[SP] "Eesti keele sõnapered"

Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

näge/ma t. silmade vahendusel tajuma; aru saama, mõistma, tõdema; tajuma, tunnetama; (ette) aimama; kogema, teada saama, milleski selgust saama; soovima, tahtma

TULETISED

näh=tu/ma t. näha olema, paistma; paistma, tunduma; ilmnema

nähtu=mine n.

nähtu=mus n. filos. olemuse avaldumisvorm

näi/ma t. (mingisugusena, millenagi v. kellenagi) tunduma, paistma; (vanasti:) nägema

näi=lik o. \üksmeel\ näiv

näiliku=lt m.

näilikk=us n.

näi=line o. \sõbralikkus\ näilik

näilise=lt m. \nõus\

näilis=us n.

näiv o. petlik, kujutletav, illusoorne

näiva=lt m.

näiv=us n.

näiv+juhtivus n. el.

näiv+takistus n. el.

näiv+võimsus n. el.

näge=lik o. nähtav, visuaalne; vnm. näiv, illusoorne

näge=mine n. nägemisvõime; füsiol. nägemismeel

kaheli+nägemine n. med. eseme samaaegne nägemine kahes eri kohas

kolla+nägemine n. med. asjade nägemine kollase varjundiga

masin+nägemine n. tehn. tehnoloogia, mis võimaldab arvutil kaamera abiga pildi või video sisu analüüsida ning sellest lähtuvalt otsuseid vastu võtta

masinnägemis+rakendus n.

puna+nägemine n. med. esemete nägemine punase varjundiga

silma+nägemine n. nägemisvõime, silmaga nägemine

topelt+nägemine n. med. (inimene näeb ühe asemel kahte kujutist)

vaeg+nägemine n. med. väga nõrk nägemine

nägemis+aisting n. psühh.

nägemis+elund n. anat. silm

nägemis+hallutsinatsioon n. med. (viirastus)

nägemis+häire n.

nägemis+illusioon n. psühh. nägemispete

nägemis+invaliid n.

nägemis+kaugus n.

nägemis+kepike n. füsiol. silma võrkkesta kepjas tunderakk

nägemis+keskus n. anat. nägemistaju tekkimise keskus ajukoore kuklasagaras

nägemis+kontroll n.

nägemis+kujutlus n. psühh. meeleline kujund, mida saab taastekitada varem tajutud eseme v. nähtuse vahetu mõjuta meeleelundeile

nägemis+kulgla n. anat. nägemisteed

nägemis+meel n.

nägemis+mälu n.

nägemis+nurk n. füsiol.

nägemis+närv n. anat.

nägemis+pete n.

nägemis+piirkond n.

nägemis+purpur n. füsiol. (üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid)

nägemis+puue n.

nägemis+rakk n. anat.

nägemis+retseptorid n. anat. füsiol.

nägemis+ristmik n. anat. (nägemisnärvidel)

nägemis+telg n. füsiol. mõtteline joon silma kollatähnilt vaadeldavale punktile

nägemis+teravus n.

nägemis+võime n.

nägemis+väli n. anat. liikumatu pilguga haaratav vaateväli

nägemis+väärne, nägemis+väärt o. \koht\

näge=mus n. tahtmatu nägelik kujutlus; seisukoht, arusaam

nägemus=lik o.

nägemuslikk=us n.

nägemusliku=lt m. \üleloomulik\

näge=vus n. füsiol. nägemisvõime

normaal+nägevus n.

nägi=ja n.

vaeg+nägija n. (näeb väga nõrgalt)

näh=e n. kõnek. nähtus

väär+nähe n. kõnek. väärnähtus

näh=tu n. see, mida on nähtud

nähtu-kuuldu n.

nägema=tu o. mida ei näe, nähtamatu

näh=tus n. see, mis mingil kujul ilmneb

näht n. med. (haiguse) sümptom, nähtav tunnus

allergia+näht n.

atavismi+nähud n. biol.

eel+näht n. (haiguse eel esinev)

haigus+näht n.

halvatus+näht n.

järel+näht n.

jääk+näht n.

\haiguste\ kaas+näht n.

kõrval+näht n.

mürgistus+näht, mürgitus+näht n.

põletiku+näht n.

sõltuvus+nähud n.

ära+jää=ma+nähud n. (suitsetajatel jne.)

ärritus+näht n.

üld+näht n. kogu keha haarav haigusnäht

assimilatsiooni+nähtus n. biol. keelet.

atmosfääri+nähtus n.

elu+nähtus n.

erand+nähtus n.

hüpnoosi+nähtus n.

ilmastiku+nähtus n.

interferentsi+nähtus n.

kaas+nähtus n.

karsti+nähtus n. geol.

loodus+nähtus n.

marginaal+nähtus n.

mass+nähtus n. (statistikas)

mineviku+nähtus n.

oleviku+nähtus n.

para+nähtus n. miski täiesti arusaamatu, seletamatu

pieso+nähtus n. (rõhu v. survega seotud)

resonantsi+nähtus n. el. füüs.

siirde+nähtus n.

soojus+nähtus n.

valgus+nähtus n.

vastand+nähtus n.

väär+nähtus n.

