[SP] "Eesti keele sõnapered"

Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

kand n. jalapöia tagumine osa; (jalatsi, suka v. saapa osa); (nööbi, vikati, kirve vms.) tagumine v. alumine osa

  • TULETISED

    kann=us n. kanna külge kasvanud v. pandud lisamoodustis

    kannus=ta/ma t. kannustega (hobust) ergutama; piltl. tagant kiirustama

    kannusta=ja n.

    kannusta=mine n.

    kuke+kannus n. bot. (rohttaim)

    põld+kukekannus n.

    käo+kannus n. bot. (rohttaim)

    lõo+kannus n. bot. (rohttaim)

    kannus+hani n. zool.

    kannus+jalg n. piltl. (hrl. kuke kohta)

    kannus+konn n. zool.

    kannuse+löök n.

    kanni=kas n. leiva- v. saianukk; paks leiva- v. saiaviil; kõnek. tuhar

    kasu+kannikas n. leivanukk, mis vanarahva arvamuse järgi soodustab lapse kasvamist

    kerja+kannikas n.

    leiva+kannikas n.

    saia+kannikas n.

    sandi+kannikas n.

    kannul m., k. \käima\ järgnedes v. jälitades vahetult kellegi taga, järel, sabas

    kannu+poiss n. aj. rüütlit teeniv nooruk, rüütli relvakandja; piltl. orjalikult kuulekas käsilane, sabarakk


  • LIITSÕNAD

    eos+kand n. bot. eoseid kandev silindriline rakk

    jala+kand n.

    kaheksa+kand n. bot. kaheksa tipuga täht, oktogramm

    kinga+kand n.

    kirve+kand n.

    saapa+kand n.

    sibula+kand n. (lühike varreosa)

    soki+kand n.

    suka+kand n.

    suusa+kand n.

    viis+kand n. viisnurk

    vikati+kand n.



  • kand+astak n. rahvatantsus jala asetamine kannale ilma keharaskust sellele viimata

    kand+eos n. bot. (kandseentel)

    kand+luu n. anat.

    kand+pöid n. med. kannaviga, kus pöid on ülespoole pöördunud ning jalg toetub maapinnale ainult kannaga

    kand+seis n. seis kandadel (näit. võimlemisharjutustes)

    kanna+kapp ‹-kapi› n. (jalatsil)

    kanna+kõõlus n. anat.

    kanna+löök n. sp.

    kanna+osa n.

    kanna+pealt m. otsekohe

    kanna+post n. etn. post, millele värav v. uks liikuvalt kinnitati

    kanna+pööre ‹-pöörde› n. piltl. suur, otsustav, pöördeline muutus, murrang

    kanna+rihm n.

    kanna+urge n. anat.


  • ÜHENDID

    kanda kinnita/ma t. piltl. paikseks jääma; kusagil pinda võitma

    kanna+kinnita=ja n.

    kanna+kinnita=mine n.

    kanna+kinnit=us n.

  • Märgid
    +liitmine
    ~seotud tüvi
    =sufiksituletus
    :prefiksituletus
    /vormitunnus
    -vaheliide
    Sõnaliigid
    n.nimisõna
    o.omadussõna
    t.tegusõna
    a.arvsõna
    as.asesõna
    n.pärisnimi
    m.määrsõna
    k.kaassõna
    s.sidesõna
    h.hüüdsõna

    © Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur