[SYS] Sünonüümisõnastik

aeglaselt, pikaldaselt, pikkamööda, pikkamisi, pikka, pikatoimeliselt, pikalt ta võtab pikalt vedu; töö kulgeb pikalt, tasapikka, pikaliselt, aegamisi, aegamööda, aegapidi, ajapikku, aegluubis, tasakesi tasakesi tulema, tasa jõgi voolab siin õige tasa, vaikselt vaikselt voolav ojake, tasakesti, tasapisi, tõttamata, tasaselt, ruttamatult, kiirustamata, [teeb nagu oleks] aega küll, venides, loiult, venitamisi, laisalt ajas end laisalt püsti, lontamisi lontamisi minema, härgamisi härgamisi käima, härgamööda härgamööda astuma, kottlohinal kottlohinal kõndima, jalg-jalalt, nagu tigu, teokäigul, teosammul, [läheb] nagu läbi õlekõrre, [venib] nagu täi pulma, [liigub] nagu uimane kärbes

ahaa, ahhaa, ahah, ehee, eheh

aina, ühtejärge, ikka elu läheb ikka paremaks, ühtesoodu, korrast korrast halvemaks, muudkui, pealegi ajab pealegi oma jonni, üha, aiva, taga taga hullemaks läheb, järjest järjest suuremaks

aitäh, aitüma, aituma, tänan, palju tänu, tuhat tänu, ole meheks, ole terve, ole tuhandeks (tuhandest) terve (tänatud)

alus2 • ülek: nurgakivi, vundament, alusmüür, alussammas kultuuri alussammas, tugisammas kultuurielu tugisammas, tala ühiskonna talad, alustala, alustugi, põhi need kaks vanameest olid küla põhjaks, põhituumik, sillatala, tugi

ammu, ammuilma, ammustilma, ilmammu, ammugi, ammust ajast, iidsest ajast, kaua aja eest, kaua (kauemat) aega tagasi, palju aega tagasi, pikka (pikemat) aega tagasi, tükk aega tagasi, pikema aja eest, paljude aastate eest, mitme aasta eest, palju aastaid tagasi, ammuaega, toona • väga ammu: igiammu, ürgammu, tuna, mäletamatutest aegadest

dollar, taal

enne3, varem, varemini, varemalt, ennem, ennemini, ennist, ennest, toona, mõni aeg tagasi, tuna, esiteks murd, omal ajal, ennemalt

harilik, tavaline, tava- tavainimene, sõna tavakasutus, ordinaarne, rea- reatööline, liht- lihtliige, keskmine keskmine inimene, läbistikune, muidune, nagu ikka inimene nagu inimene ikka • keelendi vms kohta: usuaalne; vt ka keskpärane; kulunud; lihtne2

harjumus, tava, komme, mood, uusus, viis naiste viis on muretseda • halb harjumus: amet tal on näpumehe amet küljes, voom (loomal) • kivinenud harjumus: rutiin

igapäevane, igapäeva-, igapäine, argipäeva-, argipäevane, argi- argimure, argine, tava- tavavajadused; tavaelu, proosaline kõige proosalisem lugu, päevpäevane, kõige harilikum, lihtlabane, lihtne lihtne lõuna, tavaline, maine tegeleb päris maiste asjadega

iidne, igi-, igiaegne, ürg-, ürgaegne, varane, varajane varajased kivikalmed, igimuistne, muistne, igivana, iidvana, ürgne, paleo-, muinas-, vana-, ennemuistne, muinasaegne, igipõline, vanapõlve-; vt ka põline; vana3

ilmekas1, väljendusrikas, kujukas, piltlik, kujundlik, kujundirikas, kujundiküllane, kujundirohke, metafoorne, värvikas, pildikas pildikas ütlus, pildirikas pildirikas keel, elav elav keel, ekspressiivne, lopsakas lopsaka ütlemisega taat, mahlakas mahlakas keel, salvikas salvikas kõne, jumekas, lennukas lennukas väljend, figuraalne, figuratiivne, ere sündmuste ere kirjeldus, reljeefne ülek, ergas erksad kujundid, tabav, plastiline plastiline jutustus, pildikas, kõlav, lööv lööv näide; vt ka nõtke3

isa, taat, papa, paps, issi lastek

jaa adv, jah, jajah, neh, jaa-ah, jaah, noneh, nonäh, nänäh, nojah, haa, jaa-jaa, jaa-jah, miks ei, miks mitte, seda jah • mureliku jaatuse puhul: oijaa, oijah, oijee, oijeh, oojaa • kahtleva jaatuse puhul: küllap, väga võimalik, ega hullu tea, mine hullu tea

järel1, taga ta tuli minu taga, puksiiris ülek, slepis, päras nii nad läksid, perenaine ees ja peremees päras

kali, taar

kana, tibu, varvasjalg murd, siblijalg murd, siblija, sulgsabaline

kandam, taak, taakam, seljatäis, koorem ülek, pund ülek, lasu kõnek, sälitis van; vt ka sületäis

kantud, peetud, poolpidune, poolpeetud, kulunud, väsinud ülek, vile <vileda> vile riie, vana, inaraline, pidune, pruugitud • tublisti kulunud: [paremaid] päevi näinud

kuul1, sinine uba van, tina ülek sai tina, tinauba

manala, allilm, hauatagune maailm (riik), teispoolsus, surnute riik, õndsate riik, sealilm, teine maailm, surmariik, surmavald surmavalla väravad, varjuriik, varjude riik (vald, maa), toonela, hiiela, allmaailm, altmaailm van, mana, teine ilm, pimeduseriik, surmaorg, teispoolne maailm, [igavene] rahumaa, [igavene] rahuriik, igavesed jahimaad

mnjah, tjah, tjaa

naine, naisterahvas, eevatütar, naiskodanik, naishing, naisehakatis, seelikukandja, põllekandja, naisinimene, naisisik, naisolend, naisolevus, voodiloomake, seelik kõnek jookseb iga seeliku järel, seelikusaba ülek kõnek, õrnem pool, nõrgem pool, krõõt, maadam, auguga liha, kabu folkl • õel, tige naine: krõhva, tulehark, fuuria, krihvel ülek, megäär, nõid ülek, põrgutukk, püsti saatan (kurat) • rumal, tühine naine: kana ülek, hani ülek • halvustavalt: kits, mära, naisetükk, naisenäru • hellitlevalt: kiisuke, kassike • kaunis naine: lilleke ülek • kergemeelne naine: lehtsaba, vuhva, luhva, liblikas ülek • soliidne naine: daam, leedi, proua, prouhjen kõnek • tüse naine: mamma, emand, mamsel, mampsel, tädi ülek • karjäärinaine: edueit • naised: naissugu, naistesugu, õrnem sugu, ussisugu, naispere, naistevägi

nanai, gold van

põline, ammune, vana, ürgne ürgsed kombed, juurdunud, genuiinne; vt ka iidne

riiv2, taba lükkas uksele taba ette

riknenud, hukas hein on hukas, halvaks läinud, vana, hukka läinud vorst on hukka läinud, raisus, raisku läinud, rikkis • rasvade, õli jms kohta: tulitanud tulitanud silgud, soolapekk, räästunud, rääsine, rääsunud rääsunud kala, kuivamaitsega

rõngas2 pilvede tihe rõngas, sõõr, ring, vöö, tara päikese, kuu tara

salaja, sala, argsi, salahilju, salamahti, salakesi, salamisi, salasi, ulamisi, märkamatult, nagu varas öösel, nii et keegi ei kuule ega näe, vargsi, varjatult, varga kombel, salapisi, salakombel, salameeli, tasa kuri haigus astub tasa ligi, tasahilju, tasakesi, tasakesti • avalikkuse eest salaja, varjatult: telgi taga, tagatreppide kaudu, nurga taga ässitab nurga tagant, kinniste uste taga, kinnisuksi, kulisside taga, kuluaarides