[SP] "Eesti keele sõnapered"

Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kael n. (kehaosa); piltl. kitsas osa v. koht; (liitsõna järelosana) märgib inimest v. looma, harvem ka taime

  • TULETISED

    kael=us n. kaelaava ümbritsev osa riietusesemel; vööt linnu v. looma kaelal; ka taimel jala piirkonnas

    kapsa+kaelus n.

    pintsaku+kaelus n.

    polo+kaelus n.

    püst+kaelus n.

    rangi+kaelus n.

    särgi+kaelus n.

    kaelus+hakk ‹-haki› n.

    kaelus+hiir ‹-hiire› n.

    kaelus+karu n.

    kaelus+kotkas n.

    kaelus+kärbsenäpp ‹-näpi› n.

    kaelus+müts ‹-mütsi› n.

    kaelus+sisalik n.

    kaelus+tihend n.

    kaelus+tuvi n.

    kaelus+viburlane n.

    kaelus+äärik n. tehn.

    kaelus+öölane n. (liblikas)

    kaeluse+kant n.

    kaeluse+krooge n.

    kaeluse+sulg ‹-sule› n.

    kaela=kas o. \mees\ tugeva kaelaga

    kaelu=sta/ma t.

    kaelusta=mine n.

    kaelust=us n.

    kaela=kuti m. kaelastikku

    kaela=stikku m. teineteise kaelast kinni hoides


  • LIITSÕNAD

    emaka+kael n. anat.

    emakakaela+pessaar n. med.

    emakakaela+vähk n. med.

    hamba+kael n. anat.

    härja+kael n. piltl. tugev, jäme kael

    ihnus+kael n. halv. ihne inimene

    juure+kael n. bot. (taimel)

    kenus+kael n. piltl. hobune, luik

    koera+kaela+nurk n. etn. (hoonel)

    kudrus+kael n. folkl. neiu

    kure+kael n. (rohttaim)

    kuri+kael n. kõnek. suli

    kõver+kael n. halv. (inimese kohta)

    kõõr+kael n. med. kõverkaelsus, viltune pea seis

    luige+kael n. piltl. pikk kaarjas kael

    maa+kael n. maakitsus

    madu+kael n. (lind)

    mere+kael n.

    nadi+kael n. halv. vilets inimene, närukael, nolk

    nuti+kael n. kõnek. nutiseadme kohale kummardumisest tekkinud kaelavalu

    näru+kael n. halv. näru, suli

    pudeli+kael n.

    puna+kael n. (lind)

    punakael+lagle n.

    rõngas+kael n. piltl. (nt. hobuse kohta)

    säni+kael n. põikpäine inimene (v. loom)

    võru+kael n. piltl. vigurivänt

    vään+kael n. isemeelne, tõrges v. sõnakuulmatu ja üleannetu inimene, pujään; zool. varblasest pisut suurem pruuni sulestikuga metsalind, kes häirimise korral väänutab pead ja kaela

    üle+kaela m. uperkuuti; kiiresti, ruttu; täiel määral

    üle+pea+kaela m. <(üle+pea)+kaela> üle pea ja kaela; uisapäisa; uperkuuti

    käkas+kaela m. \kukkuma\ ülepeakaela



  • kael+joon n. mat.

    kael+kirjak n. zool. (Aafrika sõraline)

    kael+koogud ‹-koogu› n.

    kael+kott ‹-koti› n.

    kael+puud n. murd. kaelkoogud

    kaela+arter n.

    kaela+auk n.

    kaela+ava n. (riietusesemel), kaelaauk

    kaela+ehe ‹-ehte› n.

    kaela+kaitse ‹-kaitsme› n. (soomusrüü osa)

    kaela+karbonaad n.

    kaela+kee n.

    kaela+kett ‹-keti› n.

    kaela+kohus ‹-kohtu› n. (eriti keskajal); kõnek. kriminaalkohus

    kaela+künnap n. kaela seljapoolel asetsev kõõlus

    kaela+lihas n.

    kaela+lüli n.

    kaela+muskel n. kõnek. kaelalihas

    kaela+närv n.

    kaela+osa n.

    kaela+ortoos n. med. (tugivahend)

    kaela+padi n. (toetab kaela)

    kaela+pidi m. \koos\

    kaela+puu n. aj. (karistusvahend)

    kaela+radikuliit n. med.

    kaela+raha n. (ehe v. ametimärk)

    kaela+rahu n. kõnek. lümfisõlm

    kaela+raud n. aj. (karistusvahend)

    kaela+rihm n.

    kaela+rist n.

    kaela+rätik, kaela+rätt n.

    kaela+sall n.

    kaela+side ‹-sideme› n.

    kaela+sooned n.

    kaela+tuiksoon n.

    kaela+veen n.

    kaela+volt n.

    kaela+võru n. etn. võrukujuline kaelaehe; (loomal)

    kaela+väljalõige n.



  • sini+kael+part n. <(sini+kael)+part> zool.


  • ÜHENDITULETISED

    kange+kael=ne o. ⇐ kange kaelaga \laps\ järeleandmatu

    kangekaelse=lt m. \vaikima\

    kangekaels=us n.


  • ÜHENDID

    kaela kand/ma t. juba tööjõuline olema

    kaela+kand=ja n. ise hakkama saav noor inimene

    kaela+kand=mine n.

    kaela murd/ma t. hävitama; viga tegema v. saama

    kaela+murd=ja n.

    kaela+murd=mine n.

    kaela+murdev o. \ülesanne\ piltl. ohtlik; erakordselt raske

    kaela määri/ma t. kellelegi midagi kavalusega sokutama

    kaela+määri=ja n.

    kaela+määri=mine n.

    \ketti\ kaela pane/ma t.

    kaela+pane=k n.

    \lipsu\ kaela+pane=mine n.

    • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur