[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit, väljastan 20.
Aadam n. Piibli järgi Jumala poolt loodud esimese inimese nimi
aadam n. nalj. mees
aadam=lased n. relig. algse paradiisliku seisundi taastamisele pretendeeriv usulahk, millele on iseloomulik alastiolek süütuse ilminguna
iidamast-aadamast \saadik\ väga ammu
aadama+aegne o. Aadama ajast pärit; piltl. igivana, ajast ja arust
aadama+kahvel n. piltl. sõrmed (söömisvahendina)
aadama+õun n. piltl. mehe kõrisõlm
aadama+ülikond n. piltl. alastiolek (mehe kohta)
abstraktne o. mõtteline, mittekonkreetne
abstraktse=lt m.
abstrakts=us n.
abstrakt-sion=ism n. abstraktne kunst
abstraktsion=ist n. abstraktsionismi harrastav kunstnik
abstraktsion-ist=lik o. abstraktsionismile omane, selle laadis v. põhimõtetel loodud
abstrakt+sõna n. abstraktne sõna
alga/ma t. (pihta) hakkama; (midagi) alustama; kätte jõudma
alga=ta/ma t. probleemi vms. tõstatama v. arutamiseks esitama
algata=ja n. eestvedaja
algata=mine n.
algat=us n.
algatus=lik o. \noor\
era+algatus n.
eraalgatus=lik o. \fond\
kodaniku+algatus n.
oma+algatus n.
omaalgatus=lik o. \lahkumine\
rahva+algatus n.
algatus+rühm n.
algatus+toimkond n.
algatus+võime n.
algatusvõime=line o. \noor\
algatusvõimelise=lt m. \tegutsema\
algatusvõimelis=us n.
alu=sta/ma t. pihta hakkama
alusta=ja n.
alusta=mine n.
alust=us n. algus, hakatus
taas+alusta/ma t.
taasalusta=ja n.
taasalusta=mine n.
alg n. algus, hakatus
alga=ja n. mingis tegevuses vähese kogemusega inimene
algaja=lik o. \töö\
algajalikk=us n.
algajaliku=lt m. \tehtud\ algaja kombel
alga=ja o. \kirjanik\
alga=mine n.
alg=e1 ‹alge› n. (abstraktses mõttes:) millest miski alguse saab
alg=e2 ‹algme› n. (esemelises tähenduses)
juure+alge ‹-algme› n.
kopsu+algmed ‹-algme› n.
lehe+alge ‹-algme› n.
seemne+alge ‹-algme› n.
tiiva+algmed ‹-algme› n.
ürg+alge ‹-algme› n.
alge=line o. \kavand\ väga lihtne, primitiivne
algelise=lt m. \tehtud\
algelis=us n.
alg=lik o. \tähendus\ esialgne, algupärane
alg=mine n. vnm. algus, hakatus
alg=ne o. esialgne, kõige varasem
algse=lt m. algsel kujul
alg+allikas n.
alg+asukas n.
alg+dokument n.
alg+eksemplar n.
alg+elanik n.
alg+informatsioon n.
alg+kapital n.
alg+keel n. algupärandi keel; keelet. aluskeel
algkeel=ne o. \kuju\ algkeeles olev
alg+kiri ‹-kirja› n. jur. dokumendi originaaleksemplar
alg=is n. algkiri
algise+pida=ja n. see, kes algist peab
alg+kodu n. algne elupaik või pärinemisala
alg+komponent n.
alg+käsikiri ‹-kirja› n.
alg+meeter n. meetri rahvusvaheline algeksemplar
alg+põhjus n.
alg+teadmised n. elementaar- e. lähteteadmised
alg+tekst n. algupärane, esialgne tekst
alg+temperatuur n.
alg+tähendus n. esialgne tähendus
alg+tüüp n. eeskuju, alg- või põhitüüp
alg+variant n. algne, esimene variant
algul1 k. millegi alguses
silbi+alguli=ne o. \häälik\ keelet. silbi algul olev
sõna+alguli=ne o. \täht\ sõna algul olev
algul2, alul m. esialgu; alguses
esi+algu m.
esialg=ne o. \tähendus\ (esialgu olnud)
esialgse=lt m. esialgu
alg=us n.
alg+aasta n. algusaasta
alg+aste ‹-astme› n.
alg+edu n.
alg+etapp n.
\kuu\ alg+faas n.
alg+kiirus n.
alg+kümnend n. alguskümnend
alg+meridiaan n. geogr. nullmeridiaan
alg+moment n. algusmoment
alg+osa n. algusosa
algosa=ke n. füüs. elementaarosake
alg+punkt n. algus-, lähtepunkt
alg+riim n. kirj. kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus (regivärssides, kõnekäändudes, vanasõnades jm.)
algriimi=line o. \rahvalaul\ algriimi omav
alg+staadium n.
alg+tempo n.
alg+tõuge n. (millelegi algust panev)
alg+täht, algus+täht n.
algu+pool ‹-poole› n.
algu+pära n. päritolu, põlvnemine
algupära=ne o. \muusika, mööbel\ iseseisvalt loodud; omapärane
algupära=nd n. <algupära(ne)=nd> algupärane teos; originaaldokument
algupärase=lt m. \säilinud\
algupäras=us n.
algupära=tse/ma t. algupärane olla püüdma
algupära=tu o. \sõnastus\ omapäratu, isikupäratu
algus+aabe n. vnm. algustäht
algus+aasta n.
algus+aeg n.
algus+ajajärk n.
algus+häälik n. (sõnal)
algus+järk n.
algus+kolmandik n.
algus+kümnend n.
algus+minut n.
algus+moment n.
algus+osa n.
algus+ots n.
algus+punkt n.
algus+rida n.
algus+salm n.
algus+silp n.
algus+takt n.
algus+tiitrid n.
algus+täht n.
algus+vinjett n. k.
algus+vormel n.
alg+aine n. keem. lähteaine; filos. kogu maailma aluseks olev põhiaine
alg+arv n.
alg+element n. algosis; filos. algaine
alg+eos n.
alg+haridus n.
alg+hind n.
alg+idu n.
alg+klass n.
alg+kool ‹-kooli› n.
lasteaed-algkool n. (moodustavad ühise haridusasutuse)
aedkool n. lasteaed-algkool
algkooli+iga ‹-ea› n.
algkooliea=line o. algkoolieas olev
algkooli+haridus n.
algkooli+klass n.
algkooli+õpilane n.
alg+koosseis n.
alg+kristlik o.
alg+kude n. (millest hiljem kujunevad püsikoed)
alg+kuju n.
alg+kursus n.
alg+kõrgus n.
alg+loom ‹-looma› n. ainurakne
alg+mõiste n.
alg+organisatsioon n.
komsomoli+algorganisatsioon n. nõuk.
alg+osis n.
alg+rakk n. piltl. vnm. millegi väikseim koostisosa
algraku=ke n. piltl. algrakk
alg+redaktsioon n.
alg+rivistus n. algkoosseis
alg+seis n.
alg+sidus ‹-siduse› n.
alg+teadmised n.
alg+tegur n. mat.
alg+tõde n. põhitõde
alg+viisik n.
alg+võrre n. keelet.
alg+väärtus n.
alg+õpe, alg+õpetus n. algteadmiste õpetamine
animeeri/ma t. hingestama, elustama; vnm. ergutama
re:animeeri/ma t. taaselustama
reanim=atsioon n.
animaat=or n.
anim=atsioon n. pilthaaval filmimine, mis võimaldab luua liikumatute kujutiste v. esemete liikumise illusiooni
animatsioon+film n. animatsiooni abil loodud film, näit. joonis- või nukufilm
animafilm n. animatsioonfilm
animafilmi+tööstus n.
animatööstus n. animafilmitööstus
animatsiooni+stuudio n.
anime n. Jaapani päritolu joonisfilmistiil, kus kangelast iseloomustavad eeskätt suured silmad ja värvilised juuksed
animeeri=ja n.
animeeri=mine n.
animeerimis+tarkvara n.
re:animeeri/ma t. med. taaselustama
reanim=atsioon n.
reanimeeri=mine n.
eliit n. ühiskonna paremik, valituim osa omaduste, sünni v. positsiooni järgi võimuhierarhias; põllum. selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v. loomad
elit-aar=ne o. eliidi hulka kuuluv; eliidile loodud v. mõistetav
elitaarse=lt m. \mõjuv\
elitaars=us n.
elitar=ism n. õpetus, mille järgi ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks
kunsti+eliit n.
suusa+eliit n.
vaimu+eliit n.
eliit+kari ‹-karja› n.
eliit+seeme n.
eliit+väeosa n.
eliidi+kunst n.
eponüüm n. isikunime järgi loodud nimetus, nt. Ohmi seadus
esperanto n. 1887. a. loodud rahvusvaheline abikeel (tehiskeel) [Sai nime autori, Poola arsti L. Zamenhofi pseudonüümi Doktoro Esperanto järgi.]
esperant=ist n. esperanto harrastaja
esperanto+kursus n.
esperanto+liikumine n.
esperanto+keel=ne o. \kirjutis\ esperanto keeles olev
film n. lindi- v. lehekujuline fotomaterjal; kinoekraanil näidatav teos
filmi=ndus n. kõik filmidega seotu
filmi=lik o. \lavastus\ filmipärane, filmile omane
filmi/ma t. filmiülesvõtteid valmistama
filmi=ja n.
amatöör+filmija n. filmiamatöör
filmi=mine n.
sünkroon+filmimine n.
filmimis+tehnika n.
filmi=ng n. kirjandusteose filmiks töötlus
super:film n. pikk ja kulukas film
aime+film n. (populaarteaduslik)
ajaloo+film n.
ajaviite+film n.
amatöör+film n. (amatööri(de) tehtud)
animatsioon+film n. animatsiooni abil loodud, näit. joonis- või nukufilm
animafilm n. animatsioonfilm
animafilmi+tööstus n.
animatööstus n. animafilmitööstus
armastus+film n.
autori+film n.
ballett+film n.
debüüt+film n.
detektiiv+film n.
dia+film n. fot. diapositiivide rida filmilindil
dokumentaal+film n.
dokfilm n. dokumentaalfilm
dokumentaal n. kõnek. dokumentaalfilm
dokk2 n. kõnek. dokumentaalfilm
eluloo+film n.
erootika+film n.
foto+film n. (fotodest koosnev)
gangsteri+film n.
heli+film n.
hitt+film n.
joonis+film n.
kassa+film n. menufilm
katastroofi+film n.
kauboi+film n.
kino+film n.
kinofilmi+kaamera n.
kitsas+film n. fot.
kitsasfilmi+kaamera n.
kogu+pere+film n.
kommerts+film n. (mitte eriti kunstiväärtuslik, kuid suurt tulu andev)
komöödia+film n.
kontsert+film n.
kordus+film n.
kostüümi+film n. minevikuaineline
kriminaal+film n.
krimifilm n. kõnek. kriminaalfilm
kroonika+film n.
kultus+film n.
kultuur+film n.
kõmu+film n.
laiekraani+film n. (laiekraanil näitamiseks)
lai+film n. fot. 70 mm laiune film; sellisele lindile tehtud film
laifilmi+kaamera n.
lai+formaat+film n. <(lai+formaat)+film> (laia formaadiga)
laste+film n.
löök+film n.
lööma+film n. märulifilm
lühi+film n.
mammut+film n. (väga pikk)
menu+film n.
mikro+film n.
mikrofilmi/ma t. mikrofilmi tegema
mikrofilmi+projektor n.
muinasjutt+film n.
multiplikatsioon+film n.
multifilm n. multiplikatsioonifilm
multi=kas n. kõnek. multifilm
muusika+film n.
muusikal+film n.
mängu+film n.
tele+mängufilm n.
märuli+film n.
nalja+film n.
negatiiv+film n. fot.
nuku+film n.
näidend+film n.
ooper+film n.
panoraam+film n.
peen+film n.
pere+film n.
politsei+film n.
porno+film n.
portree+film n.
positiiv+film n. fot. (positiivide valmistamiseks)
probleem+film n.
propaganda+film n.
põnevus+film n.
pärandi+film n.
reklaam+film n.
reportaaž+film n.
retro+film n.
revüü+film n.
riiuli+film n. piltl. (mida pole tsensuuri keelu tõttu linastatud)
rokk+film n.
rull+film n.
röntgeni+film n.
sadomaso+film n.
sari+film n.
seanss+film n. täispikk film
seeria+film n.
seiklus+film n.
seks+film, seksi+film n. (rohkesti) seksi sisaldav film
stereo+film n.
suur+film n. kalli lavastusega (väärt)film
sõja+film n.
teekonna+film n.
tele+film, televisiooni+film n.
tellimus+film n.
tipp+film n.
tragöödia+film n.
trofee+film n.
tumm+film n.
tummfilmi+kaamera n.
tõsielu+film n.
ulme+film n.
underground+film n.
uudis+film n. uus film
vaate+film n.
video+film n.
video1 n. videofilm, vt ka video2, video3
õppe+video n.
video+laenutus n. videofilmide laenutus
video+sisu n.
värvi+film n.
õppe+film n.
õudus+film n.
väärt+film n.
ühis+film n.
filmi+abonement n.
filmi+ajakiri ‹-kirja› n.
filmi+ajakirjanik n.
filmi+alane o. \koostöö\
filmi+amatöör n.
filmiamatör=ism n. filmiamatöörina tegutsemine
filmi+aparaat n.
filmi+arhiiv n.
filmi+arvustus n.
filmi+auhind n.
filmi+biennaal n.
filmi+dekoratsioon n.
filmi+diiva n.
filmi+diloogia n.
filmi+dokumentalist n.
filmi+dramaturg n.
filmi+dramaturgia n.
filmi+festival n.
filmi+fond n.
filmi+foorum n.
filmi+friik n. kõnek.
filmi+grupp n.
filmi+kaader n.
filmi+kaamera n.
filmi+karjäär n.
filmi+kassett n.
filmi+keel n.
filmi+ketas n.
filmi+klassika n.
filmiklassik n.
filmi+klubi n.
filmi+kompanii n.
filmi+koopia n.
filmi+kriitika n.
filmikriitik n. filmikriitikaga tegeleja
filmi+kunst n.
filmikunst=nik n. filmikunsti valdaja
filmi+kuulsus n.
filmi+käsikiri ‹-kirja› n.
filmi+laenutus n.
filmi+lavastaja n.
filmi+levi n.
filmi+lina n.
filmi+lint n.
filmi+looming n.
filmi+lõik n.
filmi+mees n.
filmi+mogul n.
filmi+muusika n.
filmi+näitleja n.
filmi+operaator n.
filmi+osa n.
filmi+paviljon n.
filmi+plakat n.
filmi+projektor n.
filmi+reklaam n.
filmi+retsensioon n.
filmi+režissöör n.
filmi+roll n.
filmi+rull n.
filmi+staar n.
filmi+stsenaarium n.
filmi+stuudio n.
filmi+teadus n.
filmi+toodang n.
filmi+trikk n.
filmi+triloogia n.
filmi+tõlge n.
filmi+täht n.
filmi+tööstus n.
filmi+vaataja n.
filmi+vaatamine n.
filmi+versioon n.
filmi+ülesvõte n.
filmi+võte n.
film-o+graafia n. filmide nimestik v. loetelu (teat. kriteeriumide alusel
film-o+loogia n. filmiteadus
film-o+skoop n. seade diafilmide vaatamiseks [skoop ‹ kr. skopeō vaatan]
film-o+teek n. filmikogu, -hoidla
firma n. ettevõte; äri nimetus
arendus+firma n.
arvuti+firma n.
auto+firma n.
dekoratsiooni+firma n.
ehitus+firma n.
ema+firma n. väiksemat sama tüüpi ettevõtet haldav suurem ettevõte
ettevõtlus+firma n.
faktooringu+firma n. maj. (tegeleb nõudeõiguse ostu-müügiga)
fondihaldus+firma n.
heliplaadi+firma n.
idu+firma n. alles tööd alustav väikefirma
idufirma=ndus n.
infotehnoloogia+firma n.
IT-firma n.
inkasso+firma n. maj. (tegeleb võlgade sissenõudmisega)
investeerimis+firma n.
jalatsi+firma n.
järelmaksu+firma n.
kasiino+firma n.
kaubaveo+firma n.
kiirlaenu+firma n.
kinnisvara+firma n.
kojukande+firma n.
konsultatsiooni+firma n.
koolitus+firma n.
kruiisi+firma n.
krüptoraha+firma n.
krüpto+firma n.
kullassepa+firma n.
kütuse+firma n.
lennu+firma n.
liisingu+firma n. maj.
maakleri+firma n.
masti+firma n. omanikfirma
miljoni+firma n.
monitooringu+firma n.
mööbli+firma n.
odavlennu+firma n. (hoiab kulusid madalama teeninduskvaliteedi arvelt)
omanik+firma n.
operaator+firma n.
personaliotsingu+firma n.
plaadi+firma n.
produktsiooni+firma n.
prügiveo+firma n.
puhastus+firma n.
puidu+firma n.
reisi+firma n.
reklaami+firma n.
riiuli+firma n. müügiks loodud registreeritud valmisfirma, millel majandustegevus puudub või piirdub paari tehinguga
sooja+firma n.
suur+firma n. suure töötajate arvu, käibe ja tegevusalade hulgaga firma
suusa+firma n.
tarkvara+firma n. inf.
tehnoloogia+firma n.
tehnika+firma n.
toidu+firma n.
turismi+firma n.
turva+firma n. turvateenust osutav firma
tütar+firma n. maj.
vaalapüügi+firma n.
vahendus+firma n.
valdus+firma n.
varahaldus+firma n.
varakindlustus+firma n.
vari+firma n. (mille nime all tegutseb mingi teine firma)
vee+firma n.
veo+firma n.
võrkturundus+firma n.
väike+firma n.
välis+firma n.
värbamis+firma n.
õmblus+firma n.
ühe+mehe+firma n. <(ühe+mehe)+firma>
firma+auto n.
firma+kauplus n. esinduskauplus
firma+kink ‹-kingi› n.
firma+märk n.
firma+rong n.
firma+roog ‹-roa› n.
firma+silt n.
firma+stiil n.
fond n. põhivara; mingiks otstarbeks v. ajavahemikuks määratud rahalised v. ainelised vahendid; väärtpaberid
fond=eeri/ma t. maj. fonde kindlaks määrama, fonde looma
fondeeri=mine n.
abi+fond n. kindlaks otstarbeks määratud fond
abistamis+fond n.
akumulatsiooni+fond n.
amortisatsiooni+fond n.
arhiivi+fond n.
auhinna+fond n.
elamu+fond n.
filmi+fond n.
geeni+fond n.
geno+fond n. biol. geenifond
hüvitus+fond n.
investeerimis+fond n.
kasvu+fond n.
kindlustus+fond n.
kiriku+fond n.
kulla+fond n. ka piltl.
kultuuri+fond n.
käibe+fond n. maj. ühes tootmistsüklis tarbitav tootmisfondi osa, mille kogu väärtus kandub täielikult üle toodangule
ohvriabi+fond n.
palga+fond n.
pensioni+fond n.
raamatu+fond n.
raie+fond n.
reserv+fond n. maj. varuks olevad rahalised v. ainelised vahendid; bibl. varukogu
ringlus+fond n.
riski+fond n. maj. alternatiivne investeerimisinstrument, mis on loodud riskide maandamiseks
siht+fond n.
sotsiaalhooldus+fond n.
sotsiaalkindlustus+fond n.
streigi+fond n.
tarbimis+fond n.
teatme+fond n. bibl. teatmekogu
tugi+fond n.
tõuke+fond n. maj. (millest rahastatakse Euroopa Liidu mahajäänumate piirkondade arengu kiirendamist)
usaldus+fond n.
valuuta+fond n.
vähiravi+fond n.
fondi+börs n. väärtpaberibörs
fondi+emissioon n.
fondi+hoidla n.
fondi+mahukus n.
fondi+osak n.
fondi+took n. (saadav tulu)
fondi (fonde) haldama t.
fondi+hald=ur n. (investeerimisfondil)
fondi+hald=us n.
fondihaldus+firma n.
formeeri/ma t. moodustama, kujundama; vormi andma
formeer=u/ma t. kujunema, moodustuma, lõplikult välja kujunema
form=atsioon1 n. aj. filos. ühiskonna arenguaste marksismi ajaloofilosoofias; geol. ühesugustes tingimustes tekkinud kivimikompleks
formeeru=mine n.
form=atsioon2 n. biol. (taimkatte liigituse üksus)
formeeri=mine n.
formeeri=ng n. (formeeritud) üksus
rahvus+formeering n.
