|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
kiivas2 ‹kiiva› o. armukade; kade, vt ka kiivas1
kiiva=lt m. \jälgima, (endale) hoidma\ hoolega; visalt varjates
kiiv=us n.
kiivus+hoog n.
kiivus+luul n.
kiivus+piin n.
kiivuse+vahk n.
kiiva/ma t. kiivas olema
kiiv=le/ma t. (aina) armukade olema
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|