|
Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9652 artiklit, väljastan 500
a¹ Kett. K U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku aa K-Al. L aga; vaid | vn а; но
Lu tõizõl autaa kaivaaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
J viisi lassa on eloza, a viisi koolluuᴅ viis last on elus, aga viis (on) surnud
J a ku tämä ep tuõ aga kui ta ei tule?
Li tänävä eb õõ umalaᴢ, a on siitiä täna (ta) ei ole purjus, vaid on kaine
aadu M Lu I haadu J-Tsv., g aaduu Lu haaduu J põrgu | vn ад, преисподняя
M pääzeᴅ siä aaduusõõ, siä paĺĺo süntiä teiᴅ (küllap) sa satud (pääsed) põrgusse, sa oled palju pattu teinud
J tšiissõõ va, katso, haadus panna tšeeless rippuma hoople aga, vaata, põrgus pannakse keeltpidi rippuma!
aagentti J-Tsv. aageti Li, g aagentii: aagenti J agent | vn агент
Li däädä meil õli ziŋgeri aageti, mašinõitõ möi onu oli meil „Singeri” agent, müüs (õmblus)masinaid
aamin L M ami·ń J-Tsv. aamen | vn аминь
J pappi lõpõtõb õma proopoved́i sõnaka ami·ń preester lõpetab oma jutluse sõnaga aamen
aapa Kett. K L P M Lu Li Ra J I (Kõ) aap J-Tsv. haapa P Lu Li J Ku, g aavaa K L P M Kõ Lu Li J aava J haavaa Lu Li J haab, haavapuu | vn осина
M aavalla kazvaas suurõt tšäznäᴅ, niissä kaivattii naappoi eellä haava(puu)l kasvavad suured pahad, neist õõnestati ennemalt kausse
Lu vai ku tüüni, aavaa lehto ain häülüʙ (olgu) või kui vaikne, haavaleht ikka liigub (= väreleb)
J haapa ja niini puussa tšizgottii vennää haava- ja niinepuust kisti niint
J aap metts haavamets.
Vt. ka aapapuu, aavaapuu
aapamettsä M aap-metts J-Tsv. haapamettsä J = aapazikko
J haapamettsäs kazvõvõt haavõᴅ haavametsas kasvavad haavad
aapazikko M Lu Ra aapasikko K-Ahl. aapõzikko J-Tsv., g aapazikoo: aapõziko J haavik, haavamets | vn осинник
M aapazikkoza ovaᴅ enäpältä aimaᴅ aavaᴅ haavikus on enamasti ainult haavad
M aapazikko mettsä haavik
aara Kett. K-Ahl. P M Lu Li Ra J aar J-Tsv. haara Li J, g aaraa P M Li J aara J-Tsv. haaraa J
1. haru | vn развилина, конец, зубец
M valokokka on kah̆hõõkaa aaraaɢ sõnnikuhark on kahe haruga
M põdraa sarvõll ühs aara jõka voosi lis̆säüʙ põdra sarvele lisandub igal aastal üks haru
J suur tormi katko puu aarõᴅ suur torm murdis puu harud
Li astragaa aaraᴅ ahingu harud
P uffatkaa aara potihargi haru
J tee haara teeharu
M viskaa kase vesi teen aaroilõ, näät kuza meep tee jõka poolõõ viska see vesi ristteele, näed, kus tee läheb igale poole
2. pl, fig jalad, harud | vn ноги
J viroo risilee rivatta tanssiziᴅ, harottõlit haarojaᴢ rl eesti ristile ilma sääremähis(t)eta tantsisid, ajasid laiali oma harusid (= jalgu)
Lu issuus kahzii aaroo seltšää i lähs kottoo istus kaksiratsi selga ja läks koju
3. hark | vn развилка
Lu seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aara, sihee vällii pantii päre seina oli tehtud rauast niisugune hark, selle vahele pandi peerg.
Vt. ka tee-aara
aarakkõin: aarõkkõin J-Tsv., g aarakkõizõõ: aarõkkõizõ J = aarakko
aarikko Po Lu Li (J), g aarikoo Lu
1. hark, haru | vn развилка, развилина
Lu päre põli taloᴢ, seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aarikko, sihee vällii pantii päre peerg põles tares, seina oli tehtud rauast niisugune hark, selle vahele pandi peerg
J puuss õli mokomad aarikot tehtü (harulisest) puust (= oksast) olid niisugused hargid (= nagid) tehtud
Lu aarikko on võrkko puu, siin kuottii võrkkoa {a.} on võrgupuu (= võrguhark), sellel kooti võrku
Po teχ́tii tohoᴢ, kõm aarikkua õli tehti küünal, oli kolm haru
2. haruline | vn развилистый
Lu helisijä kazvop talvitšülvüᴢ, tämä kazvob aarikko robirohi kasvab taliviljas, ta kasvab haruline
■
Lu aarikko arja sakiline hari (kukel).
Vt. ka mõnnaarikko, mõnta-aarikko
aarto Ränk M Po Lu Li Ra J-Tsv. (K), g aaroo M Lu Li Ra J sard (maasse löödud postide vahele on kinnitatud latid vilja või heina kuivatamiseks; ridamisi võib olla 2–4 posti) | vn сушило (жерди, укреплённые на столбах, для сушки снопов или сена)
M aarto, sinne pannaz einoi kuivamaa. i pantii tõukoleipää. õli väliz vihmavuuvvõᴅ, sis pantii aartoosõõ sard, sinna pannakse heina kuivama. Pandi ka suvivilja. Olid vahel vihma-aastad, siis pandi sarda
Li aarto õli paikallin, harkkia veiteltii sard oli paikne, redelit veeti (ühest kohast teise)
Li aarto õli tehtü .., lüütü suurõᴅ sampaaᴅ pantu maχχa ja siz ŕuuguᴅ pantu sampaasõ, i siiz neijje ŕuukuje välli ahisõtti vihgoᴅ, i sis tuuli siält tšäi läpi ii kuivõtti neit vihkoi. aarto sõisi ain litši riiga sard oli tehtud (nii): suured postid (olid) löödud, pandud maasse ja siis latid (olid) pandud posti(de) külge, ja siis nende lattide vahele suruti vihud, ja siis tuul käis sealt läbi ja kuivatas neid vihke. Sard seisis alati rehe juures
Ra linaa revitää. sis pannaa aartoo, kuivõtõtaa lina kitkutakse. Siis pannakse sarda, kuivatatakse.
Vt. ka einäaarto, erne-aarto
aarõin J, g aarõizõõ: aarõizõ J haruline | vn развилистый, развильчатый
ein aŋko piäb õll kõlmi daĺisko neĺĺe aarõin heinahang peab olema kolme- või neljaharuline.
Vt. ka kahsaarõin
Vt. ka aarain, aarikaᴢ
aasta (J), g aastaa = aastaika
aastass antõõssi, viikoss võlkaa rl aastaks andeks, nädalaks võlgu
aastaika ~ aastaikᴀ Ku aastaik Ra J-Tsv., g aastaigaa Ra aastaiga J aasta | vn год
Ra kui aastaik meeʙ, siis koko suku meep kalmoilõõ pominoittamaa kui aasta möödub, siis kõik sugulased lähevad surnuaiale (surnut) mälestama
Ku viiz aastaikaa oli vana viis aastat oli vana
J aastaik ümper terve aasta
Ku kevätpäiv on aastaikᴀ vs kevadpäev on aasta.
Vt. ka aigassaika
aažbukki J, g aažbukii ~ aažbuki J pootshaak | vn багор
aaž-bukika toukkaamm meree pootshaagiga tõukame merre
aatto Kõ Ra J (Li), g aatoo Ra J eelmine õhtu; eelõhtu, (pühade)laupäev | vn канун
Ra kui marigaaššaa tehtii, aattonn jo segattii rüizjavoo soojaa vettee kui marjaputru tehti, segati rukkijahu juba eelmisel õhtul sooja vette
Li uuvvõ voovvõõ aatollõ panimmõ kõlmõõ paan nallõ vana-aastaõhtul panime (esemeid ennustamiseks) kolme paja alla
J vesiristä aattonn mentii tšerikkoo kolmekuningapäeva eelõhtul mindi kirikusse
Kõ üφs kõrt vuvvõz õli valvotuli, kupoĺoo aattonn üks kord aastas oli jaanituli (= tehti jaanituld), jaanilaupäeva õhtul
aattuussa: aattussa J, pr aattuuʙ, imperf aattuuzi sigineda, tekkida | vn разводиться, развестись, размножаться
mettsäsigad aattusti nüt, näitä enne bõllu metssead siginesid nüüd, ennemalt neid ei olnud
aava M aavõ ~ aav J-Tsv., g aavaa M J aava J haav | vn рана
J kahs aavaa lüüti kurasõll seltšää kaks haava löödi noaga selga
J aavaa päälee jo oŋ kazvonnu rupi haava peale on kasvanud juba koorik
J veriin aavõ verine haav
J umpi aav fistul
J aava siha haavaarm
abida M (Ja-Len.) obida Lu obiᴅ J-Tsv., g abidaa: obidaa J solvang, solvamine; ülekohus | vn обида
J jäi nii obidaa lahs-park, ku tšeeletti menne guĺaittõma laps solvus väga, kui keelati külapeole minna
J ku kazvon suurõssi, sinnua süüttemää nõizõn i obidasõõ tšelleit en annõ kui kasvan suureks, hakkan sind toitma ega luba kellelgi sulle ülekohut teha
ad́d́aapääline J adj aiapealne | vn находящийся на изгороди, плетне
ad́d́aapääline araga aiapealne harakas
ad́ejala ~ ad́ijala M adijala K-Set. ad́ijela (M) od́ejala Kõ J-Tsv. I od́ijala I od́jala Lu J-Must. od́jela Lu od́ela Lu Li, g ad́ejalaa: od́ejalaa ~ od́ejala J od́ijal̆laa I od́jelaa Lu od́elaa Lu Li tekk | vn одеяло
Lu koikil pannaa tilad i katõtaa od́jelaakaa vooditele pannakse aluskotid ja kaetakse tekiga
Li od́ela, migäka kattõõssa, se on nütšün va, nüt od́ela, a enne od́elait eb õllu, enne kuottii koton d́eruga tekk, millega end kaetakse, see on alles (vaid) nüüdne, nüüd (on) tekk, aga enne tekke ei olnud, enne kooti kodus kaltsuvaip
Li on i baikkõvõiᴅ od́elaiᴅ i šerstjannoisiit od́elaiᴅ, lõŋkõiziitõ, i vatnõiᴅ. kõig õllaa od́elaᴅ on ka baikatekke ja villaseid tekke ja vatitekke. Kõik on tekid.
Vt. ka od́jelo
ad́jutantti J-Tsv., g ad́jutantii: ad́jutanti J adjutant | vn адъютант
adra Kett. K-Ahl. R-Reg. L P M V Lu Li Ra J I Kr (Kõ Ko-Kett.) adrõ Li J-Tsv. Ku adr Lu J-Tsv. Ku addre Kr А́дра K-reg2 Ii-reg1 Атра Pal2 Адрасъ Tum., g adraa P V Lu Li J Ku adra J-Must. puu-, harkader | vn соха, дрында
Li enne adrakaa tšünnettii enne(malt) künti harkadraga
Lu adra õli kahõõ jalgaakaa, neijjee puijjõõ õttsaz õltii ravvaᴅ, vadnaat kutsuttii hark-ader oli kahe haruga, nende puude (= harude) otsas olid rauad, (neid) kutsuti sahkrauad
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (hark)adral on kaks haru, siis on lusikas, siis on pea, pärapuu, siis on aisad
I pluugõõ bõlluɢ, adraᴅ õlivaᴅ, mokomaᴅ puizõᴅ adraᴅ. ii karttõnõ mokoma ku lappia pantus siheɢ adraa i kaelle tšünnettii raudatru ei olnud, harkadrad olid, niisugused puust adrad. Ja niisugune plekist, nagu labidas, oli pandud sinna adra külge. Ja sellega künti
J jutõllaa, jot suvi-viĺĺaa om parõp adrõn nalaa tšülvä öeldakse, et suvivilja on parem külvata adra alla (s. t. külv küntakse puuadraga mulda)
M adraa saara harkadra (kaheharuline) sahkpuu
Ku adraa vaarnaaᴅ harkadra sahkrauad
P adraa terä harkadra sahkraud
V adraa luzikka ~ M adraa loopi adra lusikas
J adraa sarvikko ~ adraa sarvõᴅ ~ Lu adraa rutškaᴅ adra käsipuu(d)
J adraa perᴢ harkadra taguosa.
Vt. ka puu-adra, sorkka-adra
adressi M J, g adresii ~ adresi J adres̆sii M aadress | vn адрес
M miä en tää täm̆mää adressia ma ei tea tema aadressi
J tširjutti adresii kirjutas aadressi
advokatti J-Tsv. avvakatti M vakatti J-Tsv. (Ku), g advokatii: vakati J advokaat | vn адвокат
J proku-roor vääriseb, a advokatti poolõsõʙ prokurör süüdistab, aga advokaat kaitseb
J suuoz õlla vakatiᴅ kohtus on advokaadid
aftobussa Lu (M) aftobusa M Li aftobuza M afto·busa J, g aftobusaa Lu aftobuzaa M afto·buzaa J (auto)buss | vn автобус
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
M oottõõᴅ aftobuzzaa, oottõõᴅ, etti kõõs tuõʙ aftobuza ootad bussi, ootad, et millal tuleb buss
agĺitšina J-Tsv., g agĺitšinaa: agĺitšina J inglane | vn англичанин
J agĺitšinaᴅ – hiitroi vätši inglased on kaval rahvas
ah¹ L P M Lu J aah K aχ L P ah, oh, oi | vn ах, ой
Lu ah siä konnikkõin (lapsele hellitavalt:) ah sina konnake!
M ah, ku kõv̆vii sat̆taab vihmaa oi, kui kõvasti sajab vihma!
P aχ mikä mill on õnni oh, missugune õnn mul on (= küll mul on õnne)!
aha·a K P J ahaa K-Ahl. ahha·a K aha· U ahaa | vn ага
J aha·a kase on üvä ku miä õõn lustip kõikkaa ja parõp kõikkaa ahaa, see on hea, et mina olen kõige ilusam ja kõige parem!
ahah Lu J aha·h J-Tsv. aha·hh Lu ahha·h P aaha·h I interj
1. ahah, ahaa | vn а, ага
J aha·h kõrt puuttuzid minu tšätte ahah, (ometi) kord sattusid (sa) minu kätte!
2. ai, ai-ai | vn ах, ай
Lu ahah pääs ku oŋ kipu ai-ai, küll pea valutab!
ahassaa Li ahassa J-Tsv. ahassaaɢ I, pr ahasan: ahasõn Li J, imperf ahasin Li J ahendada, kitsamaks teha | vn суживать, сузить; ушивать, ушить
J ahasõn tšiuttoa, om vähäize lad́d́õ teen särki kitsamaks, on natuke lai
I jupka piäp purkaaɢ i ahassaaɢ seelik tuleb üles harutada ja kitsamaks teha
Li kõik sõvat saaʙ ahassaa, kummad õlla vaa lad́d́õᴅ kõiki rõivaid saab kitsamaks teha, mis (vaid) on laiad.
Vt. ka ahagoittaa, ahõttaa
ahassua J-Tsv., pr ahasun J, imperf ahassuzin J kitsaks jääda; kokku minna v. tõmbuda | vn суживаться, сузиться; садиться, сесть
lõŋk tšiutto kassu de kõikkina ahassu (villane) kampsun sai märjaks ja läks päris kokku
ahassuussa: ahassuss J-Tsv., pr ahassuun: ahassun J, imperf ahassuuzin: ahassuzin J = ahassua
ahasuᴢ M J-Tsv., g ahasuhsõõ: ahasussõõ (M) ahasuzõõ J kitsikus, ruumipuudus | vn теснота, стеснённость
J om vähäize ahasuᴢ: pere suur, rihi peen on natuke kitsikus: pere (on) suur, tare väike
M möö elämmä nüd ahasussõᴢ meie elame nüüd kitsikuses.
Vt. ka ahisuᴢ
ahasõlla: ahasõll J-Tsv., pr ahassõlõn: ahassõõn J, imperf ahassõlin J frekv
johanto tšiutto on mõnt kõrta ahasõltu, a siä veel ahasõᴅ särki on juba mitu korda kitsamaks tehtud, aga sina teed veel kitsamaks
ahaᴢ Kett. L M Kõ Lu Li J I (K-Al. P Ja-Len.) ahas K-Ahl. J-Tsv. Kr, g ahtaa L P M Lu Li J kitsas, ahas | vn узкий, тесный, тугой
L ihad on ahtaad õmmõltu käised on õmmeldud kitsad
P meill õlivat põllod ahtaaᴅ meil olid põllud (= põlluribad)] ahtad
Lu loottsi veeb laivoja ahtoissa paikkoissa loots viib laevu kitsastest kohtadest (läbi)
Lu vakka on päält ahtaapi vakk on pealt kitsam
I ahaz akkunaluᴢ väike õu
M tällä on lad́d́a arkasuᴢ, a senel on ahaᴢ arkasuᴢ temal on pikk (lai) samm, aga sellel on lühike (kitsas) samm
J ahtaad aigõᴅ kitsad ajad
J ahaz mälehtüᴢ piiratud mõistus
M nät ku tuli ahaᴢ ühez el̆lää, menti er̆rii vaat kui läks kitsaks koos elada, mindi lahku
ahila K-Ahl. M J-Must. (Kett. Lu) ahil M ahilaᴢ M-Set., hrl pl ahilaᴅ K M Lu
1. kett; raudkütke | vn цепь
M kori õli jarvõõ rannaz ahilaᴢ vene oli järve rannas ketis
Lu paganaa koiraa piäb aina pittää ahiloiᴢ kurja koera tuleb alati ketis pidada
M eestee õli rihmõn tšütše lauttaza, a nüᴅ on ahilaᴅ, rautõzõᴅ ennemalt oli laudas köiest kütke, aga nüüd on ketid, rauast (= raudkütked)
M paa lehmä ahilaa pane lehm ketti
2. K M J vangiahelad | vn оковы, кандалы.
Vt. ka koira-ahila, rautaahila
Vt. ka ahõla
ahissaa M Kõ Po Lu Li (Kett. Ra) ahissa J-Tsv. ahissaaɢ I, pr ahisan M ahisõn Li J, imperf ahisin M J
1. ahistada, pigistada, (kokku, sisse, vahele jne.) suruda | vn стискивать, стиснуть
Li tuska ahisõʙ minu süätä mure ahistab minu südant
Lu semerittsaa enne paĺĺo lahsii kooli, ahissi kurkkua leetritesse suri varem palju lapsi, (see) ahistas kurku
M puu ahisaʙ, eb mee saha läpi puu kiilub kinni, saag ei lähe läbi
M täm ahissi sõrmõõ uhzõõ väl̆lii ta jättis (oma) sõrme ukse vahele
Li tuli-akkaa ahisõttii päre, siis sütettii põlõmaa pilakusse suruti peerg, siis süüdati põlema
2. kinni jääda, kinni pigistatud saada | vn задерживаться, задержаться
Li kase bõõ üvä saha, tämä ahisõʙ see pole hea saag, ta jääb kinni
I lehmä ep saa kannõtaɢ, vesi tšiinisseeʙ; vesi ahissi lehm ei saa poegida, (loote)vesi ei tule ära; vesi jäi kinni
3. impers hinge matta | vn душить
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin millegipärast matab tal kõvasti hinge, ei saa hingata, paneb hinge kinni
I minnua ku ahisaʙ, en jaksag i tullaɢ küll mul matab hinge, ma ei suuda (edasi) tullagi
4. vägivaldselt kuhugi paigutada, midagi tegema sundida | vn засаживать, засадить (насильно), принуждать, принудить
Lu se inimine ahi-sattii türmää see inimene pandi vangi
Lu tämä ahisattii ńańkassi ta pandi lapsehoidjaks
5. J-Tsv. ahendada, kitsamaks teha | vn суживать, сузить
ahisuᴢ M Lu Li J-Tsv. ahissuᴢ Lu, g ahisuhsõõ: ahisusõõ ~ ahisusõ ~ ahisuzõõ J
1. kitsikus, ruumipuudus | vn теснота, стесненность
Lu maa ilma ahisuᴢ, nii paĺĺo miiraa väga suur kitsikus, nii palju rahvast
J vai sill on tõisiijõ segaz ahisus, ku siä nii toukiskõõᴅ kas sul on teiste seas kitsas, et nii tõukled?
J ahisus tuli elä maailmaa pääll hakkas kitsas maailmas elada
2. ängistus, hingematt, hingeldus | vn стесненность дыхания, одышка
J rintoiz mikäle ahisuᴢ matab hinge (rinnus ahistab, rinnus on mingi ängistus)
J rinna ahisusõss sünnüb viimite tšehotk rinnaängistusest tekib viimaks tiisikus.
Vt. ka ahasuᴢ
ahisõlla: ahisõll J-Tsv., pr ahissõlõn: ahissõõn J, imperf ahissõlin J ahistada, pigistada, (kokku, sisse, vahele jne.) suruda | vn стискивать, стиснуть
kuza om paĺĺo vättšiä, siäll tõin tõiss ahisõlla kus on palju rahvast, seal surutakse üksteist kokku
on ahisõllu sõrmõd uhzõõ väliᴢ on jätnud sõrmed ukse vahele
ahjo Kett. Len. Por. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (R) ah́jo J-Tsv. Аг̧ ïо Pal2 Агъï͡о Tum., g ahjoo M Kõ S Po Lu Li J I ahjuo K L P ahjo J ahi | vn печь
I piäb var̆rai nõissaɢ üleeᴢ, ahjoa lämmittämää tuleb vara üles tõusta, ahju kütma
P iezepii õlivad musad ahjoᴅ vanasti olid mustad (= korstnata) ahjud
Lu esimein piimä, ku lüpstää, sis pannaa umpi ahjoo kui lüpstakse esimene piim (pärast lehma poegimist), siis pannakse (see) kinnisesse ahju
J leip ah́jo leivaahi
Lu vennää ahjo vene ahi
J mõnikkais taloiᴢ ahjo lava on tehtü puuss mõnedes taludes on ahju alus (lava) tehtud puust
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus
Lu ahjo päälin on tehtü heenossa tšivessä (sauna)ahju pealne (= keris) on tehtud väikestest kividest
J ahjoo päälüᴢ ahjupealne
J ahjoo taguᴢ ahjutagune
J ahjoo perᴢ ahju tagumine osa
M ahjoo tuluᴢ ahju peerulõhik (= pilu ahjuseinas peeru põletamiseks)
M ahjoo lõõska ahjulõõr; kummialune [?]
M ahjoo truba korsten
M ahjoo suu ahjusuu
M ahjoo põhja ~ ahjoo põrmata ahju põrand
I ahjoo lauta ahjupelt
M ahjoo južgaᴅ ahju kriskad
M saunaza ovaᴅ ahjoo tšiveᴅ saunas on kividest laotud keris.
Vt. ka kotoahjo, riigaahjo, saunaahjo, tšiviahjo, tõrvaahjo, umpiahjo
Vt. ka ähjü, ähü
ahjonurkka M Lu Li J ahjonurkkõ Li ahjo-nurkka (J-Tsv.) (vadja toa) ahjunurk (nurk, kus on ahi) | vn угол, где находится печь)
M ahjonurkka, avunurkka, jumalnurkka (vadja toa nurgad on) ahjunurk, ahjuluuanurk, ikooninurk
Li ahjonurkka õlitši siel, kuza õli ahjo ahjunurk oligi seal, kus oli ahi
J pühi ruuvvod maalt ahjo-nurkkaa pühi praht põrandalt ahjunurka.
Vt. ka ahjokolkka
ahjopäälee ~ ahjopä·älee J ahjo-päälee J-Tsv. ahjopäälie P ahjoppäälee I ahju peale, ahjule | vn на печь
I kui ammaz lähsi, ahjoppäälee vizgattii kui hammas tuli ära, visati ahju peale.
Vt. ka ähüpäälee
ahjopäällä: ahjopääll J ahju peal, ahjul | vn на печи.
Vt. ka ähüpäällä
ahjotruba Lu ahjo-druba J korsten | vn печная труба
ahmia Lu J, pr ahmin J, imperf ahmizin J ahmida (süüa) | vn жадно есть, поглощать (пищу)
J nältšä koira ahmiʙ süüvvä näljane koer ahmib süüa
ahnaᴢ M Lu Ku (Kett.) ahnõᴢ M Lu Li J-Tsv., g ahnaa Kett. Lu ahna J
1. ahne | vn жадный
M nii on ahnaz, etti tšainõi luzikassa õz̆zaa võtaʙ on nii ahne, et teelusika(täie)st(ki) võtab osa (endale)
M vot on ahnaz ni ahnaᴢ, ep täm̆mää tšäessä saa elläiz mittäiᴅ vaat (see) on alles ahne, ei tema käest saa eales midagi
Lu se ku ahnaᴢ ja võttaja, kõik kobraab enelle küll see on ahne ja võtja, kõik kahmab enesele
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
2. (omakasupüüdlikult) usin, agar | vn (корыстно) усердный
M täm on aivoo ahnas töölee, täm ep saa töössä im̆moa tema on väga usin tööle, tal ei saa tööst himu täis
Lu ahnõs, se teeb ommaa tüüᴅ, a ahkõra teep kõiɢ, minesskaa ep tšeeltii agar, see teeb (ainult) oma tööd, aga virk teeb kõik, millestki ei keeldu
Li tahoʙ kõvassi teχ́χ́ paĺĺo tüütä, što täll paĺĺo ain õllõisi, tämä on kõvassi ahnõᴢ tahab kangesti palju tööd teha, et tal aina (kõike) palju oleks, ta on väga agar
ahnauᴢ M ahnõuᴢ J-Tsv. ahnuᴢ Lu, g ahnauu: ahnõusõ J
1. ahnus, ahnitsemine | vn жадность, жадничанье
Lu neil meni ahnuz õpil neil muutus ahnitsemine (= töörühmamine kasusaamiseks) harjumuseks
2. usinus, püüdlikkus | vn усердие, рвение
M ahnauz võitap kõikõõ raskauu usinus võidab kõik raskused
J suur ahnõus piäp talo ülell suur püüdlikkus peab maja(pidamise) üleval
ahnõssua J-Tsv., pr ahnõsun J, imperf ahnõssuzin J (orig.: | vn пристраститься)
ahnõsõlla M (J-Tsv.), pr ahnõssõlõn: ahnõssõõn M J, imperf ahnõssõlin J frekv
1. ahnitseda | vn жадничать
M mitä siä nii ahnõssõõᴅ: koolõᴅ, kõiɢ jätäᴅ mis sa nii ahnitsed: (kui) sured, jätad kõik (maha)
2. J-Tsv. usinalt, püüdlikult töötada | vn проявлять рвение в работе
aho Ränk M Lu Li Ra J I (Ma), g ahoo Ra J ah̆hoo M aho J-Tsv.
1. kesa; sööt, jäätmaa | vn пар; перелог, залежь
M maa õli üh̆hee suv̆võõ ahonn maa oli ühe suve kesaks
M aho, ahomaa, se maa on jätettü ahossi. aho, se niku ookaaʙ, a per̆rää taas tšüntääᴢ sööt, see maa on jäetud söödiks. Sööt, see nagu puhkab, aga pärast (= kunagi) taas küntakse
I meilä eellä õlivaᴅ nurmõd üvät tehtüüᴅ, siiz jätettii ahossiɢ, kazvi roho meil olid enne head põllud tehtud, siis jäeti sööti (jäätmaaks), kasvas rohi
2. (kuiv) metsalagendik | vn (сухая) лесная прогалина, лесная поляна
Lu ku metsää süämmez on lakkia paikka, siiz jutõllaa mettsä aho kui metsa sees on lage koht, siis öeldakse metsalagendik
Lu mettsäz on aho, metts-aho, ku on kõrkaa kõhta, ku on matala kõhta, jutõlla uitto metsas on lagendik, metsalagendik, kui on kõrge koht, (aga) kui on madal koht, öeldakse lodu (oit).
