[SP] "Eesti keele sõnapered"
|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
aken n. (hoonel, sõidukil); inf. määratletud piiridega andmeesituse osa arvutiekraanil, kuva osa
aken=da/ma t. akendega varustama
akenda=mine n.
aia+aken n.
aja+aken n. järelemõtlemiseks, otsuse langetamiseks lubatud v. kokkulepitud aeg
arkaad+aken n.
auto+aken n.
brauseri+aken n.
bussi+aken n.
hüpik+aken n. inf. brauseriaken, mis hüppab välja mingi toimingu v. sündmuse peale ja üritab sageli näidata reklaami
ilu+aken n.
kaar+aken n.
kabiini+aken n.
kambri+aken n.
katuse+aken n.
keldri+aken n.
klaas+aken n.
köögi+aken n.
külg+aken, külje+aken n.
lae+aken n.
lava+aken n. aiand.
lint+aken n. katkematu aknarida
luuk+aken n.
lükand+aken n. (lükandluugi v. lükandklaasi(de)ga)
maja+aken n.
nurga+aken n. nurkmine, nurga peal olev aken
otsa+aken n.
paja+aken n. etn. lükandluugiga aknaauk suitsutares; rehetoa kolde vastas olev aken
pakett+aken n. valmisaken
petik+aken n. akent imiteeriv seinasüvend
plast+aken n.
poe+aken n.
puit+aken n.
pööningu+aken n.
roos+aken n. eh. ehisraamistikuga ümmargune kirikuaken
sauna+aken n.
serveer+aken n.
talve+aken n. topeltaken
teo+aken n. anat. (keskkõrvas)
topelt+aken n. kahekordne aken, talveaken
tõstand+aken n. eh. (ülestõstetav)
vaate+aken n. kaupluse tänavapoolne aken, millele asetatakse kaupu näitamiseks ja reklaamiks
vitraaž+aken n.
võre+aken n. (võrega kaetud)
õhu+aken n. (akna üla- v. alaosas asetsev) aknake ruumi tuulutamiseks
õhutus+aken n. õhuaken
ärkli+aken n.
ümar+aken n.
aken+kroon n. med. (hambal)
akna+aas n.
akna+auk n.
akna+ava n.
akna+eesriie n.
akna+haak n.
akna+higi n. aknaklaasile kogunenud niiskus
akna+hing n.
akna+kardin n.
akna+kate n.
akna+kitt n.
akna+klaas n.
akna+laud n.
akna+leng n. aknapiit, aknaraam
akna+liist n.
akna+link n.
akna+luuk n.
akna+markiis n.
akna+nišš n.
akna+orv n.
akna+piire n.
akna+piirlaud n.
akna+piit n.
akna+pool ‹-poole› n.
akna+põsk n. aknaava külg
akna+raam ‹-raami› n.
aknaraami=stik n. aknaraamid
akna+riiv n.
akna+ruut ‹-ruudu› n.
akna+seinak n. eh. seina osa kahe akna v. akna ja seina vahel
akna+sillus n.
akna+simss n.
akna+sulus n.
akna+võre n. (aknaklaaside kaitseks)
aknaid pese/ma t.
akna+pesi=ja n.
akna+pes=u n.
kaal1 ‹kaalu› n. mingi keha v. aine mass; seade keha massi mõõtmiseks; tähtsus, väärtus, mõju; sp. teat. kindel kaalukategooria, vt ka kaal2, kaalud n. kaal, kaalumisseade
kaalu=kas o. \pakk; otsus\ suure kaaluga, raske; hinnatav, väärtuslik
kaaluka=lt m. \esitatud\ väärikalt, tähtsalt, mõjukalt
kaaluk=us n.
kaalu=line o. \suhe\ kaalu puudutav
kaalu=tu o. ilma kaaluta; väga kerge, peaaegu ilma kaaluta
kaalut=us n.
kaalu/ma t. teat. kaalu omama; kaalu kindlaks määrama; järele mõtlema; kangiga midagi maa seest välja kangutama
kaalu-t=le/ma t. mõttes läbi kaaluma
kaalutle=ja n.
kaalutle=mine n.
kaalutl=us n.
julgeoleku+kaalutlus n. jur.
turvalisus+kaalutlus n. jur.
kaalutlus+otsus n. jur.
kaalutlus+õigus n. jur.
kaalu=ja n.
kaalu=mine n.
kaalumis+automaat n.
kaalut=is n. täpselt väljakaalutud kogus
kaaluma=tu o. järelemõtlematu
kaalumatu=lt m.
kaalumat=us n.
kaaluva=lt m. hindavalt
järele kaalu/ma t. järele mõtlema
järele+kaaluma=tu o. \otsus\
järele+kaalumatu=lt m.
järele+kaalu=mine n.
järele+kaalutu=lt m.
läbi kaalu/ma t. \võimalusi\ midagi (eelnevalt) läbi mõtlema v. läbi arutama
läbi+kaalu=mine n.
aida+kaal ‹-kaalu› n. vilja puhaskaal (pärast puhastamist ja kuivatamist)
ala+kaal ‹-kaalu› n. (normaalsest v. lubatust väiksem)
alakaalu=line o. \laps\
apteegi+kaal, apteegi+kaalud
bruto+kaal ‹-kaalu› n. maj. kauba kaal koos pakendiga
detsimaal+kaal ‹-kaalu› n. tehn. kümnendikkaal; kaalutav raskus on sellel 10 korda suurem kui kaalumiseks tarvilike vihtide raskus
elus+kaal ‹-kaalu› n.
eri+kaal ‹-kaalu› n.
helves+kaal ‹-kaalu› n. sp. kergeim kehakaalukategooria raskekaalus
helveskaal=lane n. sp. helveskaalusportlane
helveskaalu+sportlane n.
imiku+kaal ‹-kaalu› n.
juveeli+kaal, juveeli+kaalud n.
kang+kaal, kang+kaalud ‹-kaalu› n. füüs.
keha+kaal n.
kerge+kaal ‹-kaalu› n. sp. (raskejõustiku kategooria)
kergekaal=lane n. kergekaalus võistlev sportlane
kergekaalu+sportlane n.
kesk+kaal ‹-kaalu› n. (raskejõustiku kategooria)
keskkaal=lane n. keskkaalus võistlev sportlane
kerge+keskkaal ‹-kaalu› n.
kontroll+kaal, kontroll+kaalud n.
koorma+kaal, koorma+kaalud n. (kaalub koormat)
kukk+kaal ‹-kaalu› n. sp. kaalukategooria (51-54 kg) poksis
kukkkaal=lane n. kukkkaalus võistlev poksija
kärbes+kaal ‹-kaalu› n. sp. kaalukategooria maadluses (48–52 kg), džuudos (kuni 60 kg), poksis (48–51 kg) ja tõstmises (52–56 kg)
kärbeskaal=lane n.
kärbeskaalu+sportlane n.
käsi+kaal ‹-kaalu› n.
kümnend+kaal ‹-kaalu› n. mittevõrdõlgne kaal, mille õlgade vahe o 1:10, detsimaalkaal
maksimaal+kaal ‹-kaalu› n.
minimaal+kaal ‹-kaalu› n.
neto+kaal ‹-kaalu› n. maj. puhaskaal, kaal pakendita
nominaal+kaal ‹-kaalu› n. maj. ettenähtud kaal, nimikaal
normaal+kaal ‹-kaalu› n.
normaalkaalu=line o. \inimene\ normaalkaaluga
osa+kaal ‹-kaalu› n.
osuti+kaal ‹-kaalu› n. osutiga kaal
puhas+kaal ‹-kaalu› n. kaal pakendita
punkri+kaal ‹-kaalu› n. puhastamata ja kuivatamata vilja kaal
raske+kaal ‹-kaalu› n. sp. (raskejõustiku kategooria)
raskekaal=lane n. raskekaalus võistlev sportlane
pool+raskekaal ‹-kaalu› n.
poolraskekaalu+sportlane n.
raskekaalu+sportlane n.
sajandik+kaal ‹-kaalu› n. (õlgade suhe on 1:100)
skaala+kaal, skaala+kaalud n.
standard+kaal ‹-kaalu› n.
sulg+kaal ‹-kaalu› n. sp.
sulgkaal=lane n. sp.
sulgkaalu+sportlane n.
sünni+kaal ‹-kaalu› n.
tapa+kaal ‹-kaalu› n.
tasa+kaal ‹-kaalu› n. seisund, kus keha püsib muutumatus asendis; stabiilne olek, kooskõla, harmoonia; võrdne-olek, võrdsus; psüühika normaalne seisund, enesevalitsus
tasakaalu=kas o. \mees; otsus\ ennast valitsev; läbimõeldud, tasakaalus
tasakaaluka=lt m. \käituma\
tasakaaluk=us n.
tasakaalu=line o. \protsess\ tasakaalu puutuv, tasakaaluga seotud
tasakaalu=tu o. \iseloom\
tasakaalutu=lt m.
tasakaalut=us n.
tasakaalu=sta/ma t. tasakaalu seadma v. tasakaalus hoidma
tasakaalusta=ja n.
tasakaalusta=mine n.
tasakaalustama=tu o.
tasakaalustamatu=lt m.
tasakaalustamat=us n.
tasakaalustatu=lt m.
tasakaalustat=us n. tasakaalustatud olek
tasakaalust=us n. tasakaalustamine
tasakaalu=stu/ma t. tasakaalu minema, tasakaalu saavutama
tasakaalustu=mine n.
turu+tasakaal ‹-kaalu› n.
öko+tasakaal ‹-kaalu› n. biol.
tasakaalu+aisting n.
tasakaalu+asend n.
tasakaalu+elund n.
tasakaalu+harjutus n.
tasakaalu+häire n.
tasakaalu+kunst n.
tasakaalu+meel n.
tasakaalu+poliitika n.
tasakaalu+punkt n.
tasakaalu+seisund n.
tasakaalu+õpetus n.
vastu+kaal ‹-kaalu› n. keha kaalu mõju vähendav v. neutraliseeriv raskus
vedru+kaal, vedru+kaalud n.
viht+kaal, viht+kaalud ‹-kaalu› n.
üle+kaal ‹-kaalu› n. normaalsest v. lubatust suurem kaal; üleolek, valdavus
ülekaalu=kas o. \võit, vastane\
ülekaaluka=lt m. \võitma\
üliraske+kaal ‹-kaalu› n. sp.
kaal+iste ‹-iste› n. sp.
kaalu+erinevus n.
kaalu+iive n.
kaalu+jäätis n.
kaalu+kadu n.
kaalu+kang n.
kaalu+kangas n. (kaaluga müüdav)
kaalu+kategooria n. sp.
kaalu+kaup n.
kaalu+kauss n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kaalu+koda n. eri hoone v. ruumid kaupade kaalumiseks
kaalu+maks ‹-maksu› n.
kaalu+osuti n.
kaalu+pomm n.
kaalu+protsent n.
kaalu+seier n.
kaalu+täiend n. maj.
kaalu+viht ‹-vihi› n.
kaalu+ühik n.
kerge+kaalu=line o. kaalult v. väärtuselt kerge
kergekaalulis=us n.
raske+kaalu=line o. kaalult raske; kaalukas, oluline
täie+kaalu=line o. täie kaaluga
üle+kaalu=line o. üle normaalse v. lubatud kaalu
ülekaalulis=us n.
kaalu jälgi/ma t. teadlikult toitumist jälgima, kui eesmärgiks on kaalust maha võtta
kaalu+jälgi=ja n.
kaalu+jälgi=mine n.
kaalu kaota/ma t. kaalust maha võtma
kaalu+kaot=us n.
kaalu langeta/ma t.
kaalu+langet=us n.
kaalulangetus+meetod n.
kaalulangetus+kava n.
kaalulangetus+operatsioon n.
kaalule pane/ma t. \elu, tervist\ millegagi riskima
kaalule+pane=k n.
kassatsioon1 n. jur. jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus
kassatsioon+kaebus n.
kassatsioon n. kassatsioonkaebus
kassatsioon+protest n.
kassatsiooni+kohus ‹-kohtu› n.
kassatsiooni+määrus n.
kassatsiooni+tähtaeg n.
keel1 n. liikuv elund suuõõne põhjas; kõneelund; suhtlemisvahend; piltl. kuju või funktsiooni poolest keelt meenutav osa millelgi; eripärane keelepruuk
keel=jas o. \leht (taimel)\ keelekujuline
keel=ik1 n. keelt meenutav moodustis; tehn. turvavöö otsmine osa; zool. (seedeelundkonna ja närviväädi vahel)
selja+keelik n. zool. keelikloomade skeleti keskosa
keelik2 n. seljakeelik
keelik+loomad ‹-looma› n. (kellel esineb seljakeelik)
keeliku+rohi n. bot. (taim)
keel=kond n. keelet. ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm
~keel=ne o. mingis keeles olev v. toimuv; mingit keelt valdav
alamsaksa+keelne o. \käsikiri\
araabia+keelne o. \sõna\
eesti+keelne o. \tõlge\
esperanto+keelne o. \kirjutis\
heebrea+keelne o. \kirjandus\
hiina+keelne o. \ajaleht\
inglis+keelne o. \õpe\
itaalia+keelne o. \raamat\
jaapani+keelne o. \kirjandus\
kaks+keelne o. \inimene, sõnaraamat\ kaht keelt tarvitav; kahes keeles olev
kakskeels=us n. kahe keele valdamine, bilingvism
kahe+keelne o. \inimene\ silmakirjalik, kahepalgeline
kahekeelse=lt m. \käituma\
kahekeels=us n.
kolme+keelne o. \silt, sõnastik\ kolme keelt kasutav v. sisaldav
kreeka+keelne o. \kirjandus\ kreeka keeles olev
ladina+keelne o. \tekst\ ladina keeles olev
libe+keelne o. \pugeja\
lõunaeesti+keelne o. \raamat\ lõunaeesti keeles olev
läti+keelne o. \raamat\ läti keeles olev
mitme+keelne o. \raamat, inimene\ mitmes keeles olev; mitut keelt valdav
mitmekeels=us n.
muu+keelne o. \elanik, raamat\ muud keelt kõnelev, muus keeles kirjutatud
nelja+keelne o. \sõnastik\ neljas keeles olev
oma+keelne o. \haridus, õpe\ oma keeles, emakeeles olev, toimuv
pehme+keelne o. pehme keelega (näit. alkoholi toimel)
pool+keelne o. mõlema keele halb oskus
poolkeels=us n.
prantsus+keelne o. prantsuse keeles olev
põhjaeesti+keelne o. põhjaeesti keeles olev
rootsi+keelne o. \artikkel\ rootsi keeles olev
saksa+keelne o. saksa keeles olev
slaavi+keelne o. \tekst\ slaavi keeles olev
soome+keelne o. soome keeles olev
Tallinna-keelne, tallinna+keelne o. \raamat\ tallinna keeles olev
tartu+keelne o. \raamat\ tartu keeles olev; lõunaeesti kirjakeeles
teis+keelne o. \nimi\ muukeelne
umb+keelne n. \külaline\ kohalikku keelt mitteoskav
vene+keelne o. \kirjandus\ vene keeles olev
võru+keelne o. \aabits\ võru keeles olev
ühe+keelne o. \sõnararaamat\
ülemsaksa+keelne o. \uurimus\ ülemsaksa keeles olev
umb+keelne o. \võõras\ kohalikku keelt mitteoskav
keele=ke1 n. kok. bot.
keele=kas o. \naine\ jutukas
keele=line o. \andekus, parandus\ keelega seotud
~keele=line o. mingi arvu keeltega
kolme+keeleline o. \kitarr\ kolme keelega
nelja+keeleline o. \pill\ nelja keelega
keele=nd n. keelet. sõna v. püsiühend
juhu+keelend n. juhuslik keelend
laen+keelend n. laenatud keelend
okasionaal+keelend n. ⇐ okasionaalne keelend juhukeelend
paralleel+keelend n. rööpkeelend
rööp+keelend n. rööpne keelend
stamp+keelend n.
unar+keelend n. (unarusse jäänud, vähe kasutatud)
uudis+keelend n. uus keelend
keele=stu n. sp. reketi raami sisse pingutatud keeled
keele=tu o. sellises seisundis, et ei leia sõnu; tumm, kõnevõimetu
keeletu=lt m. \jälgima\
keelet=us n.
keeli=kas n. etn. vankri rattapaare ühendav vahepuu
keele=sta/ma t. \viiulit\ keeli peale panema
keelesta=ja n.
reketi+keelesta=ja n. see, kes keelestab reketit
keelesta=mine n.
keeli=ta/ma t. veenma, auku pähe rääkima
keelit=le/ma t. korduvalt keelitama
keelita=ja n.
keelita=mine n.
keelit=us n.
keeli=ti m. mõnes keeles; keelte kaupa
abi+keel n. (suhtlemise abivahendiks põhikeele kõrval)
adstraat+keel n. keelet. emakeelega kõrvu kasutatav naaberkeel
ajakirjandus+keel n.
alg+keel n. algupärandi, originaali keel (vastandina tõlkele); keelet. aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju
algkeel=ne o. \tekst\ algkeeles olev
algoritmi+keel n. mat. inf. tehiskeel algoritmide kirjeldamiseks
all+keel n. (oskuskeel, ilukirjanduskeel jne.)
alus+keel n. keelet. algkeel
ameti+keel n.
antiik+keel n.
are+keel n. ped. lihtsustatud keel
argi+keel n. kõnekeel, kirjakeelega võrreldes normivabam igapäevaelu keel
asjaajamis+keel n. (ametiasjade ajamisel)
assembler+keel n. inf. (masinakeel)
bassi+keel n. (kitarril)
ema+keel n.
emakeel=ne o. \kirjandus, õpe\
mitte+emakeelne o.
emakeele+eksam n.
emakeele+lugemik n.
emakeele+päev n. 14. märts
emakeele+tund n.
emakeele+õpetaja n.
emakeele+õpetus n.
eri+keel n. släng
euro+keel n. Euroopa Liidu dokumentides kasutatav keel
filmi+keel n. kinematograafia väljendusvahendite süsteem
formaal+keel n. inimese kujundatud kunstkeel
heli+keel n.
hinge+keel n. piltl.
hõimu+keel n. teatava hõimu keel; sugulaskeel
ilukirjandus+keel n.
info+keel n. tehiskeel info esitamiseks
inim+keel n.
kaalu+keel n. kaalu seisu märkiv osuti; piltl. see, mis kallutab otsuse, sündmuse toimumise vms teatud suunas
kandle+keel n.
kantselei+keel n. ametlikele kirjadele ja dokumentidele omane keelepruuk
karu+keel n. bot. (karedate lehtedega umbrohi)
keha+keel n. suhtlusvahend, mis hõlmab kehahoiakut, žeste, näoilmet, kaugust vestluspartnerist
kehakeele+ekspert n.
kida+keel n. kidaga keel, tekitab kõnehäireid; sellise keelega inimene
kidakeel=ne o. ebaselge hääldusega; sõnakehv; saamatu jutuga
kidakeelse=lt m.
kidakeels=us n. väljendumise kesisus; napisõnalisus; ebaselge, pudistav hääldus
kiriku+keel n. (vastav keelepruuk)
kirja+keel n. keele ühtseim, üldrahvalikult kasutatav keelekuju; kirjutatud tekstide keel
kirjakeel=ne o. \tõlge\
kirjakeelse=lt m. \laitmatu\ kirjakeeles
kirjakeels=us n.
kitarri+keel n.
kodu+keel n.
kreool+keel n. segakeel
kujundi+keel n.
kultuur+keel n.
kunsti+keel n.
kõne+keel n. kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel
käo+keel n. bot. (rohttaim)
lamba+keel n. ka bot. (mõne keelja lehega taime rahvapärane nimetus)
laste+keel n. keelet. laste ealiselt määratud keelekasutus; (ninnutamine)
lastekeel=ne o. \sõna\
libe+keel n. piltl. meelitaja, lipitseja
luku+keel n.
luule+keel n.
luulekeel=ne o. \lugu\
lähte+keel n. keelet. keel, millest teatav sõna v. muu keelend lähtub
maailma+keel n. (kogu maailma ühine suhtlusvahend)
maa+keel n. hrl vnm. eesti keel
maakeeli m. maakeeles
mao+keel n. bot. ühe kuni kolme jagunemata lehega ühe kuni kolme jagunemata lehega sõnajalgtaim
masina+keel n. (info esitamiseks vahetult arvutis)
meri+keel n. zool. ovaalse kehaga lestakujuline merekala
mesi+keel n. piltl. mesimagus jutt
mesikeel=ne o. \jutt, mees\
mesikeeli m. \meelitama\
meta+keel n. keelet. keel, mille abil kirjeldatakse mingit teist keelt
murde+keel n.
murdekeel=ne o. \luule\
mustlas+keel n.
naaber+keel n.
nüüdis+keel n.
originaal+keel n. (algupärane, alguses olnud)
oskus+keel n. kirjakeele allkeel teadus-, kunsti-, tootmis- jm. alade tarvis
oskuskeel=ne o. \nimetus\
pandla+keel n.
peni+keel n. bot. (veetaim)
pidžin+keel n. segakeel
piibli+keel n.
piitsa+keel n. piltl. piitsaplaks
pildi+keel n. kujundikeel
pilli+keel n.
programmeerimis+keel n. inf. programmikeel
programmi+keel n. inf.
proosa+keel n. proosale iseloomulik keeletarvitus
pudi+keel n. ebaselge kõne
pudikeel=ne o. \laps\
pudikeels=us n.
puu+keel n. kõnek. piltl. purssiv võõrkeele kõnelemine
raamatu+keel n. raamatulik keelepruuk; kirjakeel
rahva+keel n. (vastandina kirjakeelele)
rahvakeel=ne o. \väljend\
rahvus+keel n.
reketi+keel n.
riigi+keel n.
sala+keel n.
sega+keel n.
sool+keel n. (keelpillil)
standard+keel n. (standardne)
sugulas+keel n.
suhtlemis+keel n.
žesti+keel n.
tapi+keel n. eh. tehn.
tarbe+keel n. asjaajamiskeel
tava+keel n. (tavaline, harilik)
teadus+keel n.
tehis+keel n. keelet. rahvusvahelise suhtlemise hõlbustamiseks loodud kunstlik keel
tooni+keel n. keelet. (kus ühesuguse häälikulise koosseisuga sõnu eristatakse iseloomuliku põhitooni abil)
tule+keel n. keelt meenutav tuleleegi osa
tulem+keel n. (millesse tõlgitakse)
tunde+keel n.
tõlke+keel n. (millesse mingi tekst on tõlgitud)
töö+keel n.
tütar+keel n. (aluskeele suhtes)
ussi+keel n. bot. (rohttaim)
vahendus+keel n.
viipe+keel n. (viibete abil)
viipekeel=ne o. \tõlge\
viiuli+keel n.
vormi+keel n. teose vormi puudutavate väljendusvahendite süsteem
vulgaar+keel n. vulgaarne keel
võtme+keel n. sisselõigetega võtme osa, mida lukuaugus pöörates saab lukku avada ja sulgeda
võõr+keel n.
võõrkeele+oskus n.
vähemus+keel n.
õigus+keel n. õiguslike küsimuste käsitlemisel kasutatav keel
õppe+keel n.
õõs+keel n. bot. (taim)
ämma+keel n. bot. viigikaktuse rahvapärane nimetus
äri+keel n.
ühis+keel n. kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel
üld+keel n. kirjakeele tuumosa, mida vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond
üldkeel=ne o. \nimetus\ üldkeeles kasutatav
ingli+keeli m. \kinnitama\ kaunisõnaliselt
jumala+keeli m. \paluma\ kogu hingest
keel+pill n. muus.
keelpilli+kvartett n.
keelpilli+muusika n.
keelpilli+orkester n.
keelpilli+sekstett n.
keelpilli+trio n.
keelpilli mängi/ma t.
keelpilli+mäng n.
keelpilli+mängi=ja n.
keel+register n. (orelil)
keele+ruum n.
keel+sarrus n. eh.
keel+tapp ‹-tapi› n. eh.
keel+uss n. zool. (parasiit)
keel+vile ‹-vile› n. muus.
keel+õis n. bot.
keelõie=line o. \taim\ keelõitega
keelõielised n. (taimede alamsugukond)
keele+aines n.
keele+ainestik n.
keele+ajalugu n.
keeleajaloo=lane n. keeleajaloo uurija
keeleajaloo=line o. \uurimus\ keeleajalooga seotud
keeleajaloolise=lt m. \huvitav\
keele+ala n. teat. keele, murde, murraku esinemisala
keele+anne ‹-ande› n.
keele+atlas n.
keele+barjäär n.
keele+ekspert n.
keele+erinevus n.
keele+filosoofia n.
keele+geograafia n.
keele+huvi n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keele+inspektor n.
keele+inspektsioon n.
keele+juhis n.
keele+juht ‹-juhi› n. (murde kogumisel)
keele+jurist n. (ametinimetus)
keele+juur n. anat.
keele+kaabits n.
keele+kida n. anat.
keele+killud n.
keele+kohvik n. (keeleõppekeskkonnana erineva emakeelega inimeste vahel)
keele+kollektiiv n.
keele+komistus n. keelevääratus
keele+konarus n. sobimatu keelend
keele+konsultatsioon n.
keele+kontakt n.
keele+kuju n. keele esinemisvorm
keele+kultuur n.
keele+kursus n.
keele+kümblus n. keeleõppemeetod, mille puhul omandatakse vähemalt pool õppemahust teises keeles
keelekümble=ja n. keelekümblusõpilane
keelekümblus+klass n.
keelekümblus+kool n. ped. (vähemalt pool materjalist õpitakse teises keeles)
keelekümblus+põhikool n.
keelekümblus+õpilane n.
keele+laager n.
keele+lapsus n. keelevääratus
keele+luu n. anat.
keele+maastik n.
keele+mapp n. ped.
keele+mees n.
keele+mudel n.
keele+mälestis n.
keele+neet n.
keele+norm n. keelet. keelendite ja keelereeglite ühesus ühe keelekollektiivi piires
keele+norming n. keelet. fikseeritud keelenorm
keele+nõuanne ‹-ande› n.
keelenõu n.
keele+nõuded n.
keele+näide n.
keele+näsa n. anat.
keele+olümpiaad n.
keele+paelad n.
keele+piir n.
keele+poliitika n.
keelepoliitik n. keelepoliitika asjatundja
keelepoliiti=line o. \tegevus\
keelepoliitilise=lt m. \oluline\
keele+praktika n.
keele+pruuk n.
keele+puu n. keelet.
keele+põld n.
keele+pädevus n. keeleline pädevus
keele+pära n. keele tagaosa
keele+reegel n.
keele+reis ‹-reisi› n.
keele+ring n.
\ühine\ keele+ruum n.
keele+rühm n.
keele+saar n. väike muukeelne ala suurema keeleala sees
keele+seadus ‹-seaduse› n.
keele+sektor n. (tegeleb keeleprobleemidega)
keele+selg n. anat.
keele+spetsialist n.
keele+statistika n.
keele+sugemed n.
keele+sugulus n.
keele+säuts n.
keele+süsteem n.
keele+tapp n. keelekadu, koodivahetus
keele+tark n.
keele+teadlane n.
keele+teadus n.
keeleteadus=lik o. \tegevus\
üld+keeleteadus n.
keele+test n.
keele+tipp ‹-tipu› n. anat.
keele+toimetaja n.
keele+toimkond n.
keele+tund n.
keele+tunne n.
keele+tüpoloogia n.
keele+tüüp n.
keele+uurimus n.
keele+vaist n.
keele+veeb n. lingid tasuta sõnastikele Internetis ja liides nende kasutamiseks
keele+viga n.
keele+värk n. kõnek.
keele+vääratus n.
keele+õpetus n.
keele+õpik n.
keele+üksus n. keeleline üksus (nt häälik, sõna)
keele+õpingud n.
keelte+hoidik n. (viiulil, kitarril)
keelte+kool ‹-kooli› n.
keele+huviline1 n. see, kes keel(t)e vastu huvi tunneb
keele+huviline2 o. \õpilane\
keelt arenda/ma
keele+arenda=ja n.
keele+arend=us n.
keelearendus=lik o. \töö\
keelarendus+töö n.
keelt hoolda/ma t.
keele+hoolda=ja n.
keele+hoold=us n.
keele+hool=e n.
keelehoolde+keskus n.
keelt kaapi/ma t.
keele+kaabits n.
keelt kand/ma t. piltl. taga rääkima, tühje jutte levitama; kellegi peale kaebama
keele+kand=ja n.
keel=ik3 n. keelekandja
keele+kand=mine n.
keele+kann=e ‹-kande› n.
keelt karasta/ma t. jooma
keele+karast=us n. keelekaste, see, mis keelt karastab
keelt kast/ma t. jooma, rüüpama (hrl. vägijooke)
keele+kast=e ‹-kaste› n. jook, joodav (hrl. õlu, viin,vesi vm.)
keele+kast=ja n.
keele+kast=mine n.
keelt kasuta/ma t.
keele+kasuta=ja n.
keele+kasut=us n.
keelt korralda/ma t.
keele+korralda=ja n. (ametinimetus)
keele+korrald=us n. (tegevusala)
keelekorraldus=lik o. \tegevus\
keelekorraldus+teooria n.
keelt murd/ma t.
keele+murr=e n.
murre n. keelet. keelemurre, piirkondlik eripärane v. sotsiaalne allkeel, dialekt
ida+murre n. Ida-Eesti murre
idamurde=line o.
kesk+murre n. teat. keeleala keskosa murre
kirderanniku+murre n.
kodu+murre n.
kodumurde=line o. \luuletus\
lääne+murre n. Lääne-Eesti murre
ranniku+murre n.
keelt oska/ma t.
keele+oska=ja n.
keele+osk=us n. teat. keele oskamine
keeleoskus+tase n.
keelte+oskus n. võõrkeelte oskus
keelt peks/ma t. taga rääkima, klatšima
keele+peks n. tühjade juttude levitamine, klatš
keele+peks=ja n.
keele+peks=mine n.
keelt tarvita/ma t.
keele+tarvita=ja n.
keele+tarvit=us n.
keelt uuenda/ma t. kirjakeelt radikaalselt muutma ja täiustama
keele+uuenda=ja n.
keele+uuend=us n. keelet. kirjakeele radikaalne uuendamine nõuetele vastavaks
keeleuuendus=lane n. keeleuuenduse propageerija v. pooldaja
keeleuuendus+liikumine n.
keelt uuri/ma t.
keele+uuri=ja n. see, kes keelt uurib
keele+uuri=mine n.
keelt õppi/ma t.
keele+õp=e n.
keele+õppi=ja n.
keele+õppi=mine n.
loos n. mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet
loosi/ma t. loosi teel otsustama (ka loteriil)
loosi=ja n.
loosi=mine n.
kustutus+loosimine n.
liba+loosimine n.
loosimis+päev n.
välja loosi/ma t.
välja+loosi=mine n.
võidu+loos n. loteriipilet; võiduga pilet
õnne+loos n. loterii; loteriipilet; võiduga loos
loosi+kink n.
loosi+pilet n.
loosi+ratas n.
loosi+õnn n.
protest n. nõusolematuse avaldus; maj. akt veksli tähtajaks lunastamata jätmise kohta; jur. prokuröri edasikaebus kohtuotsuse peale
protest=eeri/ma t. protestima
protesteeri=ja n.
protesteeri=mine n.
protesti/ma t. protesti avaldama; ka jur. maj.
protesti=ja n.
protesti=mine n.
kassatsioon+protest n. jur. prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale
protesti+aktsioon n.
protesti+demonstratsioon n.
protesti+hüüe n.
protesti+kiri ‹-kirja› n.
protesti+kisa n.
protesti+laine n.
protesti+laul n.
protesti+marss n.
protesti+meeleavaldus n.
protesti+meeleolu n.
protesti+miiting n.
protesti+noot ‹-noodi› n. pol. (diplomaatiline kirjalik pöördumine)
protesti+puhang n.
protesti+streik n.
protesti+torm n.
protesti+vaim n.
protesti avalda/ma t.
protesti+avalda=ja n.
protesti+avald=us n.
super: üle-, peal-, ülem-, liig-, üli-; kõnek. väga, eriti
super1 m. \kena, odav\ kõnek. eriti, ülimalt
super2 o. \kaup, mees\ kõnek. ülim, üli‑
super:agent n. ülimalt osav, kõrgema kategooria agent
super:arbiter n. lõpliku otsuse tegija vahekohtus
super:arvuti n. hiidarvuti
super:eksliibris n. bibl. raamatu kaanele pressitud raamatuomaniku vapp v. monogramm
super:eliksiir n.
super:film n. (mille lavastamine on olnud eriti kulukas)
super:finiš n. tehn. üleviimistlus, metalldetailide lihvitud pindade lõppviimistlemine
super:fosfaat n. põllum. tuntuim fosforväetis
super:hea o.
super:hästi m. ülihästi
super:intellekt n.
super:kallis o. ülimalt kallis
super:kangelane n.
super:luks ‹-luksi› o. kõnek. ülimalt luksuslik
super+market n. piirkondlik suur toidu ja tööstuskaupade keskus
super:mees n. (kehalise v. vaimse ülijõuga)
super:modell n. tippmodell
super:noova n. astr. eriti hele muutlik täht
super+nõunik n.
super+pakkumine n.
super:pikk o. eriti pikk
super:positsioon n. füüs.
super:realism n. k. hüperrealism
super:riik n. suurriik
super:roll n. suurroll
super:sprint n.
super:staar n. eriti tuntud filmi- vm. täht
superstaari+saade n.
super:straat n. pealiskiht; keelet. domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles
super:toit n. väetoit
super:tulemus n.
super:täht n. astr. ülisuur täht
super:vastuvõtja n. el.
tee1 n. (käimiseks, sõitmiseks), vt ka tee2
tee=kond n. reis, rännak; piltl. arengutee, elukäik; liikumine, kulgemine
aeglustus+teekond n. aeglustusmaa
kodu+teekond n.
pidurdus+teekond n.
päeva+teekond n.
rände+teekond n.
ööpäeva+teekond n.
teekonna+film n.
teekonna+leht n.
tee=line n. teekäija, rändur, teel olija
kaas+teeline n.
tee=stik n. tee(de)võrk, teed
tee=sta/ma t. teedega katma
teesta=mine n.
\kirja\ teel k. \suhtlema\ abil, kaudu
tei=tsi m. teed mööda
aia+tee n.
arengu+tee n.
asfalt+tee n.
auto+tee n.
bituumen+tee n.
eksi+tee n.
elu+tee n.
elutee+number n.
era+tee n.
funikulaar+tee n. köistee
halg+tee n.
haridus+tee n.
haru+tee n.
hingamis+teed n. anat. elundid, mille kaudu õhk juhitakse kopsudesse
jalg+tee n.
jalgratta+tee n.
ratta+tee n.
juhte+tee n. füsiol. närvisüsteemi eri osi ühendavad närvikiud
juurdepääsu+tee n.
juurdesõidu+tee n.
jää+tee1 n. (kulgeb mööda jääd)
jäätei=tsi m. jääteed mööda
kaigas+tee n.
kalda+tee n.
kald+tee n.
kallak+tee n.
karavani+tee n.
karja+tee n.
kauba+tee n.
kelgu+tee n.
kergliiklus+tee n.
kesk+tee n.
kiir+tee n.
killustik+tee n. eh.
kiriku+tee n.
kitsas+tee n. kitsas teelõik mägedes
kodu+tee n.
kohtu+tee n. kohtuskäimine
kokkuveo+tee n.
kolgata+tee n. piltl. raske teekond, elu vms.
kooli+tee n.
kosja+tee n.
kruusa+tee n.
kujunemis+tee n.
kunstniku+tee n.
kuse+teed n. anat.
kõnni+tee n.
kõnnitee+plaat n.
kõrval+tee n.
käru+tee n. (nt. ehitusplatsil)
köis+tee n.
küla+tee n.
külavahe+tee n.
laeva+tee n.
laevasõidu+tee n.
lahk+tee n.
laskumis+tee n.
laud+tee n. laudadest tee soistel aladel
ligipääsu+tee n.
liiklus+tee n.
liikumis+tee n.
liiva+tee1 n. liivane tee
liuge+tee n.
liu+tee n.
lohistus+tee n.
loomingu+tee n.
lume+tee n.
maan+tee n.
maantee+amet n.
määnteeamet=nik n. maanteeameti töötaja
maantee+hulkur n.
maantee+jooks n.
maanteejooksu+võistlus n.
maantee+kraav n.
maantee+kurv n.
maantee+liiklus n.
maantee+lint n.
maantee+muhk n. nalj. väikeauto
maantee+pael n. piltl.
maantee+röövel n.
maantee+sild n.
maantee+sõlm n.
maantee+tolm n.
maantee+transport n.
maantee+truup n.
maantee+tunnel n.
maantee+vedu n.
maanteel sõitma t.
maantee+sõit n.
maantee+sõit=ja n.
maantee+äärne o. \ala\
magistraal+tee n. suur keskne maantee
manala+tee n. piltl. (suremise kohta)
manööverdus+tee n.
mere+tee n.
metsa+tee n.
metsavahe+tee n.
metsaveo+tee n.
munakivi+tee n.
mägi+tee n.
nakkus+tee n.
näitleja+tee n.
otse+tee n.
otse+teed m. kohe; avameelselt, siiralt
palgiveo+tee n.
pargi+tee n.
patu+tee n.
pea+tee n.
plaat+tee n.
puies+tee n.
pärna+puiestee n.
ranna+puiestee n.
ring+puiestee n.
põgenemis+tee n.
põik+tee n.
põllu+tee n.
põrgu+tee n.
päeva+tee n.
pääse+tee n.
raud+tee n.
raudtee=lane n. raudteetööline v. -ametnik
raudtei=tsi m. raudteed mööda
allmaa+raudtee n.
allmaaraudtee+jaam n.
elektri+raudtee n.
era+raudtee n.
funikulaar+raudtee n. köisraudtee
haru+raudtee n.
hobu+raudtee n.
kett+raudtee n.
kõrg+raudtee n.
köis+raudtee n.
mägi+raudtee n.
ring+raudtee n.
õhu+raudtee n.
üle+mandri+raudtee n. <(üle+mandri)+raud¤tee> üle mandri ulatuv, mandritevaheline raudtee
raudtee+ametnik n.
raudtee+haru n.
raudtee+jaam n.
raudtee+kool ‹-kooli› n.
raudtee+kraav n.
raudtee+liiklus n.
raudtee+liiper n.
raudtee+lõik n.
raudtee+magistraal n.
raudtee+miilits n.
raudtee+montöör n.
raudtee+mulle n. (maapinnast kõrgem muldkeha)
raudtee+peatus n.
raudtee+pilet n.
raudtee+platvorm n.
raudtee+politsei n.
raudteepolitsei=nik n. (töötab raudteepolitseis)
raudtee+putka n.
raudtee+rong n.
raudtee+rööbas n.
raudtee+rööbe n.
raudtee+signalisatsioon n.
raudtee+sild n.
raudtee+sõlm n.
raudtee+talitus n.
raudtee+tamm ‹-tammi› n.
raudtee+teenistuja n.
raudtee+tehas n.
raudtee+transport n.
raudtee+tunnel n.
raudtee+tööline n.
raudtee+vagun n.
raudtee+vaksal n.
raudtee+vedu n.
raudtee+veerem n.
raudtee+veondus n.
raudtee+veos n.
raudtee+viadukt n.
raudtee+võrk n.
raudtee+äri n.
raudtee+ülesõidukoht n.
ree+tee n.
reisi+tee n.
ring+tee n.
ripp+tee n.
köis+ripptee n.
rööbas+ripptee n.
rist+tee n. koht, kus teed ristuvad (v. hargnevad), teerist, ristmik; piltl. mingi tähtsa valiku v. otsuse tegemise hetk, pöördemoment, teelahe
roigas+tee n.
rull+tee n.
rände+tee, rännu+tee n.
rööbas+tee n.
saani+tee n.
sae+tee n. sae liikumise tee saetavas materjalis
sapi+teed n. anat.
sihi+tee n. metsasihti mööda minev tee
sirg+tee n.
sisevee+tee n.
sissepääsu+tee n.
sissesõidu+tee n.
sõidu+tee n.
sõja+tee n.
sünnitus+teed n. anat. väikesest vaagnast, emakasuudmest ja tupest koosnev kulgemistee, mille läbib sündiv laps
taandumis+tee n.
taeva+tee n. liikumistee taevavõlvil; tee(kond) taevariiki
taganemis+tee n.
tagasi+tee n.
tahvel+tee n.
tali+tee, talve+tee n.
teadlase+tee n.
telliskivi+tee n.
tellis+tee n.
traktori+tee n.
trammi+tee n.
tupik+tee n.
tõusu+tee n.
töömehe+tee n.
töö+tee n.
uisu+tee n. (uisutamiseks sobiv)
umb+tee n. (ilma väljapääsuta)
ummik+tee n. umbtee
vankri+tee n.
vee+tee n.
veetei=tsi m. veeteed mööda
veetee+ühendus n.
veere+tee n. keeglirada
veo+tee n.
voolu+tee n. voolamise tee
väljapääsu+tee n.
väljasõidu+tee n.
õhu+tee n.
ühendus+tee n.
ümbersõidu+tee n.
tee+andur n. automaatne liiklusloendur
tee+ase n. kunagise tee jälg v. koht
tee+blokaad n.
tee+blokeering n.
tee+distants n. (raudteel)
tee+haru n.
tee+höövel n.
tee+insener n.
tee+kaaslane n.
tee+kate n.
teekatte+märgistus n.
tee+kruus2 ‹-kruusa› n. (teekatte materjal)
tee+konarus n.
tee+käänak n.
tee+lahe ‹-lahkme› n.
tee+lint n.
tee+lõik n.
tee+maa n. kaitseriba kummalgi pool teed
tee+majandus n.
tee+masin1 n. (teetöödeks), vt ka tee+masin2
tee+meister1 n. teede korrashoiu eest vastutaja, vt ka tee+meister2
tee+moon ‹-moona› n.
tee+mulle n. eh.
tee+märk n.
tee+olud n.
tee+osa n.
tee+ots n.
tee+peenar n.
tee+perv n.
tee+piire n.
tee+profiil n.
tee+päraldis n. (maanteel:) liiklusmärk vms.
tee+rada n.
tee+raha n.
tee+rajatis n. (sild, tunnel)
tee+reis ‹-reisi› n.
tee+remont n.
tee+ring n.
tee+rist, tee+riste n. risttee, ristmik
tee+rull n.
tee+rööbas n.
tee+röövel n.
tee+servituut n. jur. õigus käia v. sõita läbi võõra maa
tee+sulg ‹-sulu› n.
tee+tamm ‹-tammi› n.
tee+tigu n. zool. teatud nälkjas
tee+tolm n.
teetolmu=ne o.
tee+trass n.
tee+truup n.
tee+tähis n. teeviit, suunav tähis, suunis;; ka piltl. tähtsündmus, verstapost
tee+tähistus n.
tee+töö n.
tee+tööline n.
tee+valdas n. tõkkepuu teel (näit. raudtee ülesõidukoha juures)
tee+valgusti n.
tee+veer ‹-veere› n.
tee+viit n.
tee+vundament n. (kõige alumine osa)
tee+äär n.
teede+atlas n.
teede+masin, tee+masin n.
teede+ministeerium n.
teede+minister n.
teede+sõlm n.
teede+võrk n.
tee+veer=ne o. \võsa\ tee veerel olev
teed ehitama t.
tee-ehita=ja n.
tee-ehit=us n.
teedeehitus+masin n.
teed hoolda/ma t.
tee+hoolda=ja n.
tee+hoold=us n.
teehooldus+masin n.
teehooldus+töö n.
teed juhata/ma t.
tee+juhata=ja n.
tee+juhat=us n.
teed juhti/ma t.
tee+juht ‹-juhi› n. teavitav trükis; suunaja, õpetaja
tee+juhti=mine n.
teed kasuta/ma n.
tee+kasut=us n.
teekasutus+tasu n.
teed käi/ma t. rändama, liikuma, kulgema
tee+käi=ja n. rändur
tee=line n. teekäija
tee+käi=k n. retk
tee+käi=mine n.
teed küsima t.
tee+küsi=ja n.
tee+küsi=mine n.
teed parandama t.
tee+paranda=ja n.
tee+parand=us n.
teed raja/ma t. millelegi suunda, alust panema
tee+raja=ja n. algataja, eelkäija
tee+raja=mine n.
teed+rajav o. \avastus\
teed tasandama t.
tee+tasanda=ja n. piltl. millekski ettevalmistaja, eeltöö tegija
tee+tasanda=mine n. tasaseks tegemine; piltl. eeltöö tegemine
teed tege/ma t.
tee+tegi=ja1 n. tee-ehitaja
tee+tege=mine1 n. tee-ehitus
teetegemis+kohustus n.
teel püsima t.
teel+püsi=mine n. (auto kohta)
teel+püsiv=us n.
teele mine/ma t.
teele+mine=ja n.
teele+mine=k n.
teele+mine=mine n.
teele saat/ma t. kedagi v. midagi ära saatma
teele+saat=ja n.
\kauba\ teele+saat=mine n.
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|