de:formeeri/ma t. kuju muutma, moonutama
re:formeeri/ma t. vnm. uuendama, ümber kujundama
reform n. ümberkorraldus, uuendus, muudatus
reform=ism n. pol. uuendusmeelsus
reform=ist n. pol. reformismi pooldaja
reformi/ma t. reformi teel muutma, ümber korraldama
reform=ist n.
reformi=ja n.
reformi=mine n.
agraar+reform n.
haldus+reform n.
justiits+reform n.
kohtu+reform n.
kooli+reform n.
majandus+reform n.
raha+reform n.
talurahva+reform n.
tulumaksu+reform n.
töövõime+reform n.
vääringu+reform n. maj. rahareform
reform+kleit n. aj. 1900. a. korsetimoele vastukaaluks loodud vabalt langev särkkleit
reform+pedagoogika n. (uuendusliku sisuga)
reform+põhi n. vetruv traadist voodipõhi
reform+voodi n. reformpõhjaga voodi
reformi+erakond n. pol.
reformierakond=lane n. reformierakonna liige
reform=aator n. reformija
usu+reformaator n.
reform=atsioon n. usuline liikumine Euroopas XVI saj.
vastu+reformatsioon n.
reformatsiooni+aeg n.
reformatsiooniaeg=ne o. \olukord\ reformatsiooniaega kuuluv
reformatsiooni+ajastu n.
reformatsiooni+kirik n.
reformatsiooni+liikumine n.
reformeeri=ja n.
reformeeri=mine n.
graafika n. kujutava kunsti liik; joonistus- ja paljundustehnikate kogunimetus; ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos; tähestik, kiri
graafik n. graafika alal tegutsev kunstnik
arvuti+graafika n.
estamp+graafika n. paljundusgraafika
info+graafika n. info või andmete visuaalne esitus, mis annab mingist teemast hõlpsasti mõistetava visuaalse ülevaate
inseneri+graafika n.
originaal+graafika n.
paljundus+graafika n.
pisi+graafika n.
raal+graafika n.
raamatu+graafika n.
rakendus+graafika n. k.
säid+graafika n. k. iseseisva kunstiteosena loodud graafikateosed
tarbe+graafika n. k. graafika alaliik, mis hõlmab kogu esemelise keskkonna graafilist kujundamist, graafiline disain
tarbegraafik n. tarbegraafikat viljelev kunstnik
vaba+graafika n. iseseisva kunstiteosena loodud graafikateosed
vabagraafik n. vabagraafikat viljelev kunstnik
vektor+graafika n. inf. (kujutist moodustavad joonte asend, pikkus ja suund on matemaatiliselt määratletud)
äri+graafika n.
graafika+kunst n.
graafikakunst=nik n.
graafika+looming n.
graafika+näitus n.
graafika+tehnika n.
graafika+teos n.
graafika+triennaal n.
hüva o. hea; murd. parem, parempoolne
hüva=k o. parem(poolne)
hüvakul m. paremal, paremal pool
hüvakule m. paremale
hüvakult m. paremalt
hüva=ng n. heaolu
hüve n. paremus, eelis; heaolu, kasu
hüve=line o. hea, positiivne
hüve+olu n. heaolu
hüv=is n. maj. aineline vara; jur. hüvitus; tööga loodud produkt
hüvi=ta/ma t. tasuma, kompenseerima
hüvita=ja n.
hüvita=mine n.
hüvit=is n. jur. kellelegi makstav rahasumma majandusliku kaotuse, varanduse vähenemise vm. kahju eest
elektri+hüvitis n.
hambaravi+hüvitis n.
hilinemis+hüvitis n. (palgamaksmisel)
hooldus+hüvitis n.
kindlustus+hüvitis n.
kulu+hüvitis n. maj.
lahkumis+hüvitis n. (töölt lahkumise korral)
pere+hüvitis n.
sõja+hüvitis n.
töötuskindlustus+hüvitis n.
töövõimetus+hüvitis n.
tööõnnetus+hüvitis n.
vanema+hüvitis n. (lapse sünni järel)
hüvit=us n. hüvitamine; kahjutasu
vastu+hüvitus n. jur.
hüvitus+fond n.
hüvitus+summa n.
hüvitus+väärtpaber n.
kahju hüvita/ma t.
kahju+hüvita=ja n.
kahju+hüvit=is n. (makstav summa)
kahju+hüvit=us n. kahju hüvitamine; makstav summa
hüva=sti h.
hüvasti jät/ma t.
hüvasti+jätt n.
hüvastijätu+kiri ‹-kirja› n.
hüvastijätu+suudlus n.
hüvastijätu+sõna n.
hüvasti+jät=mine n.
ilm1 n. atmosfääri olek (temperatuur, sademed, tuul, pilvitus)
ilma=stik n. met. ilm pikema aja kestel
ilmastiku+kindel o.
ilmastikukindla=lt m.
ilmastikukindl=us n.
ilmastiku+nähtus n.
ilmastiku+olud n.
ilmastiku+teadus n.
ilmastiku+tingimused n.
ilma=stu n. kliima
ilm=u=ke n. luul. ilmake, ilm
aprilli+ilm n.
heina+ilm n. (heinateoks sobiv)
kevad+ilm n.
koera+ilm n. kõnek. kehv, hrl. sajune ilm
kõue+ilm n. äikeseilm
lennu+ilm n. õhusõiduki ohutut lendu võimaldavad ilmastikutingimused
maa+ilm n.
fantaasia+maailm n.
tehis+maailm n. inimeste poolt arvutiga loodud maailm
maru+ilm n.
oktoobri+ilm n.
pikse+ilm n.
põua+ilm n. (sademeteta, erakordselt kuiv ja kuum)
püügi+ilm n. (kalapüügiks soodne v. kõlblik)
raju+ilm n.
ranna+ilm n.
sula+ilm n.
sulailma+määre n. sulailmaga kasutatav suusamääre
suplus+ilm n.
suusa+ilm n.
suve+ilm n.
sügis+ilm n.
talve+ilm n.
tuisu+ilm n.
uisu+ilm n.