üksik+nähtus n.

nähtama=tu o. mis ei ole nähtav

nähtamatu=lt m.

nähtamat=us n.

nähtav o.

nähtava=lt m.

nähtav=us n.

nähtavus+kaugus n.

nähtava=sti m.

harva+nähtav o. haruldane

harvanähtava=lt m. \kaunis\

mitte+nähtav o.

silm+nähtav, silma+nähtav o. silmaga nähtav; ilmne

silmnähtava=lt, silmanähtava=lt m.

silmnähtav=us, silmanähtav=us n.

LIITSÕNAD

öö+nägemis+seade ‹-seadme› n. (võimaldab näha öösel v. halva nähtavuse korral)

ÜHENDITULETISED

enne+nägema=tu o. \osavus\ mida pole enne nähtud

jälle+näge=mine n. ⇐ jälle näge/ma kohtumine

jällenägemis+rõõm n.

lühi+näge=lik o. ⇐ lühikese maa taha näge/ma \inimene, poliitika\ lühinägev; piltl. silmapilgu huvidest v. vajadustest lähtuv, kaugemat perspektiivi mittenägev

lühinägelikk=us n.

lühinägeliku=lt m. \toimima\

lühi+nägev o. ⇐ lühikese maa taha näge/ma vaid lühikese maa taha nägev

lühinägev=us n. füsiol.

lühi+nägi=ja n. lühinägev inimene (vm. olend)

seni+nägema=tu o. ⇐ seni näge/ma seni nägemata, uudne; erakordne

ÜHENDID

ette näge/ma t. aimama; (õigusaktis) sätestama; kavandama

ette+näge=lik o. \inimene, otsus\ võimalikke tagajärgi v. asjaolusid ettearvestav

ettenägelikk=us n.

ettenägeliku=lt m. \toimima\

ette+nägemata o. \kulud\

ette+nägema=tu o. \takistus; inimene\

ettenägematu=lt m. \suur ummik\

ettenägemat=us n.

ette+näge=mine n.

ettenägemis+võime n.

ette+nähtama=tu o. \äpardus\ (mida on võimatu ette näha)

ette+näh=tu n. (mis on ette nähtud)

kaugele näge/ma t. (ruumiliselt); ette nägema

kaug+nägev, kaugele+nägev o. \silm, poliitik\

kaugnägev=us, kaugelenägev=us n. füsiol.

kaug+näge=mine n. vnm. televisioon

kaug+näge=lik, kauge+näge=lik, kaugele+näge=lik o. kaugelenägev; piltl. ette nägema

kaugenägelikk=us n.

kaugnägeliku=lt m.

kaugele+näge=lik o. kaugele nägev; piltl. ettenägelik

kaugele+nägi=ja n. kaugelenägev inimene (v. olend)

läbi näge/ma t. millestki läbi vaadata võima; kellegi mõtteid v. kavatsusi ära aimama

läbi+näge=lik o. \pilk\ läbinägev

läbinägelikk=us n.

läbi+nägeliku=lt m.

läbi+näge=mine n.

läbi+nägev o. \pilk\

läbinägev=us n.

läbi+nähtama=tu o.

pealt näge/ma t.

pealt+näge=mine n.

pealt+nägi=ja n.

pealt+näha m. väliselt, näiliselt

päevi näge/ma t. vaeva v. viletsust tunda saama

päevi+näinud o. \kingad\ palju kantud, peetud, kulunud

selgelt näge/ma t. (meeltevälise taju mõttes:) ennustama, tulevikku kuulutama

selgelt+näge=mine n. välismaailma tajumine seni tuntud meeleelundite abita, ennustamine

selgelt+näge=lik o. \kontakt\

selgelt+nägi=ja n. selgeltnägemise võimega inimene; läbinägija

und näge/ma t.

une+näg=u n. une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted

unenäo=lik o. unenäoline

unenäo=line o. unenäotaoline

unenäolise=lt m. uskumatult, väga

unenäolis=us n.

unenäo+seleta=ja n. see, mis unenägusid seletab; (raamat)

hirmu+unenägu n.

hobuse+unenägu n. kõnek. halv. (viletsa asja, ka inimese kohta)

õudus+unenägu n.

unenäo+pilt n.

unenäo+taoline o.

vaeva näge/ma t. kõvasti pingutama

vaeva+näge=mine n.

vaeva+nägi=ja n.

välja näge/ma t. paistma, näima, tunduma

välja+näge=mine n. välimus

ära näge/ma t. ammendavalt nägema; mõistma, taipama

ära+näge=mine n. tahtmine; äratundmine

\oma\ äranägemisel m. oma soovi järgi

MUU

ennäe h. vaat!, vaata!; väljendab: imestust, üllatust; pahameelt v. põlastust

ena h. ennäe

Märgid
+	liitmine
~	seotud tüvi
=	sufiksituletus
:	prefiksituletus
/	vormitunnus
-	vaheliide

Sõnaliigid
n.	nimisõna
o.	omadussõna
t.	tegusõna
a.	arvsõna
as.	asesõna
n.	pärisnimi
m.	määrsõna
k.	kaassõna
s.	sidesõna
h.	hüüdsõna