|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
kohe2 ‹koheda› o. kohev, vt ka kohe1, kohev o.
kohe=dus n.
koheva=lt m.
kohe=vil o., m. kohevas olekus; piltl. elevil, erutatud
kohe=vile m. \ajama, minema\ kohevaks; piltl. elevile, ärevaks; turri
kohev=us n.
kohe=ne/ma t. kohedamaks muutuma
kohene=mine n.
kohe=nda/ma t. koheda(ma)ks tegema; korrastama, sättima; (väiksemat) riket, puudust kõrvaldama; pisut parandama
kohenda=ja n.
kohenda=mine n.
kohend=us n.
kohe=sta/ma t. kiudainet enne ketramist kohevaks tegema
kohesta=mine n.
kohest=us n.
kohestus+masin n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|