|
Sõnastikust • Kasutusjuhend jm lisad • Arvamused ja ettepanekud dict.sp@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
tuul n.
tuule=tu o. \päev\ ilma tuuleta, tuulevaikne
tuuletu=lt m. \vaikne\
tuulet=us n.
tuuli=ne o. \ilm, saar\ suure tuulega; sagedaste tuultega
tuulise=lt m. \alanud päev\
tuulis=us n.
tuula/ma t. teri õhuvoolu abil puhastama; tuhlama, tuhnima
tuula=ja n.
tuula=mine n.
tuulamis+masin \ tuuli+masin n. aj.
tuuli+luud n. etn. (kerge väike luud tuulamisel tekkinud kerge prahi (viljapeade ja kõlgaste) ärapühkimiseks
tuuli+pink n. etn. (millel seistes tuulati vilja)
tuul=du/ma t. (riiete vms. kohta:) tuule käes seisma; värskes õhus puhkama
tuuldu=mine n.
tuule=ta/ma t. hrv. tuult saama, tuule toimel parkuma
tuulu=ta/ma t. tuulduda laskma; vnm. tuult lehvitama; vnm. (vilja) tuulama; tuult lehvitades jahutama
tuuluta=ja n.
tuuluta=mine n.
tuulut=i n. tuult puhuv aparaat, ventilaator
tuulut=us n.
karteri+tuulutus n. tehn.
tuulutus+ava n.
tuulutus+kaeveõõs n.
tuulutus+käik n.
tuulutus+sild n.
tuulutus+süsteem n.
tuulutus+šaht n.
tuulutus+toru n.
edela+tuul n.
hoog+tuul n.
idakaare+tuul n.
ida+tuul n.
kagu+tuul n.
keeris+tuul n.
kevad+tuul n.
kirde+tuul n.
kõhu+tuul n. piltl. soolegaaside väljalaskmine
kõrbe+tuul n.
külg+tuul \ külje+tuul n. (küljelt puhuv)
lange+tuul n. geogr. mäelt orgu puhuv tuul
loode+tuul n.
lõuna+tuul n.
lääne+tuul n.
läänekaare+tuul n.
maa+tuul n. (maa poolt mere poole)
maru+tuul n.
mere+tuul n. (mere poolt maa poole)
meretuule+park n.
mere+tuulik n.
mussoon+tuul n. aastaajati suunda muutev tuul
mussoon n. mussoontuul
edela+mussoon n.
kirde+mussoon n.
suve+mussoon n.
talve+mussoon n.
mussoon+kliima n.
mussoon+mets n.
passaat+tuul n. met. püsiva suunaga troopikatuul
põhja+tuul n.
põhjakaare+tuul n.
põua+tuul n.
päikese+tuul n. laenguga osakeste voog Päikese kroonist
päri+tuul n.
pööris+tuul n.
püksi+tuul n. piltl. kõhutuul
raju+tuul n.
ranniku+tuul n.
suve+tuul n.
sügis+tuul n.
tagant+tuul n.
tiht+tuul n. mer. poolpõiki vastu puhuv tuul
tormi+tuul n.
tõmbe+tuul n.
vastu+tuul n.
vinu+tuul n.
all+tuule m. tuulealuses küljes
alltuule+külg n.
alltuule+parras n.
alla+tuule m. allatuult
alla+tuult m. selles suunas, kuhu tuul puhub, pärituult
alt+tuule m. tuulealusest küljest; tuule alt
alttuule+nõlv n.
peal+tuule m. tuulepealses küljes
pealtuule+külg n.
pealtuule+nõlv n.
pealtuule+parras n.
peale+tuule m. pealetuult
peale+tuult m. selles suunas, kust tuul puhub
pealt+tuule, pealt+tuult m. tuulepealsest küljest
pealttuule+parras n.
põhjakaare+tuul n.
päri+tuult m.
vastu+tuult m.
tuul+kiire o. \minek\
tuul+levi n. tuule kaudu levimine
tuul+tolmle/ma t. bot. (tuule abil)
tuultolmle=ja n. bot. tuule abil tolmlev taim
tuultolmle=mine n. bot.
tuultolmlev o. \taim\ tuule abil tolmlev
tuule+ajam n. tuule abil käivitatav seade
tuule+aju n. tuulest aetud ese(med)
tuule+alune o. \külg\ tuule all olev, tuulevarjuline
tuule+eit n. folkl. tuuleema
tuule+elekter n.
tuule+elektrijaam n. tuulejõujaam, tuulepark
tuule+ema n. folkl.
tuule+energeetika n.
tuule+energia n.
tuuleenergia+projekt n.
tuule+erosioon n. pealmise mullakihi eemaldumine tuule toimel
tuule+generaator n.
tuugen n. tuulegeneraator
tuule+haak n.
tuule+haug n. (kala)
tuule+heide n.
tuule+hingus n.
tuule+hoog n.
tuule+ihe n. geol. tuulega edasikanduva liiva kulutav ja lihviv toime, korrasioon
tuule+iil n. tuulehoog
tuule+iiling n. tuuleiil
tuule+jakk n.
tuule+jope, tuule+jopp n.
tuule+jõujaam n.
tuule+jänes n. paberist mänguasi, mis tuule käes kiiresti liigub
tuule+kaer n.
tuule+kahjustus n.
tuule+kaitse ‹-kaitse› n. kaitse tuule eest
tuulekaitse+istandik n.
tuulekaitse+riba n.
tuulekaitse+vöönd n.
tuule+kanne ‹-kande› n. see, mida tuul kannab; geol. tuule poolt kantav liiv ja tolm
tuule+kannel n. tuule toimel helisevate keeltega
tuule+keerd n.
tuule+keeris n.
tuule+kell n.
tuule+kiirus n. suur kiirus
tuule+kilp n.
tuule+kindel o. \jope\
tuulekindla=lt m. \riides\
tuulekindl=us n.
tuule+klaas n.
tuule+koda n.
tuule+kohin n.
tuule+koridor n.
tuule+kulutus n. geol. kivimipindade kulumine tuule toimel
tuule+kohin n.
tuule+külg n. (tuule poole)
tuule+külm n. tuule poolt tekitatud nähtus, kus tuul täiendavalt jahutab inimese välisõhuga kokkupuutuvaid kehapiirkondi
tuule+laine n.
tuule+lipp ‹-lipu› n. (tuule suuna määramiseks); piltl. tihti põhimõtteid muutev inimene
tuulelip=lus n. halv. põhimõttelagedus
tuule+lohe n.
tuule+luud n. tuulepesa
tuule+mootor n. tuulegeneraator, tuuleturbiin
tuule+murd n. tuulest murtud puud
tuule+mõõdik n.
tuule+müha n.
tuule+mühin n.
tuule+pagu n.
tuule+pahin n.
tuule+park n. tuuleelektrijaam, kus elektrienergiat toodab mitu elektrituulikut
tuule+pea ‹-pea› n. kergemeelne, järelemõtlematu inimene
tuulepäi=ne o. \nooruk\
tuulepäise=lt m. \käituma\
tuulepäis=us n.
tuule+pealne o. \nõlv\
tuule+pesa n. (puu otsas)
tuule+pluus n.
tuule+poiss n. lastek.
tuule+poolne o. \serv\ tuule pool olev
tuule+puhang n.
tuule+puhk n.
tuule+pööris n.
tuule+roos, tuulte+roos n. met. diagramm
tuule+rootor n. tehn.
tuule+rõuged n. med. eriti kergesti nakkav äge viirushaigus
tuule+sahin n.
tuule+sete n. geol.
tuule+taat n. folkl.
tuule+tahukas n. geol.
tuule+tamm ‹-tammi› n. (autol:) õhku suunav tarind
tuule+tark n. Eesti ärkamisajal kunstlikult loodud nõianimetus
tuule+tasku n. kok.
tuule+tekkeline o. \pinnavorm\ tuule toimel tekkinud
tuule+turbiin n.
tuule+tõmbus, tuule+tõmme n.
tuule+türp n.
tuule+vahk n. (hoog)
tuule+vaikne o. \nädal\
tuule+vaikus n.
tuule+vangi m. \jääma\
tuule+vangis m. \olema\
tuule+vangist m. \pääsema\
tuule+vari n.
tuulevarju=line o. \koht\
tuule+veski n.
tuul=ik n. tuuleveski; tehn. (agregaat tuuleelektrijaamas)
elektri+tuulik n. seade, mis muudab tuuleenergiat elektrienergiaks
kivi+tuulik n. (üleni kivist kerega)
maismaa+tuulik n.
mere+tuulik n.
pukk+tuulik n.
puu+tuulik n.
torn+tuulik n.
tuule+vihin n.
tuule+vihur n.
tuule+vine n.
tuule+vinu n.
tuule+vuhin n.
tuule+õhk n.
tuule+ärimees n.
tuul-is+pask n. maismaa kohal liikuv tugev tuulekeeris, tuulispea; met. tromb; müt. olend (paha vaim), kes tuulekeerisena viib võõrastelt põldudelt saaki v. teeb muud paha
tuul-is+pea ‹-pea› n. tuulispask, tromb; vnm. tuulepea
tuule+tekke=line o. \pinnavorm\ tuule toimel tekkinud
tuulde heit/ma, tuulde loopi/ma, tuulde pildu/ma, tuulde viska/ma t. piltl. (ära) raiskama, tühja-tähja peale kulutama
tuult pida/ma t.
tuult+pidav o. \jakk\ tuulekindel
tuult talla/ma t. piltl. tühja tööd tegema
tuule+talla=ja n. piltl. tühja töö tegija; zool. (lind, rapleb saaki seirates õhus ühe koha peal)
tuule+talla=mine n. tühi töö
| Märgid | |
|---|---|
| + | liitmine |
| ~ | seotud tüvi |
| = | sufiksituletus |
| : | prefiksituletus |
| / | vormitunnus |
| - | vaheliide |
| Sõnaliigid | |
|---|---|
| n. | nimisõna |
| o. | omadussõna |
| t. | tegusõna |
| a. | arvsõna |
| as. | asesõna |
| n. | pärisnimi |
| m. | määrsõna |
| k. | kaassõna |
| s. | sidesõna |
| h. | hüüdsõna |
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|