[SYS] Sünonüümisõnastik

arvamus, seisukoht, seisukohavõtt, arusaam, filosoofia ülek, nägemus, positsioon, hoiak, sõna peremehe sõna jäi peale • avalik arvamus: rahva hääl; vt ka vaade1

elamu, elumaja, maja, eluhoone, koda, tare, tuba toa taha istutati puid, elu murd • suur uhke elamu: häärber • soojapidamatu elamu: sara

halb1, paha, sant sant elu, räbal räbal ilm, närune, nägur sel nägural ajal, näru, niru, nöök nöök lugu, nudi nudi olukord, nadi, nadine, ebasoodne, ebasoodus kants ebasoodsad ilmastikuolud, hull hull lugu, võimatu võimatu ilm, käekiri, elu, hullem kui hull, sandimast sandim, hullemast hullem, nutune nutune lugu, plass plass tuju, pole kiita [lugu], pole midagi hüpata (karata), ei saa näolegi, pole kellegi moodi, ei tõota midagi head, kuri ilm seadis kurjale; see on päris kuri asi, koera- koerailm, koeraelu, raske raske ilmaga merele ei minda, tige väljas on tige ilm, ropp ropp ilm, sitane sitane värk, sitt sitt inimene, pask pask värk see elu, lits kõnek lits tunne on raha küsida, rämps ta nägi rämps välja • tuju kohta: alla (allapoole) nulli, nullis • kõige halvem: pahim pahimal juhul, kõige pahem, kõige kuradim; vt ka ebakvaliteetne; vilets

iidne, igi-, igiaegne, ürg-, ürgaegne, varane, varajane varajased kivikalmed, igimuistne, muistne, igivana, iidvana, ürgne, paleo-, muinas-, vana-, ennemuistne, muinasaegne, igipõline, vanapõlve-; vt ka põline; vana3

invaliid, sant, vigane subst, kavak van

järjekord, saba leivasaba, ootajate saba

kana, tibu, varvasjalg murd, siblijalg murd, siblija, sulgsabaline

kantud, peetud, poolpidune, poolpeetud, kulunud, väsinud ülek, vile <vileda> vile riie, vana, inaraline, pidune, pruugitud • tublisti kulunud: [paremaid] päevi näinud

keel1, sõna nii sõnas kui pildis

kerjus, kerjaja, almusepaluja, sant, kerjakotimees, aganakott hlv • naise kohta: kerjuseit • lapse kohta: kerjuslaps, sandilaps, sandiplika, sandipoiss

kruus1 <kruusi>, tass, kruuk murd • õllekruus: sang murd

kuur, sara

käepide, pide saepide, vars kirvevars, saba pannisaba, pea noapea, saepea, krihv ukse-, höövli-, saekrihv, sugar sirbi sugar, pära mõõgapära • uksel: link; vt ka sang

lubadus, sõna võttis minult sõna, et…, ausõna, mehesõna; vt ka tõotus

manala, allilm, hauatagune maailm (riik), teispoolsus, surnute riik, õndsate riik, sealilm, teine maailm, surmariik, surmavald surmavalla väravad, varjuriik, varjude riik (vald, maa), toonela, hiiela, allmaailm, altmaailm van, mana, teine ilm, pimeduseriik, surmaorg, teispoolne maailm, [igavene] rahumaa, [igavene] rahuriik, igavesed jahimaad

naine, naisterahvas, eevatütar, naiskodanik, naishing, naisehakatis, seelikukandja, põllekandja, naisinimene, naisisik, naisolend, naisolevus, voodiloomake, seelik kõnek jookseb iga seeliku järel, seelikusaba ülek kõnek, õrnem pool, nõrgem pool, krõõt, maadam, auguga liha, kabu folkl • õel, tige naine: krõhva, tulehark, fuuria, krihvel ülek, megäär, nõid ülek, põrgutukk, püsti saatan (kurat) • rumal, tühine naine: kana ülek, hani ülek • halvustavalt: kits, mära, naisetükk, naisenäru • hellitlevalt: kiisuke, kassike • kaunis naine: lilleke ülek • kergemeelne naine: lehtsaba, vuhva, luhva, liblikas ülek • soliidne naine: daam, leedi, proua, prouhjen kõnek • tüse naine: mamma, emand, mamsel, mampsel, tädi ülek • karjäärinaine: edueit • naised: naissugu, naistesugu, õrnem sugu, ussisugu, naispere, naistevägi

nuhk2, agent, informaator, silm ülek, kõrv ülek • järel käiv nuhk: saba • provotseeriv salaagent: provokaator; vt ka kaebaja

nuhk1, salapolitseinik, nuuskur, sala, nuuskija, nuhkur, detektiiv

nähtamatu, umb-, sala- salaõmblus

põline, ammune, vana, ürgne ürgsed kombed, juurdunud, genuiinne; vt ka iidne

pära2 paadipära, reepära • laevapära: ahter • vankri- jmt pära: saba

riknenud, hukas hein on hukas, halvaks läinud, vana, hukka läinud vorst on hukka läinud, raisus, raisku läinud, rikkis • rasvade, õli jms kohta: tulitanud tulitanud silgud, soolapekk, räästunud, rääsine, rääsunud rääsunud kala, kuivamaitsega

rääkimine, kõne nii kõnes kui kirjas, kõnelemine, keelepaelad, keeleköidikud, keel, sõna mõistis mind poolelt sõnalt • kiire kõnelemine: sädin laste rõõmus sädin, sõnaparin • asjatu rääkimine: suukulu, suukulutamine, suupruukimine • rohkesõnaline rääkimine: sõnadetegemine; vt ka rääkima

saba, händ • lehmal: parmupiits • lühike saba: sabajupp, sabajublakas, sabakonts, sabanutt, sabanöps, sabatöbi • rõngassaba: sabarõngas

sagimine, sagin, segimine, saga, ribin, saalimine, segelemine, seerimine, sadrimine, sebimine, pendeldamine, sigin-sagin, sibin-sabin, kihamine, kiha, kihin laadakihin, sabin

salaja, sala, argsi, salahilju, salamahti, salakesi, salamisi, salasi, ulamisi, märkamatult, nagu varas öösel, nii et keegi ei kuule ega näe, vargsi, varjatult, varga kombel, salapisi, salakombel, salameeli, tasa kuri haigus astub tasa ligi, tasahilju, tasakesi, tasakesti • avalikkuse eest salaja, varjatult: telgi taga, tagatreppide kaudu, nurga taga ässitab nurga tagant, kinniste uste taga, kinnisuksi, kulisside taga, kuluaarides

salajane2, sala-, varjatud, peidetud, krüptiline, peit-, salaline van, konfidentsiaalne, esoteeriline 'ainult asjasse pühendatuile määratud' • hääletamise kohta: kinnine

salajane1, sala- salakorter, salastatud, konspiratiivne, konspiratiiv- • organisatsiooni vm kohta: põrandaalune, illegaalne; vt ka seadusevastane

sama, seesama, seesamune, üks ja seesama, seesamane, toosama, toosamane

sama-, võrd-, iso- isobaar