äikese+ilm n.
ilma+info n.
ilma+jaam n. (ilmavaatluste tegemiseks)
ilma+kaart n.
ilma+muutus n.
ilma+märk n. tunnus, mille järgi ilma ennustada
ilma+näitaja n. keskmine temperatuur
ilma+poiss n. kõnek. meessoost ilmateadustaja televisioonis
ilma+portaal n.
ilma+prognoos n.
ilma+taat n. piltl. (ilma, ilmastiku kohta)
ilma+tark n. kõnek. ilmaennustaja
ilma+teade n.
ilma+teenistus n.
ilma+tüdruk n. kõnek. naissoost ilmaennustaja
ilma+värk n. kõnek.
ilma ennusta/ma t.
ilma+ennusta=ja n. (amet)
ilma+ennusta=mine n.
ilma+ennust=us n. teaduslikult põhjendatud ennustamine tuleviku ilma kohta mingis kohas v. piirkonnas teatud kindlas ajavahemikus
ilma teadusta/ma t.
ilma+teadusta=ja n.
ilma+teadusta=mine n.
ilma+teadust=us n.
ilm2 n. kõiksus, universum
maa+ilm n. maa ja ilm; Maa, maakera koos kõige sellel eksisteerivaga
ilm3 n. (hrl. vabamas, vanamoelisemas stiilis) maailm
ilm=ik n. relig. mittevaimulik isik
ilmik+vend n. kloostris kehalisi töid tegev poolmunk
ilm=lik, ilma=lik o. \võim, vara\ mittevaimne, mittekiriklik; kergemeelne, jumalavallatu; maine, maapealne
ilmalikk=us n.
ilmaliku=lt m. \abielluma\
ilm=ne o. selgesti märgatav, päevselge
ilmse=lt m. \kadunud\ nähtavasti
ilmse=sti m. ilmselt
ilm=ne/ma t. selguma, ilmsiks tulema
ilmne=mine n.
ilm=si m. ärkvel v. täie teadvuse juures; tõeliselt, tegelikult (sageli unele vastandatuna); avalikult
ilmsiks tule/ma t. selguma, avalikuks saama
ilmsiks+tule=k n.
ilmsiks+tule=mine n.
ilmas, ilmas=ki m. iialgi, kunagi
elu+ilmas, eluilmas=ki m. ilmas
seal+ilm n. hauatagune maailm
üht+ilma m. sageli
üle+ilma=sta/ma t. ülemaailmseks muutma, globaliseerima
üle+ilma=stu/ma t. üle ilma levima, globaliseeruma
üleilmastu=mine n.
üle+ilm=ne o. \äri\ üle ilma ulatuv
ilma+hulkur n.
ilma+kaar n.
pea+ilmakaar n.
vahe+ilmakaar n.
ilma+kodanik n.
ilma+kära n.
ilma+laps n. uskmatu
ilma+lust n. maine, ilmalik lõbu
ilma+maa n. vnm. maailm
ilma+narr n.
ilma+rahvas n.
ilma+ratas n. (karussell)
ilma+sammas n. piltl. väga vana inimene
ilma+tark2 n. väga tark inimene
ilm+võimatu o.
maailma+pärand n.
anti:maailm n. (hüpoteetiline tähesüsteem)
all+maailm n. müt. surnute riik, toonela; kurjategijate, prostituutide jts. ringkonnad
allilm n. allmaailm
allilma+liider n.
allilma+tegelane n.
allmaailma+jumal n. müt.
antiik+maailm n.
blogi+maailm n.
ehte+maailm n. ehete maailm
erootika+maailm n.
fantaasia+maailm n.
järel+maailm n.
kultuur+maailm n.
küber+maailm n.
lääne+maailm n. lääneriigid
makro+maailm n.
male+maailm n. maailma maleringkonnad
meedia+maailm n.
meelelahutus+maailm n.
mikro+maailm n.
muinasjutu+maailm n.
mõtte+maailm n.
siin+maailm n. maapealne maailm
siinilm n. siinmaailm
siit+maailm n.
siitilm n. siitmaailm
sise+maailm n. inimese hingeelu (tundmused, kujutlused)
suur+maailm n. seltskonna ladvik, kõrgseltskond
suurilm n. suurmaailm
suurilma=lik o. \elu\
suurilma+daam n.
suurilma+elu n.
taime+maailm n.
teadus+maailm, teaduse+maailm n.
teadusilm, teaduseilm n.
teatri+maailm n.
teatriilm n. teatrimaailm (hrl. vabamas stiilis)
tehis+maailm n. (arvutiga loodud)
tunde+maailm n.
tundeilm n.
vaimu+maailm n.
vaimuilm n. vaimumaailm
vee+maailm n.
välis+maailm n. väljaspool inimese teadvust eksisteeriv objektiivne reaalsus
välisilm n. välismaailm
äri+maailm n.
äriilm n. ärimaailm (hrl. vabamas stiilis)
maailma+aeg n. astr. (Greenwichi aeg)
maailma+daam n.
ilmadaam n. maailmadaam
pool+maailmadaam n.
poolilmadaam n.
maailma+elu n.
ilmaelu n. maailmaelu
maailma+hulgus n. halv. ilma püsivama asupaigata ilma mööda ringihulkuja
ilmahulgus n. halv. maailmahulgus
maailma+ime n.
ilmaime n. kõnek. maailmaime
maailma+jagu n.
\jalgpalli\ maailma+karikas n. sp.
MK n. sp. maailmakarikas
maailmakarika+võistlused
MK-võistlused n. sp. maailmakarikavõistlused
MK-etapp n.
MK-sari n.
maailma+kaubandus n.
maailma+keel n.
maailma+kirjandus n.
maailma+klass n.
maailma+kodanik n.
maailma+kultuur n.
maailma+kuulus o.
maailmakuuls=us n. maailmakuulus isik
maailma+kõiksus n.
maailma+kärakas n. kõnek. maailmatu kõva pauk
ilmkärakas n. nalj. tugev plahvatus v. pauk
maailma+käsitus n.
maailma+linn n. (rahvusvaheliselt mõjukas)
maailma+majandus n.
maailma+meister n. sp.
MM n. maailmameister
MM-võistlused n. maailmameistrivõistlused
eks:maailmameister n.
kabe+maailmameister n.
male+maailmameister n.
maailmameistri+kandidaat n.
maailmameistri+matš n.
maailmameistri+tiitel n.
maailmameistri+võistlused n.
maailma+meri n.
maailma+mure ‹-mure› n.
maailma+näitus n.
maailma+pilt n.
maailma+poliitika n.
maailma+pärand n.
maailma+reis ‹-reisi› n.
maailma+rekord n.
maailmarekordi+omanik n.
maailma+revolutsioon n.
maailma+riik n.
maailma+ruum n.
ilmaruum n. maailmaruum
maailma+rändur n.
maailma+sõda n.
ilmasõda n. vnm. maailmasõda
maailma+süsteem n.
maailma+tark n. kõnek.
maailma+tase n.
maailma+teadus n.
maailma+toodang n.
maailma+tunnetus n.
maailma+turg n.
maailma+usund n. (maailmas laialt levinud)
maailma+vaade n.
ilmavaade n. vnm. maailmavaade
maailmavaate=line o. \konflikt\ maailmavaatega seotud
maailma+vaenulik o.
maailma+valgus n.
ilmavalgus n.
ilmavalgust näge/ma t. sündima, ilmale tulema; trükist ilmuma, valmis saama
maailma+valitseja n.
maailma+valu n. hingevalu, mis tuleneb maailma mittevastavusest inimese ootustele
maast-ilmast m. (rääkimisaine, jututeema kohta:) maast ja ilmast, väga paljudest ajadest
maailma+ajaloo=line o. maailma ajalukku kuuluv
üle+maailm=ne o. \majanduskriis\ üle maailma ulatuv
ümber+maailma+purjeta=ja n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma
ümber+maailma+purjeta=mine n. ⇐ ümber maailma purjeta/ma
ümber+maailma+reis ‹-reisi› n. ⇐ reis ümber maailma
ümber+maailma+reisi=ja n. ⇐ ümber maailma reisi/ma
ümber+maailma+sõit n. ⇐ ümber maailma sõit/ma
ümber+maailma+sõit=ja n. ⇐ ümber maailma sõit/ma
maailma paranda/ma t.
maailma+paranda=ja n. teisitimõtleja
ilmaparandaja n. vnm. maailmaparandaja
maailma+paranda=mine n.
ilmale too/ma t. sünnitama
ilmale+too=ja n.
ilmale+too=mine n.
ilmale tule/ma t. sündima
ilmale+tule=k n.
ilmale+tule=mine n.
ilmale+tuli=ja n.
ilmale+tul=nu n.
imago n. kellestki v. millestki avalikkuses loodud kujutluspilt
margi+imago n.
imago+loogia n. imagote loomine ja kujundamine; imagote süsteem
imagoloog n. imagoloogia spetsialist: imagolooja, imagote uurija
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
klaver n. (klahvinstrument); kõnek. klaverimäng (erialana)
klaver=da/ma t. klaverit mängima
klaverda=ja n.
klaverda=mine n.
kabinet+klaver n.
kontsert+klaver, kontserdi+klaver n.
püst+klaver n.
tahvel+klaver n.
tiib+klaver n.
klaveri+duo n. helitöö kahele klaverile; selle ettekandjad
klaveri+heli n.
klaveri+iste ‹-istme› n. klaveritool
klaveri+kaas n.
klaveri+klahv n.
klaveri+klass n. (muusikaõppeasutuses)
klaveri+kontsert n. ulatuslikum helitöö klaverile ja orkestrile; klaverimuusika avalik ettekanne
klaveri+kunstnik n. pianist, klaverimuusika interpreteerija
klaveri+kvartett n. helitöö klaverile ja kolmele poogenpillile
klaveri+literatuur n. klaverile loodud heliteosed
klaveri+looming n.
