Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
kohe2 ‹koheda› o. kohev, vt ka kohe1, kohev o.
kohe=dus n.
koheva=lt m.
kohe=vil o., m. kohevas olekus; piltl. elevil, erutatud
kohe=vile m. \ajama, minema\ kohevaks; piltl. elevile, ärevaks; turri
kohev=us n.
kohe=ne/ma t. kohedamaks muutuma
kohene=mine n.
kohe=nda/ma t. koheda(ma)ks tegema; korrastama, sättima; (väiksemat) riket, puudust kõrvaldama; pisut parandama
kohenda=ja n.
kohenda=mine n.
kohend=us n.
kohe=sta/ma t. kiudainet enne ketramist kohevaks tegema
kohesta=mine n.
kohest=us n.
kohestus+masin n.
Märgid | |
---|---|
+ | liitmine |
~ | seotud tüvi |
= | sufiksituletus |
: | prefiksituletus |
/ | vormitunnus |
- | vaheliide |
Sõnaliigid | |
---|---|
n. | nimisõna |
o. | omadussõna |
t. | tegusõna |
a. | arvsõna |
as. | asesõna |
n. | pärisnimi |
m. | määrsõna |
k. | kaassõna |
s. | sidesõna |
h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |