|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
koon n. erilise kujuga peaosa imetajatel loomadel; kõnek. (inimesel): lõug, eriti selle alumine kitsenev osa; murd. vana saapapöid, mille sääred on ära tõmmatud
koon=lane n. zool. (putukas)
koonu=kas o. suure ja tugeva koonuga
koonu+alune n. (loomal:) koonu all olev kehapiirkond; kõnek. (inimesel:) lõua all olev kehapiirkond
koera+koon=lane n. folkl. koera koonu ja inimese kehaga mütoloogiline olend
pika+koonu=line o. pika koonuga
terava+koonu=line o. terava koonuga
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|