hüüd/ma t. (teiste hulgast); avalikult teatama
välja+hüüd=mine n.
välja ilmu/ma t.
välja+ilmu=mine n.
välja+ilmu=nu n.
välja juhti/ma t.
välja+juhti=mine n.
välja jõud/ma t. \metsast, kriisist\ välja pääsema; mingit olukorda v. seisundit saavutama
välja+jõud=mine n.
välja jät/ma t.
välja+jätt n. väljajätmine; keelet. ellips; väljajäetud osa
väljajätt-e=line o. keelet. väljajättu sisaldav
välja+jät=mine n.
välja+jäe=tu n.
välja kaeva/ma t.
välja+kaeva=mine n.
välja+kaeva=mised n.
välja kalla/ma t.
välja+kalla=mine n.
välja kannata/ma t.
välja+kannata=mine n.
välja+kannatama=tu o.
väljakannatamatu=lt m.
välja kasva/ma t. (otseses mõttes); (riietest); välja arenema
välja+kasv n. väljakasvanud osa
välja+kasva=mine n.
välja+kasv=e n. väljakasv
välja kirjuta/ma t. (tekstist); välja registreerima
välja+kirjuta=mine n.
välja+kirjuta=tu n.
välja+kirjut=is n.
välja+kirjut=us n.
välja koli/ma t.
välja+koli=mine n.
välja kurna/ma t. kurnamisega eraldama; ära kurnama
välja+kurna=mine n.
välja kujunda/ma t.
välja+kujunda=mine n.
välja kujune/ma t.
välja+kujune=mine n.
välja+kujunenud o. \isiksus\
välja kukku/ma t. (millegi seest, vahelt v. hulgast); kujunema, välja tulema
välja+kukku=mine n.
välja+kukku=nu n.
välja kutsu/ma t. (ruumist); (kedagi) kohale kutsuma; võistlus- v. võitlusettepanekut esitama; (midagi) esile kutsuma
välja+kuts=e n. väljakutsumine, suuline v. kirjalik kutse; piltl. proovilepanek
vale+väljakutse n.
välja+kutsuv o. \käitumine\ viisakuseta, jultunud
väljakutsuva=lt m. \käituma\
välja kuuluta/ma t. avalikult teada andma
\iseseisvuse\ välja+kuuluta=mine n.
välja käi/ma t. välja minema; välja tulema; (kaardimängus:) käima; (raha) andma
välja+käi=k n. väljapääs; käimla
välja+käi=mine n.
välja laena/ma t.
välja+laena=mine n.
välja lange/ma t. lahti v. ära tulema; kõrvale jääma
\soole\ välja+lange n. med.
välja+lange=mine n.
väljalangemis+mäng n. sp.
väljalangemis+süsteem n.
välja+lange=mus, välja+lange=vus n. väljalangemine
välja+lange=nu n.
välja+lang=us n.
välja lask/ma t. (ruumist v. mujalt); välja andma
välja+las=e ‹-laske› n. väljalaskmine; selle tulemus
väljalaske+aasta n.
väljalaske+klapp n.
väljalaske+koht n.
väljalaske+kraan n.
väljalaske+takt n.
väljalaske+toru n.
väljalaske+ventiil n.
välja+lask n. väljalaskmine; väljalastu maht; valjalaskmiskoht
avarii+väljalask n. eh.
välja+lask=ja n.
välja+lask=mine n.
välja lenda/ma t.
välja+lend n. väljalendamine
väljalennu+punkt n. sõj.
välja+lenda=mine n.
välja logi/ma t. inf. arvutisüsteemis tööd v. võrguseanssi lõpetama
välja+logi=mine n.
välja loosi/ma t.
välja+loosi=mine n.
välja lõika/ma t.
välja+lõig=e n.
ajalehe+väljalõige n.
kaela+väljalõige n.
lehe+väljalõige n.
välja+lõika=ja n.
välja+lõika=mine n.
välja löö/ma t. kuskilt välja ajama; välja paiskuma; kuskilt ilmsiks tulema
välja+löö=k n.
värava+väljalöök n. (jalgpallimängus)
välja+löö=mine n.
välja lülita/ma t. (voolu, masinat); välistama, võimatuks tegema; kõrvaldama
välja+lülita=mine n.
välja+lülit=i n.
välja+lülit=us n.
välja maga/ma t.
välja+maga=mine n.
välja maks/ma t.
välja+maks ‹-maksu› n. väljamaksmine; väljamakstav summa
välja+maks=e n. maj. väljamaks
väljamakse+päev n. rmtp.
välja+maks=mine n.
välja meelita/ma t. (kelleltki midagi)
välja+meelita=mine n.
välja mine/ma t.
välja+mine=k n. (ruumist; rahalises mõttes)
väljamineku+andmik n. rmtp.
väljamineku+order n. rmtp.
väljamineku+pool ‹-poole› n. rmtp.
välja+mine=mine n.
välja murd/ma t. jõuga välja tungima; jõuga välja kangutama
välja+murd=mine n.
välja+murr=e n.
välja mõist/ma t. (kohtuotsusega)
\kohtukulude\ välja+mõist=mine n.
välja mõtle/ma t.
välmi/ma t. välja mõtlema
välja+mõeld=is n. (mis on välja mõeldud)
välja+mõel=du n.
välja+mõtle=mine n.
välja mõõt/ma t. millestki suuremast mõõtmisega eraldama
välja+mõõt=mine n.
välja müü/ma t. lõpuni ära müüma; väljaviimiseks müüma
välja+müü=k n. seisma jäänud kauba odav müük; müük mujal tarvitamiseks
hooaja+väljamüük n.
inventuuri+väljamüük n.
konkursi+väljamüük n.
välja+müü=mine n.
välja naer/ma t. naeruvääristama
välja+naer=mine n.
välja noppi/ma t.
välja+noppi=mine n.
välja+nopi=tu n.
välja nõud/ma t. kätte nõudma
välja+nõu=e n.
\võlgade\ välja+nõud=ja n.
välja+nõud=mine n.
välja näge/ma t. paistma, näima, tunduma
välja+näge=mine n. välimus
välja näita/ma t. välja paista laskma; ette näitama
välja+näita=mine n.
välja+näit=us n. vnm. näitus
välja ost/ma t.
välja+ost ‹-ostu› n. väljaostmine
väljaostu+hind n.
väljaostu+summa n.
välja+ost=mine n.
välja otsi/ma t.
\andmete\ välja+otsi=mine n.
välja pahvata/ma t.
välja paist/ma t. esile ulatuma; näima, tunduma; silma paistma
välja+paistev o. \saavutus\ silmapaistev, suurepärane
välja+paistma=tu o. \isik\
väljapaistmatu=lt m.
väljapaistmat=us n.
välja pane/ma t. (vaatamiseks); välja tegema; (jõudu) kokku võtma
välja+pane=k n.
maali+väljapanek n.
püsi+väljapanek n.
vitriini+väljapanek n.
väljapaneku+ruum n.
välja+pane=mine n.
välja+pandud o. \tööd\
välja pida/ma t. teatud esituslaadist kindlalt kinni pidama
välja+pida=mine n.
välja+peetud o. \stiil, teos, neiud\
väljapeetu=lt m. \soliidne\
väljapeet=us n.
välja pressi/ma t. välja suruma; survet avaldama
välja+pressi=ja n.
välja+pressi=mine n.
välja pritsi/ma t.
välja+prits=e n.
välja+pritsi=mine n.
välja purska/ma t.
välja+purska=mine n.
välja+purs=e n.
välja pääse/ma t.
välja+pääs n.
varu+väljapääs n.
väljapääsu+tee n.
välja+pääsma=tu o.
välja+pääsema=tu o. \olukord\
välja+pääse=mine n.
välja pääst/ma t.
välja+pääst=mine n.
välja rända/ma t.
välja+ränd n. väljaränne
välja+rända=ja n.
välja+rända=mine n.
välja+ränn=e n. väljarändamine
välja saat/ma t.
välja+saat=mine n.
välja+saade=tu n.
välja selgita/ma t.
välja+selgita=mine n.
välja siruta/ma t.
\käte, jalgade\ välja+siruta=mine n.
välja sopistu/ma t.
välja+sopist=is n. see, mis on välja sopistunud
välja+sopistu=mine n.
välja+sopist=us n. väljasopistis
välja suitseta/ma t. suitsuga kuskilt välja ajama; lahkuma sundima
välja+suitseta=mine n.
välja sulata/ma t.
välja+sulata=mine n.
välja sure/ma t. lõplikult kaduma; eksisteerimast v. töötamast lakkama
\liikide\ välja+sure=mine n.
välja sureta/ma t. (pikaldaselt) ära hävitama; välja lülitama
\maaelu; mootori\ välja+sureta=mine n.
välja suru/ma t.
välja+sur-v=e n.
vee+väljasurve n.
välja sõelu/ma t. välja eraldama (sõelumise teel); piltl. paremat välja eraldama
välja+sõelu=mine n.
välja sõit/ma t.
välja+sõit n. huvireis, lõbusõit; teelt kõrvalekaldumine
väljasõidu+istung n.
väljasõidu+keeld n.
väljasõidu+luba n.
väljasõidu+tee n.
väljasõidu+viisa n.
välja+sõit=ja n.
välja+sõit=mine n.
välja söö/ma t. kedagi oma käitumisega lahkuma sundima
\konkurendi\ välja+söö=mine n.
välja tassi/ma t.
välja+tassi=mine n.
välja teeni/ma t. tööga midagi saavutama; midagi väärima
välja+teenimata o.
välja+teeni=mine n.
välja+teeni=nu n.
välja+teeninud o.
välja+teeni=tu n.
välja tege/ma t. tähelepanu pöörama; kellelegi enda kulul jooki v. sööki tellima
välja+tegi=ja n.
välja+tege=mine n.
välja tiri/ma t.
välja+tiri=mine n.
välja too/ma t. \vägesid, probleeme\
välja+too=mine n.
välja trükki/ma t.
välja+trükk n. väljatrükkimine; selle saadus
välja+trükki=mine n.
välja tuhni/ma t. kuskilt tuhnides esile tooma, välja otsima
välja+tuhni=mine n.
välja tule/ma t. (kusagilt); (raskest olukorrast); õnnestuma; (materiaalselt) toime tulema; selguma; avalikuks tulema
välja+tule=k n.
välja+tule=mine n.
välja tungi/ma t.
välja+tung n.
välja+tungi=mine n.
välja tõmba/ma t.
välja+tõmba=mine n.
välja+tõmm=e n.
väljatõmbe+ventilatsioon n.
välja tõrju/ma t.
välja+tõrju=mine n.
välja+tõrju=tu n.
välja tõst/ma t. välja võtma; (elamispinnalt); esile tõstma
välja+tõst=mine n.
välja tööta/ma t. looma; viimistlema
välja+tööta=ja n.
välja+tööta=mine n.
välja ulatu/ma t.
välja+ulatu=mine n.
välja+ulatuv o. \vooder\
välja urgitse/ma t.
välja+urgitse=mine n.
välja uuri/ma t.
välja+uuri=mine n.
välja vaata/ma t. kusagilt vaatama; välja otsima
välja+vaata=mine n.
välja+vaada=tu n.
välja+vaad=e n. vaateväli; võimalus
tuleviku+väljavaade n.
välja vabanda/ma t. õigustama, midagi millegi õigustuseks ette tooma
välja+vabanda=mine n.
välja vala/ma t.
välja+vala=mine n.
välja vali/ma t.
välja+vali=k n.
välja+vali=mine n.
välja+vali=tu n.
välja veda/ma t. välja tooma; (kaupa) välja viima; piltl. raskest olukorrast välja aitama; piltl. hakkama saama
välja+veda=ja n.
välja+veda=mine n.
välja+ved=u n.
taas+väljavedu n.
väljaveo+artikkel n.
väljaveo+kaup n.
väljaveo+keeld n.
väljaveo+kvoot n.
väljaveo+litsents n.
väljaveo+luba n.
väljaveo+sadam n.
väljaveo+toll n.
välja veni/ma t.
välja+veni=mine n.
välja venita/ma t.
välja+venita=mine n.
välja vii/ma t.
välja+vii=k ‹-viigu› n. el. väljaviimine; vastav tarind
\tasakaalust\ välja+vii=mine n.
välja viska/ma t. kuskilt eemaldama; lahkuma sundima, ära ajama
välja+vis=e n.
välja+viska=ja n.
välja+viska=mine n.
välja voola/ma t.
välja+vool ‹-voolu› n. väljavoolamine; (koht)
väljavoolu+toru n.
välja+voola=mine n.
välja võlu/ma t. välja nõiduma; midagi rasket kättesaadavaks tegema
\helide\ välja+võlu=mine n.
välja võt/ma t. (millegi seest, hulgast v. seast)
välja+võtt n. väljavõtmine; (statistikas)
väljavõtt+vaatlus n.
väljavõtu+kogum n.
väljavõtu+meetod n. (statistikas)
välja+võt=e n. (dokumendi) osaline ärakiri; väljakirjutis
väljavõtte=line o. \loendus\ (statistikas:) pisteline
konto+väljavõte n.
välja vääna/ma t. \pesu, jalga\
välja+vääna=mine n.
välja+väänatud o. \jalg\
välja õmble/ma t. tikkima
välja+õmble=ja n.
välja+õmble=mine n.
välja+õmbl=us n.
välja õpeta/ma t. vajalikke teadmisi ja oskusi andma; dresseerima
välja+õpeta=ja n.
välja+õpeta=mine n.
välja õppi/ma t. mingit ametit selgeks õppima
välja+õp=e n.
eri+väljaõpe n.
lahingu+väljaõpe n.
väljaõppe+aeg n.
väljaõppe+süsteem n.
välja+õppi=mine n.
välja+õppinud o. \kokk\
välja ütle/ma t. (oma arvamust); hääldama
välja+ütle=mine n.
välja+öel=du n. see, mis on välja öeldud
välja üüri/ma t.
välja+üüri=mine n.
välja+üüritud o.
väljas käi/ma t. (õues; kodunt ära)
väljas+käi=k n.
väljas+käi=mine n.
ära m. (eitussõna)
ära=nda/ma t. jur. (sõidukit) ajutiseks kasutamiseks omavoliliselt ära viima [Karistusseadustikus ei eristata sõiduki erastamist ja vargust.]
äranda=ja n.
auto+äranda=ja n. ⇐ autot äranda/ma
lennuki+äranda=ja n. ⇐ lennukit äranda/ma
äranda=mine n.
ära=sta/ma t. kõrvaldama, eemaldama
ärasta=ja n.
ärasta=mine n.
ärast=us n. ärastamine
rasva+ärast=us n. ⇐ rasva ärasta/ma
tuha+ärast=us n. ⇐ tuhka ärasta/ma
tuhaärastus+seadmed ‹-seadme› n.
õli+ärast=us n. ⇐ õli ärasta/ma
õliärastus+seadmed ‹-seadme› n.
ära+kiri ‹-kirja› n. muudatusteta maha kirjutatud tekst
ära+trükk1 n. sama trükilaoga trükitud eraldi trükis, separaat
ära+viide n. bibl. (ühelt märksõnalt, tekstiosalt teisele)
ära-s+pidi m. pahupidi, tagurpidi; pea peale pööratult
äraspidi=ne o. \mõtlemine\
ära+unusta+mind-lill n. meelespea, lõosilm
ära ole/ma t.
ära+ole=k n.
ära+ole=mine n.
ära+olev o. \pilk\ hajameelne
ära+oli=ja n.
ära aja/ma t. (eemale); ära vaevama; korda ajama
ära+aja=ja n.
ära+aja=mine n.
ära+aetud o. \hobune\
ära and/ma t. loovutama; piltl. reetma
ära+and=ja n.
ära+and=lik o. \käitumine\
äraandlikk=us n.
äraandliku=lt m.
ära+and=mine n.
ära aura/ma t. lõpuni täielikult auruma; kõnek. ära minema, jalga laskma; (esemete v. ainete kohta:) ära kaduma
ära eksi/ma t.
ära+eksi=mine n.
ära+eksi=nu n. see, kes on ära eksinud
ära ela/ma t. (teenitud sissetulekuga) välja tulema; elama
ära+ela=mine n.
ära hellita/ma t. \last\
ära+hellita=ja n.
ära+hellita=mine n.
ära hinga/ma t.
ära+hinga=mine n.
ära+hinganud o. \õlu\ oma toime kaotanud
ära hoid/ma t. vältima
ära+hoi=e n.
\õnnetuse\ ära+hoid=mine n. tõkestamine, vältimine
ära jooks/ma t. lõpuni jooksma; omavoliliselt lahkuma; ära voolama
ära+jooks n.
ära+jooks=mine n.
ära joo/ma t. (vedeliku kohta:) tervenisti ära tarvitama; maha jooma; alkoholist kahjustatud olema
ära+joo=mine n.
ära+joodud o. \õlu, nägu\
ära juhti/ma t. \heitvett\
ära+juhti=ja n. (seade)
ära+juhti=mine n.
ära jät/ma t. tegemata v. toimumata jätma
ära+jätt n. ärajätmine; ärajäetud osa
ära+jät=mine n.
ära jää/ma t.
ära+jää=ma+nähud n. (suitsetajatel jne.)
ära+jää=mine n.
ära karga/ma t.
ära+kara=nu n. isik, kes on ära karanud
ära+karga=mine n.
ära keela/ma t.
ära+keela=ja n.
ära+keela=mine n.
ära keera/ma t. kõrvale keerama; kõnek. hulluks minema
ära+keera=mine n.
ära+keera=nu n.
ära koli/ma t.
ära+koli=ja n.
ära+koli=mine n.
ära kuiva/ma t. täiesti kuivaks muutuma; piltl. hääbuma
ära+kuiva=mine n.
ära kulu/ma t.
ära+kulu=mine n.
ära kuluta/ma t. viimseni ära kasutama; raiskama
ära+kuluta=mine n.
ära kurna/ma t. lõpuni kurnama; väga ära vaevama
ära+kurna=mine n.
ära+kurna=tu n.
ära lange/ma t.
\turgude\ ära+lange=mine n.
ära lenda/ma t.
ära+lend n.
ära+lenda=ja n.
ära+lenda=mine n.
ära maga/ma t. (mingit aega); magades midagi ära rikkuma; magades kedagi surnuks lämmatama
ära+maga=mine n.
ära+magatud o. \päev, ülikond, põrsas\
ära maks/ma t. \võlga\ täielikult tasuma, kinni maksma
ära+maks=ja n.
ära+maks=mine n.
ära+maks=tu n.
ära meelita/ma t. mujale meelitama; poolehoidu saavutama; (ära) võrgutama
ära+meelita=ja n.
ära+meelita=mine n.
ära mine/ma t.
ära+mine=ja n.
ära+mine=k n. lahkumine (ka surma kohta); kadumine
ära+mine=mine n.
ära märki/ma t. (rõhutatult) märkima; tunnustama
ära+märki=mine n.
ära+märgi=tu n.
ära need/ma t. kedagi v. midagi igaveseks hukka mõistma
ära+need=ja n.
ära+need=mine n.
ära näge/ma t. ammendavalt nägema; mõistma, taipama
ära+näge=mine n. tahtmine; äratundmine
\oma\ äranägemisel m. oma soovi järgi
ära ole/ma t. eemal, mujal olema
\isa; elektri\ ära+ole=k n. teises kohas olemine, eemalolek; puudumine
ära+ole=mine n.
ära+olev o. \pilk\ hajameelne
ära+oli=ja n.
ära ost/ma t. (rõhutab tegevuse lõplikkust); piltl. (altkäemaksuga)
ära+ost=mine n.
ära+ostetav o. \ametnik\
äraostetav=us n.
ära+ostma=tu o. \kohtunik\ (keda pole võimalik ära osta)
äraostmatu=lt m. \kindel\
äraostmat=us n.
ära proovi/ma t. läbi, järele proovima
\võimaluse\ ära+proovi=ja n.
\võimaluse\ ära+proovi=mine n.
ära+proovitud o. \taktika\
ära põlga/ma t. hülgama
ära+põlga=ja n.
ära+põlga=mine n.
ära+põla=tu n. see, kes on ära põlatud
ära põle/ma t.
ära+põle=mine n.
ära pööra/ma t. (teelt); kedagi teist (veendes) millestki loobuma panema; kõnek. mõistust kaotama; lahti ütlema
\teelt, usust\ ära+pööra=ja n.
ära+pööra=mine n.
ära+pööra=nu n.
ära rända/ma t.
ära+rända=mine n.
\lindude\ ära+ränn=e n.
ära röövi/ma t.
ära+röövi=mine n.
ära saat/ma t. kedagi v. midagi teele saatma; (surnut)
ära+saat=ja n.
ära+saat=mine n.
ärasaatmis+tseremoonia n.
ära+saade=tu n.
ära seedi/ma t.
ära+seedi=mine n.
ära seleta/ma t. (lõpuni, täielikult)
ära+seleta=ja n.
ära+seletama=tu o.
äraseletamatu=lt m.
äraseletamat=us n.
ära+seleta=mine n.
ära+seletatu=lt m.
ära sure/ma t. elamast lakkama; (kehaosade kohta:) ajutiselt tuimaks jääma
ära+sure=mine n.
ära sõit/ma t.
ära+sõit n.
ärasõidu+aeg n.
ärasõidu+eelne o.
ärasõidu+päev n.
ärasõidu+vile ‹-vile› n.
ära+sõit=ja n.
ära+sõit=mine n.
ära sõna/ma t. sõnadega, ütlemisega halba tekitama, sõnuma
ära+sõna=ja n.
ära+sõna=mine n.
ära sõnu/ma t. folkl. sõnadega ära nõiduma
ära+sõnu=ja n.
ära+sõnu=mine n.
ära söö/ma t. (tervenisti, lõpuni)
\kasumi\ ära+söö=ja n.
ära+söö=mine n.
ära+söö=du n.
ära tap/ma t.
ära+tap=mine n.
ära tarvita/ma t.
ära+tarvita=mine n.
ära tege/ma t. lõpuni tegema; ära nõiduma; kellegi üle võitu saavutama
ära+tegi=ja n.
ära+tege=mine n. (lõpuni); nõidumine
ära too/ma t. \lapsi, andmeid\
ära+too=ja n.
ära+too=mine n.
ära trükki/ma t. trükis avaldama
ära+trükk2 n.
ära+trükki=ja n.
ära+trükki=mine n.
ära tund/ma t.
ära+tund=mine n. ka: arusaam, veendumus
äratundmis+naeratus n.
ära+tundva=lt m. ära tundes
ära+tuntava=lt m. \sarnane\
ära tõmba/ma t.
ära+tõmba=ja n.
ära+tõmba=mine n.
ära+tõmm=e n. trüki- v. paljundusvormilt saadav jäljend; saastunud õhu eemaldus
ära tõuka/ma t. ära lükkama; sp. (hoovõtuasendist); hülgama
ära+tõuka=ja n.
ära+tõuka=mine n.
ära+tõuga=tu n. põlatu, heidik
ära+tõug=e n. sp.
äratõuke+pakk ‹-paku› n. sp. (hüppamisel)
ära tähenda/ma t. mainima, (ära) märkima; üles tähendama
ära+tähenda=mine n.
ära unusta/ma t.
ära+unusta=mine n.
ära+unusta=tu n.
ära vaheta/ma t.
\nime\ ära+vaheta=mine n.
ära vaju/ma t. viletsamaks muutuma; ära kaduma
ära+vaju=mine n.
ära vali/ma t.
ära+vali=mine n.
ära+vali=tu n.
ära veda/ma t.
ära+veda=ja n.
ära+veda=mine n.
ära+ved=u n.
äraveo+leping n.
äraveo+teenus n.
ära vii/ma t.
ära+vii=ja n.
ära+vii=mine n.
ära voola/ma t.
ära+vool ‹-voolu› n.
äravoolu+juhe n.
äravoolu+kanal n.
äravoolu+kraav n.
äravoolu+nõgu n.
äravoolu+renn n.
äravoolu+toru n.
ära+voola=mine n.
ära võlu/ma t.
ära+võlu=ja n.
ära+võlu=mine n.
ära võt/ma t. (rõhutab sooritatust); kõnek. naiseks võtma; eemaldama
ära+võt=mine n.
ära+võetav o. \kapuuts\ mida on võimalik ära võtta
ära õppi/ma t. \võõrkeelt\
ära+õppi=ja n.
ära+õppi=mine n.
ära ütle/ma t. millestki loobuma v. keelduma; sõnades väljendama; kõnek. ära kaebama
ära+ütle=mine n.
ära+ütlemata m. \ilus\ väga
ära+ütlev o. \pilk\ eitav
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|