klaveri+miniatuur n. (lühipala)
klaveri+muusika n.
klaveri+pala n.
klaveri+passaaž n. kiiresti mängitav v. lauldav helirida meloodia kahe põhiheli vahel
klaveri+prelüüd n. prelüüd klaverile
klaveri+solist n.
klaveri+sonaat n.
klaveri+taidur n. klaverivirtuoos
klaveri+teos n.
klaveri+tool n. klaveriiste
klaveri+trio n.
klaveri+tund n.
klaveri+vabrik n.
klaveri+virtuoos n.
klaveri+õhtu n.
klaveri+õpingud n.
klaverit häälestama t.
klaveri+häälesta=ja n.
klaveri+häälesta=mine n.
klaveri+häälest=us n.
klaverit mängima t.
klaveri+mäng n. klaveril mängimine; (eriala)
klaver n. kõnek. klaverimäng erialana
klaveri+õpetaja n. klaverimängu õpetaja
klaveri+õpet=us n.
klaverimängu+oskus n.
klaveri+mängi=ja n.
klaveril saatma t.
klaveri+saad=e n.
klaveri+saat=ja n.
klaverit õpetama t.
klaveri+õpeta=ja n.
klaverit õppima t.
klaveri+õp=e n.
klavessiin n. endisaegne klaveritaoline klahvpill
kleit n. naise v. tütarlapse pealisrõivas
alus+kleit n.
ampiir+kleit n. (hilisklassitsistlik stiil XIX saj. algul)
balli+kleit n.
bemberg+kleit n.
brokaat+kleit n.
gala+kleit n.
glassee+kleit n.
hõlmik+kleit n.
kaapot+kleit n. etn. tkst. pikkade varrukatega, liibuva pihaga ja avara seelikuosaga kleit
keep+kleit n.
kimono+kleit n.
kittel+kleit n.
kodu+kleit n.
kokteili+kleit n. kõnek. (lühike õhtukleit)
kostüüm+kleit n.
kott+kleit n.
krimpleen+kleit n.
krinoliin+kleit n. endisaegne (19. saj.) võrudega kohevil hoitav kellukjas kleit v. seelik
laulatus+kleit n.
leeri+kleit n.
lõpu+kleit n.
maksi+kleit n. (maksipikkusega)
mantel+kleit n. mantli lõikega, paksemast riidest tänavakleit
midi+kleit n.
mini+kleit n.
musliin+kleit n.
nuku+kleit n.
peo+kleit n.
pidu+kleit n.
pits+kleit n.
pruudi+kleit, pruut+kleit n.
pulma+kleit n.
päevitus+kleit n.
pühapäeva+kleit n.
püks+kleit n.
ranna+kleit n.
reform+kleit n. aj. 1900. a. korsetimoele vastukaaluks loodud vabalt langev särkkleit
ristimis+kleit n.
safari+kleit n.
siid+kleit, siidi+kleit n.
sits+kleit, sitsi+kleit n.
suve+kleit n.
särk+kleit n.
särk+pluus+kleit n.
šifoon+kleit n.
taft+kleit n.
tennise+kleit n.
tupp+kleit n.
turnüür+kleit n. aj. [turnüür: XIX saj. lõpul, seeliku tagaosa kohevil hoidev polsterdis v. ribistik]
tänava+kleit n.
töö+kleit n.
vormi+kleit n.
õhtu+kleit n.
kleidi+haak n.
kleidi+jupak n.
kleidi+krepp n.
kleidi+mood n.
kleidi+niru n.
kleidi+näru n.
kleidi+nööp n.
kleidi+proov n.
kleidi+riie n.
kleidi+saba n.
kleidi+täis ‹-täie› n. \riiet\
kleidi+väel m.
kleidi+äär n.
kleidi+õmble=ja n. ⇐ kleiti õmble/ma (kutsenimetus)
kollaaž n. k. muus. eri stiilide ja väljendusvahendite põiming; sellises laadis loodud teos
kollaaž=lik o. kollaažile omane; kollaaži meenutav
kollaaž+tehnika n.
kuva/ma t. infot kujutisena nähtavaks tegema (kuvariekraanil, valgusreklaamis, kvartskella näidikul)
kuva=ndu/ma t. mingisugusena näima
kuva n. kuvaril v. valgusreklaamis tekkiv silmanähtav kujutis
aju+kuva n. psühh. (võimaldab inimese peas olevaid nähtamatuid asju teatud mõttes näha)
värvi+kuva n.
kuva+paneel n.
kuva+tabloo n.
kuva+tõmmis n. ekraanil olevast kuvast tehtud koopia
kuva=nd n. esemest, olendist v. nähtusest loodud kujutluspilt, imago
margi+kuvand n.
meedia+kuvand n.
kuva=r n. kuvamisseade
lame+kuvar n.
LCD-kuvar n. vedelkristallkuvar
plasma+kuvar n.
vedelkristall+kuvar n.
värvi+kuvar n.
kuvari+ekraan n.
kuvari+kujutis n.
kuvari+näit n.
kuva+mälu n. inf. (kuvamisvalmis andmetega)
kuva+paneel n.
kuva+projektor n. videoprojektor
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|