[SYS] Sünonüümisõnastik

ansambel1, bänd, punt kõnek, muusikuterühm

halb1, paha, sant sant elu, räbal räbal ilm, närune, nägur sel nägural ajal, näru, niru, nöök nöök lugu, nudi nudi olukord, nadi, nadine, ebasoodne, ebasoodus kants ebasoodsad ilmastikuolud, hull hull lugu, võimatu võimatu ilm, käekiri, elu, hullem kui hull, sandimast sandim, hullemast hullem, nutune nutune lugu, plass plass tuju, pole kiita [lugu], pole midagi hüpata (karata), ei saa näolegi, pole kellegi moodi, ei tõota midagi head, kuri ilm seadis kurjale; see on päris kuri asi, koera- koerailm, koeraelu, raske raske ilmaga merele ei minda, tige väljas on tige ilm, ropp ropp ilm, sitane sitane värk, sitt sitt inimene, pask pask värk see elu, lits kõnek lits tunne on raha küsida, rämps ta nägi rämps välja • tuju kohta: alla (allapoole) nulli, nullis • kõige halvem: pahim pahimal juhul, kõige pahem, kõige kuradim; vt ka ebakvaliteetne; vilets

hunt, kriimsilm, susi, võsavillem, metsakutsu, metsakutsa, metsakutsikas, metsakoer, hallivatimees, metsahall, metsapeni, laanepeni, pajuvasikas, pajuvillem, pühajürikutsikas, lambavaras, kõrvekutsikas, sorusaba, sorgsaba, sorussaba, hallsaks

instinkt, vaist, loomusund, sund ürgne sund, alateadvus, kuues meel, tung alalhoiutung; vt ka aimus

invaliid, sant, vigane subst, kavak van

julmur, elajas, bestia, barbar, metslane, metselajas, metsaline, metsloom, toorutseja, jõhkard, jõhkam, timukas, kannibal, inkvisiitor ülek, hunn, sadist, piinaja, kiskja, hunt, loom

jõuk, kamp, bande, hord 'suur jõuk', kari pätikari, polk loodripolk, punt, kild, mest, kildkond, kampkond, kupatus, komplott; vt ka trobikond

kerjus, kerjaja, almusepaluja, sant, kerjakotimees, aganakott hlv • naise kohta: kerjuseit • lapse kohta: kerjuslaps, sandilaps, sandiplika, sandipoiss

kimp1, punt punt porgandeid, lilli, pasmak, pasmas, pasimus murd

kogenud, vilunud, harjunud kirurgi harjunud käe all, täpne täpne käsi, silm, kindlakäeline, kõva käsi, kibe käsi • elus kogenud: elutark, elukogemustega, elukogenud, eluküps, kõik kuumad ja külmad läbi käinud, mitmes leemes keedetud, viis vana imet näinud • kogenud inimene: vana kala, hunt suusahunt

natuke1, natukene, pisut, ivake ivake aega, ivakene ivake aega, veidi, väheke, veidike, veidikene, piisake tal on isegi piisake annet, raasike, raasikene, kergelt öösel oli kergelt sadanud, põrmuke, põrmukene, raasuke, imeraasuke, pisinatuke, imenatuke, pisut, terike(ne), pireke murd, pire murd, pirekene murd, tsipa, tsipake, tsipakene, tireke üks tireke maad, tirekene üks tireke maad, tilgake, tilgakene, tonks mitte üks tonks pole aega, tsutike, sutsu, sutike, sutikene, suts, sutsukene, pilgu pilgu aja eest, pisku saaks pisku puhata, pire murd pire aja pärast, natike, nats, kübe, raas ajame veel raas juttu, seeme pista ometi seeme õlutki hinge alla, sorts nihkus sortsu, sugu sugu leiba, kröömike, törts, törtsuke, suutäis ajasid suutäie juttu, tilk, torts ajame torts tõsist juttu, kübe, kübeke tegi end kübeke vapramaks, tirts, terake supis on ka terake liha, tiba sellest on tiba kahjugi, väikest viisi, väikestviisi, väikselt peab ennast väikselt kunstnikuks, tibake, tibakene, sutt oota sutt, tsutt, surts, üks nõks oota üks nõks, natu-natuke, nati-natike, killuke, sugupärast oskas sugupärast õmmelda, vähesel (mingil) määral, mõnevõrra, äärtpidi äärtpidi tuttav, kuigipalju, kuigivõrd, suurt, suuremat ega ta minust suuremat noorem olegi, küünevõrd, küüneväärtki, kriipsu võrra, kopika eest, kraadi võrra, karvavõrd, kriipsuvõrd, kukesammu võrra, karvake karvake targem, kihu kihu noorem, kihuke, mitte nimetamisväärselt, juuksekarva võrra, kriipsuke kriipsuke hiljem

raha • paberraha: rahatäht, rahapaber, rahasedel, paber, nurgeline van, lapp van torka paar lappi pihku • üldiselt: nodi, va kõlisev, va krabisev, va krõbisev, puru, rahapuru, papp, plekk, näpuvalge, moni, prügi ülek, ressursid, finantsid, kapital, mammon, kõnd • vähene raha: rahakopikas, rahanatuke, krossid, sandikopikas, veeringud lesknaise veeringud, sent, sendid, kopikas, rahapenn, penn pole pennigi taskus, seeklid, teng • suur raha: ilus raha, priske kopikas, tubli kopikas, kena kopikas, rahahunnik, hea patakas, kenake patakas, rahasumakas, rahapatsakas • rahalise seisu kohta: kukkur ülek kehv, kõhn, napp kukkur, kuld ülek kuidas kulda, nii kohut, kuidas hõbedat, nii õigust, naud murd kus naudi, seal naabreid • tegevuse alustamiseks: stardiraha, algkapital • sularaha: sula maksis sulas, puhas raha • riikidevahelises suhtlemises: kuld, maailmaraha, valuuta omavaluuta

silm <silmu> jõesilm, sutt <suti> (kala)

suhteline, relatiivne, suht-, relatiiv-

sund, sundus, sundimine, käsk, ajamine, kihutus kihutust polnud vaja, kõik töötasid hoolega, piits töötati ilma piitsata, kepisund

sunduslik, kohustuslik, sund- sundtöö, sunniviisiline

tarve, vajadus, tarvidus, häda mis häda tal õppida • sisemine vajadus: sund, kutsumus, missioon

vilets, kehv, nigel, nigerik, igerik igerik maja, ei ole ollagi maja ei ole ollagi, sant, hoon murd, hoonuke murd, kurb tulemused on üpris kurvad, kehvnoi, mannetu, haletsusväärne, nutuväärt • väga vilets: purukehv, purusant purusant toit, armetu, armetuke, näljane paar näljast koogikest, halearmetu, hale hale aseaine; millegi haledad riismed • inimese kohta: vt väeti • kuulmise, nägemise kohta: nõder, nõrk, pisuke, vaevaline, vaene vaese kuulmisega, tönts silmad on töntsid, nüri kuulmine on nüri, kõva kõva kuulmisega, tuhm silmad on tuhmiks jäänud; vt ka halb1; viletsavõitu

väga, arutult arutult suur, armetult armetult vähe, vaene, ebaharilikult ebaharilikult kaunis vaade, ebaloomulikult ebaloomulikult suur jalg, ebanormaalselt, ebatavaliselt, enam kui, ennekuulmatu, ennekuulmatult, ennenägemata, ennenägematult, enneolemata, enneolematult, erakordselt, harukordselt, haruldaselt, hiigla, hiiglama, hirmus, mis hirmus ta on armunud mis hirmus, hirmsasti, hirm- hirmsuur, hirmpalju, sõge- sõgesuur, hiiglamoodi tahan hiiglamoodi näha, mis seal on, hirmuäratavalt hirmuäratavalt suur, hullemast hullemini, hullul kombel (moel), lollimoodi lollimoodi külm, lollisti, hullumoodi, hullusti, hullupööra, hästi hästi palju, häbemata, häbematult, hämmastavalt, seletamatult, igavene igavene kena, igavesti igavesti suur, ilmotsata van, ilmatu, ilmatuma, jubedasti, jubedalt, jube, jõle, jõletu, kangesti, kohutavalt kohutavalt vaene, mis kole kõht on tühi mis kole, kole kole suur, koleväga, koledal kombel, koledasti, koletu, koletult, kolossaalselt, pagana, paganama paganama palju, paganlikult, kuradi, kuradima, põrguma, kuramuse, pergli, perglima, sindri, sindrima, kuratlikult, kõvasti, lõpmata, lõpmatult, neetult, maailma, maailmama, maailmatu maailmatu suur, maailmatuma, meeletult, metsikult, otsatult, piiritult piiritult aus, põhjatu põhjatu rikas, põhjatult, põrgulikult põrgulikult kuum, põrgumoodi, päratu päratu suur, päratult, päratumalt, pööraselt, ropult, kui kurivaim soolane kui kurivaim, silmipimestavalt silmipimestavalt ilus, sindrima, tohutult tohutult võimas, tapvalt tapvalt igav, röögatult, uskumatult uskumatult kallis, õige õige halb, õudselt, äraarvamata, üüratult, ärarääkimata, äärmiselt, ääretult, ülimal määral, ülimalt, üliväga, ütlemata, äraütlemata, uskumata, rääkimata rääkimata hea tunne, surmani surmani väsinud, kibedasti kibedasti kahetsema, pikisilmi pikisilmi ootama, soojalt soojalt soovitama, muinasjutuliselt muinasjutuliselt odav, piinavalt piinavalt kaua ootama, hädasti hädasti vaja olema, tuline tuline kahju, põletavalt põletavalt valus, külm, üli- üliagar, hüper-, puru- puruvaene, pururikas, pururumal, veri- verivärske, verinoor, raud- raudkülm, raudkõva, tuli- tulikuum, maru- maruvihane, maru maru suur, igi- igivana, ime- imearmas, imekerge, pori- porilaisk, välk- välkkiire, puu- puupaljas, ränk- ränkraske, püsti- püstirikas, püstirumal, hali- halihaljas, haru- harutihti, haruharva, hiigla- hiiglasuur, hiiglatugev, ropp- ropprikas, õud- õudsuur, surm- surmigav, hunt- huntnäljane, põrgu- põrgukuumus, põrgukära, kibe- kibesoolane, kibehapu, nii nii hea, nõnda ta on nõnda üksi • viisi (verbi kordusega) vandus vandumise viisi

üsna, kaunikesti, kaunis kaunis suur, üpris, õige õige pea, õige täbar, küllalt, küllaltki, kenakesti, võrdlemisi, päris päris palju; päris kena töö, parasjagu oli parasjagu pime, kui koju jõudsin, omajagu omajagu imelik, suht- suhttobe