[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kasu1 n. majanduslik tulu; soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu, vt ka kasu2
kasu=m n. maj. summa, mille võrra tulud ületavad kulusid
kasum=lik n. \projekt\
kasumlikk=us n.
kasumliku=lt m. \investeeritud\
aasta+kasum n.
jääk+kasum n.
kogu+kasum n.
lisa+kasum n.
monopoli+kasum n.
puhas+kasum n.
realiseerimis+kasum n.
üli+kasum n.
kasumi+ahnus n.
kasumi+eraldis n.
kasumi+iha n.
kasumi+jaht n.
kasumi+marginaal n.
kasumi+norm n.
kasumi+plaan n.
kasumi+prognoos n.
kasu=r n. kasulik olend
kasur+putukas n.
kasu=lik o.
kasulikk=us n.
kasuliku=lt m. \tootma\
ühis+kasulik o. ühiselt kasulik, kõigile kasulik
ühiskonna+kasulik o. ühiskonnale kasulik
ühiskonnakasulikk=us n. ühiskonnakasulik olemine
üld+kasulik o. \töö\ üldiselt kasulik
üldkasulikk=us n.
üli+kasulik o.
kasu=line o. vnm. kasulik
kasu=tu o.
kasutu=lt m.
kasut=us1 n. kasuta olek
kasu=ta/ma t.
kasuta=ja n.
kasutaja-s=kond n.
kasutaja+kogemus n.
kasutaja+konto n. inf.
kasutaja+liides n. inf.
kasutaja+sõbralik o.
kasutajasõbralikk=us n.
kasutajasõbraliku=lt m.
kasutama=tu o. mittekasutatav
kasutamatu=lt m. \seisma\
kasutamat=us n.
kasuta=mine n.
kasutamis+aeg n.
kasutamis+ala n.
kasutamis+hõlpsus n.
kasutamis+iga ‹-ea› n.
kasutamis+juhend n.
kasutamis+kergus n.
kasutamis+kõlblik o.
kasutamis+kõlbmatu o.
kasutamis+viis ‹-viisi› n.
kasutatav o.
kasutatav=us n.
ühis+kasutatav o. \ruum\ ühiselt kasutatav
üld+kasutatav o. \info, ruum\ üldiselt kasutatav
kasut=us2 n. kasutamine
kordus+kasutus n.
pea+kasutus n. (metsa) peamine kasutus
peakasutus+raie ‹-raie› n. mets.
taas+kasutus n.
taaskasutus+keskus n.
taaskasutus+pood n.
uus+kasutus n.
uuskasutus+keskus n.
väär+kasutus n.
ühis+kasutus n.
kasutus+aasta n.
kasutus+aeg n.
kasutus+ala n.
kasutus+sfäär n.
kasutus+hõlpsus n.
kasutus+iga ‹-ea› n.
kasutus+juhend n.
kasutus+kergus n.
kasutus+kestus n.
kasutus+kõlblik o.
kasutus+kõlbmatu o.
kasutus+lihtsus n.
kasutus+liising n. maj. kasutusrent
kasutus+luba n.
kasutus+mugavus n.
kasutus+näide n.
kasutus+rent n.
kasutus+tasu n. maj. (õiguslikult kaitstud omandi kasutamise eest)
kasutus+valdkond n.
kasutus+valdus n.
kasutus+viis ‹-viisi› n.
kasutusele võt/ma t.
kasutusele+võtt n.
kasutusele+võt=ja n.
kasutusele+võt=mine n.
loodus+kasutus n. looduse kasutamine
taas+kasuta/ma t.
taaskasuta=ja n.
taaskasuta=mine n.
taaskasut=us n.
taaskasutus+keskus n.
taaskasutus+süsteem n.
arvutit kasuta/ma t.
arvuti+kasuta=ja n.
arvuti+kasut=us n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
maad kasuta/ma t.
maa+kasuta=ja n.
maa+kasut=us n.
maakasutus+süsteem n.
metsa kasuta/ma t.
metsa+kasuta=ja n.
metsa+kasut=us n.
teed kasuta/ma n.
tee+kasut=us n.
teekasutus+tasu n.
vett kasuta/ma t.
vee+kasuta=ja n.
vee+kasut=us n.
liig+kasu n.
liigkasu võt/ma t.
liigkasu+võt=ja, liiakasu+võt=ja n.
liigkasu+võt=mine, liigkasu+võtt n.
oma+kasu n.
omakasu püüd/ma t.
omakasu+püüd n.
omakasu+püüd=lik o.
omakasupüüdlikk=us n.
omakasupüüdliku=lt m.
omakasu+püüdma=tu o.
omakasupüüdmatu=lt m.
omakasu+püüdmat=us n.
puhas+kasu n.
topelt+kasu n.
vahe+kasu, vahelt+kasu n.
kasu+ahne o.
kasuahne=lt m. \toimima\
kasuahn=us n.
kasu+allikas n.
kasu+himu n.
kasuhimu=line o.
kasu+iha n.
kasu+tegur n.
kasu püüd/ma t.
kasu+püüd=ja n.
kasu+püüd=lik o.
kasupüüdliku=lt m. \toimima\
kasupüüdlikk=us n.
kasu+püüdma=tu o. \abi\
kasupüüdmatu=lt m. \aitama\
kasupüüdmat=us n.
kasu saa/ma t.
kasu+saa=ja n.
kasu+saa=mine n.
kasu too/ma t.
kasu+too=ja n.
kasu+too=mine n.
kasu+toov o. \tehing\
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
maa n. maakera; maismaa (vastandina merele); maismaa pindmine osa; ruumiline vahemaa; (linna vastand)
Maa n. (planeedi nimena)
maa=lane n. Maa elanik
maa=kas n. kõnek. maainimene
maa=kond n. suurem territoriaalne haldusüksus
maakond=lik o. \võistlus\ maakonda hõlmav
maakondliku=lt m. \oluline\
muinas+maakond n.
naaber+maakond n.
maakonna+leht n.
maakonna+linn n.
maakonna+ülem n. aj.
maa=line1, maalised n. müt. surnud; maa v. põranda all elavad olendid
maa=line2 o. \elulaad\
maare1 n. ⇐ maa aare <maa[aa]re> maavara, vt ka maare2
maard=la n. maavara leiukoht
asbesti+maardla n.
ava+maardla n.
fosforiidi+maardla n.
gaasi+maardla n.
grafiidi+maardla n.
hõbeda+maardla n.
kivisöe+maardla n.
kulla+maardla n.
maagi+maardla n.
nafta+maardla n.
puist+maardla n. (sisaldab hajusalt maakmineraale)
põlevkivi+maardla n.
raua+maardla n.
teemandi+maardla n.
turba+maardla n.
vase+maardla n.
maa=stik n. geogr. looduslikult ühtlase ilmega maa-ala
maastiku=line o. \erinevus\
maastikulise=lt m. \väärtuslik\
agraar+maastik n. põllumajandusmaa
aia+maastik n.
ava+maastik n. lage, ulatusliku vaateväljaga maa
avamaastiku+lind n.
haridus+maastik n.
järve+maastik n.
karsti+maastik n. (karstinähtustega)
kultuur+maastik n.
kuppel+maastik n.
kuu+maastik n. piltl. kivine, taimedeta maa
kõrbe+maastik n.
küla+maastik n.
küngas+maastik n.
loo+maastik n.
loodus+maastik n.
luite+maastik n.
luule+maastik n.
metsa+maastik n.
mikro+maastik n.
moreen+maastik n.
muusika+maastik n. piltl.
mägi+maastik n.
mägis+maastik n.
nõmme+maastik n.
park+maastik n.
poliit+maastik n.
puhke+maastik n.
raba+maastik n.
ranniku+maastik n.
soo+maastik n.
sügis+maastik n.
talve+maastik n.
tehis+maastik n.
tundra+maastik n.
tööstus+maastik n.
voore+maastik n.
maastiku+aednik n. (tegeleb maastiku kujundamisega)
maastiku+arhitekt n.
maastiku+arhitektuur n.
maastiku+auto n. (halval teel või teeta alal sõitmiseks)
maast=ur n. maastikuauto
linna+maastur n.
maastiku+element n.
maastiku+etüüd n. k.
maastiku+jalgratas n.
maastiku+jooks n. jooks tavalisel maastikul
maastiku+kaart n.
maastiku+kulgur n.
maastiku+luure n.
maastiku+mäng n.
maastiku+otsing n. kadunud inimese süstemaatiline otsing suuremal maa-alal, eriti metsas
maastiku+park ‹-pargi› n.
maastiku+pilt n.
maastiku+profiil n.
maastiku+põleng n.
maastiku+ratas n.
maastikuratt=ur n. maastikurattaga sõitja
maastiku+sfäär n.
maastiku+teadus n.
maastiku+tüüp n.
maastiku+vaade n.
maastiku+vööde n.
maastiku+vöönd n.
maastiku+õppus n.
maastiku+üksus n.
maastikku hoolda/ma t.
maastiku+hoolda=ja n.
maastiku+hoold=us n.
maastikku kaits/ma t.
maastiku+kaitse ‹-kaitse› n.
maastikukaitse+ala n.
maastiku+kaits=ja n.
maastikku kujunda/ma t.
maastiku+kujunda=ja n.
maastiku+kujund=us n.
maastikku maali/ma n.
maastiku+maal n. (kujutab maastikku)
maastiku+maali=ja n.
maastikul sõit/ma t.
maastiku+sõit n.
maastiku+sõit=ja n.
mai=lased n. murd. kärnad vm. maast saadud nahahaigus
mailane n. bot. väikeste, hrl. siniste õitega rohttaim või poolpõõsas, mis aitab ravida mailasi
kesa+mailane n. bot.
kevad+mailane n. bot.
kännas+mailane n. bot.
külma+mailane n. bot.
oja+mailane n. bot.
paju+mailane n. bot.
põld+mailane n. bot.
ma-is=kond n. territooriumi vm. poolest terviklik ala
maiskonna+lugu n. maalugu
mai=stu n. (geograafiliselt) eriilmeline maa-ala
kultuur+maistu n.
rööv+maistu n. (kus inimene loodust laastab)
maad=jas o. maad ligi hoidev
maa=tu o. ilma maata
mai=ne1 ‹maise› o. maakera pinnal asuv; maapealne; argieluga seotud, vt ka maine2
maise=lt m. \mõtlema\
eba:maine ‹-maise› o.
ebamaise=lt m. \kaunis\
ebamais=us n.
maa=bu/ma t. randuma
maabu=mine n.
maabumis+sild n.
maa=nda/ma t. maapinnale laskuma panema; piltl. lõõgastama; el. seadmeosi maaga ühendama
maanda=ja n.
maanda=mine n.
maand=ur1 n. el.
tehis+maandur n.
toru+maandur n.
varras+maandur n.
maand=us n.
maandus+võrk n.
maandus+juhe n.
maa=ndu/ma t. (maa)pinnale laskuma
maandu=ja n.
maandu=mine n.
häda+maandumine n. hädaolukorras maandumine
pime+maandumine n. õhusõiduki maandumine halva nähtavuse korral v. pimedas
vahe+maandumine n.
maandumis+asend n.
maandumis+kiirus n.
maandumis+koht n.
maandumis+luba n.
maandumis+märk n.
maandumis+paik n.
maandumis+plats ‹-platsi› n.
maandumis+rada n.
maandumis+täpsus n.
maandumis+väljak n.
maand=ur2 n. maanduv aparaat
häda+maandu/ma t. häda tõttu, hädaolukorras maanduma
vahe+maandu/ma t. vahepeal maanduma
maa=stu/ma t. maaks muutuma
maastu=mine n.
maani m. \purjus\ täiesti, täielikult
maas m. \lamama\
maast m. \leidma, tõusma\
maha m.
maha aja/ma t. \habet, juukseid\ midagi enda küljest eemaldama
maha+aja=ja n.
maha+aja=mine n.
maha arva/ma t. vnm. lahutama
maha+arva=mine n. vähendamine; vnm. lahutamine; arvestusest väljajätmine
maha+arva-t=is n. mahaarvatav osa
maha hinda/ma t.
maha+hinda=mine n.
maha+hind=lus n. mahaarvutatud hinnaosa
maha hääleta/ma t.
maha+hääleta=mine n.
maha jahtu/ma t. kuumust kaotama, vajaliku temperatuurini jahtuma; piltl. rahunema
maha+jahtu=mine n.
maha jahuta/ma t.
maha+jahuta=mine n.
maha jooks/ma t. (teat. vahemaad); jooksuga maha paiskama; maha valguma; kasutult kuluma
maha+jooks n.
maha+jooks=mine n.
maha jät/ma t. loobuma, hülgama; mitte kaasa võtma
maha+jäe=tu n. kes v. mis on maha jäetud v. hüljatud
maha+jätt n.
maha+jät=mine n.
maha jää/ma t.
maha+jää=ja n.
maha+jää=mine n.
maha+jää=mus n.
maha+jää=nu n.
maha+jäänud o. \reisija\
maha+jääv o. \hein\
maha kand/ma t. kustutama
maha+kand=mine n.
maha+kann=e ‹-kande› n.
maha kirjuta/ma t.
maha+kirjuta=ja n.
maha+kirjuta=mine n.
maha kriipsuta/ma t.
maha+kriipsuta=mine n.
maha+kriipsut=us n.
maha kukku/ma t.
maha+kukku=mine n.
maha+kukku=nu n.
maha kulu/ma t.
\värvi\ maha+kulu=mine n.
maha kustuta/ma t.
maha+kustuta=mine n.
maha kuuluta/ma t. kirikl. (abielluda soovijate nimesid kirikus avalikult teatavaks tegema)
maha+kuuluta=mine n.
maha+kuulut=us n.
maha kõmmuta/ma t. kõnek.
maha+kõmmuta=mine n.
maha käi/ma t. ära käima; (energia lõppemise kohta)
maha+käi=mine n.
maha+käinud o. \kell, suhted\
maha laadi/ma t.
maha+laadi=mine n.
maha+laad=ur n. tehn. (seade)
maha lait/ma t.
maha+lait=ja n.
maha+lait=mine n.
maha lask/ma t. surnuks laskma
maha+lask=ja n.
maha+lask=mine n.
maha+las=tu n.
maha luge/ma t. (kirjutatud teksti)
maha+luge=ja n. ka tehn. (seade)
maha+luge=mine n.
maha lõika/ma t.
maha+lõig=e n.
maha+lõika=ja n.
maha+lõika=mine n.
maha löö/ma t. pikali lööma; kõnek. surnuks lööma
maha+löö=du n. kõnek. (tapetu kohta)
maha+löö=mine n.
maha maga/ma t. ära magama; õiget aega mööda laskma
maha+maga=ja n.
maha+maga=mine n.
maha+magatud o. \aeg, võimalus\
maha maks/ma t. laevameest lõpparvet andes vallandama
maha+maks ‹-maksu› n.
maha mat/ma t. (surnut); maa sisse peitma; piltl. lootust kaotama
maha+mat=ja n.
maha+mat=mine n.
maha+mae=tu n.
maha mine/ma t.
maha+mine=ja n.
maha+mine=k n.
maha mängi/ma t.
\raha, varanduse\ maha+mängi=mine n.
maha märki/ma t.
maha+märki=mine n. eh.
maha müü/ma t.
maha+müü=ja n.
maha+müü=mine n.
maha pane/ma t. (käest ära); kedagi pikali panema; (taimede kohta); tegevusest loobuma; maha laadima
maha+pane=k n.
maha+pane=mine n.
maha+pani=ja n.
maha pida/ma t. \pidu\ mingit tegevust sooritama
maha+pida=mine n.
maha+pillutud o. ⇐ maha pildu/ma
maha pressi/ma t.
maha+pressi=ja n.
maha+pressi=mine n.
maha põle/ma t.
maha+põle=mine n.
maha põleta/ma t. tulega ära hävitama
maha+põleta=ja n.
maha+põleta=mine n.
maha saagi/ma t. \oksi, puid\
maha+saagi=ja n.
maha+saagi=mine n.
maha saa/ma t. valmis saama; last sünnitama
maha+saa=ja n.
maha+saa=mine n.
maha+saa=nu n.
maha tege/ma t. laitma, halvustama
maha+tege=mine n.
maha+tegi=ja n.
maha tiri/ma t.
maha+tiri=mine n.
maha trampi/ma t.
maha+trampi=ja n.
maha+trampi=mine n.
maha tule/ma t. (puu otsast); (lume v. kaste kohta); maha kooruma
maha+tule=k n.
maha+tule=mine n.
maha+tuli=ja n.
maha tõmba/ma t.
maha+tõmba=ja n.
maha+tõmba=mine n.
maha+tõmm=e n.
maha tõst/ma t.
maha+tõst=mine n.
maha vaiki/ma t. olematuks vaikima, millestki mitte rääkima
maha+vaiki=ja n.
maha+vaiki=mine n.
maha viska/ma t. (maapinnale, põrandale); (seljast); pikali heitma; piltl. asjatult kulutama; käest viskama
maha+viska=mine n. piltl. asjatu raiskamine
maha+visatud o. \aeg\
maha võt/ma t. eemaldama; (püstiasendist pikali); kõnek. maha arvama; kõnek. ametist vabastama; vähendama
maha+võe=tu n.
maha+võtt n.
maha+võt=ja n.
maha+võt=mine n.
maha äri/ma t. kõnek.
maha+äri=ja n.
maha+äri=mine n.
mai=tsi m. maad mööda, maateed pidi
adra+maa n. aj. (maakasutus- ja pindalaühik)
adramaa+revisjon n.
aeglustus+maa n. (näit. autol)
agraar+maa n.
agraarindustriaal+maa n.
aia+maa n.
õue+aiamaa n. nõuk.
aiamaa+lapp n.
aiamaa+tükk n.
ale+maa n.
all+maa~ maa all asuv, olev
allmaa+ehitis n.
allmaa+garaaž n.
allmaa+ilm n. surnute riik; kurjategijate jts. ringkonnad
allmaailma+jumal n.
allmaa+kaevandamine n.
allmaa+kaevandus n.
allmaa+kanal n.
allmaa+kommunikatsioonid n.
allmaa+kulgur n.
allmaa+käik n.
allmaa+liider n.
allmaa+parkla n.
allmaa+peidik n.
allmaa+rajatis n.
allmaa+raudtee n.
allmaaraudtee+jaam n.
allmaa+reservuaar n.
allmaa+transport n.
allmaa+tõuge n.
allmaa+töö n.
arengu+maa n.
aru+maa n.
astang+maa n.
asu+maa n. koloonia
asukoha+maa n.
ava+maa n. lage, tarastamata maa; katmata maa
avamaa+aiandus n.
avamaa+kultuur n.
avamaa+kurk ‹-kurgi› n.
avamaa+köögiviljandus n.
Balti+maad n.
baltimaa=lane n.
edu+maa n.
eesistuja+maa n. (Euroopa Liidus)
Eesti+maa n.
eestimaa=lane n. Eestimaa elanik
eestimai=ne o. \toit\
eikellegi+maa n.
ema+maa n. (millel on asumaad)
era+maa n.
Harju+maa n.
harjumaa=lane n.
heina+maa n.
aru+heinamaa n.
kultuur+heinamaa n.
lodu+heinamaa n.
loo+heinamaa n.
luha+heinamaa n.
metsa+heinamaa n.
padu+heinamaa n.
ranna+heinamaa n.
soo+heinamaa n.
heinamaa+kraav n.
heinamaa+tükk n.
hinge+maa n. talupoja kasutusse antud maatükk
hommiku+maa n. vnm. idamaa
hommikumaa=lane n. hommikumaa elanik
hommikumai=ne o. hommikumaaga seotud
hoonestus+maa n.
ida+maa n. idapoolne maa; idariik
idamaa=lane n. idamaade elanik
idamai=ne o. idamaa(de)ga seotud
Iiri+maa n.
ilma+maa n. vnm. maailm
ime+maa n. imedemaa
imede+maa n.
industriaal+maa n.
Inglis+maa n.
ing=lane n. Inglismaa põhielanik
ingla=nna n.
inglas=lik o. inglasele iseloomulik
inglise o. \keel\
pidžin+inglise o. \keel\
inglis+keelne o. inglise keeles olev
inglis+pärane o.
inglispäras=us n.
inglis+sarv n. (puhkpill)
inglis+sool ‹-soola› n.
inglis+sõbralik o.
inglis+tina n. vnm. tina
isa+maa n. maa, riik, kus keegi on üles kasvanud ja mille kodanik ta on; kodumaa
isamaa=lane n. isamaad armastav isik
isamaa=lus n. isamaa-armastus, ustavus oma riigile
isamaa=lik o. \laul, tegu\
isamaalikk=us n.
isamaaliku=lt m.
isamaa=line o. \luule, kasvatus\
isamaalise=lt m. \mõtlev\
isamaalis=us n.
isamaa=tu o. \rändur\ ilma isamaata
isamaat=us n.
isamaa+armastus n. armastus oma isamaa vastu
isamaa+laul n.
isamaa+laulik n.
isamaa+luule n.
isamaa+lüürika n.
isamaa+kaits=ja n. ⇐ isamaad kaits/ma
islami+maa n.
jahi+maa n.
jaos+maa n. aj. hingemaa
jõude+maa n. (rakenduseta)
Järva+maa n.
järva=kas n. järvalane
järva=lane n. Järvamaa elanik
jäät+maa n. harimata, mahajäänud maa
kapa+maa n. aj. (vana pindalaühik)
kapitali+maa n. kapitalistlik maa
kapitalismi+maa n.
kapsa+maa n.
karja+maa n.
kultuur+karjamaa n.
lamba+karjamaa n.
mägi+karjamaa n.
ranna+karjamaa n.
talve+karjamaa n.
karjamaa+kõlvik n.
karjamaa+nuum n.
karjamaa+periood n.
karjamaa+raihein n.
karjamaa+rohi n.
karjamaa+sööt ‹-sööda› n.
karjamaa+taim n.
kartuli+maa n.
kelts+maa n.
kesk+maa n. sp. (keskmise pikkusega, 800 kuni 2000 m)
keskmaa+jooks n. ⇐ keskmaad jooks/ma
keskmaa+jooks=ja n. ⇐ keskmaad jooks/ma
keskmaa+õhutõrje n.
keskmaaõhutõrje+rakett n.
kelts+maa n.
kilt+maa n.
kiriku+maa n.
kirs+maa n. geol. igikelts
kodu+maa n.
kodumaa=lane n. kellegi kodumaalt pärit inimene
kodumaa=tu o.
kodumaat=us n.
kodumai=ne o. kodumaaga seotud
kodumaa+armastus n. armastus oma kodumaa vastu
kodumaa+igatsus n.
kodu+mail m. kodukandis
kodu+maile m. \jõudma, saabuma\
kodu+mailt m. \teateid saama\
kogukonna+maa n.
kohe+maid m. otsekohe
koloniaal+maa n.
Komi+maa n.
korje+maa n. aiand. maa-ala, millelt kiletiivalised koguvad korjet
\võistluse\ korraldaja+maa n.
kruusa+maa n.
kuhu+maani m.
kultuur+maa n.
Kura+maa n.
kuramaa=lane n.
kus+maal m. kui kaugel
kust+maalt m.
kuuendiku+maa n. aj. üks kuuendik talumaast
kvoodi+maa n. aj. Liivimaa kubermangus 1849. a. talurahvaseadusega talumaast mõisnike käsutusse eraldatud osa
kõnnu+maa n. väheviljakas maa
kõrve+maa n. metsane ja soine ala v. maanurk
köögivilja+maa n.
küngas+maa n.
künni+maa n. küntav maa
kütis+maa n. kütisemaa
kütise+maa n. kütise tegemisega haritav maa
Lapi+maa n. maa-ala Põhja-Euroopas
lapi o. \keel\
lapo+loogia n. keelet. lapi keele uurimine
lapoloog n. lapi keele uurija
lap=lane, laplased n.
mere+laplane n.
metsa+laplane n.
tundru+laplane n.
lapi+maa n. aj. põllu- v. heinamaalapp
lapimaa+süsteem n. aj.
lausik+maa n.
lausk+maa n.
lava+maa n. geogr. platoo
liidu+maa n. osariik (Saksamaa Liitvabariigis, Austrias)
liikmes+maa n.
liitlas+maa n.
liiva+maa n.
Liivi+maa n.
liivimaa=lane n.
lodu+maa n.
luha+maa n.
lõuna+maa n. lõunas asuv maa
lõunamaa=lane n. lõunamaa elanik
lõunamaala=nna n. <lõunamaala(ne)=nna>
lõunamai=ne o. \loodus\
Lääne+maa n. maakond Eestis
läänemaa=lane1 n. Läänemaa elanik
lääne+maa n. läänepoolne maa; Lääne-Euroopa riik; lääneriik
läänemaa=lane2 n. lääneriigi elanik
läänemai=ne o. läänemaadele iseloomulik
Maarja+maa n. Eestimaa (neitsi Maarja järgi)
maarjamaa=lane n.
maasika+maa n.
Madal+maad n.
madalmaa=lane n.
mais+maa n. kuiv maa (vastandina veekogudele)
maismaa+imetaja n.
maismaa+kiskja n.
maismaa+loom ‹-looma› n.
maismaa+loomastik n.
maismaa+rinne n.
maismaa+taim n.
maismaataime=stik n. maismaataimed
maismaa+transport n.
maismaa+vedu n.
male+maa n. maleharrastuse poolest silmapaistev riik
mandaat+maa n. aj. (Rahvasteliidu mandaadi alusel valitsetud)
manner+maa n.
marja+maa n.
metsa+maa n.
mineraal+maa n.
moora+maa n. musta- v. tõmmunahaliste maa
mooramaa=lane n.
moor=lane n. mooramaalane
mooramaa+mees n.
mooramees n. mooramaamees
muinasjutu+maa n.
muinas+maa n. muistne õnnemaa
Mulgi+maa n. mulkide elupiirkond
mulgimaa=lane n. Mulgimaa elanik
mulla+maa n.
murd+maa n.
murdmaa=stik n.
murdmaa+distants n.
murdmaa+suusk n. sp. (murdmaal suusatamiseks)
murdmaa+jooks n. ⇐ murdmaad jooks/ma
murdmaa+jooks=ja n. ⇐ murdmaad jooks/ma
murdmaa+suusata=ja n. ⇐ murdmaad suusata/ma
murdmaa+suusata=mine n. ⇐ murdmaad suusata/ma
murdmaa+sõit n. ⇐ murdmaad sõit/ma
murdmaa+sõit=ja n. ⇐ murdmaad sõit/ma
mustmulla+maa n.
mõisa+maa n.
mägis+maa n.
mängu+maa n.
naaber+maa n.
naba+maa n. polaarmaa
naeri+maa n.
noorus+maa n.
nõgu+maa n. geogr.
nõmme+maa n.
nööri+maa n. aj. lapimaa
orjus+maa, orjuse+maa n. aj. vakumaa
otse+maid m. kohe
palga+maa n. aj. palga asemel v. rahapalgale lisaks kasutada antud maa
peal+maa~ maa peal asuv
pealmaa+ehitis n.
pealmaa+garaaž n.
pealmaa+kaevandamine n. mäend.
pealmaa+kaevandus n.
pealmaa+parkla n.
pealmaa+rajatis n.
pealmaa+reservuaar n.
peenra+maa n.
pidurdus+maa n.
piiri+maa n. piiriäärne ala; kokkupuuteala
pinu+maa n.
puustus+maa n. tühi, harimata maa
põhja+maa n. põhjas, külmas kliimas asuv maa
põhjamaa=lane n. põhjamaa elanik
põhjamaala=nna n. <põhjamaala(ne)=nna>
põhjamai=ne o.
põllu+maa n.
põllumajandus+maa n.
päris+maa n. pärisomandiks olev maa; vnm. kodumaa
pärismaa=lane n. põliselanik
pärismaala=nna n. <pärismaala(ne)=nna>
pärismai=ne o. kohaliku päritoluga
päritolu+maa n.
pärus+maa n. pärandatav maavaldus
raat+maa n. (raadatud)
raba+maa n.
raie-s+maa n. ala, kus mets on lageraiena maha võetud
raies=mik n.
ranniku+maa n.
rendi+maa n.
riigi+maa n.
rohu+maa n. heina- v. karjamaa
kultuur+rohumaa n.
lammi+rohumaa n.
luha+rohumaa n.
soo+rohumaa n.
rohumaa+agronoom n.
rohumaa+viljelus n.
Saare+maa n.
saar=lane2 n. Saaremaa elanik, vt ka saar=lane1
saaremaa=lane n.
Saksa+maa n.
saksa o. sakslastele v. Saksamaale omane; saksapärane
saksa=lik o. saksapärane
saks=lus n. saksameelsus
saksa=nda/ma t. saksa keelde tõlkima
saksanda=ja n.
saksand=us n. saksakeelne tõlge
saksa=sta/ma t. saksapäraseks tegema
saksasta=mine n.
saksa=stu/ma t. saksapäraseks v. sakslaseks muutuma
saksastu=mine n.
alam+saksa o. \keel\
alamsaksa+keelne o. alamsaksa keeles olev
balti+saksa o. \kunst\
ülem+saksa o. \keel\
ülemsaksa+keelne o. ülemsaksa keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
saksa+meelne o.
saksameels=us n.
saksa+pärane o.
saksapärase=lt m.
saksapäras=us n.
saksapäras=ta/ma t.
saksa+sõbralik o.
saksasõbralikk=us n.
saksa+vaenulik o.
saksavaenulikk=us n.
saks=lane n.
saksla=nna n. <saksla(ne)=nna>
sakslas=lik o.
balti+sakslane n.
mitte+sakslane n.
riigi+sakslane n.
umb+sakslane n. (umbkeelne)
savi+maa n.
seal+maal m. niikaugel
sealt+maalt m. sellest alates
seda+maid m. otsekohe
seni+maani m. selle ajani, seni
siia+maale m. siiani
siia+maani m. seni
siin+mail m. siin kandis
siirdemajandus+maad n.
sinna+maale m. nii kaugele, selle ajani
sinna+maani m. sinnamaale
sise+maa n. (merest ja rannikust eemal asuv)
sisemai=ne2 o. sisemaal asuv v. esinev
songer+maa n. läbi-, ülestuhnitud maa
soo+maa n.
sots+maa n. kõnek. sotsialistlik maa
sotsialismi+maa n.
suudme+maa n. geogr.
suusa+maa n.
sõltlas+maa n.
sõrru+maa n. murd. alemaa
sõõru+maa n. etn. sõõrd, alemaa
süda+maa n. (maa keskosas asuv)
sünni+maa n.
taalri+maa n. maa, mille väärtuseks oli hinnatud üks taaler
taga+maa n.
taller+maa n. äratallatud, rikutud maa
talu+maa n.
tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed
toa+mail m. vnm. toas; kodus
toa+maile m. vnm. tuppa; koju
tootja+maa n.
transiidi+maa, transiit+maa n.
troopika+maa n.
tulundus+maa n.
turba+maa n.
turismi+maa n.
tõng-er+maa n. (üles tõngutud)
töö+maa n.
tööstus+maa n.
tüher+maa n.
tündri+maa n. aj. pinnamõõt: ühe tündri vilja künnimaa
uht+maa n. geol. veega kohale kantud pinnakate
une+maa n. piltl. uni
uudis+maa n. (äsja kasutusele võetud)
uudismaa=lane n. uudismaaharija
uudismaa+ader n.
uudismaa+põld n.
uudismaa+äke n.
uudismaa+hari=ja n. ⇐ uudismaad hari/ma
Uus+Meremaa n.
uusmeremaa=lane n.
vaarika+maa n.
vahe+maa n.
suhtlus+vahemaa n.
vahtralehe+maa n. Kanada; (riigilipul vahtralehe kujutis)
vaka+maa n. aj. (pinnamõõt:) ühe vaka vilja künnimaa
vaku+maa n. aj.
vasall+maa n. aj.
veini+maa n.
Vene+maa n.
üle+venemaa=line o. üle Venemaa ulatuv
viibimis+maa n. (kus parajasti viibitakse)
Viru+maa n.
viru=lane n. Virumaa elanik
virumaa=lane n.
võistlus+maa n.
Võru+maa n.
võru=kas n. võrulane
võru=lane n. Võrumaa elanik
võrumaa=lane n.
võsa+maa n.
võõra+maa o. võõraste maade
välis+maa n.
välismaa=lane n.
välismai=ne o. välismaaga seotud
välismaa+reis ‹-reisi› n.
välis+reis ‹-reisi› n.
välismaa+sõit n.
välissõit n. välismaasõit
välja+maa n. kõnek. välismaa
väljamaa=lane n. kõnek. välismaalane
õhtu+maa n. vnm. lääs, läänemaa
õhtumaa=lane n. õhtumaa elanik
õhtumai=ne o. \kultuur\
ääre+maa n. ääreala; territooriumi ääreosa, provints
maa+aadel n.
maaaadli=k n. (kes kuulub maa-aadlisse)
maa+ala n.
maaala=ne o. maa-alaga seotud
maaala+kaitse ‹-kaitse› n.
maa+alune n. maa all asuv käik, ruum vms.
maa+alune o. maa all asuv v. toimuv
maa+alused n. müt. maa all asuvad haldjad
maa+amet n.
maa+aristokraatia n.
maa+arst n.
maa+asula n.
maa+blokaad n.
maa+briis n.
maa+dekreet n. aj. (Venemaal)
maa+elamu n.
maa+elanik n.
maaelanik=kond n. maaelanikud
maa+elu n.
maaelu+ministeerium n.
maaelu+minister n.
maa+ema n. maa kui viljakandja ja toitja
maa+erakond n. (partei)
maa+eraomandus n.
maa+gaas n.
maa+haigla n.
maa+haldjas n. müt.
maa+haritlane n.
maa+heinik n. (seen)
maa+hind n.
maa+hoki n.
maahoki+kepp n.
maa+hõng n.
maahõngu=line o.
maa+härra n. aj.
maa+ilm n. maa ja ilm; vaimse elu ring
ilm n. maailm
all+maailm n. müt. surnute riik, toonela; kurjategijate jts. ringkonnad
allilm n. müt. allmaailm
allilma+liider n.
allmaailma+jumal n. müt.
anti:maailm n. (hüpoteetiline tähesüsteem)
antiik+maailm n.
blogi+maailm n.
erootika+maailm n.
järel+maailm n.
kujutlus+maailm n.
kultuur+maailm n.
küber+maailm n.
lääne+maailm n. lääneriigid
makro+maailm n.
male+maailm n. maailma maleringkonnad
meedia+maailm n.
meelelahutus+maailm n.
meta+maailm n. (kogemusväline, peidetud)
mikro+maailm n.
muinasjutu+maailm n.
mõtte+maailm n.
raha+maailm n.
siit+maailm n.
sise+maailm n. inimese hingeelu (tundmused, kujutlused)
teadus+maailm, teaduse+maailm n.
teadusilm, teaduseilm n.
tehis+maailm n. inimeste poolt arvutiga loodud maailm
tunde+maailm n.
vaimu+maailm n.
vaimuilm n. vaimumaailm
välis+maailm n.
välisilm n. välismaailm
äri+maailm n.
maailma+aeg n. astr. (Greenwichi aeg)
maailma+daam n.
maailma+elu n.
maailma+hulgus n.
maailma+ime n.
maailma+jagu n.
\jalgpalli\ maailma+karikas n. sp.
maailmakarika+võistlused
MK n. maailmakarikavõistlused
MK-etapp n.
MK-sari n.
maailma+kaubandus n.
maailma+keel n.
maailma+kirjandus n.
maailma+klass n.
maailma+kodanik n.
maailma+kultuur n.
maailma+kuulus o.
maailmakuuls=us n. maailmakuulus isik
maailma+kärakas n.
maailma+käsitus n.
maailma+linn n. (rahvusvaheliselt mõjukas)
maailma+majandus n.
maailma+meister n. sp.
maailma+meister n. sp.
MM- n. maailmameistri-
MM-võistlused n. maailmameistrivõistlused
eks:maailmameister n.
kabe+maailmameister n.
male+maailmameister n.
maailmameistri+kandidaat n.
maailmameistri+matš n.
maailmameistri+tiitel n.
maailmameistri+võistlused n.
MM n. maailmameistrivõistlused
jalgpalli-MM n. jalgpalli maailmameistrivõistlused
MM-sari n. maailmameistrivõistluste sari
eks:maailmameister n.
kabe+maailmameister n.
male+maailmameister n.
maailmameistri+kandidaat n.
maailmameistri+matš n.
maailmameistri+tiitel n.
maailmameistri+võistlused n.
maailma+meri n.
maailma+mure ‹-mure› n.
maailma+näitus n.
maailma+pilt n.
maailma+poliitika n.
maailma+reis ‹-reisi› n.
maailma+rekord n.
maailmarekordi+omanik n.
maailma+revolutsioon n.
maailma+riik n.
maailma+ruum n.
maailma+rändur n.
maailma+sõda n.
maailma+süsteem n.
maailma+tark n. kõnek.
maailma+tase n.
maailma+teadus n.
maailma+toodang n.
maailma+tunnetus n.
maailma+turg n.
maailma+usund n. (maailmas laialt levinud)
maailma+vaade n.
maailmavaate=line o. \konflikt\ maailmavaatega seotud
maailma+vaenulik o.
maailma+valgus n.
maailma+valitseja n.
maailma+valu n.
maailma+ajaloo=line o. maailma ajalukku kuuluv
üle+maailm=ne o. \majanduskriis\ üle maailma ulatuv
ümber+maailma+purjeta=ja n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma
ümber+maailma+purjeta=mine n. ⇐ purjetamine ümber maailma
ümber+maailma+reis ‹-reisi› n. ⇐ reis ümber maailma
ümber+maailma+sõit n. ⇐ sõit ümber maailma
maailma paranda/ma t.
maailma+paranda=ja n.
maailma+paranda=mine n.
maa+inimene n.
maa+jalg n. bot. (rohttaim)
maa+jumal n.
maa+jõud n.
maa+kaabel n.
maa+kaart n.
maakaardi=stik n.
maa+kael n.
maa+kaitsevägi n.
maa+kalmistu n.
maa+kamar n.
maa+kari ‹-karja› n. eesti maatõugu veised
maa+kataster n. maj.
maa+kategooria n.
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
maa+kera n.
maa+kerge n. geol. (kerkimine; kerkinud ala)
maa+keskkool ‹-kooli› n.
maa+kirik n.
maa+kirp n.
maa+kitsus n.
maa+kivi n. raudkivi
maakivi+müür n.
maa+koda n. etn. (pooleldi maasse kaevatud)
maa+kodanlus n.
maa+kodu n.
maa+kogudus n. relig. maakohas asuv v. vahetult linna ümbruskonda hõlmav kogudus
maa+koht n.
maa+kohus ‹-kohtu› n. esimese astme kohus
maakohtu=nik n. maakohtu eesistuja
maa+kolgas n.
maa+koodeks n.
maa+kool ‹-kooli› n.
maa+koor ‹-koore› n.
maa+kotkas n.
maa+krabi n. zool.
maa+krahv n. aj.
maa+kutsekool ‹-kooli› n.
maa+kõrts n.
maa+lahmakas n.
maa+lapp n.
maa+laps n.
maa+leib n.
maa+lihe n. geol. pinnase liikumine nõlval raskusjõu mõjul
maa+liin n.
maaliini+buss n.
maa+linn n. aj. ringvalliga ümbritsetud linnus
maa+lugu n.
maa+lutikas n.
maa+magnetism n. füüs.
maa+majandus n.
maa+marssal n. aj.
maa+mats ‹-matsi› n. halv. maainimene
maa+mees n.
maamehe=lik o.
maamehelikk=us n.
maameheliku=lt m.
maa+mesilane n.
maa+miil n. 1,609 km
maa+miilits n. aj.
maa+miin n.
maa+muld n.
maa+muna n. piltl. maakera; (seen)
maa+mõõl n. (rohttaim)
maa+märk n. kaldal olev orientiir laevasõitjaile; ehitis või looduses mingi koha tunnusobjektina
maa+naine n.
maa+nimi n.
maa+nina n.
maa+noor n.
maa+noorsugu ‹-soo› n.
maa+nurk n.
maa+nõunik n.
maa+omand n.
maa+omanik n.
suur+maaomanik n.
väike+maaomanik n.
maa+pagu n. pagemine kodumaalt; sellise isikuna asumine võõrsil
maapagu=lane n. maapaos viibiv isik
maapao+aasta n.
maa+piim ‹-piima› n.
maa+piir n.
maa+piirkond n.
maa+pikksilm ‹-silma› n.
maa+pind ‹-pinna› n.
maapinna+läheda=ne o. maapinna lähedal asuv
maa+pirn n. (söödataim)
maa+proletaarlane n. pol.
maa+purjekas n.
maa+purjetamine n.
maa+puudus n.
maa+põu n.
maapõue+rikkus n.
maapõue+vara ‹-vara› n.
maa+päev n. aj. rahva- v. seisuste esindus
maa+pähkel n.
maapähkli+või n.
maapähkli+õli n.
maa+raamat n. aj.
maa+raha n. aj.
maa+rahvas n.
maa+rahvastik n.
maa+rajoon n.
maa+rent n.
maa+rentnik n.
maa+residents n.
maa+rohi n. vnm. ravimtaim
maa+rott n. piltl. (meremeeste keelepruugis kuivamaameeste kohta)
maa+sapp n. (rohttaim)
maa+sisene o. \vesi\
maa+sort n.
maast-ilmast m. (rääkimisaine, jututeema kohta:) maast ja ilmast, väga paljudest ajadest
maa+säär n.
maa+tark n. maarohtudega, ka sõnadega arstija
maa+tasa m. maaga ühetasa; maani maha
maa+tasandus n.
maa+teadus n.
maa+tuul n.
maa+tuvi n.
maa+tõug n.
maa+töö n.
maa+tüdruk n.
maa+tükk n.
maa+ubin n. kõnek. kartul
maa+usk n.
maa+vaba n. aj. vabatalupoeg
maa+vaha n.
maa+vaim n.
maa+valdus n.
maa+valitsus n.
maa+vanem n.
abi+maavanem n.
ase+maavanem n.
maa+vara ‹-vara› n. maapõuevara
kütte+maavara ‹-vara› n. (kütmiseks kasutatav)
maa+veere n.
maa+viha n. folkl. maast tulev mustus v. muu haigust tekitav mõju
maa+villane o. (maal kodusel teel valmistatud); piltl. maainimese moodi
maa+vits n. (rohttaim)
maa+volikogu ‹-kogu› n.
maa+volinik n.
maa+võistlus n.
nelik+maavõistlus n. nelja riigi maavõistlus
maa+vägi n.
maaväe=lane n. maaväkke kuuluv sõjaväelane
maa+väline o. \nähtus\
maa+värin n.
langatus+maavärin n. geol. maa-aluste õõnte sisselangemisel tekkinud maavärin
maavärina+kindel o. \maja\
maa+õhk n.
maa+õigus n.
maa+õpetaja n.
maa+õpilane n.
maa+õun n.
maa+öölane n. (liblikas)
maa+ühendus n.
maa+ühiskond n.
maa+üsk n.
maade+teadus n. vnm. maateadus
maan+tee n.
maantee+amet n.
määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja
maantee+hulkur n.
maantee+jooks n.
maantee+kraav n.
maantee+kurv n.
maantee+liiklus n.
maantee+lint n.
maantee+muhk n. nalj. väikeauto
maantee+pael n. piltl.
maantee+röövel n.
maantee+sild n.
maantee+sõlm n.
maantee+tolm n.
maantee+transport n.
maantee+truup n.
maantee+tunnel n.
maantee+vedu n.
maantee+sõit n. ⇐ maanteel sõit
maantee+sõitja n. ⇐ maanteel sõitja
maantee+äärne o. \ala\
maast+ilmast m.
maata+rahvas n. aj.
ma-is+maa n. kuiv maa
maismaa+imetaja n.
maismaa+loom ‹-looma› n.
maismaa+loomastik n.
maismaa+taim n.
maismaataime=stik n. maismaataimed
maismaa+transport n.
maismaa+vedu n.
kuiva+maa+inimene n. (kel pole kokkupuudet mere ja rannaga)
kuiva+maa+loom ‹-looma› n. (kes elab kuival maal)
kuiva+maa+taim n. (mis kasvab kuival maal)
lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks
lühi+maa+jooks=ja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter
lühi+maa+rakett n. (lühikese maa peale ulatuv)
lühi+maa+rändur n.
oma+maa+elanik n.
pika+maa+buss n.
pika+maa+võistleja n. sp.
ülipika+maa+jooks n.
maad kasuta/ma t.
maa+kasuta=ja n.
maa+kasut=us n.
maakasutus+süsteem n.
maa+keske=ne o. astr.
maad korralda/ma t.
maa+korralda=ja n. (ametinimetus)
maa+korrald=us n.
maakorraldus+insener n.
maakorraldus+seadus ‹-seaduse› n.
maakorraldus+toiming n.
maakorraldus+töö n.
maa+läheda=ne o. maa lähedal asuv
maad mõõt/ma t.
maa+mõõt, maa+mõõt=mine n.
maamõõdu+insener n.
maamõõdu+riist n.
maamõõdu+talitus n.
maamõõdu+tehnik n.
maa+mõõt=ja n.
maad paranda/ma t.
maa+paranda=ja n.
maa+parand=us n.
maaparandus+insener n.
maaparandus+kaurits n.
maaparandus+masin n.
maaparandus+traktor n.
maaparandus+töö n.
maa+peal=ne o. \paradiis\
maad pida/ma t.
maa+pida=ja n.
suur+maapidaja n.
väike+maapidaja n.
maa+pida=mine n.
suur+maapidamine n. põllumajanduslik suurmajand
maad saa/ma t.
maa+saa=ja n. maad omandiks saav isik
uus+maasaaja n. nõuk. (ilma maata inimene sai maad)
maa+saa=mine n.
maa+viljele=ja n. ⇐ maad viljele/ma maaharija
maa+viljel=us n. ⇐ maad viljele/ma maaharimine
niisutus+maaviljelus n.
maaviljelus+kultuur n.
maa+vool=e n. ⇐ maa voola/b geol.
maa+väri=ng n. ⇐ maa värise/b
maa+värise=mine n. ⇐ maa värise/b
maade+avasta=ja n. ⇐ maid avasta/ma
maade+avast=us n. ⇐ maid avasta/ma
maade+uuri=ja n. ⇐ maid uuri/ma
maade+uuri=mine n. ⇐ maid uuri/ma
maale+mine=k n. ⇐ maale mine/ma (laevalt kuivale maale); (linnast maale)
lühi+maa+jooks n. ⇐ lühikese maa jooks sp. sprint
lühi+maa+jooksja n. ⇐ lühikese maa jooksja sp. sprinter
pika+maa+jooks n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+jooks=ja n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+jooks=mine n. ⇐ pikka maad jooks/ma
pika+maa+suusata=ja n. ⇐ pikka maad suusata/ma
pika+maa+suusata=mine n. ⇐ pikka maad suusata/ma
pika+maa+sõit n. ⇐ pikka maad sõit/ma ka sp.
pika+maa+sõit=ja n. ⇐ pikka maad sõit/ma
pika+maa+uju=ja n. ⇐ pikka maad uju/ma sp.
pika+maa+uju=mine n. ⇐ pikka maad uju/ma sp. (avavees, 10–25 km)
maad hari/ma t. põldu harima
maa+hari=ja n. põllumees
maa+hari=mine n.
maaharimis+riist n.
maaharimis+viis ‹-viisi› n.
maad jaga/ma, maid jaga/ma t. (kellegagi) tülitsema, vahekordi klaarima
maa+jaga=mine n. riidlemine, nägelemine
maade+jaga=mine n.
maad kuula/ma t. (ääri-veeri) millegi kohta teateid hankima; vnm. luurama
maa+kuula=ja n.
maa+kuula=mine n. info hankimine
maad võt/ma t. levima, võimust võtma
maad+võttev o. \pimedus\ leviv, laienev
taas m. jälle, uuesti
taas=ta/ma t. ennistama; pärast hävimist uuesti üles ehitama; mälus taastekitama, meelde tuletama
taast=u/ma t. endiseks saama, taastekkima
taastu=mine n.
taastumis+aeg n.
taastumis+olek n.
taastumis+võime n.
taastumisvõime=line o.
taastuv+energia n.
taast=us2 n. taastumine
mitte+taastuv o.
taasta=ja n.
taasta=mine n.
taastamis+kulu n.
taastamis+kõlblik o.
taastamis+maksumus n.
taastamis+raie ‹-raie› n.
taastamis+rong n. tehn.
taastamis+töö n.
taast=e n. taastamine
rahvastiku+taaste n.
taaste+ajajärk n.
taaste+remont n. taastusremont
taaste+töö n. taastamistöö
taast=us1 n. taastamine
taastus+ravi n.
taastusravi+arst n.
taastusarst n.
taastus+remont n.
taastus+töö n.
taas+alusta/ma t.
taasalusta=ja n.
taasalusta=mine n.
taas+asusta/ma t.
taasasusta=mine n.
taas+ava/ma t.
taasava=mine n.
taas+avalda/ma t.
taas+eksport n.
taas+elusta/ma t. uuesti ellu äratama, elustama
taaselusta=ja n.
taaselusta=mine n.
taaselust=us n.
taas+elustu/ma t.
taaselustu=mine n.
taas+erasta/ma t.
taaserasta=mine n.
taas+esita/ma t.
taasesita=ja n.
taasesita=mine n.
taasesit=us n.
taas+iseseisvu/ma t.
taas+kasuta/ma t.
taaskasuta=ja n.
taaskasuta=mine n.
taaskasut=us n.
taaskasutus+keskus n.
taaskasutus+pood n.
taaskasutus+süsteem n.
taas+kehastu/ma t.
taaskehastu=mine n.
taaskehast=us n.
taas+kehtesta/ma t.
taaskehtesta=mine n.
taas+kord m. \kohtume\
taas+loo/ma t.
taasloo=ja n.
taasloo=mine n.
taas+nakatu/ma t.
taas+nakatumine n.
taas+puhke/ma t.
taas+riigista/ma t.
taasriigista=mine n.
taas+sündi/ma t.
taassünd n. taasteke; (pärast keha surma)
taassünni+päev n. 16. november, Eesti iseseisvuse taastamise päev
taassündi=mine n.
taassündi=nu n.
taas+tekita/ma t.
taastekita=ja n.
taastekita=mine n.
taas+tekki/ma t. taas tekkima
taas+toot/ma t.
taastoot=ja n.
taastoot=mine n.
taas+töötle/ma t.
taastöötle=mine n.
taastöötl=us n.
taas+vill ‹-villa› n. keem.
taas+väljavedu n.
taas+õli n. keem.
taas+ühenda/ma t.
taasühenda=ja n.
taasühenda=mine n.
taasühend=us n.
taas+ühine/ma t.
taasühine=mine n.
taas kasuta/ma t.
\materjali\ taas+kasut=us n.
taas leid/ma t.
taas+leid n.
\lindude\ taas+leid n.
taas puhke/ma t.
taas+puhke=mine n.
taas sündi/ma t.
taas+sünd n.
taassünni+päev n. 16. november, Eesti iseseisvuse taastamise päev
taas+sündi=mine n.
taas+sündi=nu n.
taas tekki/ma t. uuesti tekkima
taas+tek=e n.
taas+tekki=mine n.
tee1 n. (käimiseks, sõitmiseks), vt ka tee2
tee=kond n. reis, rännak; piltl. arengutee, elukäik; liikumine, kulgemine
aeglustus+teekond n. aeglustusmaa
kodu+teekond n.
pidurdus+teekond n.
päeva+teekond n.
rände+teekond n.
ööpäeva+teekond n.
teekonna+film n.
teekonna+leht n.
tee=line n. teekäija, rändur, teel olija
kaas+teeline n.
tee=stik n. tee(de)võrk, teed
tee=sta/ma t. teedega katma
teesta=mine n.
\kirja\ teel k. \suhtlema\ abil, kaudu
tei=tsi m. teed mööda
aia+tee n.
arengu+tee n.
asfalt+tee n.
auto+tee n.
bituumen+tee n.
eksi+tee n.
elu+tee n.
elutee+number n.
era+tee n.
funikulaar+tee n. köistee
halg+tee n.
haridus+tee n.
haru+tee n.
hingamis+teed n. anat. elundid, mille kaudu õhk juhitakse kopsudesse
jalg+tee n.
jalgratta+tee n.
ratta+tee n.
juhte+tee n. füsiol. närvisüsteemi eri osi ühendavad närvikiud
juurdepääsu+tee n.
juurdesõidu+tee n.
jää+tee1 n. (kulgeb mööda jääd)
jäätei=tsi m. jääteed mööda
kaigas+tee n.
kalda+tee n.
kald+tee n.
kallak+tee n.
karavani+tee n.
karja+tee n.
kauba+tee n.
kelgu+tee n.
kergliiklus+tee n.
kesk+tee n.
kiir+tee n.
killustik+tee n. eh.
kiriku+tee n.
kitsas+tee n. kitsas teelõik mägedes
kodu+tee n.
kohtu+tee n. kohtuskäimine
kokkuveo+tee n.
kolgata+tee n. piltl. raske teekond, elu vms.
kooli+tee n.
kosja+tee n.
kruusa+tee n.
kujunemis+tee n.
kunstniku+tee n.
kuse+teed n. anat.
kõnni+tee n.
kõnnitee+plaat n.
kõrval+tee n.
käru+tee n. (nt. ehitusplatsil)
köis+tee n.
küla+tee n.
külavahe+tee n.
laeva+tee n.
laevasõidu+tee n.
lahk+tee n.
laskumis+tee n.
laud+tee n. laudadest tee soistel aladel
ligipääsu+tee n.
liiklus+tee n.
liikumis+tee n.
liiva+tee1 n. liivane tee
liuge+tee n.
liu+tee n.
lohistus+tee n.
loomingu+tee n.
lume+tee n.
maan+tee n.
maantee+amet n.
määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja
maantee+hulkur n.
maantee+jooks n.
maanteejooksu+võistlus n.
maantee+kraav n.
maantee+kurv n.
maantee+liiklus n.
maantee+lint n.
maantee+muhk n. nalj. väikeauto
maantee+pael n. piltl.
maantee+röövel n.
maantee+sild n.
maantee+sõlm n.
maantee+tolm n.
maantee+transport n.
maantee+truup n.
maantee+tunnel n.
maantee+vedu n.
maanteel sõitma t.
maantee+sõit n.
maantee+sõit=ja n.
maantee+äärne o. \ala\
magistraal+tee n. suur keskne maantee
manala+tee n. piltl. (suremise kohta)
manööverdus+tee n.
mere+tee n.
metsa+tee n.
metsavahe+tee n.
metsaveo+tee n.
munakivi+tee n.
mägi+tee n.
nakkus+tee n.
näitleja+tee n.
otse+tee n.
otse+teed m. kohe; avameelselt, siiralt
palgiveo+tee n.
pargi+tee n.
patu+tee n.
pea+tee n.
plaat+tee n.
puies+tee n.
pärna+puiestee n.
ranna+puiestee n.
ring+puiestee n.
põgenemis+tee n.
põik+tee n.
põllu+tee n.
põrgu+tee n.
päeva+tee n.
pääse+tee n.
raud+tee n.
raudtee=lane n. raudteetööline v. -ametnik
raudtei=tsi m. raudteed mööda
allmaa+raudtee n.
allmaaraudtee+jaam n.
elektri+raudtee n.
era+raudtee n.
funikulaar+raudtee n. köisraudtee
haru+raudtee n.
hobu+raudtee n.
kett+raudtee n.
kõrg+raudtee n.
köis+raudtee n.
mägi+raudtee n.
ring+raudtee n.
õhu+raudtee n.
üle+mandri+raudtee n. <(üle+mandri)+raud¤tee> üle mandri ulatuv, mandritevaheline raudtee
raudtee+ametnik n.
raudtee+haru n.
raudtee+jaam n.
raudtee+kool ‹-kooli› n.
raudtee+kraav n.
raudtee+liiklus n.
raudtee+liiper n.
raudtee+lõik n.
raudtee+magistraal n.
raudtee+miilits n.
raudtee+montöör n.
raudtee+mulle n. (maapinnast kõrgem muldkeha)
raudtee+peatus n.
raudtee+pilet n.
raudtee+platvorm n.
raudtee+politsei n.
raudteepolitsei=nik n. (töötab raudteepolitseis)
raudtee+putka n.
raudtee+rong n.
raudtee+rööbas n.
raudtee+rööbe n.
raudtee+signalisatsioon n.
raudtee+sild n.
raudtee+sõlm n.
raudtee+talitus n.
raudtee+tamm ‹-tammi› n.
raudtee+teenistuja n.
raudtee+tehas n.
raudtee+transport n.
raudtee+tunnel n.
raudtee+tööline n.
raudtee+vagun n.
raudtee+vaksal n.
raudtee+vedu n.
raudtee+veerem n.
raudtee+veondus n.
raudtee+veos n.
raudtee+viadukt n.
raudtee+võrk n.
raudtee+äri n.
raudtee+ülesõidukoht n.
ree+tee n.
reisi+tee n.
ring+tee n.
ripp+tee n.
köis+ripptee n.
rööbas+ripptee n.
rist+tee n. koht, kus teed ristuvad (v. hargnevad), teerist, ristmik; piltl. mingi tähtsa valiku v. otsuse tegemise hetk, pöördemoment, teelahe
roigas+tee n.
rull+tee n.
rände+tee, rännu+tee n.
rööbas+tee n.
saani+tee n.
sae+tee n. sae liikumise tee saetavas materjalis
sapi+teed n. anat.
sihi+tee n. metsasihti mööda minev tee
sirg+tee n.
sisevee+tee n.
sissepääsu+tee n.
sissesõidu+tee n.
sõidu+tee n.
sõja+tee n.
sünnitus+teed n. anat. väikesest vaagnast, emakasuudmest ja tupest koosnev kulgemistee, mille läbib sündiv laps
taandumis+tee n.
taeva+tee n. liikumistee taevavõlvil; tee(kond) taevariiki
taganemis+tee n.
tagasi+tee n.
tahvel+tee n.
tali+tee, talve+tee n.
teadlase+tee n.
telliskivi+tee n.
tellis+tee n.
traktori+tee n.
trammi+tee n.
tupik+tee n.
tõusu+tee n.
töömehe+tee n.
töö+tee n.
uisu+tee n. (uisutamiseks sobiv)
umb+tee n. (ilma väljapääsuta)
ummik+tee n. umbtee
vankri+tee n.
vee+tee n.
veetei=tsi m. veeteed mööda
veetee+ühendus n.
veere+tee n. keeglirada
veo+tee n.
voolu+tee n. voolamise tee
väljapääsu+tee n.
väljasõidu+tee n.
õhu+tee n.
ühendus+tee n.
ümbersõidu+tee n.
tee+andur n. automaatne liiklusloendur
tee+ase n. kunagise tee jälg v. koht
tee+blokaad n.
tee+blokeering n.
tee+distants n. (raudteel)
tee+haru n.
tee+höövel n.
tee+insener n.
tee+kaaslane n.
tee+kate n.
teekatte+märgistus n.
tee+kruus2 ‹-kruusa› n. (teekatte materjal)
tee+konarus n.
tee+käänak n.
tee+lahe ‹-lahkme› n.
tee+lint n.
tee+lõik n.
tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed
tee+majandus n.
tee+masin1 n. (teetöödeks), vt ka tee+masin2
tee+meister1 n. teede korrashoiu eest vastutaja, vt ka tee+meister2
tee+moon ‹-moona› n.
tee+mulle n. eh.
tee+märk n.
tee+olud n.
tee+osa n.
tee+ots n.
tee+peenar n.
tee+perv n.
tee+piire n.
tee+profiil n.
tee+päraldis n. (maanteel:) liiklusmärk vms.
tee+rada n.
tee+raha n.
tee+rajatis n. (sild, tunnel)
tee+reis ‹-reisi› n.
tee+remont n.
tee+ring n.
tee+rist, tee+riste n. risttee, ristmik
tee+rull n.
tee+rööbas n.
tee+röövel n.
tee+servituut n. jur. õigus käia v. sõita läbi võõra maa
tee+sulg ‹-sulu› n.
tee+tamm ‹-tammi› n.
tee+tigu n. zool. teatud nälkjas
tee+tolm n.
teetolmu=ne o.
tee+trass n.
tee+truup n.
tee+tähis n. teeviit, suunav tähis, suunis;; ka piltl. tähtsündmus, verstapost
tee+tähistus n.
tee+töö n.
tee+tööline n.
tee+valdas n. tõkkepuu teel (näit. raudtee ülesõidukoha juures)
tee+valgusti n.
tee+veer ‹-veere› n.
tee+viit n.
tee+vundament n. (kõige alumine osa)
tee+äär n.
teede+atlas n.
teede+masin, tee+masin n.
teede+ministeerium n.
teede+minister n.
teede+sõlm n.
teede+võrk n.
tee+veer=ne o. \võsa\ tee veerel olev
teed ehitama t.
tee-ehita=ja n.
tee-ehit=us n.
teedeehitus+masin n.
teed hoolda/ma t.
tee+hoolda=ja n.
tee+hoold=us n.
teehooldus+masin n.
teehooldus+töö n.
teed juhata/ma t.
tee+juhata=ja n.
tee+juhat=us n.
teed juhti/ma t.
tee+juht ‹-juhi› n. teavitav trükis; suunaja, õpetaja
tee+juhti=mine n.
teed kasuta/ma n.
tee+kasut=us n.
teekasutus+tasu n.
teed käi/ma t. rändama, liikuma, kulgema
tee+käi=ja n. rändur
tee=line n. teekäija
tee+käi=k n. retk
tee+käi=mine n.
teed küsima t.
tee+küsi=ja n.
tee+küsi=mine n.
teed parandama t.
tee+paranda=ja n.
tee+parand=us n.
teed raja/ma t. millelegi suunda, alust panema
tee+raja=ja n. algataja, eelkäija
tee+raja=mine n.
teed+rajav o. \avastus\
teed tasandama t.
tee+tasanda=ja n. piltl. millekski ettevalmistaja, eeltöö tegija
tee+tasanda=mine n. tasaseks tegemine; piltl. eeltöö tegemine
teed tege/ma t.
tee+tegi=ja1 n. tee-ehitaja
tee+tege=mine1 n. tee-ehitus
teetegemis+kohustus n.
teel püsima t.
teel+püsi=mine n. (auto kohta)
teel+püsiv=us n.
teele mine/ma t.
teele+mine=ja n.
teele+mine=k n.
teele+mine=mine n.
teele saat/ma t. kedagi v. midagi ära saatma
teele+saat=ja n.
\kauba\ teele+saat=mine n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|