Vt. ka mettsäaho, rüizaho
ahoĺin (J), g ahoĺizõõ J avar, lai | vn просторный, широкий
a üülle, tšäärittü ahoĺizõõ tulupaa süämee, häülüb ümper mõizaa aga öösel, mähitud avarasse kasukasse, käib (öövaht) ümber mõisa
ahtaa Kett. Len. vdjL K L P M Kõ V Po Lu Li (R-Lön. U Ra J) ahta J-Tsv. ahtaaɢ I Ma (vdjI), pr ahan K M Kõ V Lu J ahõn Lu ah̆haa I Ma, imperf ahõn M Po ahõin J-Tsv. ahtazin M Kõ V Lu ahtõzin Lu ahta, vilja jm. kuivama panna | vn сажать снопы и пр. на просушку
P rüiss ahtaass neĺĺä partta kõrraᴢ rukist ahetakse neli part korraga
Lu ku ahõttii, üφs issu parsiil, a tõin anti vihkoja kui aheti, istus üks partel, aga teine andis vihke (üles)
I riiga on ahõttuɢ rehi on ahetud
P saunaz õlivad linad ahõttu saunas olid linad ahetud
Kett. ahan noottaa, sõpõita panen noota, rõivaid kuivama
■
M ahõᴅ mağgoo täün süüvvä, nüd on laiskuz mennä tööle vitsutasid mao täis (süüa), nüüd ei viitsi tööle minna
ahtikkõin M J-Tsv. ahtiikkõin M, g ahtikkõizõõ: ahtikkõizõ J ahtake(ne), kitsuke(ne) | vn узенький
M viimizessi pää tuõb jo ahtikkõin lõpuks läheb (viljakuhja) pea juba kitsukeseks
J ahtikkõisõ tšiutto suurt meess et sõvõt kitsukesse särki (sa) suurt meest ei riieta
J järtšü on tehtü ahtikkõizõss lavvõss pink on tehtud kitsukesest lauast
ahtõri Lu Li J ahteri Lu, g ahtõrii Lu J ahterii Lu ahter | vn корма
Lu aluz-vene õli .. nenäpooli õli terävä, ahtõri õli tülppä purjelaeva paat oli (niisugune): ninapool oli terav, ahter oli tömp
Lu ruĺevoi on ahtõriᴢ roolimees on ahtris
Li alusõõ ahtõri purjeka ahter
Lu aluz ahtõril isuʙ purjekas istub ahtril (purjeka ahter on liiga sügaval vees)
Lu ahtõri kajutti ahtrikajut
ahtõõ Li ahtõ J-Tsv. ahtesse | vn (наречие в форме илл-а от ahõ)
Li miä paan riigaa ahtõõ ma panen rehe ahtesse (= panen vilja parsile kuivama)
J ku riig panna ahtõ, siis tätä lämmitetä kui rehi pannakse ahtesse, siis seda (= rehte) köetakse
ahvõn K Kõ Lu Li Ra J ahvõna Lu Li ahvõnõ Lu J ahven Ku, g ahvõnaa ~ ahvõnõõ Lu ahvõna ~ ahvõnõ J ahven | vn окунь
J sveežiiss ahvõnoiss keitetä makuza suppia värsketest ahvenatest keedetakse maitsvat suppi
Lu puuttuzid ahvõnaᴅ näkkasid ahvenad
J ahvõnõ šokat (Must. 183) ahvena uimed.
Vt. ka ahvakko, ahvana, ahvokko, ahvonain
ahõ M-Set. Lu J-Tsv., g ahtõõ: ahtõ J ahe (partele kuivama pandud vili) | vn рей (полная снопов рига)
Lu ahõ on parsil ahe on parsil.
Vt. ka ahoᴢ, ahuᴢ
ai² Kett. K U L P M Kõ Lu Li J I aii K oi, oh, ah | vn ой, ай
Lu ai ku porotap päätä oi kuidas pea valutab!
I ai ku miä unohtii, piäb joossak kot̆too oh kuidas ma unustasin, peab jooksma koju
K ai töö vetelühseᴅ ah teie vedelvorstid!
aigassaika P (Kett. K-Ahl. J-Must.) aigass-aika K-Ahl. Айга-Сайга Pal1 А́йга-Са́йга K-reg2 Айга са́йга Ii-reg1 aigasegg ~ aigasse Kr aasta | vn год
Kett. kasta päivää on aigass-aikaa see päev on (pikk nagu) aasta
K eb õllu kotona .. niizä viiezä tšümmenezä aigassaigaza (Ahl. 110) ta ei olnud (käinud) kodus .. nende viiekümne aasta jooksul
J a sluuži enellees sata rubĺaa penšiä aigass-aigale (Must. 144) aga ta teenis endale sada rubla pensioni aastas.
Vt. ka aasta, aastaika
aigassalla: aigassall J tänavu, sel aastal | vn в этом году
aigatoo M J, g aigattomaa ebasobiv, kohatu (aja kohta) | vn неуместный, неподходящий (о времени)
M nät kui tuli aigattomall aikaa näed, kuidas tuli ebasobival ajal
aika Kett. Len. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I Kr (U Pi V) aikõ Lu Ra J aikᴀ Ku aik J Ku aiɢ Lu oiku Kr Айка ~ Айга Pal1 А́йка K-reg2 А́йга Ii-reg1, g aigaa K P M Kõ S Lu Li I aiga J ajaa [< is] Lu Ku aeg | vn время, пора
P vihgot sõisovad nätelii aikaa põlloll vihud seisavad nädal aega põllul
J aik liuguʙ aeg veereb
J aik lähsi pitšälee aeg läks pikale
J saab aik üli aeg saab üle
I tõin kõrtaa i kattaittaaɢ eʙ õõɢ aikaa teinekord ei ole aega (pesu) vaalidagi
Ra katso tunniss kui paĺĺo on aika vaata, mis kell on
P baba pajatti mõizaa aikoissa vanaema rääkis mõisaaegadest
Li piäb ällüüssä õmall aikaa õlla vaiᴅ peab märkama õigel ajal vait olla
J enn aika rüiss eväd alg niittä enne (õiget) aega ei hakata rukist lõikama
Lu miä teen senee tüü aigaa perässä (~ aigaa mukkaa) ma teen selle töö aja jooksul
J aik aigõlt joossa tšüüneliät põskiit müü aeg-ajalt jooksevad pisarad mööda põski
J tämä tuli aigattomall aikaa aikaa veettämää ta tuli ebasobival ajal aega viitma
M viimizel aikaa täm nõis ühtä voimaa läsimää viimasel ajal on ta alatasa haige
M vot eezepää õli mokom aika, krepastno·i aika vaat, ennemalt oli niisugune aeg, pärisorjuse aeg
M mööhä aika hiline aeg
I läsi rõhga, jo viimeiᴢ aigaᴅ oli väga haige, juba viimased ajad (olid käes)
J ammuizõ aiga perält ammu
M miä meen vähässi aigassi kujalõõ ma lähen väheks ajaks välja
J ammuss aigõss ammu(st ajast)
Li kõlmõd juttõli ühtä aikaa kolm (inimest) rääkis korraga (ühteaegu)
Lu enn aikaa pestii põrsaaᴅ ennevanasti pesti põrsad (puhtaks)
Ra jõka aikõ tikka kokip puut rähn toksib alati puud
Li see õli mõnt aikaa takaaᴢ see oli mõni aeg tagasi
Lu en kerkinüd ommaa aikaa mennä ma ei jõudnud õigel ajal minna
M üv̆vää aikaa head aega!
M niittämizee aika viljalõikusaeg
I niittü aika heinaaeg
J rauhuᴢ aik rahu(aeg)
Li raŋkka noori aika raske noorus(aeg)
K kuuro aika hetk
■
L älkaa velled minua nagragaa rahvaa aikaa ärge, vennad, mind naerge rahva ees (= juuresolekul)
Pi ep tõhi nagraa papin aikoo ei tohi naerda preestri juuresolekul
J elä blaaži tüttöjõ aikõnn ära räägi rumalasti tüdrukute juuresolekul
M mussa katti rissii teetä meneʙ, se õli pah̆haa aikaasõõ must kass läheb üle tee, see oli pahaks endeks
Lu miä tein senee ilm aikoa ma tegin selle ilmaaegu
Lu irisseeʙ ilm aikaa niisama (ilmaaegu) hirmutab (= hirmutab narrimisi).
Vt. ka alkueinnaika, aroamiz-aika, einäaika, elkkoaika, eloaika, hätäaika, iloaika, johsuaika, kuto-aika, kutuaika, lento-aika, lõppueinnaika, lõunadaika, lämmikko-aika, lühsüaika, mähäaika, mäntšü-aika, niittö-aika, niittüaika, nältšäaika, obahkaaika, oomnikkoaika, piimäaika, pulma-aika, sovetta-aika, sõta-aika, sütšüzü-aika, žaaru-aika, tšerikk-aika, tševäd-aika, tšülvöaika, tšüntö-aika, tuŋkoaika, vihmaaika, väliaika, õhtagoaika
aikaa¹ K L M Kõ Lu Li Ra J I (R-Lön.) aika J-Tsv. ammu | vn давно
L aikaa en õlõ narvaza õllu ma ei ole ammu Narvas olnud
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, neᴅ mälehtän nüüd juba unustan nii väga, aga mis on ammu peas, neid mäletan
I vanat starikaᴅ aikaa aikaa pajattivaᴅ vanad inimesed ammu-ammu rääkisid (vadja keelt)
M kase õli jo apizõõ aikaa see oli juba väga ammu
J eb aika vass tšäi meill hiljuti alles käis meil.
Vt. ka ebaikaa
aikaa² L M J aika I just | vn именно
L miε jumalalt tšüsüzin aikaa kammugaa vävüä ma palusin jumalalt just sellist väimeest
I vana vätši juttõli, što iiliä jür̆rääʙ; aika sama iiliä izzep tulta vanarahvas ütles, et Elias müristab; just sama Elias lööb välku
aikahtaa (J-Tsv.), pr aikahtaan: aikahtan J, imperf aikahtiin: aikahtin J = aikastaa
aikahtaassa: aikõhtaassaa ~ aikahtassa Lu aikahtass J, pr aikahtaan Lu J aikõhtaan Lu, imperf aikahtaazin ~ aikõhtaazin Lu aikahtazin J
Lu miä nii kõvassi heittüzin, jott aikõhtaazin ma ehmusin nii väga, et karjatasin
Lu miä ku silla teen tüküü, nii aikõhtaaᴅ vaa küll ma sulle teen vembu, siis karjatad ainult
J jeegõri aikahtaᴢ mettseᴢ inimiss jahimees hõigatas (hüüdis korra) metsas inimest
aikkia Lu Li J-Tsv., pr aikin Lu Li J, imperf aikkizin Lu J karjuda, (valust) kiunuda; aietada | vn кричать, визжать от боли; айкать, охать
J lahs aikip tšättšüᴢ laps karjub kätkis
J koirõlõõ tait puuttu, ku aikiʙ koer sai vist pihta, et kiunub
Li mitä tämä siäl aikiʙ ain, kattsuga, mitä täll siäl on tullu mis ta seal aina aietab, vaadake, mis tal on seal juhtunud
aikoo¹ M Lu J Ku aiko J-Tsv.:
M õm̆maa iä saab üv̆vii rahvaakaa aikoo oma eluaja saab inimestega hästi läbi (saab hästi hakkama)
Lu ai ko saamatoo, ep saa aikoo oi kui saamatu, ei saa hakkama (= ei tule toime)
J pojukkõin jo on nii suur, jot karjõᴢ jo saab aiko poisike on juba nii suur, et saab juba karjas hakkama
J pitkusõõ poolt paĺtto saab aikoo pikkuse poolest palitu sobib
aikotõlla P M (Kett. R-Reg.) aikotõllaɢ I aigotõlla (K-Ahl.) haikotõlla Li (Lu) haikotõllõ Li haikotõll J-Tsv., pr aikottõlõn P aigottelen K-Ahl. aikottõõn M haikottõõn Lu J, imperf aikottõlin Kett. M haikottõlin J frekv
1.
M nääd jo lahs tahob mak̆kaamaa, täm aikottõõʙ, õõrõp silmiä näe, laps tahab juba magama (jääda), ta haigutab, hõõrub silmi
I võõraza taloza aikotõllaɢ ep kõlpaaɢ võõras majas ei sobi haigutada
2.
Li minnua haikottõõʙ mind ajab haigutama.
Vt. ka aukutõlla
aikõin¹ J-Tsv., g aikõizõõ J ajalik, maine | vn преходящий, земной
aikõizõd ihasusõd ja mad́d́õsusõᴅ maised himud ja naudingud
ailahtaa (R-Lön.) hailahtaa Ra (J-Tsv.), pr ailahtaan: hailahtan Ra, imperf ailahtiin: hailahtazin J
1. (naeru) lagistada, lõkerdada | vn хохотать
R kui se nainen nagrajaisi, avarinta ailahtaisi (Lön. 687) rl kui see naine naeraks, avarind lagistaks (naeru)
Ra mitä nüt hailahtab nagraa ni kõvassi mis ta nüüd nii kõvasti naerda lagistab?
2. naerma pursata | vn расхохотаться, разразиться смехом
J irvissi ampaᴅ, hailahtaᴢ nagrõma ajas hambad irvi, purskas naerma
ailahtõlla K ailahtella (K-Ahl.) hailahtõlla M Lu Li J, pr ailahtõlõn K ailahtelen K-Ahl. hailahtõõn M Lu Li J, imperf ailahtõlin K hailahtõlin M Lu Li J frekv
1. hirnuda | vn ржать
K opõn ailahtõlõʙ hobune hirnub
2. (naeru) lagistada, lõkerdada | vn хохотать
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
J mitä nii hailahtõõᴅ mis sa nii lõkerdad?
3. valjusti häälitseda (karjuda, hüüda, laulda jne.) | vn громко голосить (кричать, аукать, петь и т. д.)
Li ku tšäütii mõizaa riigõllõ tappõmõz viĺĺojõ, nii hailahtõli siäl mettseᴢ, hahatti, znatšit, tšuuditti kui käidi mõisas rehel, vilja peksmas, siis karjus (keegi) seal metsas, naeris, tähendab, (seal) kummitas
4. alpida, ebakorrektselt käituda | vn вести себя развязно
Li ain hailahtõõʙ, noo mokomi sõnõi vizgop kõikkõlla·ajõziid ja siäl joonittõõʙ, nagrõʙ, kõiɢ mokomain aina albib, noh, pillub igasuguseid niisuguseid sõnu ja jookseb siia-sinna, naerab, üldse niisugune (alp)
5. tegevusetult ringi luusida | vn бродить без дела
M hailahtõõtta tšül̆lää möö luusite mööda küla
aima M Lu J-Must. I (Li), g aimaa ainult (adjektiivselt), pelk, paljas | vn один (лишь, только)
M aapazikkoza ovaᴅ enäpältä aimaᴅ aavaᴅ haavikus on enamasti ainult haavad
M täm sei aimoo obahkoo, eʙ tahtonu omenaakaa ta sõi paljaid seeni, ei tahtnud kartuliga
Li väliss tehtii i aimõssõ kapusõssõ piirõgõ, a too kapussaa pantii alla, ailia pantii päällä vahel tehti ka ainult kapsast pirukas, aga mõnikord pandi kapsast alla, räime pandi peale
Lu kõikk õli aimaata šiškaa kõik olid puha kaltsud
J aima tulta puhub (Must. 167) puhub selget tuld
aina Kett. K R M Kõ Lu Li vdjI I ainᴀ Ku ainõ Lu Li I ain Kett. vdjL K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku ai L P M J
1. aina, üha, ikka | vn всё, всё только, всё еще
K aina mölizeb itkõa aina viriseb nutta
P pojokkõizõnn ain tšäüzin õunõi vargassamaᴢ poisikesena käisin aina õunu varastamas
Lu ain suurõt povvõᴅ, ain eb anna vihmaa üha on suur(ed) põu(a)d, ikka (veel) ei anna vihma
2. alati | vn всегда
M kuusipuussa tehtii ain mäntä (pudru)mänd tehti alati kuusepuust
J sauna tehtii ain kaukaapõlla saun tehti (= ehitati) alati (majast) kaugemal(e)
3. ikkagi, siiski | vn всё же, всё-таки
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa (= metsa poole)
I babo äd́jässä tšiiniɢ, äd́jä nagriissa, aina nagriz eb lähem maassa eit (võtab) taadist kinni, taat naerist, ikkagi ei tule naeris maast (lahti).
Vt. ka ainatši, aintaki, aivaa¹
ainago Kett. K M Lu J (R-Eur. P), g ainagoo M J subst., adj. ainuke, (üks)ainus | vn один единственный
P neittsüeni ainagoni neitsüd ainago anõni rl mu mõrsja, mu ainukene, mõrsja, minu ainus hani
M ühs ainago peeni pojokkõin õli, tõinõ õli tüttrikkõin üksainus väike poisike oli, teine oli tüdrukuke
M näill on lahs api ainago lahs neil on laps päris ainuke laps
■
M mam̆maa ainago mammapoeg
Lu jõka ainago igaüks.
Vt. ka ainogo, ainoi, ainõ
aino J (R-Reg.), g ainoo subst ainus, ainuke | vn единственный
R tie siha silmälleni azopaika ainolleni (Reg. 12) rl tee koht mu silmale, asupaik mu ainsale
J müü tulimma ainolõõ appii, kalalõõ kaazikõssi rl me tulime ainsale appi, kalale kaasitajaks.
Vt. ka ainavoin, ainia, ainuᴅ
ainoi J, g ainoi adj ainus | vn единственный
õli meillä ainoi velle rl oli meil ainus veli.
Vt. ka aivonõ
ainõgo² J adv ainult | vn только
se ainõgo katsop što täll rahoi ebõõ see (= Kuzma) ainult vaatab, et tal ei ole (enam) raha.
Vt. ka ainult, aivonaa
airo P Lu Li Ra J air J-Tsv. hairo Ku, g airoo Lu Li J aer | vn весло
Lu airo on kuusipuuss aer on kuusepuust
Lu kahõl airol sovvataa, ühel airol julitaa kahe aeruga sõutakse, ühe aeruga tüüritakse.
Vt. ka juliairo, perä-airo, ruĺa-airo
airoa J-Tsv., pr airoon ~ airon J, imperf airozin J aerutada | vn грести
aisa Kett. K-Ahl. P M S Lu Li J I Ku (Kõ) aisõ Lu ais J-Tsv. (Lu), g aizaa Kett. P M Kõ S Lu Li J I Ku aiza J ais | vn оглобля
P kui kahyõ rattaakaa on rattaaᴅ, siz on red́d́eᴅ, bõõ aizaᴅ, a ku on vaŋkkuri, siz on vaŋkkurii aizaᴅ kui on kahe rattaga kaarik, siis on {r}-d, pole aisad, aga kui on vanker, siis on vankri aisad
M siᴢ aj̆jaaᴢ opõn lait́joo aisolaisõõ siis aetakse hobune ree aisade vahele
Lu adral õlla aizaᴅ adral on aisad
I aizaa kokaᴅ aisa konksud
J tšeerä aizat kottoo keera aisad kodu poole (= hakka koju sõitma).
Vt. ka adra-aisa
aissiä K L J assiä J-Tsv. ah (sina), oh | vn ах (ты), ой
J aissiä minu laŋko, niku valo aŋko kk ah (sina), minu lang, (sa oled) nagu sõnnikuhang
J aissiä kui valap kõvassi vihma oi, kuidas valab kõvasti vihma!
J assiä mi uhkaa talo oh, kui uhke talu!
aisu K-Al. M Po J-Must. I (Kõ-Len.) haisu P Lu Ra J (Ku) χaisu P г̧ аису Pal1, g aizuu M Kõ Po haizuu P J haizu J
1. hais, lõhn | vn запах, вонь
P täll on üvä nenä, võtaʙ haizuu tal on hea nina, tunneb haisu (ära)
M ku bõõ avvottu azõ, siz uguritsat kõik teeʙ val̆loo aizulõõ kui nõu pole hautatud, siis paneb kõik kurgid haisema, nagu sõnnik
J jot kassen eb õllõis sinu haisua et siin ei oleks sinu haisu(gi) (= kao siit, mine ära)!
K kui tulin taraa, nii tuli taarii aisu, õvvõõ tulin, nii õluõõ aisu (Al. 53) kui tulin aeda, siis tuli taari lõhn, tulin siseõue, siis (tuli) õlle lõhn
Lu aisu üvä i maku üvä on lõhn (on) hea ja maitse on hea
M makuza saunaa aisu magus sauna lõhn
2. õhk | vn воздух, дух
M piäʙ vähäkkõizõ tuuluttaa rihi, aivo on raskaᴢ aisu tuleb natuke tuba tuulutada, (siin) on väga raske õhk
M täällä ep tap̆paa üv̆vää aisua, teemm akkunaa avõõ, tuulutamma i leeʙ üvä aisu siin ei jätku värsket (head) õhku, teeme akna lahti, tuulutame ja tuleb värske õhk
M nüd on kerkiä aisu nüüd on värske õhk.
Vt. ka viinaaisu
Vt. ka haiso
aisõa K (P Pal1) haisõa (Kett. L P Ra J) aisõaɢ (Ii-reg1), pr aizõʙ K P haizõʙ Kett. L P Ra J Айзебъ Pal1 Ii-reg1, 1. p aisen K-Ahl., imperf aisi K = aisaa
J pilaunnu liha haizõʙ riknenud liha haiseb
Ra mualla haizõʙ muda järele haiseb
P klopiiroho, tämä haizõʙ kõvassi sookail, see lõhnab tugevasti
Ra kukka üvässi haizõʙ, miä vaa nuuskaan lill lõhnab hästi, mina aina nuusutan
aita Ränk Kett. K L P M Kõ Ja-Len. Po Lu Li J I Ku (R Ra) ait J-Tsv., g ad́d́aa K-Salm1 R P M Kõ Lu Li J I ad́d́a J ad́aa K-Ahl. ad́jaa K I ad́ja K-Must. J-Must. adja Kõ-Len. aijaa Lu Ku aijjaa Lu Li ajjaa Li
1. aed, tara | vn изгородь, плетень
M aita on ümper tar̆raa. on pisuaita i on riukuaita aed (tara) on ümber köögiviljaaia. On (olemas) pistandaed ja lattaed
Lu aita on tehtü ŕuuguissa i keppiissa aed on tehtud lattidest ja keppidest
J ad́d́õᴢ rippuvõt sõvaᴅ aia peal ripuvad riided
Lu aijaa sammõᴢ aiapost
Lu aita seipääᴅ aiateibad
Lu aita riuguᴅ aialatid
Li pisoᴢ aita ~ J pulikk ait pistandaed
2. J-Ränk sard (vilja kuivatamiseks) | vn сушило (для сушки хлебов)
■
J progonaa aijaᴅ tara karjatee ääres (teat. põlle tikandkiri).
Vt. ka kalmoaita, keppi-aita, koša-aita, lama-aita, pisikko-aita, pisoaita, pisozaita, pissü-aita, pisuaita, riukuaita, seipää-aita, seiväzaita, taraaita, tikki-aita, traattiaita, täkki-aita, vittsaaita
aitazikko: aitõzikko J-Tsv., g aitazikoo: aitõziko J (orig.: | vn огороженное место)
aitta [< is?] J Ku, g aitaa ait | vn амбар, клеть
J sellee aitad annõttii, lukoo võtii luvattii rl sellele aidad anti, luku võti lubati
aivassaa¹ P aivõssa ~ aivõssõ J-Tsv., pr aivasan P, imperf aivasin: aivõsin J = aivassaa²
aivassaa² P M J (Kett. K-Ahl. Lu) aivassaaɢ I aivõssaa M Ra (J) aivõssaaɢ (I), pr aivassaan K M Lu J aivõssaan M Ra J aivõssan Ra J, imperf aivassiin P M aivõssiin M Ra aivõssin Ra aivõssii I aevastada | vn чихать, чихнуть
J inemizel on päätauti, siiz aivassaaʙ (kui) inimesel on nohu, siis (ta) aevastab
I egle rõhgaa aivõs̆sii, taitaa tšülmä tagossi eile aevastasin kõvasti, vist sain külma
aivasõlla Kett. L P Ke M Kõ Lu (Kr) aivõsõlla Li (M J) aivõsõll J-Tsv. aivasõllaɢ I (vdjI) aivõsõllaɢ ~ aivõssõllaɢ I, pr aivassõlõn L P aivassõõn Kett. M Kõ Lu aivõssõõn M aivõssõn J, 3. p aiwassalab Kr, imperf aivassõlin Kett. M Kõ Lu aivassõl̆lii vdjI aivõssõlin J frekv aevastada; puristada (hobuse kohta) | vn чихать; фыркать
M sulku on nenäᴢ, kõik aivassõõn nohu on (ninas), aina aevastan
Li aivõz ain tuuʙ, ain piäʙ aivõsõlla aevastus aina tuleb (= kipub peale), aina tuleb aevastada
M katti aivassõõʙ kass aevastab (turtsub)
I opõnõ aivassõõʙ hobune puristab
aivaᴢ M Lu Li aivõᴢ Lu Li Ra J-Tsv., g aivahsõõ: aivassõõ M aivasõõ Lu aivõsa [sic!] J-Tsv. aevastus | vn чиханье, чих, чох
Lu millõ tuõb aivaᴢ mulle tuleb aevastus (peale)
J aivõsa pääle jutõlla: õõ terve aevastuse peale öeldakse: ole terve!
aivinainõ J (Kõ-Len.), g aivinaizõõ J peenlinane, peenest linast | vn из тонкого полотна
J terve, tšiutto aivinainõ rl tere, peenest linast särk!
aivoi¹ Lu J-Tsv. aivo·i K ai-voi Lu oi-oi, ai-ai | vn ой-ой, ах
J ai-voi, tšüläᴢ om põlo oi-oi, külas on tulekahju!
Lu ai-voi mill ku om vaiva, miä em või õikõttaa entä ai-ai, küll mul on valu(s), ma ei või end sirgu ajada
Lu ai-voi ku on pilkkoinõ pimmiä ai-ai, küll on pilkane pime(dus)!
aivonaa J I ainult, üksnes | vn один только
J ebõ poju, a va aivonaa ühs sittõ ei ole poisike(st), vaid ainult paljas sitt.
Vt. ka ainõgo²
aivoo Len. Kett. K U P M Kõ S Ja-Len. aivuo U L P M aivo R-Lön. M Kõ J väga, õige; üsna, päris | vn очень, слишком; весьма, совсем
K aivoo iloza tüttärikko väga ilus tüdruk
L tämä aivuo õli selvä ta oli väga tark
Kõ aivoo vähä seiᴅ väga vähe sõid
M emä aivoo suv̆vaab õm̆maa poikaa ema armastab (hellitab) väga oma poega
M paĺĺo on aivo tara-menoja med́d́ee tšüläzä üsna palju on meie külas aiapidamisi
K mene sinne, ko leeb aivoo pimiä mine sinna, kui on päris pime
M per̆rää pes̆sua meni aivo kok̆koo kofta pärast pesu läks kampsun päris kokku.
Vt. ka aivaa²
ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
Kõ vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu
■
M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja
ajaja P (Lu) ajajõ Lu Li J-Tsv., g ajajaa J
1. (karja) ajaja | vn погонщик
Li lehmäd mennää eeᴢ, a takanõ on ajajõ, karja ajajõ lehmad lähevad ees, aga taga on ajaja, karja ajaja
2. tagaajaja, püüdja (ka mängudes) | vn ловец, погоня; водящий в играх
J ajajõd joossa takann tagaajajad jooksevad taga
3. hobusemees, vooriline | vn возница
Li õpõzõõ ajajõ, see, tšen ajab õvõss, niku kuttšeri hobusemees, see, kes ajab hobust, nagu kutsar
Lu izvozaa ajajõᴅ voorilised
4. ratsanik | vn всадник
J se ajajõ püüsi näite tšii rihmõpetliikaa see ratsanik püüdis neid (= metshobuseid) köissilmusega.
Vt. ka meri-ajaja, takaa-ajaja
ajattaa Lu Li J ajatta J-Tsv., pr ajataʙ Lu Li J ajatõʙ Li J, imperf ajatti Lu J
1. hrl impers (kõhtu) puhitusse ajada | vn пучить (о животе)
J haposs rokass ajatti vatsaa hapukapsasupist ajas kõhu puhitusse
Lu vatsaa onõ ajattanu kõvass kõhu on kõvasti puhitusse ajanud
J lanttu ajataʙ kaalikas ajab puhitusse
2. impers umbe ajada (sõrme jne.) | vn нарывать (о пальце и т. д.)
Li sõrmõa ku kõns ajatõp kõvassi, sis tätä kõvassi pakotõʙ kui ajab sõrme kõvasti umbe, siis ta valutab väga
3. impers paiste ajada | vn распухать, распухнуть
Li ajatõʙ utarõᴅ (pärast poegimist) ajab udara paiste
ajatuᴢ M Kõ Lu J (Kett. Li), g ajatuhsõõ (Kett.) ajatussõõ (M) ajatusõõ Lu J ajatuzõõ J-Tsv.
1. mõte | vn мнение, мысль
M med́d́e ajatussõᴅ tultii ühtee meie mõtted langesid ühte
Kõ kase on üvä ajatuᴢ see on hea mõte
J jo ajatuz võtaʙ: kõlmõtt päivä ep tuõ kottoo juba paneb mõtlema: kolmandat päeva ei tule koju
2. enne, uskumus, (ebausklik) arvamus | vn предзнаменование, предсказание, суеверие
Lu kui merimeez nätši unõz naiz-eläjää, kump tätä kuttsu tüvvee, jutõltii se tääp kehnoa, se on ajatuᴢ kui meremees nägi unes naisterahvast, kes kutsus teda ligi, (siis) öeldi, (et) see on paha enne, see on uskumus
ajatõlla Kett. P M Kõ Lu J (K L Li) ajatella (K-Ahl. R-Eur. R-Lön. R-Reg.) ajatõll J-Tsv., pr ajattõlõn P ajattelen K-Ahl. ajattõõn K L M Kõ Lu Li J, imperf ajattõlin P M Lu J ajattelin R-Eur.
1. mõelda; arvata | vn думать; мнить, полагать
M ajattõõʙ, ajattõõʙ, nii etti pää lõhkõõʙ mõtleb, mõtleb, nii et pea lõhkeb
Lu miä ajattõõn, jott em müühäsü, jovvun ommaa aikaa ma arvan, et ma ei hiline, jõuan õigel (omal) ajal
J ajatõlla tämä pääle, jot tämä om vargõssõnnu arvatakse tema kohta, et tema on varastanud
2. kahelda, olla umbusklik | vn сомневаться, быть мнительным
Lu tšen ajattõõʙ, se izze end eb uzgo, sitä inemissa jutõllaa uskomoiton kes on umbusklik, see ei usu iseennast(ki), seda inimest nimetatakse uskmatuks
ajo Lu Li J-Tsv. (R-Eur. R-Reg. P Ku), g ajoo ~ ajo J
1. sõit; aju, kihutamine | vn поездка; быстрая езда
Lu kõns lähetää ajjoo, pannaa õpõzõll vaĺĺaaᴅ kui minnakse sõitu, pannakse hobusele valjad (pähe)
Li miä õlin siäl mõnt päivää ajoᴢ, no ajoss ep tullu mittää valmiᴢ, tühjää tüütä tein ma olin seal mitu päeva sõidus, aga sõidust ei tulnud mingit tulu, tegin tühja tööd
J suurõ ajoka meni opõizõll läpi tšülä suure ajuga sõitis hobusega läbi küla
2. aju(jaht) | vn погоня, облава (за зверем)
Lu mentii irvee ajool mindi põdrajahile
Lu mentii susijõõ ajool mindi hundijahile
Lu ültšee ajo hülgejaht
3. (nõela)piste | vn стежок
J miä veel lazzõn lõŋgaka kahs-kõlmõd ajoa ma teen lõngaga veel kaks-kolm pistet
4. (mere-, jõeveest jääv) uhtaine, kõnts | vn нагонный ил, нанос
Lu meri vesi ajo meremuda, -kõnts
Lu jõki vesi ajo (suurveest jääv) jõemuda
■
J kuza ajoz õliᴅ kus sa olid (= mida sa käisid tegemas)?
J mitä ajoa lähsi ettsimä mis asja ta läks otsima (= milleks ta sinna läks)?
Vt. ka hirviajo, meriajo
Vt. ka ajaᴅ
aju K-Ahl. M J-Tsv. (Li), hrl pl ajuᴅ M Li J-Tsv.
1. aju, ajud; mõistus | vn мозг; ум
J ajud om pää luu süämeᴢ aju(d) on pealuu sees
Li inemizel on pääajuᴅ, no i elämill õlla toož ajut pääzä inimesel on peaajud, aga loomadelgi on samuti ajud peas
M ajud üppävät päässä, nii paĺĺo pajatin ajud hüppavad peast (välja), nii palju rääkisin (= pea on väsinud pikast jutust)
M tälle ajujõ on annõttu päh̆hää talle on mõistust pähe antud (= ta on tark inimene)
M ajut kuivõvaᴅ ajud kuivasid ära (= jäi rumalaks)
2. pl üdi | vn костный мозг
M luuza on ajuᴅ i pääzä on ajuᴅ luus on üdi ja peas on ajud.
Vt. ka luuaju, pää-aju
ajukaᴢ: ajukõᴢ J-Tsv., g ajukkaa J (orig.: | vn мозговой)
ajõlla Kett. K M Lu Li Ra J (P Kõ) ajella (R-Eur. R-Reg.) ajõll J-Tsv. ajõllaɢ I (vdjI), pr ajõlõn K P M Kõ Lu J ajõõn M Lu ajõlõõ vdjI, imperf ajõlin M Lu ajõlii I frekv
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida | vn гнать, погонять, сгонять, отгонять
I müü koloviškailla ajõlimmas sus̆sia me ajasime tuletukkidega hunte (eemale)
P menimmä mettsää offotalõõ õravoi tappamaasõõ, ajõlõmma puissa vällää läksime metsa jahile, oravaid tapma, ajama (neid) puude otsast ära
M opõzii ajõllaz nii kaugaa kui läheb viĺĺa vällää õlgõssa hobuseid aetakse (rehepeksul) ringi nii kaua, kuni vili läheb kõrre küljest lahti
M õlgõd ajõltii kõik kujalõõ õled aeti kõik (rehetoast) välja
2. taga ajada, püüda | vn гнаться, гоняться
P menimmä põõsai müö ajõlõmaa lintuita läksime põõsastesse linde taga ajama (püüdma)
J ajõli vargõss takka ajas varast taga
Kõ noori pojo, kõrvatakuzõd märjäᴅ, a tütteriä jo ajõlõp tak̆kaa noor poiss, (endal) kõrvatagused märjad, aga juba ajab tüdrukuid taga
3. sõita, kihutada; (edasi-tagasi) joosta | vn ехать, ездить, мчаться; бегать (туда-сюда)
I sinneg ajõli petterissä paĺĺo vättšiä sinna sõitis Peterburist palju rahvast
M meez ajõli suudnalla merellä mees sõitis laevaga merel
J elka ajõlka nii kõvassi opõiziika, väzütteett ärge kihutage nii kõvasti hobustega, väsitate (nad ära)
Lu domovikk on lehmää selleᴢ i ajõlõb lehmääkaa õvvõa müütele majahaldjas on lehma seljas ja kihutab lehmaga mööda õue (ringi)
M laska ain ajõlõʙ, a vällää ep saa nirk aina jookseb (edasi-tagasi), aga (laudast) välja ei saa
■
M ku on kalpõa maa, sis piäʙ äessää kõlmõlta piiltä: ajõlõᴅ, ajõlõᴅ kõiɢ rissii rassii kui on kõva maa, siis tuleb äestada kolm korda: ajad, ajad (= äestad) kõik risti-rästi (üle)
akana Kett. K-Ahl. M S Lu Li I (P Po) akanõ Li akan Li J-Tsv., hrl pl akanaᴅ M S Po I (Kõ-Len. Ja-Al. Ja-Len.) akanat K-Ahl. J-Must. akanõᴅ Lu J (Li) agan, aganad | vn мякина
Li siz ajõtaa kokkoo viĺĺa akanõijekaa parvõᴢ siis aetakse vili aganatega koos hunnikusse
I viskazi ivijä: akana meeb ühtee poolõõ ja ivä tõisõõ poolõõ tuulas viljateri: agan läheb ühele poole ja tera teisele poole
M jõka viĺĺal on õma akana igal viljal on oma agan
M akanat söötettii lehmiile aganad söödeti lehmadele
M täm tšäärüb niku akanaa kuĺa ta keerleb (= on kerge liikuma) nagu aganakott
M lin̆naa akanaᴅ linaaganad, -luud.
Vt. ka kagra-akana, lina-akana, nisuakana, rüizakana, sekaliakana, õzra-akana
akanaleipä M (J) akanleipä J aganaleib | vn мякинный хлеб
M akanaleipää söötii nältšäaigalla aganaleiba söödi näljaajal
akanikko M Po Lu Li J-Tsv., g akanikoo Lu J akaniko J aganik | vn мякинник
M sarrai õttsaza on tehtü mokom akanikko kuuri otsa on tehtud niisugune aganik
J akan veejjä riigõss akanikkoo aganad viiakse rehest aganikku
akanõin J-Tsv., g akanõizõõ: akanõizõ J aganane, agana- | vn мякинный, мякинистый
akanõiss leipä kuile ep tahtau süüvve aganaleiba pole nagu tahtmist süüa
akattsi J-Tsv., g akatsii: akatsi J akaatsia | vn акация
akatsi kukad on valkaᴅ akaatsia õied on valged
akka¹ M Lu J akkõ J hakka Kett. Len. M Kõ, g akaa eit, vanaeit | vn старуха, старушка
Lu eletää ukko ja akka elavad taat ja eit
M tämä on vapivana hakka ta on väga vana eit
M ühzii hak̆koo elämmä tšüläzä üksnes vanaeided elame (siin) külas
■
Lu metsä akka (Must. 159) metshaldjas.
Vt. ka bobulihakka, lehtšihakka
akkuna Ränk K L P M Kõ V Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ja-Len.) akkunõ Lu Li akkun Lu J-Tsv. Аккуна Tum., g akkunaa K L P M Lu Li J
1. aken | vn окно
Li akkunõt ku õltii õikõas poolõs, siz ahjo õli tehtü kurraa poolõõ, jott sis parõpi sinne näüb ahjoo kui aknad olid (uksest minnes) paremal pool, siis ahi oli tehtud vasakule poole, et siis näeb paremini sinna ahju
M vahittii akkunassa, mitä se hakka nõizõp tetšemää vahiti aknast, mida see eit hakkab tegema
Lu ku jumal jürizi i tulta lei, siiz akkunaa tehtii kurassõõkaa risiᴅ kui müristas ja lõi välku, siis tehti aknale noaga ristid
Li meil on pantu järtšü ihan akkunõn nallõ meil on pandud pink lausa akna alla
M näilee niku para kannaʙ, tuõb uhsiissa ja akkunoissa neile nagu kratt kannab (varandust), tuleb ustest ja akendest
Lu akkunat tärizeväᴅ aknad tärisevad
Lu akkuna on ragollaa aken on praokil
M tee akkuna sellällä·ä avõõ tee aken pärani lahti
Lu akkunat higõssuvaᴅ, tääʙ vihmaa akna(klaasi)d higistavad, (see) ennustab vihma
M uhzilla ja akkunoilla on sakaraᴅ ustel ja akendel on hinged
J viiloo akkun viilu-, katuse-, pööninguaken
Li akkuna petliᴅ aknahinged
Lu akkuna poduška ~ akkuna päälüᴢ aknalaud
Lu akkunaa hiki aknahigi
Lu akkunaa ramka aknaraam
M akkunaa nališnikaᴅ akna pealisliistud
Li uhzõõ i akkunaa piinõᴅ ukse ja akna piidad
Li akkunaa ruupu ~ Lu akkunaa zvena aknaruut
M akkunaa klazi aknaklaas
J akkunaa kokka akna haak
2. räppen, leitse-, suitsuauk | vn дымовое оконце, диал. дымник
Lu uhzõõ pääl on tehtü akkuna ukse peale on tehtud suitsuauk
Lu akkuna võtõttii avõõ, jäänos-savvu meni poiᴢ räppen võeti lahti, ving läks välja
I ülimein akkuna (Ränk 55) suitsuauk (ukse kohal seinas)
■
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma (ühiseks õlletegemiseks).
Vt. ka viiloakkuna, üĺeezakkuna
Vt. ka ikkuna
akkunalla Lu Li vdjI I akkunallõ J akkunall M Lu J õues, õuel | vn во дворе
Lu mõnikkaall on tšülvettü kumina, akkunall kazvaʙ mõnel on külvatud köömned, õues kasvavad
J meill on meri akkunallõ rl meil on meri õues
Lu issuvad akkunalla rinnaltaa kahs meessä istuvad õues kõrvuti kaks meest.
Vt. ka ikkunna·lla
akkunnalaa M J akkunnal̆laa M akkunnala K-Al. = akkunna·llõ
akt́ori J-Tsv., g akt́orii J näitleja | vn актёр
da siä õõd õikõ täüz akt́ori ja sina oled õige päris näitleja
ala³ Lu Li J indekl alumine; ala- | vn нижний
J ala kõrt alumine korrus
Lu ala uuli alahuul
J ala pooliin alumine
Lu servät painuvad ala poolõõ servad painduvad allapoole
J ala poolõlt ~ ala poolta altpoolt
■
Li se on ala tuuli bortta, se tõin on pääli tuulõõ bortta see on alttuuleparras, see teine on pealttuuleparras
Lu ala tuulõõ bortta alttuuleparras.
Vt. ka alu²
alaa Kett. K L P M Kõ Lu Ra J al̆laa M Kõ S I allaa M Po Lu I alla Kõ-Len. I ala K-Ahl. K-Al. R-Eur. R-Reg. Lu Ra J-Must. J-Tsv. Kr
1. adv alla, allapoole | vn вниз, под
P lazzõttii mäjess alaa saanikkoikaa lasti kelkudega mäest alla
M ku nõisaᴢ näitä saattoita vetämää, siis pissääz al̆laa suurõt kepiᴅ kui hakatakse neid (heina)saade vedama, siis pistetakse alla suured kepid
J peened lahzõt kussa ala väikesed lapsed kusevad alla
I alla liitsalla ii niin i ležiʙ näoga allapoole, ja nii lamabki
2. postp alla | vn под
L miε sõizattuzin kuuzyõ alaa ma jäin seisma kuuse alla
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis Griša isa võttis ta oma hoole alla
M tehtii tšütühsiä kapusaa al̆laa tehti kütist kapsa istutamiseks
M täm pannaᴢ vaŋgii al̆laa ta pannakse vangi
3. prep alla | vn под
M kase tee meeʙ al̆laa mäe see tee läheb allamäge
Lu taatta nappaab viinaa allaa süümi-zee isa võtab viina söögi alla
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) J juurõnalaa juure alla
I jäänal̆laa jää alla
Ra krinttsoin-alaa välistrepi alla
M lavõzõnal̆laa pingi alla
I väräjänal̆laa värava alla
I vüünal̆laa vöö vahele.
Vt. ka ahinalaa, ahjonalaa, akkunalaa, kailanalaa, maanalaa, päänalaa
Vt. ka allaallõ, allõ, nalaa
alago Lu J (Ra), g alagoo Lu J alang, (ranna)madalik, alamjooks | vn побережная низина
Lu alagoo vätši on meree rannaᴢ alamjooksurahvas on (= elab) mererannas
alalõõssaa J = alaassaa
J jürü ammup puhõõ, üleld alalõõssaa võtab lintii välk lööb puusse, ülevalt alla võtab (koore)riba (lahti)
alanoittaa: alanoitta J-Tsv., pr alanoitan: alanoitõn J, imperf alanoitin J alandada | vn унижать, унизить
alaspäi M Kõ Lu Li Ra alas-päi J-Tsv.
1. alaspäi | vn вниз головой
J alas-päi rippullaa, niku üü-lakko alaspäi, rippudes, nagu nahkhiir
2. kummuli | vn вверх дном
M tšäänä lännikko alaspäi keera lännik kummuli
M kori õli talvõll alaspäi pud́d́ee pääll paat oli talvel kummuli puude peal
■
Kõ kupoĺoo aattonn tšülvetäᴢ. se vihta vizgatas katolõõ. ku eittääb alaspäi, sis koolõt kazell vootta jaanilaupäeval viheldakse. See viht visatakse katusele. Kui langeb ladvapool ees, siis sured sel aastal
alassi Kett. K-Ahl. L P M Lu Li J alassiɢ vdjI I alasti | vn нагишом, донага; нагой
P älä õlõ sõvaza i älä õlõ alassi (Mäg. 89) (muinasjutust:) ära ole riides ja ära ole alasti
M miε õlin jo alassi, kui tämä tuli saunaa ma olin juba alasti, kui ta tuli sauna
M eitti eneen alassi võttis enese alasti
M alassi inehmissa kujalõ eʙ laskõa alasti inimest tänavale ei lasta
Lu ihan alassi niku maama sünnütti ihualasti, nagu ema sünnitas
J ilka alassi ~ iho alassi ihualasti.
Vt. ka ihan-alassi
alaᴢ P M Kõ Lu Li Ra J Ku alas K-Ahl. alaaᴢ P Lu al̆laaᴢ M
1. adv alla, allapoole | vn вниз
P tämä tuli ähüpεält alaᴢ ta tuli ahju pealt alla
Lu üvä rooka meep kerkiässi alaaᴢ hea toit läheb kergesti (suust) alla
Lu jää tuli alaᴢ oli jääminek
Li laugas tuli alaᴢ Lauga jõel oli jääminek
Lu vesi püürtääʙ, veeb i vennee alaᴢ on veekeeris, viib paadigi alla (= põhja)
M tee meneb ül̆leez i al̆laaᴢ, paĺĺo on mätšiä tee läheb üles ja alla, palju on mägesid
Lu viiraa alaᴢ viira alla!
M a siiz vot kui veekaa sõdgoᴅ, siis teep sen̆nee alakoorõõ .. noo, plootnossi issuuʙ, issuub leipä al̆laaᴢ, ep tuõ makuza leipä aga siis, vaat, kui sõtkud veega, siis teeb selle alumise kooriku .., noh, tihkelt vajub, leib vajub alla, ei tule maitsev leib
P riput pεä alaaᴢ ripud pea allapoole
M meeli jo meni alaᴢ mõistus on juba alla käinud
2. prep alla | vn вниз, по, под
M ku alas tuulta, sis parapõss viskuaz akanad vällää kui allatuult, siis tuulatakse aganad paremini välja
M vesi johzõb alaz virtaa vesi voolab (jookseb) allavoolu
Li alaz mättšiä on helppo mennä, ülez mättšiä on raŋkka nõissa allamäge on kerge minna, ülesmäge on raske ronida (tõusta)
J menin alaz orkua läksin nõlvakust alla
■
Li noo, selle mehele lüüti nenä alaᴢ noh, see mees sai pika nina
alati [< e?] J = alattu
tämä alati ain tširoᴢ ta alati aina vandus
ala-tšuutto J = aluštšiutto
alattsõõ Ar. alattsyõ L alatsyõ P alattsõ J postp alt, alt läbi | vn из-под
P alatsyõ vettä menemmä podvodnoi lodgaakaa vee alt läheme allveelaevaga
J koirat tullaa põltojee perittse, katid aitojeen alattsõ rl koerad tulevad põldude tagant, kassid aedade alt.
Vt. ka maanalatsõõ
Vt. ka alatsi, alitsõ, aluzii, alutt́śi, alõitsi, alõtsii, alõtsõõ
alauuli M Lu ala-uuli J alahuul | vn нижняя губа
J uulõd on bröllillää, ala-uuli ripuʙ huuled on pruntis, alahuul ripub
algokkõin J-Tsv., g algokkõizõõ: algokkõizõ J haluke | vn поленце
viska algokkõin ahjo viska haluke ahju
algussa M Li alguss Li J-Tsv. alguses, esiteks | vn сначала, поначалу
M algussa möö vähäkkõizõ ookazimma, a nüᴅ nõizõmma töötä tetšemää alguses me natuke puhkasime, aga nüüd hakkame tööd tegema
J alguss päi alguses, esiteks
algõskõlla: algõskõll J-Tsv., pr algõskõlõn: algõskõõn J, imperf algõskõlin J frekv alustada | vn начинать
alkaa K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kett. Kõ Ja-Al. Kr) alka J-Tsv. alkaaɢ I (Kl-Set.), pr algan K U L P M Kõ S Lu Li J algõn Li J algaa Kl, imperf algõn K M algin Lu Li J algõ Kl
1. hakata (ka impers.); alata, alustada | vn начинать, начать (также безл.)
U algan tänänn õlutt tšihuttaa hakkan täna õlut tegema
J nahka algap tšiskaussa nahk hakkab kestendama
P minua algab janottaa jo mul hakkab juba janu
J algõp sooja tehä (ilm) hakkab soojenema
J alkõizin tüüt tehä, da en tää kui alka hakkasin tööd tegema, aga ei tea, kuidas alata
J algõttu tüü tahob lõpõttõmiss alustatud töö tahab lõpetamist
Kõ jürt inn õli karjaa alkaminõ jüripäeval oli karja(skäimise) alustamine
Lu miä nõizõn alkamaa alõss ma hakkan kinnast looma (alustama)
M leipä on algattu leib on alustatud (= leivast on juba lõigatud)
2. alata; sugeneda, tekkida | vn начинаться, начаться; зачинаться
K issutalod ümpär talvimiikkulaa alkõvaᴅ istjatsed (= noorte õhtused koosistumised talviti) algasid talvise nigulapäeva paiku
I räštogona alkõvat svädgaᴅ, i õlivad veerissiεssaakk jõulude ajal algasid talistepühad ja olid kolmekuningapäevani
J kui va alki põlo, nii müü hüppezimm üleᴢ nii kui algas tulekahju, nii me hüppasime üles
M näd jo alkaas pikkaraizõd õunaᴅ näe, juba tekivad väikesed õunad.
Vt. ka alkaussa, alkoa, alkuussa
alko Kett. K L M Kõ Lu Li Ra J I (Len. P Ke) halko I (Ku), g algoo M Lu Li J alguo L P halg; (kütte)puud | vn полено; поленья, дрова
M algot pantii riittaa halud pandi riita
Lu algot präkkiväᴅ halud praksuvad (tules)
Ra nii tunnub emääsee niku alko lõhgõttu poolitõõ nii tundub emasse (läinud olevat), nagu (oleks) halg pooleks lõhutud
Lu podräd alko lühikeseks lõigatud halg
Lu alkoi veetii petterii (kütte)puid viidi Peterburi
Lu paaru-kattilaa lämmitettii enne algookaa i süekaa aurukatelt köeti ennemalt puudega ja söega
L miε lienen alkoi kantajanna ma hakkan (kütte)puude kandjaks
Lu aluz õli alko lastis (Len. 280) laev oli (kütte)puudelastis.
Vt. ka koivu-alko, kuusi-alko, švirkaalko, tõrvaalko
alkoin J-Tsv., g alkoizõõ: alkoizõ J küttepuu-, halu- | vn дровяной (orig.: | vn поленный)
alku L P M Kõ Lu Li Ra J, g alguu M Lu Ra J
1. algus; alustus, loomus | vn начало; починок, починный ряд (при вязании)
J jõga tüü alku näüttib raŋkõssi iga töö algus paistab raskena
M tšen bõ alguu aluttaisõis, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisõis, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisõiᴢ, sitä ain juõltii kaŋgastöözä, kaŋkaa men̆noiza kes alguse alustaks, kes lõpu lõpetaks, siis rumal teeks keskpaiga valmis (koputaks keskpaiga). Seda öeldi alati kangakudumise juures
Lu leivää loppu ja alku on kannikkõ leiva lõpp ja algus on kannikas
Lu alõtsõõ vai sukaa alku labakinda või suka loomus
Kõ vas on alku einä-aikaa alles on heinaaja algus
Lu ku alku kuuta on sooja ilma, kala on kui noores kuus on soe ilm, (siis) on kala
2. idu | vn зачаток
Li mullakaz alku mullane idu.
Vt. ka algatuᴢ, alguᴢ, algõtuᴢ
Vt. ka alkualõtsõ, alkusukka
alkua M J-Tsv. (Lu Li), pr alguʙ M Li J, imperf alku Li alata; sugeneda, tekkida | vn начинаться, начаться; зачинаться, возникать, возникнуть
M uus voosi algub esimeizell päivää janvaria uus aasta algab esimesel jaanuaril
M kõhtšizõõ tšülässä alguʙ karjala Koskolovo külast algab isurite ala
M meillä algub linatöö meil algab linatöö
J tšenni ep tää kõns maailm on alkunnu keegi ei tea, millal maailm on tekkinud
M eellä ved́ õli nii etti rautateetä meil petterii eb mentü, kõõz jo alguttii need rautateeᴅ ennemalt oli ju nii, et raudteed mööda (= rongiga) meil Peterburi ei mindud, kui juba said alguse need raudteed.
Vt. ka alkoa
alkupulli J esimene viinapudel (pidutsemisel) | vn бутылка (водки) для зачина (на праздновании)
siz naisiill õli üφs putõli viinaa, alkupulli siis oli naistel üks pudel viina, esimene pudel (peo alustamiseks)
alla¹ Kett. P M Lu halla Lu Li Ra J I hallõ Lu Ra J hall J-Tsv., g allaa M hallaa Lu Li J
1. hall; öökülm | vn изморозь; заморозки
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
I tänänä oomniz õli halla maaza täna hommikul oli hall maas
M alla väliss pil̆laaʙ omennaatiᴅ, mussõnõvaᴅ. siᴢ juõllaᴢ: näd alla pani jo, alla tapaᴢ, tšülmä öö öökülm rikub mõnikord kartulipealsed, (need) lähevad mustaks. Siis öeldakse: näe, öökülm juba rikkus, öökülm võttis ära, külm öö
2. härmatis | vn иней
J kõvall pakkaizõll puud on hallõᴢ kõva pakasega on puud härmas
J noorõt kuuzõt hallõn nallõ seissaa, eväd liikaahtaa noored kuused seisavad härmatise all, ei liigahta
alla² Kett. K L P M Kõ Lu Li J vdjI I allõ Lu Li J all K P M Kõ-Len. Lu Ra J-Must. Ku ala K allah Kr А́лла K-reg2 Алла Pal2
1. adv all | vn внизу
P ühet parrõd on all, tõizõd on kõrkõapall ühed parred on all, teised on kõrgemal
Lu jalgasilla on tormaad alla jalastel on rauad all
P nüt tämä on rikaz mieᴢ, täll on jalgad all nüüd on ta rikas mees, tal on jalad all (= ta on heale järjele saanud)
2. postp all; juures, lähedal | vn под; около
P üφs põlto õli rütšii all üks põld oli rukki all
M meemmä kot̆too, miä en taho kassua vihmaa alla lähme koju, ma ei taha vihma käes märjaks saada
M möö õlimma itšäpäivää alla me olime Itšäpäivä (mõisa) all (= kuulusime Itšäpäivä mõisale)
M täm on vaŋgii alla ta on vangis
K i tämä seitsee vuotta sõti, narvaa alla sõti ja ta sõdis seitse aastat, Narva all sõdis
3. prep all | vn под
M näd́d́e koto seizoʙ alla mäe nende maja on (seisab) mäe all
M alla põlvia painumapaikka all(pool) põlve (on) põlveõnnal
4. postp enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Ra uutizõn all loppu leiʙ enne uudseleiba lõppes (vana) leib
5. prep enne | vn до, под, перед (во временном значении)
Lu sääzgeᴅ alla vihmaa survovaᴅ, purõvaᴅ vihaizõssi enne vihma sääsed suruvad, purevad vihaselt
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) I božnitsanalla ikoonide riiuli all
M koonalla maja all
P lavõzõnalla ~ M lavõznalla (seina)pingi all
Lu vüünalla vöö vahel.
Vt. ka ahinalla, ahjonalla, akkunalla, kailanalla, kainonalla, maanalla, nenännala, ohtogonalla, taranalla, tuulõnnalla, õttsakkunalla
Vt. ka nalla
allõ P Lu Li J allõõ Lu allyõ P all Lu
1. adv alla | vn вниз; под низ
Lu kõlmõttšümmet kõlmõd vihkoa pantii kuilaa, kõlmõttšümmet pantii allõ i kõlmõssa tehtii pää kolmkümmend kolm vihku pandi hakki, kolmkümmend pandi alla ja kolmest tehti pea
Lu siz nõizõb virtaamaa mahla, kaukolo vai paŋki on pantu allõ siis hakkab mahl jooksma, küna või pang on pandud alla
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla (= aitasin ta heale järjele)
2. postp alla | vn под
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ kevadel panid poisikesed ja tüdrukukesed võilille lõua alla
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama uut maja, pandi nurga alla hõbedane raha.
Vt. ka ahjonalla, akkunallõõ, kailanallõ, kainanallõ, kainonallõ, päänallõ
Vt. ka alaa, nallõ
aloi M J-Tsv., g aloi: aloja J aaloe | vn алоэ
alottaa J, pr alotan, imperf alotin = aluttaa
vass meilee kaazna kaivõttii, paa põhja alotõttii rl alles meile aare kaevati, poti põhi alustati (= alles hakati poti põhjast raha võtma)
alpa K-Al. (J-Must.), g alvaa halb | vn плохой, дурной
K ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuõni (Al. 54) rl oi kui rumal (oli) meie ema, halb meie hellitajake
J ehtši od́jab tõisõ poolõ ja piäb alvass tõissa (Must. 157) rl võib-olla hoiab ühe poole ja peab halvaks teist
alppija J, g alppijaa J paeluss | vn ленточный глист, солитёр
alta K R-Eur. L P M Lu Li J vdjI J alt M-Set. Kõ-Len. Lu J-Tsv. I alᴅ Kõ
1. adv alt | vn снизу
Lu alta paaru nõizõb i lekama kaugaa eb jäätü alt tõuseb aur(u) ja lahvandus ei jäätu kaua
M ülleeltä on ahaᴢ, a alta on lad́d́a. on i mokomia lännikkoita ülevalt on kitsas, aga alt on lai. On ka niisuguseid pütte
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
J alt päi altpoolt
2. postp alt | vn из-под, под
Lu jalgan alt kilitetää jala alt kõditatakse
3. prep alt | vn из-под, под
J alt tuulõõ viĺĺ alttuulevili (tuulamisel eralduv halvem vili)
Lu katsob alta kulmaa vaatab altkulmu
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) Lu jäänalta jää alt
J katosõnalta katuse alt.
Vt. ka ahinalta, akkunalta, sillanalt
Vt. ka alalta, allaalta, nalta
altiaᴢ K L P Kõ (Kett.) haltiaᴢ K Lu Li Ra haltias J-Tsv. haltijaᴢ (Lu), g altiaa: haltiaa ~ haltijaa Lu, pl altiahsõᴅ Kett. haldjas | vn дух, сверхъестественное существо
Li mikä se on haltiaᴢ, ts̆enniit tätä ep tää, ep kõnzaid õõ nähnü. no duumataa s̆to tämä piäb õlla .. mokomaᴅ pitsäᴅ sõvaᴅ päällä ja pittšä [sic!] ivussiijeka mis on haldjas, keegi teda ei tea, pole kunagi näinud. Kuid arvatakse, et ta peab olema .. niisugused pikad rõivad seljas ja pikkade juustega
K õlivad üväd i pazgad altiaaᴅ olid head ja halvad haldjad
L altiaᴢ on paska heŋki haldjas on paha vaim
Kõ altiaᴢ on paha voima haldjas on kuri jõud
L jõka paikkaza on altiaz iĺi peremmieᴢ igas kohas on haldjas ehk peremees
L i merez on haltiaad i maall on haltiaᴢ nii meres on haldjad kui ka maal on haldjas
Lu veez õli haltiaᴢ vees oli haldjas
R riigaz on haltiaᴢ rehes on haldjas
J mee va jõgõlõ, haltia tõmpaab vettee mine vaid jõele, haldjas tõmbab vette
L altiaaᴅ ne alpaavaᴅ haldjad, need halvavad
Lu hulkup paĺĺa päi niku haltiaᴢ hulgub paljapäi (ringi) nagu haldjas
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad
L õlivat saunaa altiaaᴅ olid (olemas) saunahaldjad
L õjaa altiaaᴅ ojahaldjad
L metsää altiaaᴅ metsahaldjad
Lu meri haltiaᴢ sitä peĺĺättii merehaldjas, seda kardeti.
Vt. ka koto-altiaᴢ, meri-altiaᴢ, mettsä-altiaᴢ, sauna-haltiaᴢ, vesihaltiaᴢ
alu² Lu J-Tsv. indekl alumine; alus- | vn нижний
J koollõ vass alu pooli on opšivoitõttu majal on alles alumine pool vooderdatud
Lu alu tšuutto on kaglusõõkaa, ilma vorotnikkaa alussärk on kaelusega, ilma kraeta.
Vt. ka ala³
alumõin K-Al. M Kõ Li J-Tsv. (Kett. R Ra I) alumein Ränk, g alumõizõõ R Li alumõizõ J alumine | vn нижний, исподний
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
Li alumõin venttsa alumine palgikord
Kõ perennaa isub alumõizõz lavvaa õttsaᴢ perenaine istub laua alumises (= uksepoolses) otsas
Ränk alumein avanto (Ränk 82) alumine jääauk (= jääalusel kalapüügil jääauk, mille kaudu noot veest välja tõmmati).
Vt. ka alimain, alumain, alõmain, alõmiin
aluna: alun J-Tsv., g alunaa: aluna J maarjajää | vn квасцы
aluspoduška L M Lu J (R-Reg.) aluskott | vn тюфяк
Lu miä mätän õlkia aluspoduškaa ma topin õlgi aluskotti
M päännaluspoduška i aluspoduška padi ja aluskott
L piti äd́d́älie ämmälie aluspoduškad antaa tuli äiale ja ämmale aluskotid anda.
Vt. ka päänaluspoduška
Vt. ka alapoduška
aluᴢ P M Kõ Lu Li J I alus K-Ahl. J-Must. (Kett.) Алусь Pal2, g aluhsõõ (Kett. K-Ahl. P) alussõõ M Lu alusõõ Lu J alusõ J aluzõõ Lu
1. alus, alune | vn основание, подоснование (подмышка и т. д.)
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus (endisaegsetel ahjudel)
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, hakkavad kaelasooned valutama
I kuhjaa alus tehtii tehti kuhjaalus
M uhzõõ aluᴢ uksealune (ukseesine toas)
M sillaa aluᴢ põrandaalune, kelder
Kett. makausõn aluhsia voodialuseid
M alkoit vartõ õli kat̆too aluᴢ küttepuude jaoks oli katusealune
M kainaloo aluᴢ ~ Lu kainan aluᴢ kaenlaalune
M põlvõõ aluᴢ põlveõnnal
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
P ajab rintoi aluhsõᴅ ajab rindealuse täis
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused villad
M min̆nua ämmä sõittõli: aitojee aluᴢ mind sõimas ämm aiaaluseks
M siεl on nen̆nää alus paraʙ seal on ninaesine (= toit) parem
J alus poduška aluskott
2. purjelaev; purjepaat | vn парусное судно; парусная лодка
Lu aluz on seilijekaa laivõ; alussia ennää eb õõ {a.} on purjedega laev; purjelaevu enam ei ole
Lu aluz isuʙ süväl laev istub sügavalt (vees)
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Li miä en õõ õllu ümper venneite enku alussiitõ mul ei ole olnud tegemist paatide ega purjelaevadega (= ma pole olnud mere- ega kalamees)
Lu piεp tšässiikaa etezii tõmmata alussa tuleb purjepaati käsitsi edasi tõmmata
Lu teimme seili alussijõ tegime purjelaevu
Lu suurõõ meree aluᴢ avamerepurjelaev
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjelaev
Lu alusõõ seilid õsõttii valmiiᴅ purjelaeva purjed osteti valmid
J alusõõ nenä laeva nina
Lu alusõõ laita laeva laid (küljelaud)
3. vooder | vn подкладка
M rivad õltii pelssemiikaa kuottu, a kaŋkain aluz õli sääremähised olid kangaspuudega kootud, aga linane vooder oli
M naisii hattu tehäᴢ, pannaz vatu alussõõkaa tehakse naistemüts, pannakse (alla) vatt voodriga
J pinžõkõll šolkkõin aluᴢ pintsakul on siidvooder
M atlassi aluᴢ atlassvooder
4. (põranda) alustala, tala | vn балка, переводина
K perä-seinä on põdraa-luinee, tšültši-seinä tšünnä-puinee, aluhset anee-pajuiset (Ahl. 724) rl (toa) tagasein on põdraluust, külgsein künnapuust, alustalad hanepajust.
Vt. ka ahinaluᴢ, ahjonaluᴢ, akkunaluᴢ, arinaluᴢ, jalka-aluᴢ, kaglanaluᴢ, kailanaluᴢ, kainaluᴢ, kainalo-aluᴢ, kainaloo-aluᴢ, kainanaluᴢ, kainoloaluᴢ, kainonaluᴢ, katto-aluᴢ, kaukaa-meri-aluᴢ, kooaluᴢ, kurkuualuᴢ, lumõnaluᴢ, purjõaluᴢ, puu-aluᴢ, päänaluᴢ, ranta-aluᴢ, riigaaluᴢ, rintonalusõᴅ, seilialuᴢ, sillaa-aluᴢ, tšehs-aluᴢ, vatsannaluᴢ
Vt. ka naluᴢ
aluzmeeᴢ M Lu Li Ra J aluz-meeᴢ Lu
1. purjelaeva omanik | vn корабельщик (владелец парусного судна)
Li aluzmehessi kutsutti sitä, tšell õli aluᴢ; täll on õma aluᴢ, tämä on aluzmeeᴢ {a}-ks kutsuti seda, kellel oli purjelaev; temal on oma purjelaev, tema on {a.}
M piettii treŋgiitä aluzmeheᴅ. peremmeez õli aluzmeeᴢ, a töövätši õltii treŋgiᴅ laevaomanikud pidasid palgalisi (sulaseid). Peremees oli laevaomanik, aga töötegijad olid palgalised
2. fig kiil, jõe-, vesikiil | vn стрекоза
J lahsõna kuttsuzimma aluzmeeᴢ lapsena kutsusime (kiili) {a.}
Ra ai kui lentäb aluzmehii oi, kuidas lendab jõekiile!
alvata L (P J-Must.) halvata M (Kõ-Len. Lu Li J-Tsv.), pr alpaaʙ L halpaaʙ M halvaaʙ M Kõ, 1. p halvan J-Tsv., imperf alpazi: alvaᴢ P halpaᴢ ~ halvaᴢ M halvazi Lu Li, 1. p halvõzin J-Tsv. halvata (ka impers) | vn парализовать, расслаблять, расслабить (также безл.)
L altiaz alpaab õjassa haldjas (näkk) halvab ojas
J halvõtuu inimize elo on itšäv halvatud inimese elu on igav
Li halvazi tšäe halvati käsi (halvas käe)
alvõ J alve Lu J, g alpõõ J alpee Lu J paeluss; solge | vn ленточный глист, солитёр; глист, глиста
alõinõ J alõin J-Tsv., g alõizõõ: alõizõ J kurb, hale | vn грустный, печальный
nain alõizõ meeleka tuli kalmoilt kotto naine tuli kurva meelega surnuaialt koju
alõizõssi J haledasti, kaeblikult | vn жалобно, жалостно
nii alõizõssi lugõttõõb izääs kalmoill nii haledasti itkeb oma isa haual.
Vt. ka halliaizõssi, halliassi
alõnõ Kõ Lu Li (Ja-Len. J Ra) alõn Lu Li alõin S Lu J alõinõ J alõine J-Must., g alõtsõõ Lu Li J alõtsõ J-Must. alõitsõõ S, pl alõtsõᴅ Kõ Lu Ra J alõitsõᴅ S alõzõᴅ Lu alõsõᴅ ~ alõizõᴅ J labakinnas | vn рукавица, варежка
S kotonn kõik tehtii sukad i alõitsõᴅ kodus tehti kõik sukad ja labakindad
Lu alõzõd õlla lõŋkõzõᴅ labakindad on villasest lõngast
J loomus tehtii sukalõ i alõtsõlõ kahs silmää õiki kahs murni loomus tehti sukale ja labakindale kaks silma parempidi, kaks pahempidi
Li viirukaz alõnõ vöödiline labakinnas
Li alõznigla alõn algõtaa täältä, ülleeltä nõelaga tehtavat labakinnast alustatakse siit, ülevalt
Lu alõtsõõ nauha kindapael (laste labakinnastel)
Lu alõtsõõ kuva kindakiri
Li alõtsõõ viiru labakinda vööt (mustris).
Vt. ka alõᴢ, alõtnõ, alõtsi, alõtsõ
alõnõssa: alõnõss J-Tsv., pr alõnõʙ J, imperf alõni J alaneda, väheneda, vaibuda | vn спадать; идти, пойти на убыль
tševäd vesi alki alõnõss kevadine (suur)vesi hakkas alanema
meeli alõnõʙ mõistus väheneb
eb ittšä suur tuuli puhu, kõrt i tämä alõnõʙ vs ega kõva (suur) tuul puhu igavesti, kord vaibub temagi.
Vt. ka alõnna
alõpi: alõp J-Tsv. alepi K-Ahl., g alõpaa J madalam | vn ниже
K eb õe lidnotta alepi, kastaria kalttozapi (Ahl. 105) rl (meie küla) ei ole linnakesest madalam, kindlusest madalam
alõsuᴢ J-Tsv., g alõsuhsõõ: alõsuzõ J
1. halastus | vn жалость, милосердие
kõvalt süält elä oottõ alõsuss kalgilt südamelt ära oota halastust
2. kahetsus | vn сожаление
alõtsõõ ~ alõtsõ M alõtsyõ P alõttsõõ I alõttsõ J aletse K-Ahl.
1. postp alt | vn из-под
I vee soonõd meneväd alõttsõõ maata veesooned lähevad maa alt (läbi)
2. adv alt | vn снизу
M jupka alõtsõõ kõikk räpätäʙ seelik puha ripendab alt.
Vt. ka maanalatsõõ
Vt. ka alattsõõ
alõuᴢ: alõus J-Tsv., g alõuu [?]: alõuzõ J kurbus | vn грусть, печаль
ammaspuu M Kõ ammõspuu Li J hammaspuu (Ränk)
1. kangastelgede hammas-, sälkpuu | vn (деревянный валик с зазубринами на ткацком станке, в который вправляются нити основы)
M kummil kaŋgaspuilla eb õõ takaa kolodaa, siz neil on ammaspuu kolodaa sihalla; siz ammaspuuta möö johsõvaᴅ niitiᴅ millistel kangaspuudel ei ole taga lõimepakku, siis neil on hammaspuu lõimepaku asemel; siis hammaspuud mööda jooksevad lõimed
Li niittiletti tõmmõtti läpi pirraa, läpi niisiije, sinne takkaa üli ammõspuu. siis sinne ammõspuu allaal letti venutõtti, sis siält panti napakeppi lõimelett tõmmati läbi soa, läbi niite, sinna taha üle sälkpuu. Siis tõmmati lett sinna sälkpuu alla, siis seal(t) pandi nabakepp (leti otsast läbi)
2. hrl pl sälkpuud, pihid (regede valmistamisel) | vn (деревянные тиски с зазубринами для зажима полозьев при изготовлении дровен)
Li lait́joota ku algõttii teχ́χ́ä, sis tehtii kahs ammõspuuta; siz need jalgõsõᴅ ahisõttii ammõspuhhõõ, a muitõz ved́ et saanu kuikaa mittä tehä tämäka kui hakati rege tegema, siis tehti kaks sälkpuud; siis need (ree)jalased suruti sälkpuu(de)sse, aga muidu ju ei saanud sellega kuidagi midagi teha
J lait́o on tšiinitettü ammõspuhõ regi on kinnitatud sälkpuu(de) külge
3. Ränk pl (õlle kurnamisnõu põhja, õlgede ja kadakaokste alla neljakandilise raamina pandavad) sälkpuud e. hambulised puud | vn жёрдочки с зазубринами (вставляемые крест-накрест в днище пивной бочки под слой соломы и можжевельника при процеживании пива)
ammassaa: ammõssa Li J-Tsv., pr ammasan: ammõsõn J, imperf ammasin: ammõsin Li J
1. hammustada | vn кусать, откусывать, откусить
J annõkk miä ammõsõn pikkõraizõ muru leipä anna, ma hammustan väikese tüki leiba
2. hambuliseks, täkkeliseks teha (kirvest, vikatit) | vn зазубривать, зазубрить
J hitto, ammõsin tširvee naglasõõ kurat, lõin kirve naela sisse
Li tširvessä ep piä ammõssa, sis tämä ep nõiz ühtä vessämä kirvest ei tohi hambuliseks teha, siis ei saa temaga vesta
ammaᴢ K L P M Lu Li Ra J I (Ke Kõ Ja-Len.) ammõᴢ Li Ra J (Lu) hammaᴢ Ku J-Must. ammas Kr Г̧ аммасъ Pal1, g ampaa K L P M Lu Ra J I ampa J hampaa Ku amba Kr Га́мпа Ii-reg1 Га́мпа Pal1, pl ampatt Kr А́мпатъ K-reg2 Aмпатъ Pal1
1. (inimese, looma) hammas | vn зуб (мн. ч. зубы)
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Ku pant́śii puikot hampai vällii, eivät saatais süüvvä herneit pandi pulgad hammaste vahele, (et teolised) ei saaks süüa herneid (mõisapõllul)
M opõzia vaattaaz ampaissa kui vana hobuseid vaadatakse hammastest, kui vana (ta on)
Lu ai ku on tšülmä, ampaat suussa lotissaa ai, kui külm on, hambad plagisevad suus
P nagraʙ, ampaad irvillää naerab, hambad irevil
Lu lugõttavaᴅ ampaita loevad (valutavatele) hammastele sõnu peale
K lahzõlõõ pannass ampaissi õpõiziita d́eŋgoi lapsele pannakse hambarahaks hõberaha
Lu tänävä ebõõ mittä süüvvä, saatta panna ampaad naglaa täna ei ole midagi süüa, võite panna hambad varna (naela otsa)
M aikaa jo õõhkaaʙ, ammassa ihob minuu päälee ammu juba kannab viha, ihub hammast minu peale
M on nii ahnaz ińehmiin, etti kõik tšüüsinää i ampainaa enelee võttaiss on nii ahne inimene, et võtaks kõik küünte ja hammastega endale
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
M elä millõ ampaita praavita, mill eiväd vaivata kk ära minul hambaid paranda, mul nad ei valuta (= ära mind tüssa)
Lu elä ampaita minuu peräss kuluta, miä izze tään ära minu pärast hambaid kuluta, ma tean ise (= ära räägi, ära õpeta asjata)
Lu se zadatt i ebõõ minnuu ampajee müü see ülesanne ei ole minu hambaid mööda (= ei ole mulle jõukohane)
P tämä on üvä ampai näüttelijä ta on hea hambamees
M täm mokom on i ampaavilttši, suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä ta ongi niisugune naljahammas, armastab nalja heita
K ampaa-rohoo vettä peettii ampaal, ku ammassa vaivatti hanemadara [?] teed hoiti hambal, kui hammas valutas
Li esi ampaaᴅ esihambad
Li silmä ammaᴢ silmahammas
Li taku ampaaᴅ ~ leipä ampaaᴅ purihambad
Lu lahzõl ku lähettii poiᴢ piimä ampaaᴅ, siiᴢ ammaᴢ vizgattii üli pää ahjoo pääl kui lapsel tulid piimahambad ära, siis visati hammas üle pea ahju peale
M ampaa juuri hambajuur, -tüügas
Lu ampaa tüŋke hambatüügas
2. (eseme) hammas, konks, pulk; sälk, täke | vn зуб (мн. ч. зубья); зубец, зазубрина
Lu sirpil õllaa heenod ampaaᴅ sirbil on väikesed hambad
Lu rullu paalikal õlivad ampaaᴅ vaalikurikal olid sälgud
Lu haakii ampaaᴅ (voki) lühi konksud e. hambad
J õnge hammas (Must. 177) õngekonks
I arolla ühtä ammassa eb õõɢ rehal ei ole ühte pulka
J tšen on tehnü britvõlõõ ampaa kes on teinud habemenoale täkke sisse?
M kase tširvez on kõv̆vii rad́d́ottu ampalaisõõ, täm̆määkaa et saa mit̆täit tehä, piäb ih̆hoa see kirves on kõvasti hambuliseks raiutud, sellega ei saa (sa) midagi teha, tuleb teritada
J kuurittsoi ammõᴢ irsi seina ülemine sälkudega palk, mille külge kinnituvad sarikad.
Vt. ka esiammaᴢ, irviammaᴢ, leipäammaᴢ, nagra-ammaᴢ, piimäammaᴢ, poroammaᴢ, rautammaᴢ, saha-ammaᴢ, silmäammaᴢ, sitt-ammaᴢ, takaammaᴢ, takuammaᴢ, tšehsammaᴢ, vahv-ammaᴢ, vilttšiammaᴢ
ammatnikka: ammõtnikk J-Tsv., g ammatnikaa: ammõtnika J ametnik | vn служащий
ammatti M Ja-Len. Lu ammõtti M Li J, g ammatii: ammõtii ~ ammõti J amet, tööala; ametikoht | vn профессия, ремесло, род занятий; должность
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit sa nüüd pead?
Lu inemin valittii üvvää ammattii inimene valiti heasse ametisse
M miä sitä ammattia toož tapazin, miä õlin kolhozii taarostanna ma juhtusin ka sellesse ametisse, ma olin kolhoosi esimeheks
J verelaskõja ammõttia med́d́e tšüläz evät pruuki aadrilaskjaametit meie külas ei peeta (= meie külas taplusi pole)
M tällä on tühjä ammatti ta on muiduleivasööja
J ammõtii meeᴢ ametimees.
Vt. ka ahjoammatti, tunniammõtti, tüh́j-ammatti
ammatti-töö: ammõtti-tüü J ametti-tüü [< e?] J-Tsv. amet, tööala | vn профессия, ремесло, род занятий (Tsv. orig.: | vn мастерство)
en tää, mikä on tämää ammõtti-tüü ma ei tea, mis on tema amet
ammattõliin: ammõttõliin J-Tsv., g ammattõliizõõ: ammõttõliizõ J (orig.: | vn должностной)
ammattõlija: ammõttõlija J-Tsv., g ammattõlijaa: ammõttõlija J (orig.: | vn должностной)
ammua J (Lu-Must.), pr ammuʙ Lu J, imperf ammu ammuda | vn мычать
J lehm ammuʙ lehm ammub
Lu ärtšä ammub (Must. 159) härg ammub
ammuin J-Tsv. ammun (J-Tsv.), g ammuizõõ: ammuizõ J ammune | vn давний
ammuizõ aiga perält on tullu tšüläss kotto ammu aega tagasi on tulnud külast koju
ammuskõlla Li J-Tsv., pr ammuskõlõn, imperf ammuskõlin frekv tulistada; paugutada | vn стрелять; греметь
J jõka poolta ammuskõlla puĺeḿottiika igalt poolt tulistatakse kuulipildujatega
Li mitä siäl nämä ain pelataa ja ammuskõllaa, on nõistu turhaa ammuskõõmaa mis nad seal aina mängivad ja paugutavad, on hakanud asjatult paugutama
ammuᴢ Li J-Tsv. (M Ja), g ammuhsõõ: ammussõõ (M Ja) (järsk) haigushoog, atakk | vn припадок, внезапный приступ болезни
J mokomõin ammuz õli minukatši niisugune haigushoog oli minulgi
J tälle tuli ättši ammuᴢ talle tuli järsk haigushoog
■
M ättšizeᴅ ammussõᴅ on žiivataa tauti. lehmä sis paizõtuʙ. kase on lehmii tauti puhitus on loomade haigus. Lehm läheb siis paiste. See on lehmade haigus
Li lehmä ku süüb välissä kõvassi paĺĺo rohta mokomaa kassõõlta niku kleeveria vai mitä, sis tälle tooʙ ättši ammuᴢ. voᴅ, ajatab vatsaa kõvassi, sis sitä kutsutaa što ättši ammuᴢ tuli kui lehm sööb vahel väga palju rohtu, niisugust kastest nagu ristikut või mida, siis tuleb tal {ä. a.} Vaat, ajab kõhu väga puhitusse, siis seda kutsutakse (= selle kohta öeldakse), et tuli {ä. a.}
M ättšized ammussõᴅ. nõssaaᴢ nahkaa seltšäroossa i sis tehäᴢ naaskõlikaa aukko puhitus. Tõstetakse nahka selgroo pealt ja siis tehakse naaskliga auk
Ja kuivad ammussõᴅ lehmade nahahaigus.
Vt. ka ättši-ammuᴢ
ampain ~ ampõin J-Tsv., g ampaizõõ ~ ampõizõ J hambuline, täkkeline | vn зубчатый, зазубренный
ampõin tširveᴢ eb vesä lakkassi hambuline kirves ei vesta siledaks
ampua K L P M Po Lu Li Ra J Ku (Len. R-Eur. U Kõ V) ampuaɢ I hampua Kett. K L M-Set. (P) χampua K (P), pr ammun M Lu J hammun M, imperf ampuzin P M Lu J Ku hampuzin M
1. tulistada, (maha) lasta | vn стрелять, застрелить
M ammuttii kõlmõss püsüss tulistati kolmest püssist
K a kuza karu? – mies hampu (Mäg. 112) aga kus on karu? – Mees laskis maha
2. (välku) lüüa | vn ударить, сверкнуть (о молнии)
J jürü ammup puhõõ, üleld alalõõssaa võtab lintii välk lööb puusse, ülevalt alla võtab (koore)riba (lahti)
J ukko ampu lõi välku
3. nõelata | vn жалить, ужалить
Lu vaapsalain ku ammuʙ, sis kõik paizõttuuʙ kui herilane nõelab, siis kõik paistetab üles
Lu tšimolain ammuʙ mesilane nõelab
■
Lu näet, on kuza ampuja vaat, kus on kõiketahtja
amõ Ränk M-Set. (Salm2) ame Kõ-Len. amõh (Kett.) amõᴢ (M Kõ S Ja) hame M-Len. J-Tsv., g amõõ: hame J (endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas | vn вид старинного платья наподобие сарафана)
Kõ eb üpi üvä ame, tantsi [= tantsip] tappuroine (Len. 228) vs ei hüppa kallis (hea) hame, tantsib takune.
Vt. ka vöö-amõ
aŋgeli Li (J-Tsv.) äŋgeli J-Tsv. Ангели Tum., g aŋgelii: äŋgelii J ingel | vn ангел
Li ku siä koolõt siz aŋgelit tullaa võttamaa, viijjää raajuu kui sa sured, siis inglid tulevad (sind) võtma, viivad paradiisi.
Vt. ka antšilõinõ, antšõloin, eŋkeli
aŋgõriaᴢ K-Set. J-Tsv. aŋgõrjaᴢ Lu Li (Ra) aŋgriaᴢ Ra aŋgõrja Lu aŋgõria J-Tsv. aŋgõriä [sic!] Ku aŋgõria(s) J-Tsv. anggerias K-Ahl. aŋgeria Lu aŋgerja Kõ Lu aŋgria Ra (Lu) äŋgeriä Ku Ангерïасъ Tum., g aŋgõriaa: aŋgõrjaa Lu Ra aŋgõria J aŋgeriaa ~ aŋgriaa Lu angerjas | vn угорь
Lu se on kallis kala aŋgerja, tämä mahzap sigaa lihaa see on kallis kala, angerjas, temal on sealiha hind
Li aŋgerjass astragall lüvvää angerjat lüüakse (= püütakse) ahinguga
J aŋgõria nahgõss meille rohkap teh́hä primuzla nahkoit angerjanahast tehakse meil peamiselt (rohkem) koodirihmu
ani K-Ahl. K-Al. R-Lön. L J ańi K-Salm1 Ани Tum. А́ни K-Reg.2 Ii-Reg.1 aani Kr, g anõõ K J anyõ L = anõ
1.
J ani arjalõõ muniᴢ, sisavõ sivuillõõ pööri rl hani (hobuse) lakale munes, ööbik külili pööras
J arina on anõõ munissa rl ahjuesine on hanemunadest
L anyõ jalka hane jalg
2.
K b õllu [= eb õllu] ani annõttava (Al. 54) rl ei olnud hani antav (= ära anda)
K tääzid ańi ad́d́aa pääle, tinarinta riitaa pääle (Salm1 772) rl teadsid, hani (on) aia peal, tinarind riida peal
ańissa: ańiss J-Tsv., g ańisaa: ańisa J aniis | vn анис
enipäänne paaska panna ańissa lihavõtte ajal pannakse pashasse aniisi
aŋkkuri Lu J-Tsv. ankkuri J-Must. aŋkkur Lu ankured Kr, g aŋkkurii Lu J aŋkkuri Lu ankur | vn якорь
Lu laiva laski aŋkkurii i jäi seisomaa laev laskis ankru (vette) ja jäi seisma
Lu aŋkkurija on kõikõllaa-jõzija: on kahõõ laapaakaa, viijee laapaakaa ankruid on igasuguseid: on kahe kidaga, (on) viie kidaga
Lu aŋkkuria ajõtaa špiliikaa üĺeeᴢ ankrut hiivatakse peliga (üles)
Lu aluz on aŋkkurii pääl laev on ankrus
Lu nõiss aŋkkurii ankrusse jääda
Lu majakka-laiva ain aŋkkuriz õli majakalaev oli alati ankrus
J aŋkkurii buju ankrupoi
J aŋkkurii tsepa ankrukett
Lu aŋkkurii rõŋgõᴢ ankrurõngas
Lu aŋkkurii štokki ankrutugi, -tokk
Lu aŋkkurii stvola ankrusäär
Lu aŋkkurii laappa ankrukida, -küüs
Lu aŋkkurii sarvi ankruharu
Lu aŋkkurii kanta ankrutald
Lu aŋkkuri tuli ankrutuli.
Vt. ka koollu-aŋkkuri, koška-aŋkkuri, tormi-aŋkkuri, varppi-aŋkkuri
aŋko Kett. K-Set. P M Lu Li J I anko Ränk K-Ahl. M-Set. (J-Must.) hanko (J-Must. Ränk) Анко Tum., g aŋgoo M Lu Li aŋguo P
1. hang, hark | vn вилы
Li meijjee äijjällä õli viijjee aaraakaa aŋko, puu-aŋko, a tõin õli kõlmõõ aaraakaa meie vanaisal oli viie haruga hang, puuhang, aga teine oli kolme haruga
M loob aŋgookaa kuhjaa teeb (loob) hanguga kuhja
M õlgõt puissaas puizilla aŋkolailla õled puistatakse puuhangudega
J kahsaarain aŋko õli kaheharuline hang oli
M pahapool seizop kattilaa tüvenn aŋko tšäeᴢ kurat seisab katla juures, hark käes
M a sitä aŋkua, mizel tšiv̆viä piti võttaa tulõssa, sitä kutsõtti õluᴅ aŋko aga seda hangu, millega tuli (õlletegemisel) kive tulest võtta, seda kutsuti õllehang
P aŋguo aara hanguharu
2. uiduhark (jääalusel kalapüügil) | vn норильная вилка (захватывает и толкает шест, которым проводят подо льдом верёвку с неводом или сетью при подлёдном лове)
Li peenii avantoi leikattii, što se uittaa piti. ŕuuku jään nall pantii, siz aŋgookaa ain uitõtti sitä, võrkkoa tõmmõttii jään nalla raiuti väikesi jääauke, (sest) et tuli (ritva) edasi ajada. Ritv lasti jää alla, siis uiduhargiga aina aeti seda edasi, võrku (või noota) tõmmati jää all (edasi)
3. voki lüht | vn рогатка (деталь самопрялки)
M vokise [= vokkiza] on jalka-alus, napa, värttänä, aŋko, sampat [= sampaat] (Len. 261) vokil on tallalaud, kruvi (saba), värten, lüht, lühipostid.
Vt. ka aapa-aŋko, einäaŋko, kahtšiaŋko, koivuaŋko, kupoaŋko, noott-aŋko, pata-aŋko, puuaŋko, rautaaŋko, tuliaŋko, valo-aŋko, õludaŋko
aŋkoa J-Tsv., pr aŋgon J, imperf aŋkozin J hanguda, hanguga tõsta | vn подавать, поднимать вилами (сено, навоз)
annõ J-Tsv., g antõõ: antõ J
1. kingitus; and, annetus | vn дар
2. almus | vn подаяние
anšpukki ~ anšpu·kki Lu aŋšpugi J-Tsv., g anšpukii Lu aŋšpugii J hoob, kang | vn рычаг, ганшпуг, вымбовка
Lu meil onõ maal loma, merel anšpukki; alusõz õli anšpukki ravvassa, nõsõttii raŋkkaa meil on maal kang, merel {a.}, laeval oli {a.} rauast, (sellega) tõsteti raskusi
antaa Kett. vdjL K L P M Kõ S V Po Lu Li J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. Ke Ja-Len. vdjI Ii Ma Kl Kr) anta J-Tsv. antaaɢ I, pr annan K P M J Ku Kr annõn Lu Li J annaa I, imperf annõn M annõõ I annyy Kl annin Ja Lu J annoin Ja Ku
1. anda (ka fig, ka fig) | vn давать, дать; отдавать, отдать; подавать, подать (также безл., также фиг.)
K siiz nuorikkõ antõ ženiχallõõ šolkkõzõõ rätee siis andis pruut peigmehele siidrätiku
M kuhjaa päälee antaaᴢ aŋgookaa einoo kuhja otsa antakse hanguga heinu
J antamizõõ annaʙ, a sitä võlkaa vaa ep saa vällää annab (teistele võlgu) küll, aga seda võlga ainult ei saa (enam) kätte
Li miε antamissa annin ma muidugi andsin
L nuorikkõ annap suuta izälie i emälie pruut annab isale ja emale suud
I vot i nõizõᴅ tšättä antamaa ja vaat hakkad kätt andma
J võlgõssi antõma võlgu andma
J kõrt on annõttu tšähsü, siis piäp tüü teh́ä (kui) kord käsk on antud, siis tuleb töö (ära) teha
P kasõ kunikaz antõ zagatku see kuningas andis mõistatuse
R antaka anele täätä (Lön. 693) rl andke hanele (= mõrsjale) teada
M miä tahon sillõõ antaa üv̆vää meeltä ma tahan sind rõõmustada
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
J ann aika, ehid veel tšüläᴢ joonitõll anna aega (= kannata), jõuad veel külas hulkuda
M tihed bim̆määväᴅ, eväd anna rauhaa sääsed pinisevad, ei anna rahu
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
Lu ai ku nüd annõb märtšää lunta oi, kuidas nüüd sajab märga lund
Lu vene annab ain vettä paat laseb aina vett läbi
Lu se annap suurõõ kaihoo talloo, taloo peremeheel see toob suure kahju tallu, talu peremehele
Lu antagaa õtsat poiᴢ tehke otsad lahti!
2. anda, lüüa, äiata, peksta | vn дать, бить, ударить, швырнуть
M tämä antõ jalgaakaa ta andis (= lõi) jalaga
Ku ko annal lobbaa ni lent́śiid grobbaa kk kui annan vastu pead (laupa), siis lendad kirstu (= saad surma)
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas (andis), siis kõrvad lõid tuld
Lu alki antaa näitä kepil hakkas neid kepiga peksma
M lahzõlõ antaaz remeniä perzettä möö, ku ep kuultaa lapsele antakse rihma(ga) vastu perset, kui ei kuula (sõna)
J rozgia antõma vitsa andma
J koivu-suppia antõma urvaplaastrit andma
M kasta pehmitättii, kazelõõ annõttii saunaa seda pehmitati (= peksti), sellele anti sauna
3. lubada, lasta | vn давать, дать; позволять, позволить, пускать, пустить
I ep kõlpaaɢ antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lubada neil palju vallatleda
M einäle piäb antaa üv̆vii kuivaa heinal peab laskma hästi kuivada
M mee siä meelütä lahs, elä anna itkõa mine sina rahusta last, ära lase nutta
Lu õpõn annab üvässi tšiini hobune annab end hästi kätte
■
P õmii poikõi rääku no poigad äält eväd antannu hüüdis oma poegi, aga pojad ei teinud häält
M koira annaʙ äältä: kuulõʙ, etti tullaᴢ võõraaᴅ koer haugub: kuuleb, et tulevad võõrad
M kui tultii tõisõõ tal̆loo, nii annõttii üv̆vää päivää kui tuldi teise tallu, siis öeldi tere
J annõttii passiboi tänati
M anna mittaamma mõõtkem (hakakem mõõtma)!
L anna antyõss anna andeks
J sinu piti perää anta, a siä nõi-zid riitõõma sul oli vaja järele anda, aga sina hakkasid riidlema
Lu õpõn neĺĺäld jalgalt kompasuʙ, a inemin sõnald annab maahu hobune komistab neljalt jalalt, aga inimene eksib sõnaga
J tult antõma kiirustama, taga kihutama
anti P anni J-Tsv., g annii nekrutiks, sõduriks võtmine | vn набор новобранцев, рекрутчина
P poika meni antiisyõ poeg läks sõduriks võtmisele
J noorõd mehed on anniᴢ noored mehed on nekrutiks võtmisel
J mõnikkaat päästi anniss väĺĺä mõned pääsesid nekrutiks võtmisest ära
ant́ihrista: ant́ihrist J-Tsv., g ant́ihristaa J antikristus | vn антихрист
antiissa M Lu Li J antiss J-Tsv., pr antiin M Lu J, imperf antiizin Lu antizin M J
1. alistuda, alla anda | vn поддаваться, поддаться; сдаваться
M miä teile en antii, miä en taho teile antiissa mina teile ei alistu, mina ei taha teile alistuda
2. anduda | vn отдаваться, отдаться
Lu naiz-elokaz eb antii naisterahvas ei andu
3. järele anda | vn поддаваться, поддаться
Lu sõlmi antiiʙ sõlm annab järele
Lu ku vattsaa ajatti, siz omaa aikaa antiiʙ, tšen peereʙ kui ajas kõhu puhitusse, siis omal ajal annab järele, kes peeretab
J tšippaa takaz antiiʙ haigus annab järele
Lu jo suuttumin antiiᴢ viha andis juba järele
■
Li borkkõnõᴅ välissä jäättüväᴅ, a perrää antiivaᴅ poiᴢ porgandid vahel jäätuvad, aga pärast sulavad üles.
Vt. ka antaussa, antauta
antši Kett. K-Ahl. P M Kõ J (R-Reg.) aŋki Lu Ra J haŋki Lu Li, g aŋgõõ Kett. K M J aŋgyõ P aŋgõ ~ aŋgi [sic!] J-Tsv. haŋgõõ Lu
1. hang | vn сугроб
J üüll on tuizgõnnu suurõd aŋgõᴅ öösel on tuisanud suured hanged
Lu kuhõõ kopitab lumõõ, sitä jutõlla haŋki kuhu kogub lund, seda nimetatakse hang(eks)
P lumyõ antši lumehang
2. kõva lumekoorik | vn наст
M nät ku tšev̆väälä kannutab lumi, sitä kuttsuaz antši. siz ep hooli teetä valittsaa, mee kõhallaa niku siltaa möö vaat, kui kevadel lumi kannab, (siis) seda (= pealmist lumekihti) nimetatakse lumekoorikuks, siis ei tarvitse teed valida, mine otse nagu põrandat mööda
Lu aŋki, se on pääl niku kettu kõva, kannaʙ {a.}, see on peal nagu kõva koorik, kannab
M kaŋkaaᴅ kõik tõmmõttii aŋgõõ päälee, i vot aŋgõõ päällä kanni valgõsõttii mõnt mõnissa kõrtaa kangad tõmmati kõik kõva lumekooriku peale, ja vaat lumekooriku peal niiviisi pleegitati mitu-mitu korda.
Vt. ka lumiaŋki
antõõssi K M Lu Li J antyõssi L P antyõss L antõssi J-Tsv. antõõhzi J-Must. anteehsi K-Ahl. anteessɪ Ku:
L antagaa antyõssi meilie kõikkiilõ süntiziilie andke andeks (patud) meile kõigile patustele
M tšüzütti seneltä jürgii obrazalta antõõssi paluti sellelt püha Jüri ikoonilt andeks
anõ Kett. M Kõ S Lu Li Ra J-Tsv. I (P) ane R-Eur. (R-Reg. R-Lön.) anõh I ana ~ anna Kr, g anõõ K P Lu Li Ra J an̆nõõ M annõõ Lu I anõ J
1. hani | vn гусь
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
I anõh eläʙ mettsäzä, bolottaza hani elab metsas, soos
M kahs riukua anõit täün. ampaat (Set. 19) mõist kaks ritva hanesid täis? – Hambad
Lu naitõtud anõᴅ kohitsetud haned
J koto anõ ep tunnõ lennet koduhani ei oska lennata
M an̆nõõ poika hanepoeg
2. fig hani (mõrsjat tähistav metafoor pulmalauludes) | vn гусыня (метафорическое обозначение невесты в свадебных песнях)
K ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuõni; võtti, antõli anõõni, lahzõõ vällää lazzõskõli (Al. 54) rl oi kui rumal (oli) meie ema, halb meie hellitajake; võttis, andis meie hane, laskis lapse välja.
Vt. ka kana-anõ, koto-anõ, kukkoanõ,
Vt. ka ani, ano
anõin J-Tsv., g anõizõõ: anõizõ J (orig.: | vn гусиный)
apaa (M-Set.) hapaa Ra hapa Lu Ku appa (Ra) happa (J), g appamaa (M-Set.) hapu | vn кислый
Ra kui annõtaa varia libo appaa, siis tullaa kõrvatakuzõᴅ kui (sigadele) antakse kuuma või haput, siis tuleb kõrvasüljenäärmepõletik
J ja siz võta happaa koorõtta ja siis võta hapukoort
Ra mikä süümine on vähäzee hapaa, sitä toož jutõllaa, što on vähäzee habrastava mis söök on väheke hapu, selle kohta öeldakse samuti, et on väheke hapuks läinud
apaja Ränk K-Ahl. P M Lu Li Ra (Kett.) apajõ Lu J-Tsv., g apajaa M Lu apaja J
1. abajas (madal märg koht; mudane, umbekasvanud jõgi, oja või kraav); lomp | vn пойма; заводь; лужа
M apaja on mokoma voᴅ märtšä paikka, etti täm vähäkõõzi kuivõõʙ. i suvõl kõõz on žaaru ni, siäl on toorõ paikka, a tšev̆vääl i sütšüzül ain seizob vesi abajas on vaat niisugune märg paik, et see pikkamisi kuivab. Ka suvel, kui on kuumus, on seal niiske paik, aga kevadel ja sügisel seisab (seal) alati vesi
Lu jõki, kumpõ vajotab i vähä vett on tämäᴢ, jutõllaa apajõ jõge, mis alaneb ja vähe vett on selles, kutsutakse abajaks
P apaja meni umpõõsõõ abajas läks (= kasvas) umbe
Li kassinn on apaja, paĺĺo konnõi on siin on lomp, palju konni on
2. K J-Tsv. abajas, väike merelaht | vn небольшой морской залив, бухта
3. kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal) | vn мелководное рыболовное место (вокруг отмели)
Lu ümpäri lootoa on apaja madaliku ümber on kalapüügikoht
Lu apajas püüvvetä nootaakaa loomusekohas püütakse noodaga
Lu apajat puhasattii mereᴢ kalapüügikohad puhastati meres.
Vt. ka noottaapaja, umpiapaja
aparoittaa Lu Li J, pr aparoitan Lu, imperf aparoitin Lu mütata (kepiga vastu vett pekstes kalu võrku ajada) | vn ботать
Lu apar võrkko panti vettee, siz apara kepiika aparoitõttii, höütütetti kaloja abarvõrk pandi vette, siis mütaga mütati, hirmutati kalu
■
J mee kottoo, maama sinnua aparoitaʙ mine koju, ema annab sulle naha peale
apata P M J Lu (Kett. K-Ahl. L Kõ) apataɢ I apõta M Kõ hapata Lu Li (Ra J) hapatõ Lu, pr appanõʙ Kett. L P M Kõ J I appõnõʙ M Kõ I happanõʙ ~ happõnõʙ Lu Li J appaaʙ [sic!] Kõ happaʙ [sic!] Ra, 1. p appanen K-Ahl., imperf happanii P M happani I happõni M Kõ happani Lu Ra happõni Lu Li happajõõ I hapneda, hapuks minna | vn киснуть, скисать, кваситься
M jätä vähäkkõizõõ van̆naa tai-tšinaa, tehtii niku muna, siz üv̆vii appõnõʙ jäta vähekene vana tainast (juuretist), tehti nagu muna, siis (tainas) hapneb hästi
M siz mõnikkaa päivää appõni i taari valmiz leivässä siis mõne päeva hapnes ja taar (sai) valmis leivast
I ku eväᴅ õõp puhtaaᴅ griŋkat too appanõp piimä kui piimapotid ei ole puhtad, siis läheb piim hapuks
I rossola nõizõp kapus̆saa päälee, kapussa siz appõnõb astiaza soolvesi tõuseb kapsa(ste) peale, kapsas siis hapneb astjas
Lu ku pannaa gribat happõnõmaa, siz vesi meep paksussi kui pannakse seened hapnema, siis vesi läheb paksuks (= limaseks)
Lu suppi pil-lauᴢ, happani supp läks halvaks, läks hapuks.
Vt. ka hapota, hapottua, happiussa, happoossa, happõnõssa
api¹ K L P M Kõ Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. U Ra-Len. Ku) abi K-Ahl. appi Kr, g avii K Lu J av̆vii Kõ avi J-Tsv. abi, toetus | vn помощь, подмога, пособие
M sitä tšäitä piäb juuvva, i siis senessä tuõb api seda teed tuleb juua, ja siis sellest tuleb abi (= saab abi)
M millõ kane kaplit tehtii paĺĺo ap̆pia mul oli neist tilkadest palju abi
Lu tahon tšüssüä silta appia tahan paluda sinult abi
I a niin vot apiloja paĺĺo piti tehäɢ aga nii, vaat, tuli palju abiks olla (= teisi inimesi abistada)
M rah̆haa vizgattii aviss raha visati toetuseks
J appia antõma abi andma
Lu ilma avitta ilma abita
J api nõvvo abinõu
J api vätši abivägi
apii K-Al. R-Eur. U P M ap̆pii I appii Lu Li J Ku appi J adv appi | vn на помощь
P nätilpäivit-tää tõisiiss tšüliiss tultii apii väittämää irsii i kõikkõa tüötä apii tetšemääsie pühapäeviti tuldi teistest küladest appi palke vedama ja kõiki töid appi tegema
I lehmä algaʙ kannõtaɢ, meemmäɢ ap̆pii lehm hakkab poegima, lähme appi!
J põlo aigõll vättšiä tšelloka kutsuta appi tulekahju ajal kutsutakse kellaga (= kellalöömisega) rahvast appi
Lu jumal appii jumal appi! (= jõudu tööle!)
apilain J-Tsv. (Ja-Len.), g apilaizõõ: apilaizõ J = apinikka
apimeeᴢ M api-meeᴢ J abimees, abiline | vn помощник
J ku leeb api-meeᴢ, siiz miä tait saan tüükaa kokkoo kui tuleb abiline, siis ma vist saan tööga valmis
apinikka M Lu Li I (K-Al. P) apinikk J-Tsv. abinikka K-Ahl., g apinikaa K Lu apinika J abiline | vn помощник
M mõnikkaalla sepällä õltii apinikaᴅ mõnel sepal olid abilised
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
M tšäsimüllüd õltii müllüü apinikaᴅ käsikivid olid veski abilised.
Vt. ka apilain
api-nõvvo J abinõu, vahend | vn средство, способ
api-raha J abiraha, toetus | vn денежное пособие
apoo Kett. K-Ahl. K-Set. M-Set. Lu apuo L P ap̆poo M Kõ vdjI appoo Po Li apo I hapoo Lu Ra hapuo P hapo Lu Ra J-Tsv. (Li) ap Kr, g apoo K ap̆poo M hapu; hapendatud | vn кислый; квашенный
Li nii appoo omõna, što hümmüsütti nii hapu õun, et pani judisema
M peskaa soolaveekaa, etti soola sööʙ kõikõõ sen̆nee ap̆poo vällää peske (piimapotte) soolveega, (sest) et sool sööb kogu selle hapu ära
M a ku on aivo ap̆poo, se on tšilapo ap̆poo aga kui on väga hapu, (siis) see on kibehapu
M ap̆poo mak̆kõa magushapu
L võta apoit kapussoi võta hapukapsaid
I miä suv̆vaa ap̆poa rokkaa ma armastan hapukapsasuppi
J hapo ublikõᴢ hapuoblikas
Lu mettsäᴢ kazvaʙ mokoma einä. ko onõ neĺĺä lehtoa, siis se lehto annab õnnõa; se on hapo einä metsas kasvab niisugune rohttaim. Kui on neli lehte, siis see leht toob (annab) õnne. See on jänesekapsas
M ap̆poo voroga (säilitamiseks) hapendatud tihke kohupiim
P lehmä eb lühzä, sis süvväs hapuot piimää, i vettä pannas sis ku süvväᴢ (kui) lehm ei lüpsa, siis süüakse hapendatud paksu kohupiima, ja vett pannakse (peale) siis, kui süüakse
K Lu apoo piimä ~ M ap̆poo piimä ~ I apo piimä ~ J hapo piim hapendatud paks kohupiim
apoopiimä: apuopiimä P ap̆poopiimä ~ apopiimä M apo-piimä I hapuo-piimä P hapopiimä Lu Li hapo-piimä Lu Li Ra hapo-piim J-Tsv. hapendatud kohupiim (tihkeks nõrutatud ja pressitud, pikka aega vee all säilitatav kohupiim); hapu kohupiimajook (hapendatud kohupiimast ja veest) | vn квашенный творог (густой творог, хранимый под водой); изготовленный из него напиток
Li rahgaa ku paad oituu, sis tämä happanõb veel, sis tuõptši hapo-piimä kui paned kohupiima säilima (hoidu), siis ta hapneb veel, siis tulebki {h.}
M ap̆poopiimä on apagoitõttu voroga; vettä pit̆tääs päällä {a.} on hapendatud kohupiim; vett hoitakse peal
M võtõttii vorogaa, õõrattii i pantii vettä, sis sitä söötii, kutsuttii apopiimä võeti (hapendatud) kohupiima, hõõruti ja pandi vett (hulka), siis seda söödi, (seda) kutsuti hapuks kohupiimajoogiks
J hapo-rahgõss tehä hapo-piimä hapendatud kohupiimast tehakse haput kohupiimajooki
apostoli P Lu Li Ra J-Tsv. postoli Lu apoostõli Li, g apostolii Ra J apoostõlii Li
1. apostel | vn апостол
J jumala apostoliᴅ õlti kalameheᴅ jumala apostlid olid kalamehed
2. pühak | vn святой
Li miikkula õli apoostõli Nikolai Imetegija oli pühak
Lu jõgõperää tšasona õli pokrovaa apostolii pääle tehtü Jõgõperä kabel oli tehtud jumalaema kaitsepühaku auks
3. pühakupäev | vn день святого
Li maarjad õltii apoostõliᴅ maarjapäevad olid pühakupäevad
aptekki Lu J apt́ekki M apteekki (Lu), g aptekii ~ apteki J apteek | vn аптека
J isä meni aptekkii tooma tütöle ĺekarstva isa läks apteeki tütrele ravimit tooma
arappi M J-Tsv., g arapii J neeger, murjan | vn арап
M siä õõd nii mussa niku trubapuhassaja arappi sa oled nii must nagu korstnapühkija murjan
J päivüttüzin niku arappi päevitusin (pruuniks) nagu murjan
arbuzi J-Tsv., g arbuzii J arbuus | vn арбуз
arbuzit kazvovõd lõunas poolõll arbuusid kasvavad lõuna pool
arendi J-Tsv. (Ja-Len.), g arendii rent | vn аренда
J annimm maa arendii andsime maa rendile.
Vt. ka rendi
arendoittaa: arendoitta J-Tsv., pr arendoitan: arendoitõn J, imperf arendoitin J rentida | vn арендовать
arestantti M J-Tsv., g arestantii arestant, vahialune, vang | vn арестант
M kutsuttii neitä arestantiᴅ, tšülässä tšül̆lää saatõttii neid kutsuti vahialused, külast külla saadeti (tapiga)
M arestantti, täm pannaᴢ vaŋgii al̆laa arestant, see pannakse vangi
J arestantti pakõni türmess vang põgenes vanglast
arestoittaa: arestoitta J-Tsv., pr arestoitan: arestoitõn J, imperf arestoitin J arreteerida | vn арестовать
vargõz jo on arestoitõttu varas on juba arreteeritud
argõssaa¹ (vdjL J) argõssa J-Tsv., pr argõsan: argõsõn J, imperf argõsin J
1. hirmutada | vn пугать, напугать
J siä ku argõssaizid õmaz lass, ni tämä bõllõiᴢ nii kuulõmatoi kui sa hirmutaksid oma last, ta ei oleks nii sõnakuulmatu
2. kohkuda, ehmuda | vn пугаться, испугаться
J tämä hüppez de argõssi ta hüppas ja kohkus
argõssua J-Tsv., pr argõsun J, imperf argõssuzin J kohkuda; araks muutuda | vn пугаться; робеть
lahs argõsup heittümizess laps muutub ehmumisest araks.
Vt. ka arkõnõssa
argõsõlla: argõsõll J-Tsv., pr argõssõlõn: argõssõõn J, imperf argõssõlin J frekv hirmutada | vn пугать
koirõd argõsõlla lampait koerad hirmutavad lambaid
argõttaa: argõtta J-Tsv., pr argõtan: argõtõn J, imperf argõtin J hirmutada, araks teha | vn пугать, напугать
jürü argõtti lahzõ pikne tegi lapse araks.
Vt. ka arkõsuttaa
argõtuᴢ: argõtus J-Tsv., g argõtuhsõõ: argõtussõõ (J) argõtuzõ J arglikkus | vn робость, трусость
tšen peeness on argõtussõᴢ, see õma ittšä kõikka peltšäʙ kes väiksest saadik on arg, see kardab kõike eluaeg
arhana: arhõn J-Tsv., g arhanaa: arhõnaa J silmus; ling | vn петля; аркан
vizgõtti niku katii poigõlõõ arhõŋ kaglaa de ripusõtti puu õhzõlõõ visati nagu kassipojale silmus kaela ja poodi puuoksa
arhit́ektor J-Tsv., g arhit́ektorii J arhitekt | vn архитектор
arina Kett. K-Ahl. P M Kõ Lu Li J I (K-Al.) arinõ Li J arin Lu J, g arinaa K M Lu J arina J
1. ahjuesine (vene ahju pliidikujuline, kuid koldeta esiosa) | vn шесток (площадка перед устьем русской печи)
M arina on ahjoo eezä, mokoma lak̆kõa, kirpitsassa tehtü, a pliitta on bokkaza. kolpakka on niku katto arinaa pääl, kolpakka on toož tehtü kirpitsassa ahjuesine on ahju ees, niisugune sile, telliskividest tehtud, aga pliit on kõrval. Ahjukumm on nagu katus ahjuesise kohal (peal), ahjukumm on tehtud samuti telliskividest
Li arinal panna kirpitsad ja sis panna kastruli pääl de siin keittääᴢ ahjuesisele pannakse telliskivid ja siis pannakse kastrul peale ja seal keedetakse
M eellä õli ahjo ilma pliittaa, a tagan õli arinalla, kõlmõg jalgaakaa ennemalt oli ahi ilma pliidita, aga keeduraud oli ahjuesisel, kolme jalaga
J pisä tšugunikk arinõlt ahjoo pista pott ahjuesiselt ahju
J süed on tõmmõttu ahjoss arinõlõ söed on tõmmatud ahjust ahjuesisele
K tšühze kursi, .. ahilavvaa lad́d́utta, lee kõrvaa kõrkõutta, arinaa paaõõ paksuutta (Al. 44) rl küpse, pulmaleib, .. ahjupeldi laiuseks, lee kõrva kõrguseks, ahjuesise pae paksuseks
2. K-Ahl. J kolle | vn очаг
arja Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J (I) arjõ Lu J-Tsv., g arjaa P M Lu Li J I
1. hari, ülemine osa, tipp | vn верхушка, гребень
P sis pannass vajotuhsõt päälie, etti tuuli eb repiisi rässää arjaa siis pannakse harimalgad peale, et tuul ei rebiks katuse harja
Kõ kat̆too arja katusehari
Lu lainõll on arja, arjaa pääll on vaahto lainel on hari, harja peal on vaht
Lu kehvelii arjõ kehvli hari
Lu loo arja kari hari
2. (kuke) hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim | vn гребень (петуха), грива (лошади); спинной плавник (рыбы)
Lu kukol võib õlla mokoma suuri arja, što tämä eb näe silmäss kukel võib olla niisugune suur hari, et ta ei näe silmaga
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
M opõzõll on kaglaa pääl arja hobusel on kaelal lakk
P isun opõzõl seĺĺäᴢ, piän arjass tšiin istun hobuse(l) seljas, hoian lakast kinni
Li kalaa arja kala seljauim
3. hari; linahari | vn щётка, скребница; чесалка
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ migäll ovõiss šodgõta kuhu on saanud hobusehari, millega hobust harjatakse?
J eb arjannu emää arja rl ei harjanud ema hari
4. harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
M lahsiilt võtõttii arjaa vällää lastelt võeti harjaseid (teat. rahvameditsiiniline protseduur).
Vt. ka kukooarja, kulta-arja, lainõ-arja, lina-arja, pääarja
arjaᴢ P M J (Lu) arjas K-Ahl. M-Set., hrl pl arjahsõᴅ K arjassõᴅ M arjasõᴅ Lu J
1. pl harjased | vn щетина
M sigall on arjassõᴅ seal on harjased
M arjassiid́eekaa eezepä sapožnikad õmpõlivat saappagoi harjastega õmblesid kingsepad vanasti saapaid
2. pl harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
M lahzõlõõ arjassõt seltšääsee nõisivaᴅ lapsele tulid harjased selga
K arjahsia piäb ajaa lahzõlt lapsel peab harjaseid võtma (teat. rahvameditsiiniline protseduur)
Lu õlõn kuullu, što võtõttii lahzõll arjasõᴅ olen kuulnud, et lapsel võeti harjaseid
arjata ~ harjõtõ J arjõt J-Tsv., pr arjaan ~ arjan J, imperf arjazin ~ arjõzin J harjata, kammida | vn чесать, расчёсывать, расчёсать
eb arjannu emää arja rl ei harjanud ema hari
greebenika arjõta päät kammiga kammitakse pead
arja ivusõt kahtõõ poolõ kammi juuksed kahele poole
■
arjõš špandõrikaa sem perässe, jott miä .. nukkuzin peksis põlverihmaga sellepärast, et ma .. jäin magama
arka P M Lu Li ark J-Tsv. arkᴀ Ku, g argaa Lu J arga J
1. arg, kartlik | vn робкий, трусливый, пугливый
J ark heitüp tšiirepi ku jurm arg heitub kiiremini kui julge
P tämä on arka, tämäll jänesee nahgaakaa om perze paikattu kk ta on arg, tal on jänesenahaga tagumik paigatud
J tuõ jurmõpõssi lavvaa taga, elä õõ nii ark tule julgemini laua taha, ära ole nii kartlik
J arga opõizõka om pask tšüntä kartliku hobusega on vilets künda
Lu minuu veri on arka ma olen arg (minu veri on arg)
J tuliin ark väga arg
2. erk, kerge (une kohta) | vn чуткий (о сне)
J vanoill inimisiill on ark uni vanadel inimestel on erk uni.
Vt. ka argaᴢ, arkõin
arkõin J-Tsv., g arkõizõõ: arkõizõ J arglik | vn робкий.
Vt. ka argaᴢ
arkõnõssa: arkõnõss J-Tsv., pr arkõnõn J, imperf arkõnin J araks muutuda | vn напугиваться, напугаться, робеть, оробеть
inimin on arkõnõnnu suurõss põloss inimene on suurest tulekahjust araks muutunud.
Vt. ka argõssua
armahtaassa: armahtass J-Tsv., pr armahtaan: armahtan J, imperf armahtaazin: armahtazin J = armahtaa
kõrt jumal armahtab i med́d́e kõhta kord halastab jumal ka meie peale
arḿakka: arḿõkk J-Tsv., g arḿakaa: arḿõka J pikk-kuub, vammus | vn армяк (род кафтана)
kauhtõn dalisko arḿõkk on ühs sama vammus või pikk-kuub on üks ja (see)sama.
Vt. ka härmakka, härmakko
armaᴢ L P M (K-Al.) armas K-Ahl. R-Lön. R-Reg. M-Set. Kr armõᴢ J-Tsv., g armaa L P armas | vn милый
L anna antyõss armaz maa i kalliᴢ õja anna andeks, armas maa ja kallis oja
P ätäni kallis kazvattõlijõinõ i armaz armijõinõ rl mu isa, mu kallis kasvataja ja armas hellitaja
M ai siä armaᴢ lahs oi sa armas laps
J armõz aik om med́d́e noorusõ aik armas aeg on meie nooruse aeg
armatoo P M J armatoin ~ armaton Lu, g armattomaa Lu
1. vanemateta, vaene-, vaes- | vn осиротевший
M see on armatoo lahsi, kummal bõõ is̆sää i em̆mää see on vaeslaps, kellel pole isa ega ema
Lu armatoin tüttö vanemateta tüdruk
Lu armatoin poik vanemateta poiss
2. orb, vaeslaps | vn сирота
Lu näväd on jäätü armattomassi, taatta i maama koolivaᴅ nad on jäänud vaeslasteks, isa ja ema surid.
Vt. ka armõtoi¹
armo M Li J (K-Ahl. R-Lön. R-Reg. P Kõ), g armoo J armuo P
1. arm, halastus, hellus | vn милосердие
P antagaa millõõ jumalaa armuo perässi andke mulle (kopikas) jumala armu pärast
Kõ a miä n tää mitä sinne võroa kannõttii, veelko läzimizess vai mitä siäl armoa etsittii aga mina ei tea, milleks sinna kanti ohvrit, kas haiguse või mille vastu seal otsiti armu (= halastust)
M siin irmuᴅ, tänn armoᴅ (kui surnut viidi matmisele, pandi lautsiõled teele põlema, lapsed hüppasid üle ja ütlesid:) seal hirmud, siin armud
2. M hellitus | vn ласка, нега
3. hool, hoolitsus | vn забота, попечение
Li valta võtab õmmaa armoo riik võtab oma hoole alla.
Vt. ka armauᴢ, armu
armoa J-Tsv., pr armon J, imperf armozin J anuda | vn умолять
armollinõ P-Al. J armolline K-Sj. R-Reg. armollinen R-Eur. R-Reg. Kõ-Len. armolliine K-Al. K-Salm1 P-Kett. M armolliinee K-Ahl. armolliin P-Al. armollin Kett. J armolinõ L P J, g armollizõõ J armollise R armulik | vn милостивый
J tšüzü loojalta appia, appia armollizõlta rl palu loojalt abi, abi armuliselt
J alaa tšüüntelii vahaizii, alaa liitsaa armollizõõ rl vahaküünalde alla, armulise näo alla (= ikooni alla).
Vt. ka armullinõ, armõllinõ
armoossa [?]: armoss J-Tsv., pr armoon [?]: armon J, imperf armoozin [?]: armozin J = armoa
armõtoi¹ J-Tsv. (J), g armõtoi (J)
1. orb, vaeslaps | vn сирота
perält izä surma lahs jäi armõtoissi pärast isa surma jäi laps orvuks
žaleitõ siä minnua armõtoita haletse sa mind, orbu
2. vanemateta, orvuks jäänud, vaene-, vaes- | vn осиротевший
armõtoill tütökkõizõll ebõõ issä epko maama orvuks jäänud tüdrukul ei ole isa ega ema
armõtoill lahzõll vaeslapsel.
Vt. ka armatoo, armottoinõ, armõtoinõ
armõtoi² Li J, g armõttomaa: armõttoma J armetu, vilets | vn убогий
Li ilma peremeessä koto armõtoi ilma peremeheta (on) maja armetu
armõtoinõ (J), g armõtoizõõ: armõtoizõ J vanemateta, vaene-, vaes- | vn осиротевший
armõtoiss lass piäb žaleitta vaeslast tuleb haletseda.
Vt. ka armatoi, armatoo, armõtoi¹
aro K-Ahl. P M Kõ S Lu Li Ra J-Tsv. I (Ränk R) Арро Tum., g aroo P M S Lu Li J aruo R P ar̆roo M I aro Lu J reha | vn грабли
J einää arota arokaa heina riisutakse rehaga
M arossa tuõvaᴅ vesizeᴅ villiᴅ tšät̆tee rehast tulevad (riisumisel) rakud (vesivillid) kätte
I einää piεb ar̆roo päällä kuivattaaɢ kk (vihmasel heinaajal öeldi:) heina peab reha peal kuivatama
Lu arol pannaa ühstõiššõmõd i kõlmõttõiššõmõt piitä rehale pannakse üksteist või (ja) kolmteist pulka
I arolla ühtä ammassa eb õõɢ rehal puudub üks pulk (ei ole üht pulka)
M arva aro harv reha
Lu riiga arookaa võtõttii õlki viĺjassa erii, heeno õlki, perrää tappamizõõ reherehaga võeti õled viljast välja, peened õled, pärast rehepeksmist
J aroo taakk einä rehatäis heina
Lu aro varsiije leikataa tševvääl varraa rehavarsi (= puid rehavarte jaoks) lõigatakse kevadel vara
I ar̆roo piiᴅ rehapulgad.
Vt. ka einäaro, rautaaro, riigaaro, rookaro, taraaro
aroa J-Tsv. (Ra) ar̆roa M, pr aron M J, imperf arozin M J = arota
J eined on arottu kokkoo heinad on kokku riisutud
aroossa: arroossa Lu (Li) arrossa Lu aross J-Tsv., pr aroon: arroon Lu Li aron J, imperf aroozin: arroozin ~ arrozin Lu arozin Li J = arota
Lu einää lagotõtaa kuivamaa, perrää arrossaa, pannaa kokkoo hein laotatakse kuivama, pärast riisutakse, pannakse kokku
Lu einää arroojaᴅ heinariisujad
Lu menin arroomaa, piti aro kaasa läksin (mõisa heinamaale) riisuma, reha pidi olema kaasas
Lu rautarojõõkaa tarraa arrossaa raudrehadega riisutakse köögiviljaaeda
arota M Kõ (Kett. K-Ahl. Ra) arotaɢ I (Ma) harota J aarotaɢ I, pr aroan K M ar̆roan M, imperf arozin M riisuda | vn грести, сгребать, сгрести
M menimmä ar̆roamaa einoo läksime heina riisuma
I tšen einää lüüʙ tšen ar̆roaʙ tšen tšäänäʙ tšen kok̆koo paaʙ tšen mitä tiiʙ kes niidab heina, kes riisub, kes kaarutab, kes paneb kokku, kes mida teeb
J pää päittsiil harottii rl pea päitsetega rehitseti.
Vt. ka aroa, aroossa
arottaa M Lu J (K-Ahl. K-Al. P Ja-Al. Li) harottaa Lu J (Li Ku) harotta J-Tsv., pr arotan K J harotan Lu harotõn J, imperf arotin: harotin Lu J
1. lahti harutada v. teha, laiali lahutada v. laotada | vn распутывать, распутать (нитки), развязывать, развязать (узел), распеленывать, распеленать (ребёнка), извлекать, извлечь (из чего-нибудь), расстилать, расстелить (скатерть), развешивать, развесить (одежду)
M piäʙ arottaa niitiᴅ, kõv̆vii pun̆naazivaᴅ tuleb niidid lahti harutada, nad läksid kõvasti sassi
K siz arotab uzlaa, näütäb emälee mitä õssi (Al. 17) siis harutab kompsu lahti, näitab emale, mida ostis
Lu avita arottaa lassa aita last (mähkmetest) lahti harutada
Ja vassa vaatti algõttii katušissa kaivõttii akanoiss arotõttii rl alles vaat alustati, küünist toodi välja (kaevati), aganatest võeti välja (harutati lahti)
J nõizõb vihma satama, harot zont́ik vihma hakkab sadama, tee vihmavari lahti
J harottõga hursti lavvõlõ laotage laudlina lauale
J paa sõpa kuivomaa, harota sõpa harrillaa pane rõivas kuivama, laota rõivas laiali
2. laiali ajada (jalgu, käsi, silmi jne.) | vn расставлять, расставить (ноги), распростирать, распростереть (руки), разевать, разинуть (рот, глотку), вытаращивать, вытаращить (глаза)
Lu miä harotan jalgaᴅ, harotan tšäeᴅ ma ajan jalad laiali, ajan käed laiali
J suu harotõttu kõrviissaa suu kõrvuni lahti (= naerab palju)
Li arotti silmäᴅ ajas silmad pärani
3. K-Ahl. lõhkuda [?], purustada [?] | vn разрушать, разрушить [?], разбивать, разбить [?]
arotõlla (K-Al.) harotõlla Lu J harotõll J-Tsv., pr arottõlõn: harottõõn Lu J, imperf arottõlin: harottõlin Lu J frekv
1. laiali lahutada v. laotada | vn разгребать; разбросать
Lu harotõllaa einiä lahutatakse heinu (kuivamiseks)
Lu minuu pere harotõltii tšen kuhõõ: tšen sõtamehessi meni, tšen zavodõl tühhjee, tšem meheel minu pere lahutati laiali, kes kuhu: kes läks sõduriks, kes tehasesse tööle, kes mehele
Lu jõka paikkaa harottõõᴅ näit, tšen sõttaa, tšen mehel igasse paika laotad neid (= lapsi) laiali: kes (läheb) sõtta, kes mehele
2. laiali ajada (käsi, jalgu, silmi jne.) | vn распростирать (руки), расставлять (ноги), разевать (рот, глотку), вытаращивать (глаза)
J ku inimin ep tää mitä teh́h́e, siis tämä harottõõp silmii ja tšässii kui inimene ei tea, mida teha, siis ta ajab silmad suureks ja laiutab käsi
J harottõõb jalkoi ajab jalgu laiali
J viroo risilee rivatta tanssiziᴅ, harottõlit haarojaᴢ rl eesti ristile ilma sääremähis(t)eta tantsisid, ajasid laiali oma harusid (= jalgu)
J harottõõ nütt gorlaa karju nüüd (aja nüüd kõri pärani)!
arpa K L M Lu Li J I (U Kõ) arpõ Lu arp Li J-Tsv., g arvaa L Lu Li J
1. liisk, liisupulk | vn жребий
M sis ku kõig niittü õli mitattu, ees sitä kui nõissaaz löömää einää, siz vizgataz arvalla siis kui kogu heinamaa oli mõõdetud (= osadeks jagatud), enne seda, kui hakatakse heina niitma, siis heidetakse liisku
M arvolla vizgattii, vizgattii arpa, tšellee miltin pala puutuʙ heideti liisku, kellele missugune (heinamaa)tükk satub
M jõkaizõl õli õma merkki arval, jõka talol igaühel oli oma märk liisupulgal, igal talul
Li sinuu arpa hüppäzi essoo, a minuu jäi jobbaa sinu liisk hüppas esimeseks, aga minu (oma) jäi viimaseks
L arpa hüppεäp soldatissi liisk langeb sõduriks(minekule)
2. liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast | vn участок покоса, доставшийся по жребию
J eestä tšülää niitüd jagõta arpoisi, siiz vizgõta arpoill, tšelle miltäin arp puutuʙ esiti jagatakse küla heinamaad osadeks, siis heidetakse liisku, missugune osa kellelegi satub
Lu jõka ainago õmaa arpaa lei igaüks niitis oma heinamaaosa
■
M arvoll tšäütii käidi (nõia, arbuja juures) ennustamas
K arponikka vaatab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja ennustab kaartidega, mis tuleb
I arponikka tääb arvolla, juttõõp što nii leeʙ arbuja ennustab, ütleb, et läheb nii.
Vt. ka einäarpa, mettsäarpa
arpoittaa J = arvottaa¹
jagõttii arpoittaa niittü heinamaa jagati liisuga
arpoja L P J, g arpojaa J = arponikka
L arpoja on tšen karttiill vaataʙ, i vetie vaattaass ennustaja on, kes kaartidega ennustab, ja vette vaadatakse
J arpoja sis teeb vee ja siz lugõb vettee posija teeb siis vee ja loeb vette (haiguse ravimiseks)
aršina K L M Lu Ra arššina M Lu (K-Al. Li J-Must.) arššin J-Tsv., g aršinaa L Lu Ra arššinaa Lu J arššina J
1. arssin | vn аршин
M nüd on metraᴅ, a eellä õltii arššinaᴅ nüüd on meetrid, aga ennemalt olid arssinad
Lu neĺĺä vaassaa, se on arššina neli vaksa, see on arssin
M kase lauta on pit̆tuutta kahs aršinaa see laud on kahe arssina pikkune
2. arssin, arssinapuu | vn аршин, линейка длиною в один аршин
J roznošikk mittap sittsa arššinaka rändkaupmees mõõdab sitsi arssinaga
L a to miä .. sinnua aršinaakaa lüön aga muidu ma .. löön sind arssinapuuga
artši Kett. K-Ahl. L P M S Lu J-Tsv. I (Kõ) arki Lu Li Ra J-Tsv. Арчи Tum., g argõõ M S Lu Ra
1. paastuväline toit | vn скоромная пища
I tuli suuri pühä, arkõa ep piäɢ süüvväɢ tuli suur paast, paastuvälist toitu ei tohi süüa
S seitsee näteliä arkõa eb annõttu seitse nädalat ei antud paastuvälist toitu
Li sis ku tuli enipäivä, sis taas süüti arkia siis, kui tulid lihavõtted, siis taas söödi paastuvälist toitu
Kõ pühäᴅ päiväᴅ õlivaᴅ veel viijjes päivä i kõlmas päivä jõka näteli, ep söötü arkõata paastupäevad olid veel reede ja kolmapäev iga nädal, (siis) ei söödud paastuvälist toitu
2. paastuväline aeg | vn мясоед
I a kõõs enipäivä jo tuli sis kõittši .. artši tuli aga kui tulid juba lihavõtted, siis kõik .. tuli paastuväline aeg
P arkõn süötii kapusaa rokkaa paastuvälisel ajal söödi kapsasuppi
J arki roogõss lei tirile paastuvälisest toidust tekkis kõhulahtisus
M artši süömäd (Set. 56) paastuvälised toidud
■ Арчи пейви (Tum.) ~ J artši päiv argipäev
J artši päivenne teh́hä tüüt argipäeval tehakse tööd
J artši päiviizet sõvaᴅ argipäevased rõivad
artteli K P M Lu I (Kõ-Len. Li J-Tsv.) artelli (Ränk) arttõli Lu J-Tsv., g arttelii K P M Lu arttõlii Lu J
1. nooda- või paadimeeskond, -ühistu (püügivahendi ühiseks kasutamiseks) | vn артель (промысловая, рыбацкая)
Lu tšümmee entšiä õli arttelis, ku tšäütii nootall kümme inimest oli meeskonnas, kui käidi noodal
Lu vennee arttõli õli neĺĺä i viis entšiä i kuus paadiühistus oli neli ja viis inimest ja kuus
J pääzin õsa-mehessi arttõlisõõ pääsesin osanikuks (nooda)meeskonda
2. hulk, rühm, kamp; parv | vn группа, толпа, ватага; стая; косяк
P kui üφsinää miez menep sinne naisii artteliisyõ kuidas mees läheb üksinda sinna naiste hulka
I artteliza sõisõvaᴅ kogoza, pajattavaᴅ seisavad rühmas koos, räägivad
M menimmä pihkumäjelee laulamaa kõikõõ artteliikaa läksime Pihkumäele laulma kogu kambaga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa (kui) kala koeb, siis ta tuleb suure parvena.
Vt. ka noottaartteli
artteli-vene J (paadi)meeskonna v. -ühistu paat | vn артельная лодка
arva K-Ahl. P M Ja-Len. Lu Li Ra J I (Kett. K-Al.) arvõ J-Tsv. arv Ra J-Tsv., g arvaa P M Lu J
1. harv, hõre | vn редкий
M riiga-aro, se on arva aro rehereha, see on harv reha
P gruoχatass iestä arvaa gruoχatiikaa tuulatakse algul harva sarjaga
J arvaa võrkkoo peeŋ kala ep puutu harva võrku väike kala ei satu
Lu saunaa sillad on tehtü arvaᴅ, jod mennüiz [= menneiz] vesi läpi saunapõrandad on tehtud harvad(est laudadest), et läheks vesi läbi
Ra se on arv kui arakaa pesä see on hõre nagu haraka pesa
Lu nõmmõl on arva mettsä nõmmel on hõre mets
J arva sitts hõre(dakoeline) sits
Lu häkä-pilveᴅ, matalall tšävvä, eväd õõ paksuᴅ, arvat pilveᴅ udupilved, liiguvad madalal, ei ole tihedad, hõredad pilved (on)
Lu se on arvaa parraakaa see on hõreda habemega
Lu arvaa luntaa saaʙ hõredat lund sajab
2. temp harv | vn редкий
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J arv kõrt, ku tämä tuõb meile harva (harv kord), kui tema tuleb meile.
Vt. ka arvakkõin, arvikko, arvõin
arvassi: arvõssi J-Tsv. arvassiɢ I harva | vn изредка
I arvassig õõt kotona harva oled kodus
J sukulaizõt tšävvä meill liika arvõssi võõrõziᴢ sugulased käivad meil väga harva külas.
Vt. ka arvaa, arvoiltaa
arvata K P M Kõ Lu J Ku (R-Lön. L Ja-Len.) arvõta ~ arvõtõ Lu arvõt J-Tsv. arvataɢ I, pr arvaan K R L P M Kõ Lu J Ku arvan J, imperf arvazin M Lu arvõzin Lu J arvazii I
1. ära arvata, mõistatada | vn угадывать, угадать, разгадывать, разгадать
K arvaa, tšen on arva ära, kes on
Lu miä nee arvotussõᴅ arvaan ma arvan (mõistatan) need mõistatused ära
Lu ku arvaap tõin, kumpõ kõrvõ helizeʙ, siiᴢ mainitaa üvässi kui teine arvab ära, kumb kõrv heliseb (= lööb pilli), siis räägitakse head
2. aru saada, mõista; osata | vn понимать, понять, разуметь; уметь
J hullukkõin lahs eb arva, mitä tälle pajatõta rumal (väike) laps ei saa aru, mida talle räägitakse
Lu kõik tämä arvaaʙ ta saab kõigest aru
M arvaamizõss arvaaʙ, a pajattaa ep tunnõ aru ikka saab, aga rääkida ei oska
Lu tõin tõizõlt arvõtaa tuskaa mõistetakse teineteise muret
Lu se on älükäz inemin, kumpa tõissa arvaaʙ see on tark inimene, kes teist mõistab
Lu sitä miä en arvaa jutõlla seda ma ei oska öelda
I tämä tožo arvaaʙ tääp kasta aźźaa ka tema oskab, teab seda asja
3. mõtelda, arvata, oletada | vn думать, полагать, решать, решить
Lu peremmeez arvaz jott tämä tahop tšintaita vargassaa peremees arvas, et ta tahab kindaid varastada
Lu miε arvaan, što tätä veijää jaamaa ma arvan, et teda viiakse Jamburgi (= Kingisseppa)
4. teada saada | vn узнавать, узнать
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin teada saada, kust külast ta on
I eellä en täätännüm mit̆täiᴅ, a nüt kõittši arvazii enne ma ei teadnud midagi, aga nüüd sain kõik teada
■
M miε tätä aivo üv̆vii arvaan ma pean temast väga lugu
Lu izze on vad́d́alain, a soikkolass idgõʙ. arvaa ise on vadjalane, aga itkeb isuri keeli. Mõtle ometi!
P a üφsi pojo õli tarkka, arvas tüvie tulla aga üks poiss oli tark, otsustas juurde tulla
Lu tämä ettee arvaab i tõizõõ eloo tema ennustab ette ka teise (inimese) elu.
Vt. ka arvoa, arvoittaa, arvutõlla, arvõlla
arvo P Lu Li J (K M Kõ Ra I Ku), g arvoo Lu J
1. aru, mõistus | vn ум, разум
J vohmall bõlõ arvoa rumalal pole aru
P millõ niku arvua antõ pähie mulle nagu anti (andis) mõistust pähe
J tuhmõlõõ poigõlõõ isätši arvoa pähää p [= ep] paa rumalale pojale ei pane isagi mõistust pähe
Li se piäb arvookaa tehä seda tuleb teha arukalt (mõistusega)
J tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ta on nii kehva aruga, päris loll
J peenee arvoka vähese aruga
J tülpää arvokaa nüri mõistusega
J lühüd arvo lühike aru
2. mõistatus | vn загадка
Lu suuto anti kõlmõd arvua kohus andis kolm mõistatust
■
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu inimesega ei saa (sa) kuidagi hakkama (= kokkuleppele)
P ep tämä saannu arvua mitä miä tällie pajatin ta ei saanud aru, mida ma talle rääkisin
Li segotat kõik ühtee, a izzee et saa mittää arvua ajad kõik segi, aga ise ei saa midagi aru
J vai tämä metsälin saab üvüsüzess arvoa või tema, metsaline, saab headusest aru!
J tüüll ebõõ arvoa, epko õttsa tööl ei ole aru ega otsa
J pitäväd arvoa arutlevad, peavad aru.
Vt. ka arvotuᴢ
arvoittaa (P) arvottaa J arvotta J-Tsv., pr arvoitan P arvotõn J, imperf arvoitin: arvotin J
1. ära arvata, mõistatada | vn отгадывать, отгадать
P a üφs arvoitaʙ, tšell on aga üks (mängijatest) mõistatab, kellel on (otsitav ese)
2. mõistatust esitada | vn загадывать, загадать, дать загадку
J miä sillõ arvotõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen sulle mõistatuse, aga sina mõistata ära.
Vt. ka arvata, arvautõlla
arvottaa²: arvotta J-Tsv., pr arvotan: arvotõn J, imperf arvotin J liisku heita | vn бросать, бросить жребий
jok arvotitt? – jo! – tšelle arp hüppeᴢ? kas heitsite juba liisku? – Jah! – Kellele liisk langes?
arvotuᴢ P M Lu J (Ja-Len.) arvotus J-Must., g arvotuhsõõ: arvotussõõ M arvotusõõ ~ arvotusõ J mõistatus | vn загадка
J miä juttõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen mõistatuse, aga sina arva ära
M lahzõt tõin tõizõlõ pajattaaᴢ arvotussia lapsed ütlevad üksteisele mõistatusi.
Vt. ka arvatuᴢ, arvatõᴢ, arvo, arvutuᴢ, arvõtuᴢ
arvotõlla (R-Lön.) arvotõll J-Tsv., pr arvottõlõn: arvottelen R-Lön. arvottõõn J, imperf arvottõlin J frekv
1. (ette) aimata, ennustada | vn загадывать
J jõka inimin arvottõõb õmass tulõmizõss iga inimene ennustab (endale) oma tulevikku
2. mõistatusi esitada | vn загадывать, давать загадки
J lahzõd arvotõlla tõin tõizõlõ arvotussiit lapsed ütlevad üksteisele mõistatusi
J ain veel arvottõõtt ja ett võinõ arvõt aina veel esitate mõistatusi ja ei suuda vist ära arvata.
Vt. ka arpoa, arvautõlla
arvuttaa (J), pr arvutan, imperf arvutin mõistatada anda | vn загадывать, загадать, давать загадки, дать загадку
sitä maamõ meilee arvutti ain seda (mõistatust) andis ema meile alati mõistatada.
Vt. ka arvautõlla
arvutõlla: arvutõll J-Tsv., pr arvuttõlõn: arvuttõõn J, imperf arvuttõlin J frekv ära arvata, mõistatada | vn гадать
nämä arvutõlla, tšene on levvetüd rahaᴅ nad mõistatavad, kelle oma on leitud raha.
Vt. ka arvata, arvõlla
arvõin J-Tsv., g arvõizõõ J = arvikko
arvõin sitts hõre(dakoeline) sits
arvõttaa Li (J), pr arvõtan: arvõtõn Li, imperf arvõtin Li harvendada | vn разрежать, разредить
Li perrää tšülvöö borkkõnõ kazvaʙ tihtii, siz vot näitä arvõttaaᴢ pärast külvi kasvab porgand tihedalt, siis vaat neid harvendatakse
J tšezäll arvõtõttii nagrissa suvel harvendati naerist.
Vt. ka arvagoittaa
asfaĺtti M J-Tsv., g asfaĺtii J asfalt | vn асфальт
asi [< e?] J-Tsv. azi Lu, g azii: azi J (abstraktne) asi, tegu, toiming | vn дело
Lu azi meni laatuu asi sai korda.
Vt. ka aźźa
astia Kett. K P M Lu J I astija Li I astja Lu J-Tsv. (Ra) ast́śia Ku assia K-Ahl. Lu-Must. Aстïа Pal2 Áстïа K-reg2 Ii-reg1, g astiaa: astijaa Li astjaa Lu astja, tõrs, vaat | vn кадь, кадка, чан
Lu se õli astja, kuza piettii kapussaa i liχχaa see oli astja, kus hoiti kapsaid ja liha
Lu rahka pantii astiaa kohupiim pandi astjasse
M astial on kõm jalkaa astjal on kolm jalga
M astiall on varo astjal on vits
Lu astjal on kõrvad i katto on pääl astjal on kõrvad ja kaas on peal
Lu perrää nõistii tetšemää niku kirstud ne astiaᴅ pärast hakati tegema neid astjaid nagu (riide)kirstud
Lu ušattia viiz meni vettä, nii suurõd õltii, kõik pašti·i ühellaizõd need astiad õltii toobrit viis läks vett, nii suured olid, kõik peaaegu ühesugused need tõrred
Li jõka astijall õma katto vs igal astjal oma kaas
M bumizõb niku tühjä astia kk kõmiseb nagu tühi vaat
Lu lihane assia, rautanõ vitsa? – sõrmi ja sõrmus (Must. 160) mõist lihane astja, raudne vits? – Sõrm ja sõrmus
Lu kapusaa astiaᴅ kapsaastjad
M õlud astia õlle käimatõrs
Lu tšäükki astja (õlle) käimatõrs
K tšihutõz astia õlletegemisnõu, käimatõrs
Lu saunaz õli vesi astia saunas oli veetõrs.
Vt. ka javoastia, juuttši-astia, kapussa-astia, latõastia, laõ-astia, liha-astia, sõpaastia, taari-astia, tšäümizastia, õlud-astia
astraga Kett. M Lu Li J astrõgõ Pi Ke J astõrga Li, g astragaa M Lu J ahing, västar | vn острога
M astragaakaa tappaas kal̆loo ahinguga püütakse (tapetakse) kalu
M astragall on terävät piiᴅ i pittšä varsi ahingul on teravad harud ja pikk vars.
Vt. ka aštalka
asu M Lu Li J-Tsv. I, g azuu Lu Li az̆zuu M azu J
1. tööriist; asi, ese | vn орудие (труда), инструмент; вещь, принадлежность
M võimma mennä kal̆laa püütämää, asu on valmiᴢ võime minna kalu püüdma, tööriist (= õng) on valmis
M kui tšen juttõõʙ, riissa i asu, se on ühskõiɢ kuidas keegi ütleb, riist või (ja) tööriist, see on üks ja sama
M sep̆pää azuᴅ sepa tööriistad
M painopää-kuraᴢ, kase kuraz on meehii asu liigendnuga, see nuga on meeste asi
I eläɢ võtaɢ minu asuloja ära võta minu asju
2. (toidu)nõu, anum | vn посудина, сосуд
Lu pulmõᴢ piäʙ õlla paĺĺo asui, harttšua täün pulmas peab olema palju (toidu)nõusid, toitu täis
Lu asu on pata, paŋki anum on pott, pang
Li piimä maistab azul piimal on nõu maitse
Lu naapuriss miε pikkaraizõõ azuukaa tõin süttä naabrilt tõin väikese anumaga sütt
Lu elä kokkaa nii kõvassi glazissa assua, meeb rikkii ära koksa nii kõvasti klaasnõu, läheb katki
Lu puu asu võib õlla kõik, mikä on puussa tehtü: lännikoᴅ, paŋgiᴅ, ušatiᴅ puunõu võib olla kõik, mis on puust tehtud: lännikud, panged, toobrid
3. laev | vn судно
Lu tuli suur tuuli, vei tšivije pääl i rikko azuu tuli suur tuul, viis kivide peale ja lõhkus laeva.
Vt. ka azõ
asuma: asum J-Tsv., g asumaa J asi | vn вещь, принадлежность
kõik talo asumõd on tultu vanassi kõik talu asjad on jäänud vanaks
azbukki J-Tsv., g azbukii ~ azbuki J
1. aabits | vn букварь
lahs lugõb azbukkia laps loeb aabitsat
2. tähestik | vn алфавит, азбука
õppõkk [sic!] azbukki päässi õpi (ometi) tähestik pähe!
aźźa Kett. K L P M Kõ Ja Lu Li J I (R-Reg. Pi) aźźõ Lu aźja vdjI I (Pi-Len.) azja Kett. K Ma (I) azd́a I (Pi Ke) aśśa J I assia (Ku), g aźźaa P M Kõ Lu J aźjaa vdjI I azjaa K I Ma azd́aa Pi Ke I
1. (abstraktne) asi, tegu, toiming | vn дело
Lu pajata, kui on aźźa räägi, kuidas asi on
P täll aźźad menevät kehnossi, liukuvad allõ-mäjie tal lähevad asjad halvasti, libisevad allamäge
M bõõ sitä aźźaa, kuhõõ täm õm̆maa nen̆nää ep pisä pole seda asja, kuhu tema oma nina ei pista
Lu kase bõõ nagruu aźźaa see pole naeruasi
M miä tulin teile aźźaa ma tulin teile asja pärast
M ebõ·õ aźźaa sinne mennä ei ole asja sinna minna
M siz omenaka ühes söötettii sikolailõõ akanaᴅ; akanaᴅ kõiɢ mentii aźźaasõõ siis kartulitega koos söödeti sigadele aganaid; aganad läksid kõik asja eest
Kõ bõõ aikaa issua, aźźad oottõõvaᴅ pole aega istuda, toimetused ootavad
Lu millõ tehtii mokomad aźźõᴅ, ep saa tšellä i kaihoossõ mulle tehti selliseid tempe, ei saa kellelegi kaevatagi
M aikaa jo õli kase aźźa see lugu juhtus (oli) juba ammu
Lu kontturiz õllaa aźźa tšäüttäjäᴅ kontoris on asjaajajad
M ühs tee, kahs aźźaa kk üks tee, kaks asja
Lu se onõ tüpi tühjä aźźa see on hoopis tühi(ne) asi
2. (konkreetne) asi, ese; anum | vn вещь; посудина
I roitõltii šveedaa kalmoissa i levvettii mõnta aźźaa kaevati rootsi kalmudes ja leiti mitu asja
L aźźõi pezeʙ peseb anumaid.
Vt. ka hätäaźźa, ime-aźźa, tõtuuz-aźźa
Vt. ka asi
atamanni J-Tsv., g atamannii J ataman | vn атаман
atlassi M J-Tsv., g atlasii: atlassii J atlass | vn атлас (материал)
J rikka mehe nain tšäüp šolkkõᴢ ja atlassiᴢ rikka mehe naine käib siidis ja atlassis
M atlassi aluᴢ atlassvooder
aud́ikkõin M audžikkõin J-Tsv., g aud́ikkõi-zõõ: audžikkõizõ J havikene, väike haug, havipoeg | vn щучка, щуренок
M puuttu pikkarain aud́ik-kõin sattus (õnge) väike havikene
J jõgõ rookozikkoz om paĺĺo peeniit audžikkõisiit jõe roostikus on palju väikesi havipoegi.
Vt. ka augiipulikka, aukolain
aukata P M (K Kõ-Len.) haukata Li J (Lu) haukõtõ Li, pr aukkaan M haukkaan Li J (sõnatüvi | vn основа слова:) haukkaa- J-Must., imperf aukkazin P M haukkazin Li J haukkõzin Li hammustada, haugata; (veidike) süüa, einestada | vn откусывать, откусить; перекусывать, перекусить; закусывать, закусить
K tütär aukkaz õunaa i koolii [sic!] sihe tütar hammustas õuna ja suri sellest
Lu kuhõõ meeᴅ, ain haukkaa leipää, sis tšako ep petä kk lähed kuhu(gi), ikka hammusta (söö veidike) leiba, siis kägu ei peta
M oottõõ, miä vähäkkõizõ aukkaan, too nõõʙ min̆nua laihuttamaa oota, ma söön veidike, muidu hakkab mind iiveldama ajama
Lu ja tämä tuli tšüsü tšainoi pere(m)mehelte viinaa ja süüvve i nõisi perrää suurõõ madgaa haukkaamaa ja ta tuli küsis teemaja peremehelt viina ja süüa ja hakkas pärast pikka (suurt) reisi einestama
M opõn i tämää aukkas (Set. 4) hobune sõi ka tema (koos heintega)
aukko Kett. K-Ahl. L P M Kõ Lu Li Ra J I (K-Al. Ku) Aуко Pal1 Áуко K-reg2 Áукó Ii-reg1, g aukoo M Kõ Lu Li J I Ku aukuo P auko J auk, avaus; õõs, süvend, lohk | vn отверстие, дыра; углубление, ямка
I tehtii astikkoo aukko, sinneɢ pantii naka tehti astjasse auk, sinna pandi naga
M piäp panna kat̆too arja tšiin, tuuli te-tši suurõõ aukoo tuleb katusehari kinni panna, tuul tegi suure augu
M sukkaa piäʙ štoopata, kunniz on peen aukko. elä oottõõ, kunniᴢ opõn meeʙ raŋkojõka läpi sukka tuleb nõeluda, kuni auk on väike. Ära oota, kuni hobune läheb (= mahub) rangidega läbi
M neĺĺä meessä ühtee aukkoo kusõvat. lehmää nännät (Set. 18) mõist neli meest kusevad ühte auku? – Lehma nisad
M tšehspaikkaa tehäz mokom aukko leipääsee, sinne pannaz uuz muna (leivaküpsetamisest floorusepäeval:) keskpaika tehakse leivasse niisugune lohk, sinna pannakse toores muna
Ra pahaizõt põzgõd, luud köŋkillää, aukod õlla põskiᴢ kõhnad põsed, luud väljas, põsed on aukus
J põlto on iire aukkoit täünö põld on hiireurgusid täis
J pisä võti lukuu aukkoo pista võti lukuauku
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
M tšennää aukoᴅ pastla tärkmed
J ihaa aukko käise auk (= auk, kuhu käis õmmeldakse)
J sarjaa aukko kärjekann
J põzgõ aukko põselohk
M nen̆nää aukoᴅ ninasõõrmed
M kõrvaa aukko kõrvaauk
Lu mulkuu pää aukko kusiti ava (mehel)
J perz aukko pärak
J poolikk aukko ~ botšk aukko (õlle)vaadi (naga)auk
J kalm aukkoosõõ hauda.
Vt. ka ahj-aukko, hiki-aukko, hookuaukko, jääaukko, kainalo-aukko, kusi-aukko, kõrv-aukko, paglaukko, perzaukko, peräaukko, pruntii-aukko, pääaukko, sarjaaukko, savvaukko, tšivi-aukko
aukkolikko: aukkolikk J-Tsv., g aukkolikoo J
1. auklik | vn дырявый
2. (orig.: | vn пещеристый)
aukkua K M (Kõ-Len. Ja-Len.) haukkua L Lu J (P Ku) χaukkua P haukkuaɢ I, pr aukun K M haukun J, imperf aukkuzin M haukkuzin J haukuda; fig haukuda, sõimata | vn лаять; облаивать, облаять
M koira aukuʙ, eitütäʙ lampaita koer haugub, hirmutab lambaid
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs see koer, kes haugub, nii ruttu ei hammusta
M koira aukuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane koer
J tämä haukkumiss ja vertamiss em või terppiä tema sõimamist ja etteheiteid ma ei või kannatada
M elä auku ker̆rääjää, ku ed anna mit̆täiᴅ ära sõima kerjust, kui sa talle midagi ei anna
aukokaᴢ M aukokõᴢ J-Tsv., g aukokkaa M J auklik, aukudega; katkine | vn дырявый; рваный
M astikkoz on põhja aukokaᴢ astjal on põhi auklik
M aukokkaad omenaᴅ, mao söötüᴅ aukudega kartulid, ussi söödud
J aukokõs kauhtõm pääll katkine (auklik) jakk seljas
aukokkõin¹ J-Tsv., g aukokkõizõõ ~ aukokkõizõ J auguke | vn дырочка
aukokkõin² J-Tsv., g aukokkõizõõ ~ aukokkõizõ J auklik | vn дырявый, ямистый, ухабистый
tševäd vesi teeb jää aukokkõizõssi kevadvesi teeb jää auklikuks
auta Kett. K R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li J I (R-Eur. R-Lön. Ra) autõ Lu J aut Ra J-Tsv. hauta R-Reg. Lu (Ku) Аута Pal1 А́ута K-reg2 Га́уда Pal1 Ii-reg1, g avvaa P M S Lu Li J I avva R-Eur. R-Reg. J havvaa Lu
1. auk, urg | vn дыра, яма, нора
Lu tõizõl autaa kaivaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
M ku bõõ kooppaa tšell, siᴢ pannaaᴢ omenaᴅ autaasõõ kui mõnel pole keldrit, siis pannakse kartulid koopasse (auku)
I auta suuri on, õunaa paaᴅ, lantut paaᴅ, siz mätät tšiin koobas (auk) on suur, paned kartuleid, kaalikaid paned, siis matad kinni
Ra tõrvaa avvaᴅ tõrvaajamise augud
J iźvosk panna auta, valõta vett pääle, siis tämä põlõʙ lubi pannakse auku, valatakse vett peale, siis see „põleb”
J linad upotõttii autaa linad uputati (= pandi likku linaleo)auku
Lu kuza õllaa ragod i avvõᴅ, špakljofkal pannaa tšiin kus on praod ja augud, pannakse pahtliga kinni
J tuhk aut leeauk, tulease
Lu siäl õltii mettsäz mettsäsigaa avvaᴅ, siäl näväd elussivaᴅ seal metsas olid mägra-urud, seal nad elutsesid
K mene helvetii autaa mine põrguhauda
2. hauakoht jões, meres | vn омут, впадина дна реки или моря
Lu virt on uurtõnud avvaa vool on uuristanud haua (jõepõhja)
Lu merez on tooš hauta, pani hautaa võrkoᴅ ka meres on haud, pani hauda võrgud
R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad
3. (surnu)haud | vn могила
K pokoinikka veetii autaa surnu viidi hauda
Lu rohi-puu lastii autaa kirst lasti hauda
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval, hauda kukkumas.
Vt. ka kalmo-auta, kulta-auta, paasi-auta, roojahauta, silmä-auta, suõõhauta, tõrvauta, upi-auta, virtautõ, õunaauta
autain: autõin J-Tsv., g autaizõõ: autõizõ J = autalikko
kuza on aut avva pääll, se paikk ontši autõin kus on auk augu kõrval (peal), see koht ongi auklik
autalikko: autõlikko Li J-Tsv. autlikko J-Tsv., g autalikoo: autõliko ~ autliko J auklik | vn ямистый, ухабистый
J vihm aigõll teed on aut(õ)likoᴅ vihmasel ajal on teed auklikud
J autõlikkoa teet müü rattaika travalt ed aja auklikul teel sa kaarikuga traavi ei sõida.
Vt. ka autolikko
autamin J-Tsv., g autamizõõ J matus, matused | vn похороны
autoa P M Lu Li J (K-Ahl. R-Lön. Ra) autoaɢ I autua P M Kõ Lu (Kett.) hautoa Li, pr avvon K P M Lu J, imperf autozin P M Lu J avvõn M
1. hautada; määndada; kõrvetada | vn распаривать, распарить, запаривать, запарить, тушить, томить (о пище); преть; печь
M per̆rää turpomissa siᴢ lännikko piäb autoa pärast turrutamist (turdumist) peab pütti hautama
Lu vihta avvottii variz veeᴢ vihta hautati tulises vees
M akanad avvõttii aganad hautati (loomatoiduks)
P bŕukvaa avvottii ahjoza kaalikat hautati ahjus
M avvõttu piimä ahjus (hapendamiseks) soojendatud piim
Lu ku lumi oŋ kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ, mittää eb jää, meeb musassi kui lumi on kaua peal, siis hautab orase, midagi ei jää (järele), läheb mustaks
M eez jür̆rüä on mokoma äh̆hiä sää, kõv̆vii päivä avvoʙ äikese eel on niisugune lämmatav ilm, päike hautab kõvasti
2. haududa (mune) | vn сидеть на яйцах, высиживать (цыплят)
I kana avvoʙ mun̆nõi kana haub (istub munadel)
Kõ kana autõ põipõᴅ kana haudus tibud välja
Lu kana ku tahob automaa, siz ain klukaʙ kui kana tahab (minna) hauduma, siis aina loksub
J autojõ kana hauduja kana
3. haududa; pehkida; hauduma minna | vn тушиться, томиться (о пище); преть, сопреть, про-; подпревать
Li roopat pannaa umpi-ahjoo automaa pudrud pannakse kinnisesse ahju hauduma
Li leivää süämmee pantii toorõ liha, se autoᴢ ahjoᴢ leiva sisse pandi toores liha, see haudus ahjus
M too elä mee pesemää nävät tšiireess autuvaᴅ, mätänevät tšiireess neeᴅ võrkoᴅ muidu, (kui) sa ei lähe pesema, (siis) nad pehkivad kiiresti, mädanevad kiiresti need võrgud
M õlgõᴅ autozivaᴅ õled pehkisid
M siᴢ veel emä piäʙ vahtia, etti lahᴢ eʙ autuiᴢ siis peab ema veel (seda) valvama, et laps ei läheks hauduma.
Vt. ka autuussa, autuuta, avvottaa
autši Kett. Len. K P M Kõ V Lu Li Ra J I (Pi Ja-Len. vdjI) auki Lu Li hauki Ku Авчи Tum., g aud́ii K M audžii J augii Lu Li haug | vn щука
Lu puuttuzid augiᴅ näkkasid haugid
I ampaaᴅ suurõᴅ õlivaᴅ aud́illa haugil olid suured hambad
M autši se kluŋkkaaʙ peenee aud́ii pulikaa haug, see neelab (isegi) väikese havinolgi (alla)
autuussa Lu (J) autuussaɢ (I) autuss J-Tsv. hautuussa (Li) hautussa (Lu Ra), pr autuuʙ Lu J I, imperf autuuzi: autuuᴢ Lu J hautuuzi Li = autuuta
Lu siiz vähessi aigassi ušatti päältä tukattii, annõttii akanal autuussa siis kaeti toober väheks ajaks pealt kinni, lasti aganal haududa
J liha autuub ahjoᴢ liha haudub ahjus
Ra millõ eglee varpaa välit hautustii varill ilmaa mul eile varbavahed haudusid kuuma ilmaga
avahtaassa (J-Tsv.), pr avahtaaʙ, imperf avahtaazi: avahtaaᴢ J avaneda | vn открываться, открыться, распахиваться, распахнуться
präkinakaa avahtaaz uhs praginaga avanes uks
avanto Ränk K-Set. Lu Li J Ku, g avantoo K Lu Li avannoo J avanoo Li jääauk (jäässe raiutud auk) | vn прорубь
Lu võrkko lastii avantossa jäännallõ võrk lasti jääaugust jää alla
Lu avantoo ääres paalikaakaa uhottii sõppaa jääaugu ääres pesti kurikaga pesu
Li jäχ́χ́ää on tehtü suur avanto jäässe on tehtud suur (jää)auk (nooda laskmiseks)
Ränk alumein avanto (Ränk 82) alumine jääauk (= jääauk, mille kaudu noot veest välja tõmmati).
Vt. ka emäavanto, jääavanto, põlviavanto
Vt. ka avato, avattõ
avata Kett. K L P M Kõ S Lu J (R-Reg. Li Ku Kr) avataɢ vdjI I (Ma) avatõ Lu avat J-Tsv. avõta (Lu), pr avaan K P S Lu J av̆vaan M av̆vaa I avvaan Lu avan J awan Kr, imperf avazin K P M Lu J avazii I avõzin (M) avõin [sic!] J-Tsv. avada, lahti teha | vn открывать, открыть, раскрывать, раскрыть; расстёгивать, расстегнуть; развязывать, развязать
L avagaa väräjäᴅ avage väravad
P lahsi avaz jo silmäᴅ laps avas juba silmad
L tšiutolt rinta avattii särgi rinnaesine tehti lahti
I tuli starikka, avazi kaiee zanaveskaa tuli vanamees, avas selle eesriide (= tõmbas eesriide eest)
Lu miä avvaan napud avõõ ma teen nööbid lahti
M piäb avata sõlmu avõõ tuleb sõlm lahti teha
Kõ kattilall avatas suur boĺnittsa Kattilal avatakse suur haigla
J salatuss avama saladust avaldama v. teatavaks tegema
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), ei tohi suud lahti teha
avato Kett. M Kõ Lu J-Tsv., g avatoo M Lu J = avanto
M miä tein avatoo, kuza viruttaa sõp̆põõ ma tegin jääaugu, kus pesu loputada
J too paŋgill avatoss vett too pangega jääaugust vett
avaussa (J) avauss J-Tsv. avvaussa (Li) av̆võussaɢ (I Ma), pr avauʙ J avvauʙ Li, imperf avauzi: avauᴢ J = avauta
J uhs ize enessä avauᴢ uks avanes iseenesest
Li kukad jääväᴅ umpõõ, eväᴅ avvau avõõ õied jäävad punga, ei avane
■
J kõig näd́d́ee sala-tüüd avaustii väĺĺää kõik nende salaasjad tulid avalikuks
avauta M Li J avõuta L P (Kett. K Kõ-Len. Ja-Len.) av̆vauta ~ av̆võuta (M), pr avauʙ J avõuʙ K L av̆võuʙ M, imperf avauzi: avauᴢ J av̆vauᴢ ~ av̆võuᴢ M avõuzii K avõuzi L avaneda, lahti minna | vn раскрываться, раскрыться; развязываться, развязаться
L järkeä uhzõd avõuvaᴅ kohe avanevad uksed
J ripa avauz avõ sääris läks lahti
L kyõz minuu õnni avõuʙ millal mu õnn (kord) saabub?
Vt. ka avaussa
avittaa L P M Kõ Lu J Ku (Kett. K-Ahl. K-Al. R-Eur. R-Reg. Ra-Len.) avitta J-Tsv. avittaaɢ I, pr avitan Kett. K P M Lu J avitõn Lu J, imperf avitin P Lu J aidata | vn помогать, помочь, пособлять, пособить
Kõ iilijä proro·k avitti jürätä jumalalõõ prohvet Elias aitas jumalal müristada
M izäll õli paĺĺo töötä, piti avittaa isal oli palju tööd, tuli aidata
M rautaroho, täm avitab naisii menolaissa raudrohi, see aitab naistehaiguste puhul
M kal̆laa siipi avitap kalalõõ uijua kala uim aitab kalal ujuda
J see on nii kõva süäka, jot i palvomizõd eväd avit see on nii kalgi südamega, et palvedki ei aita
J suur kiitos avittõmizõssõ suur tänu aitamise eest
avoi Lu avo J-Tsv.:
Lu se on niku avoi suu, eb ällüü panna omaa suuta tšiin see on nagu töllmokk, ei mõista oma suud kinni panna
J avo suu ~ Lu avoi suu molutaja, logard
J avo pää lollpea
avoo J = avõõ
uhs sellällää avoo uks selili lahti
avosuu Lu Li J avo-suu J-Tsv.
1. töllmokk, pidevalt avatud suuga inimene | vn разиня, человек с постоянно открытым ртом
Lu avosuu, eb ällü panna suuta tšiini töllmokk, ei mõista panna (= hoida) suud kinni
2. molutaja, käpard (uimane, rumal, teovõimetu inimene) | vn разиня, ротозей, раззява
J näd on kuza avo-suu, eb älü mittäit vasat näed, kus on molutaja, ei mõista midagi vastata
J avosuu kõig unohtõʙ, mitä tälle tšähzitä tehä molutaja unustab kõik, mida tal kästakse teha.
Vt. ka avõsuu
avu Kett. L M Kõ Lu Li J I (K P Ra Ma) havu J Ku χavu (Lu), g avuu L P Lu av̆vuu M havuu J
1. okaspuu oks | vn хвоя, ветка хвойного дерева
M teimm eneĺee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endale onnid, kuuseokstest
M avuss õli tehtü kupo okaspuu okstest oli tehtud kubu
M avu maja kuuseokstest onn
2. (okaspuu okstest) ahjuluud | vn помело (из веток хвойного дерева)
Lu avu on tehtü petäjää õhzass i seneekaa pühitää ahjoa ahjuluud on tehtud männioksast ja sellega pühitakse ahju
M katti ahjoo meeb, jältšeä p tee, ahjos tuõb jäĺĺet toob. avu (Set. 16) mõist kass läheb ahju, jälge ei tee, ahjust tuleb, jäljed toob? – Ahjuluud
M pää niku avu, ep tunnõ ilat õm̆maa päätä pea nagu luud, ei oska korrastada oma pead
L lappolaizõd meneväd avull selläzä nõiad lähevad ahjuluua seljas
3. okaspuu okas | vn хвоинка, хвоя
J kuuzõl ja petäjäl on havuᴅ kuusel ja männil on okkad
Lu katajaa avuᴅ kadaka okkad
avvata L P M Lu Li J (K-Ahl. U V Po) avvõt J-Tsv., pr autaan K P M Lu Li J autan J, imperf autazin P M Lu Li autõzin J surnut matta; (midagi) maha matta | vn хоронить, похоронить; зарывать, зарыть
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ, autamaz õli paĺĺo vättšiä me matsime venna ja pidasime peied, matmas oli palju rahvast
P siä õlõt tšääppää tšäärittü i autaa avvattu rl sa oled kääpasse kääritud ja hauda maetud
Lu autazin koiraa mettsää matsin koera metsa
P sõta-riisad on avvattu sinne sõjariistad on sinna maetud
M kaivaaz mokomaᴅ avvaᴅ kuivas paikkaa i sis avvataᴢ omenaᴅ tšev̆väägossaa kaevatakse niisugused augud kuiva kohta ja siis maetakse kartulid kevadeni (maasse)
avvotuᴢ Lu J-Tsv., g avvotuhsõõ: avvotusõõ J avvotuzõõ Lu hautis (hautatud toit või loomasööt) | vn запеканка (кушанье); корм приготовленный путём запаривания
Lu avvotuz on ku makaronad vai vermišeelid on avvottu ahjos piimääkaa hautis on, kui makaronid või nuudlid on hautatud ahjus piimaga
J veemm lehmiilee avvotuss viime lehmadele hautist
avvotõlla: avvotõll J-Tsv., pr avvottõlõn: avvottõõn J, imperf avvottõlin J frekv
ahjoᴢ avvotõlla pajuit lait́oa vart ahjus hautatakse painardeid ree jaoks
avvuttaa: avutta J-Tsv., pr avvutan: avutõn J, imperf avvutin: avutin J = avvottaa
avut viht hauta viht (pehmeks)!
avõin J-Tsv., g avõizõõ J lahtine, ava- | vn открытый
avõim meri avameri.
Vt. ka avoin
avõlla M avõll J-Tsv. avvõllaɢ I, pr avõlõn M J, imperf avõlin M J frekv avada | vn открывать, отворять
J mitä siä avõlõd uss, toukka tšiin mis sa (aina) avad ust, tõuka kinni!
I siä taitaa makkamaa tahoᴅ, ku ainõ aikottõõᴅ, suuta avvõlõᴅ sa tahad vist magada, et aina haigutad, avad suud
avõsilla: avõsil J lahti | vn не прикрыт, открыт, настежь
ahjoo õttsa õli tšiin, a tõin õttsa õli avõsil botškaa süämeᴢ (toru) ahjupoolne ots oli kinni, aga teine ots oli lahti tünni sees.
Vt. ka avollaa
avõõ K R M Lu Li J avyõ L av̆võõ M avõ P M Lu Li Ra J avõɢ I lahti, avatud | vn открыто (в значении наречия), в открытом или раскрытом виде
K väräjää piεb avõõ tehä peab värava lahti tegema
L avaa silmäd avyõ tee silmad lahti!
M vaatap suu avõ niku pärvakka vahib, suu ammuli nagu peergudest korv
M lähe on talvõll av̆võõ allikas on talvel lahti
J paglad õltii avõõ paelad olid lahti
Lu piäb louzata sõlmi avõõ tuleb sõlm lahti teha
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
Vt. ka avoo, avõi
baabukaᴢ P Lu Li J baabukõᴢ Lu Li J-Tsv. vaapukaᴢ P Lu Li, g baabukkaa Lu Li J vaapukkaa P Lu vaarikas, vabarn | vn малина
Li baabukõssa õli, a mansikõssa õli vähä vaarikaid oli, aga maasikaid oli vähe
J uuvvõll lõikõtšill kazvop paĺĺo baabukõss uuel raiesmikul kasvab palju vaarikaid
J tahot ko suukkur-liivaa baabukkakaa kas tahad peensuhkrut vaarika(te)ga?
P vaapukkaa pyõzaᴢ vaarikapõõsas
baabukka K Li Ra J vaapukka K Kõ Ku, g baabukaa ~ baabuka Ra = baabukaᴢ
Ra baabukaa pupuškaᴅ, sis tullaa kukaᴅ, sis tullaa luuᴅ, sis tullaa valmeed baabukaᴅ vaarika pungad, siis tulevad õied, siis tulevad luud (= kõvad teralised toored marjad), siis tulevad valmid vaarikad
Ra baabukaa varsi vaarika vars
baabuška K L P M Li J baabuškᴀ Ku baabušk J-Tsv. babuška L M-Set. S, g baabuškaa P J
1. vanaema | vn бабушка
M poigaa tütär tuli baabuškallõ pojatütar tuli vanaema juurde
L babuška, täm pεälie saa vuvvyõ õli vanaema, ta oli üle saja aasta (vana)
2. eidekene, vanaeideke | vn бабка, бабушка
J kopittu paĺĺo baabuškoi ümpärilee palju eidekesi kogunes ümberringi
Li vana vattuinõ baabuška igivana eideke
3. K J ämmamoor | vn повивальная бабка.
Vt. ka esi-baabuška, takabaabuška
Vt. ka baba, babo
baabuško J, g baabuškoo vanaema | vn бабушка
baakiᴅ Lu Li J bakiᴅ M Ra J vaakiᴅ Lu pl t põskhabe | vn бакенбарды, баки
J bakid on laznu kazvoma on jätnud põskhabeme kasvama
M on bakid laskõnnu šokkijee päälee on kasvatanud põskhabeme põskedele
Lu baakkije eb aja poiᴢ põskhabet ei aja ära.
Vt. ka bakenbardaᴅ, bardaᴅ
baaryšńa M baarõšńe J baarõsń J-Tsv., g baaryšńaa: baarõsńaa J preili | vn барышня
J tšüzü baarõšńõltõ küsi preililt
baassa P M baassõ ~ baass J-Tsv., g baasaa P M baasa J bass | vn бас
M baassa on matala ääli bass on madal hääl
P nüd en laula baassaa, en mitäiᴅ, ampaid bõlõ nüüd ma ei laula bassi ega midagi, hambaid pole
M täm laulab baasaa äälell ta laulab bassi (bassihäälega)
J näd med́d́ee d́aakõnõll ku om baass vaat kus meie diakonil on (alles) bass!
babo J I (vdjI) baabo I, g baboo
1. eit, vanaeit; eideke, tädike (vanema naise kohta) | vn старушка, бабка; бабуся, тётушка
I vanapaᴅ, nee õlivaᴅ vanad dedad da baboᴅ vanemad (inimesed), need olid vanad taadid ja eided
J a poju i tšüzüʙ: kuhõõ meed babo aga poiss küsibki: kuhu lähed, eideke?
2. vanaema | vn бабушка
I vunukka tarttujõ baboosõõ, babo tarttujõ äd́jääsee, äd́jä nagriisõõ (muinasjutust:) lapselaps haaras kinni vanaemast, vanaema haaras kinni vanaisast, vanaisa naerist.
Vt. ka baabuška, baba
bad́d́a P M J I bad́d́õ J-Tsv., g bad́d́aa M bad́d́a J
1. raand, suur veepang (puust või ka plekist) | vn бадья, большое (деревянное или жестяное) ведро
P bad́d́assi juõltii, kuza õlivat süvät kaivoᴅ, siεll siiš tšäüz rattaakaa. üφs meni allyõ kaivuosyõ i tõin nõisi ülieᴢ viekaa; siεll õltii siz bad́d́aᴅ; kahs kõm paŋkõa meni vettä {b}-ks kutsuti, kus olid sügavad kaevud, seal siis käis rattaga, üks läks alla kaevu ja teine tõusis üles veega; seal olid siis {b}-d; kaks-kolm pange läks vett sisse
J bad́d́a on suur puupaŋki, vett võtõttii kaivossa {b.} on suur puupang, (sellega) võeti kaevust vett
M bad́d́a, suur paŋkõ, alta ahaz, a päältä lad́d́a {b.}, suur pang, alt kitsas, aga pealt lai
M bad́d́a on lad́d́a paŋkõ, mizessä joottaas opõzia, kartapaŋkõ {b.} on lai pang, millest joodetakse hobuseid, plekkpang
J vesi tilkup kato räüssäss suurõ bad́d́asõ vesi tilgub katuseräästast suurde puupange
2. (tavaline) metallämber | vn ведро
I bad́d́a on kartõnõ. a nütte bad́d́at kane maliro·ovannõje, da paaᴅ {b.} on plekist (ämber). Aga nüüd on need {b}-d emaileeritud, ja potid (samuti)
bagaži P M J-Tsv., g bagažii P J pagas | vn багаж
J paa bagaži bagažii vagonaa pane pagas pagasivagunisse
P annõn bagažiisyõ vešaᴅ andsin asjad pagasi
J kerkäped riisõd võtamm vagonaa, a raŋkõpõt paamm bagažii kergemad asjad võtame vagunisse (kaasa), aga raskemad paneme pagasi
bagra M Po Lu bagrõ ~ bagr J-Tsv. bogra P baagra I, g bagraa M Lu J bograa P pootshaak | vn багор
P bograakaa tõmmattii irsii viess vällεä pootshaagiga tõmmati palke veest välja
J põloz ep tavannu bagroit tulekahju ajal ei piisanud pootshaakidest
M pikkarain bagra (~ tšäsibagra) väike pootshaak (metsatöödel)
M põloo bagra tuletõrje-pootshaak
J bagraa varsi meni kattši pootshaagi vars läks katki
M bagraa aaraᴅ pootshaagi harud.
Vt. ka tšäsibagra
bahvala P M J bahval J bahvõl J-Tsv., g bahvalaa P M bahvõlaa ~ bahvõla J subst., adj. hoopleja | vn бахвал, хвастливый
P meneb i tšiitteleʙ: miä õlõn rikaz vai voimakaᴢ, se on bahvala, bahvaloitaʙ (kes) läheb ja kiitleb: ma olen rikas või tugev, see on hoopleja, hoopleb
M bahvala meeᴢ, täll on, ebõ·õ, ain tšiissõõʙ hoopleja mees, (kas) tal on (või) ei ole, ikka kiitleb (oma rikkusega)
bahvalo Lu J, g bahvaloo = bahvala
J bahvalo on se inemin, tšen bahvaloittaaʙ hoopleja on see inimene, kes hoopleb
Lu bahvalo inemin, se suvvaab bahvaloittaa hoopleja inimene, see armastab hoobelda
bahvaloittaa² J, pr bahvaloittaan J, imperf bahvaloittiin = bahvaloittaa¹
se ku bahvaloittaaʙ, kõvvii uhkõa küll see (alles) hoopleb, (on) õige uhke
bahvaloittaassa: bahvõloittass J-Tsv., pr bahvaloittaan: bahvõloittaan J, imperf bahvaloittaazin: bahvõloittazin J = bahvaloittaa¹
bahvalõittaassa: bahvõlõittaassa (J), pr bahvõlõitttaan: bahvõlõittaan J, imperf bahvõlõitttaazin = bahvaloittaa¹
bahvõittaa J, pr bahvõitan, imperf bahvõitin = bahvaloittaa¹
ep piε bahvõittaa ei ole tarvis hoobelda
balabo·ška M balabošk ~ bolbošk J-Tsv., g balabo·škaa M balaboškaa J lobasuu, keelepeksja | vn балаболка
M balabo·ška on naizeläjä {b.} on naisterahvas (= öeldakse naisterahva kohta)
balagana P M J-Tsv., g balaganaa P M J
1. telk | vn шатёр, палатка
M mustalaisii balagana mustlaste telk
2. palagan, (laada)tsirkus | vn балаган, цирк
J elka han tüü tšerikoss tehka balaganaa ärge ometi kirikust tehke palagani
balala J interj
itse kiĺĺuʙ: balala, balala ise karjub: {b., b.}
balalaika P M Lu J, g balalaikaa P M Lu balalaika | vn балалайка
M garmoniᴅ, balalaikaᴅ, gitarid õltii kõiɢ beśedaᴢ lõõtspillid, balalaikad, kitarrid olid kõik simmanil
M täm üv̆vii mäńd́äb balalaikalla ta mängib hästi balalaikat
baldahina: baldõhina J-Tsv., g baldahinaa: baldõhinaa J baldahhiin | vn балдахин
kunigaa trooni seizob baldõhinan all kuninga troon seisab baldahhiini all
balhoni P J-Tsv. balχoni L balkoni J-Tsv., g balhonii P J balkonii J rõdu, palkon | vn балкон
J tše-zäll balkoniᴢ juuvva tšaajua suvel juuakse palkonil teed
P koto balhoniikaa palkoniga maja
balkka Kett. P Lu (M I) balkk J-Tsv., g balkaa P Lu J tahutud palk, tala, aampalk | vn балка
P ülies pannass lakyõsyõ balkaᴅ, i sillaa allyõ, i siltojõõ allyõ üles lakke pannakse talad ja põranda alla ning sildade alla
I viskazi paglaa balkalõ, pani rihmaa kaglaa i kurissujõ viskas nööri aampalgile, pani nööri kaela ja poos enese üles
Lu rihee balkka, i on õvvõᴢ balkka maja aampalk, ja (ka) siseõues on aampalk
J lagõõ balkk laetala
J rissi balkk põiktala.
Vt. ka maabalkka, siltabalkka
Vt. ka palkki
balpattaa¹ P M (Pi) balbattaa J bolpattaa P M (Pi Kõ), pr balpatan P M Pi bolpatan P M, imperf balpatin lobiseda; mõttetusi rääkida | vn болтать; говорить чепуху
M bolpatab, mitä puutuʙ, pajatap paĺĺo lobiseb, mis (ette) juhtub, räägib palju
M mitä siε balpataᴅ mis sa lobised!
Kõ elä bolpata ära lobise!
Vt. ka bolbottaa, boltaittaa, boltata, boltoittaa, borbottaa, bälbättää, börböttää
balpattaa² J, pr balpataʙ J, imperf balpatti meelitada, (ligi) tõmmata | vn тянуть, притягивать
mõnikaz laχs ku mättiip kuhõõ, emä juttõõʙ: mitä sinnua nii balpatap sinne kui mõni laps ronib kuhugi, (siis) ema ütleb: mis sind nii meelitab sinna
baĺzama ~ baĺzana M baĺzam J-Tsv., g baĺzamaa J palsam | vn бальзам
J tšülä rahvõz juttõb, jot baĺzam avitõp kõikkiiss tautiiss külarahvas räägib, et palsam aitab kõikide haiguste vastu
M miε mälestän, etti mama ain kuttsõ baĺzama ma mäletan, et ema kutsus ikka palsamiks
baĺzami P J-Tsv. baĺzõm J-Tsv., g baĺzamii P J baĺzõmii J = baĺzama
P võd́d́a baĺzamikaa võia palsamiga
balvani ~ balvõni J-Tsv., g balvanii ~ balvõnii J tolvan | vn болван
vai tämä balvõni saab migäss tolkkua või tema, tolvan, saab millestki aru!
Vt. ka bolvana
bambukka: bambukk J-Tsv., g bambukaa J = bambukk-puu
band́eroĺi P banderoĺi ~ banderoĺ ~ band́ero·ĺ J-Tsv., g band́eroĺii P banderoli ~ band́ero·ĺii J panderoll | vn бандероль
J jeka mahork patškõll õli band́ero·ĺ pääll igal mahorkapakil oli panderoll peal
P padžgaa pεäll on band́eroĺi, i spitškoill tuoᴢ̌ paki peal on panderoll ja tikkudel (= tikukarpidel) ka
baŋka¹ K Lu J I banka (I) baŋk ~ bank J-Tsv., g baŋkaa Lu J bankaa J baŋgaa (K)
1. purk, (konservi)karp | vn банка
J paamm vareńńaa kassee bankaa paneme keedise sellesse purki
Lu baŋka eb lõhkõõ ku paad võõnusõõ ahjoo purk ei lõhke, kui paned nõrga tulega ahju
Lu kalat pannaa baŋkojõõ, siz golofkõd lõikõtaa poiᴢ (kui) kalad pannakse karpidesse, siis lõigatakse pead ära
2. kupp, kupuklaas | vn банка (лечебная)
I mokoma kehno veri tuli tšellä, sis pantii bankoo kellel tekkis niisugune paha veri, siis pandi kuppe
Lu ku nivvuja vaivattii, toož õõrottii i pantii baŋkojõ kui niuded valutasid, (siis) kah hõõruti ja pandi (kuivi) kuppe.
Vt. ka klazi-baŋka
baŋka² P J bank J-Tsv., g baŋkaa P bankaa J = baŋkka²
J rahat pannaz baŋkaa rahad pannakse panka
J pani rahad bankaa pani rahad panka
P baŋkaasyõ eʙ vietü deŋgoit panka ei viidud raha
baŋkrotti P bankrotti M baŋkrutti J, g baŋkrotii: baŋkrutii J pankrot | vn банкрот
P tämä meni baŋkrottiisyõ ta jäi pankrotti
J jäi kuile õmass torgovĺõss baŋkruttii jäi kuidagi oma kauplemisest pankrotti
J tšem puutup baŋkruttii, sene tarpõd müüvvä vasarõlt kes jääb pankrotti, selle asjad müüakse oksjonil
bantta Ra bantt J-Tsv., g bantaa J lehv | vn бант
J bantt siottu ivussiisõõ lehv (on) seotud juustesse
Ra ehteeᴅ: sarafana, polle, remeni, kušakka šolkkõinõ, tšäsilintiᴅ, bloikkõ, bantta rinnõᴢ peorõivad (= rahvarõivad): sarafan, põll, (vöö)rihm, siidist vöö, käelindid, gofreeritud kaelus, lehv rinnas.
Vt. ka rintabantta
bapka¹ K P S Lu J bapk J-Tsv. baapka Lu J, g babgaa K P S Lu baabgaa Lu bapkaa J-Tsv. ämmamoor, -emand | vn повивальная бабка
S bapka tšäüz öössi naizikoll dovarišassi ämmaemand käis öösel (sünnitajal) naisel seltsiks
Lu baapka siop tšiin napavarrõõ ämmamoor seob nabaväädi (murd. -varre) kinni
K mokomad vanat staruχad õlivad bapkann niisugused vanad eided olid ämmamooriks
K babgalõõ pannass õpõiziita d́eŋgoi tarelkalõõ ämmamoorile pannakse hõberaha(sid) taldrikule
baptista: baptistõ J-Tsv., g baptistaa J baptist | vn баптист
jõgõperä rahvõz baptistojõ uskoa ep suva jõgõperä rahvas baptistide usku ei armasta
barabana K-Ahl. P M Po J (I) barabõna J-Tsv. barabban M borabana I, g barabanaa P M barabana ~ barabõna J trumm | vn барабан
P sõtameheᴅ kui meneväᴅ, siz lüöväd barabanaa kui sõdurid lähevad, siis löövad trummi
M jo saavvas täätää što kos̆siaz i mennäz barabanaakaa juba saadakse teada, et kositakse ja minnakse „trummiga” (= ahjupeldiga)
I sis võõttse (= võttaasõõ) ahjoo lauta ii keppi tšät̆tee i kaele kepillä kasta ahjoo lautaa müü lüüäsee. kutsutti tätä barabanaa lüütii. lüütii baraban̆naa. znatšt tämä se tüttrikko läheʙ mehele siis võetakse ahjupelt ja kepp kätte ja kepiga lüüakse vastu ahjupelti. Seda kutsuti: löödi trummi. Löödi trummi. Tähendab, (et) tema, see tüdruk, läheb mehele
bardakka P (M) bardõkk J-Tsv., g bardakaa P bardõkaa J lõbumaja | vn бардак
J sinu nain niku bardõkõss levvettü sinu naine (on) nagu lõbumajast leitud
M eel õltii bardakaᴅ ennemalt olid lõbumajad
barhatti P barhõtti J-Tsv., g barhatii P barhõtii J samet | vn бархат
P täll on barhatiss sõvaᴅ tal on sametist rõivad
J tämä on šolkkõz ja barhõttis kazvotõttu ta on siidis ja sametis (üles) kasvatatud
barišnikka P Lu (Kõ) barišnikk J-Tsv. baryšnikka M Li, g barišnikaa P Lu J barišnika J baryšnikaa M parisnik | vn барышник
M baryšnikka õsab i müüb opõzia, lehmiä ja kõikkõa žiivõttaa parisnik ostab ja müüb hobuseid, lehmi ja kõiki koduloomi
Li barõšnikad õsõttii ja müütii laattoil, talopoikild õsõttii i laattoil müütii parisnikud ostsid ja müüsid laadal, talupoegadelt ostsid ja laadal müüsid (edasi)
J kuss hitolt on leütennü kõig mokomõd barišnikaa kooziᴅ kust kurat on (ta) saanud kõik niisugused parisniku kombed?
barišša (P Lu J-Tsv.) baryšša M barõšš Lu, hrl pl barišaᴅ Lu (P J-Tsv.) barõšaᴅ (Lu) kasu kauplemisel, puhaskasu, vaheltkasu, pari | vn прибыль, барыш
Lu torgofttsa õsab i müüʙ, tämä saab barišaᴅ, välirahaa kaupmees ostab ja müüb, ta saab kasu, vaheltkasu
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
P ajab bariššoi pεälie, õsab uotavassi i müüp kalliissi ajab kasu taga, ostab odavalt ja müüb kallilt
J meni meez bariššoi ajama de pääsi kõikkinaa lakkassi läks mees hangeldama ja jäi täiesti lagedaks
M baryšnikka saab enelee paĺĺo baryššaa parisnik saab endale palju vaheltkasu
barkassi: barkõssi J, g barkasii: barkõsii J pargas | vn баркас
lastõta barkõssi alkoi(t) pargasele lastitakse halupuid
barkka Lu barkk J-Tsv., g barkaa Lu J
1. praam | vn баржа
Lu barkka, tämä on lakkaa põhjaakaa, gilliä ebõõ praam, see on lameda põhjaga, kiilu pole
J buksõri veiteb barkkaa puksiir veab praami
2. pargas | vn барка
Lu barkkoiz õllaa škippariᴅ pargastel on kiprid
barońessi J-Tsv., g barońesii ~ barońessii J paruniproua, -preili | vn баронесса
baroni Lu J-Tsv. baron Kõ boroni P M J-Tsv., g baronii Lu J boronii P J parun | vn барон
P meil boronid õlivad mõizaza meil olid parunid mõisas
J tšen on tavannu tšäümä tegolõ juttõb jot baronid on kõikkas suurõpõt herrõd maa pääll kes on juhtunud teol käima, (see) ütleb, et parunid on kõige suuremad härrad maa peal
J baronii metsäss et tõhi vittsatši lõikõt paruni metsast ei tohi sa vitsagi lõigata
M täm on niku boroni ta on (uhke) nagu parun
barõšnikoitõlla: barõšnikoitõll J-Tsv., pr barõšnikoittõlõn: barõšnikoittõõn J, imperf barõšnikoittõlin J hangeldada, parseldada | vn барышничать
basńa: basń J-Tsv., g basńaa: basńa J väljamõeldis [?], muinasjutt [?] | vn выдумка [?] (orig.: | vn басня)
senee siä petteeᴅ, see om basń seda sa valetad, see on väljamõeldis [?]
baši-baši M Lu J Ku = bašu-bašu
bašlykka P M bašlikk Li J-Tsv., g bašlykaa P M bašlikaa Li J paslik, peakott, tuisukott | vn башлык
J tuisku kujall, tšääri bašlikk ümper kõrvii(t) väljas on tuisk, kääri paslik ümber kõrvade
Li tõmpaaᴢ bašlikaa päχ́χ́ää tõmbas pasliku pähe
P baš-lykka õli pεäᴢ paslik oli peas
bašmakka L P M J I (K) bašmõkk J-Tsv. bašmukka Li J bašmukk J bošmukka Lu bošmokka J, g bašmakaa K L P M J bašmõkaa ~ bašmukaa J bošmukaa Lu
1. king | vn башмак, башмачок
K jalgaz õlivad jo näill bašmakaᴅ, ruskyi tšiutod i sarafanaᴅ jalas olid neil ju kingad, (seljas) vene särgid ja sarafanid
L võtti täm bašmakad jalgass vällεä ta võttis kingad jalast ära
M ku tunnõt siä millõõ tehä kultazia bašmakkoo, siz miä leen sinu noorikkõ kui sa oskad teha mulle kuldseid kingi, siis ma saan su pruudiks
J bošmokkaa nüt kõikk tufliss kutsutaa kinga kutsuvad nüüd kõik {t}-ks
2. adraking | vn башмак (деревянный полоз, подсошник или резак)
P pluugall õli bašmakka, ettep kuluissi pluugaa terä; kui menit tõizõlyõ põllolyõ, sis pantii allyõ adral oli king, et adra tera ei kuluks; kui läksid teisele põllule, siis pandi alla
3. laeva kiilu tagumine osa | vn башмак (задняя часть киля)
Lu ahteršteevi alla on bošmukka, se on giĺii õttsa ahtertäävi all on {b.}, see on kiilu ots
bašńa M bašń J-Tsv., g bašńaa J torn | vn башня
J ivaŋ kreepostii bašńõd narvõᴢ jo laukõssaa Jaanilinna kindluse tornid Narvas lagunevad juba
M vavilonaa bašńa Paabeli torn
bašuttaa: bašutta J-Tsv., pr bašutan: bašutõn J, imperf bašutin J utetada, lambaid kutsuda | vn призывать овец
bataĺjona J-Tsv. bataljona (Kõ-Len.), g bataĺjonaa ~ bataĺjona J pataljon | vn батальон
J esimeize polka kõlmaz (~ kõlmaiz) bataĺjona esimese polgu kolmas pataljon
batari J-Tsv., g batarii J
1. (suurtükiväe) patarei | vn (артиллерийская) батарея
suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
2. majakas, tuletorn; torn | vn маяк, бакен; башня
pakarii batariss (~ majakõss) näütetä merelee tult Narva-Jõesuu majakast näidatakse merele tuld
batiŋka M botiŋka J, g batiŋkaa M botiŋkaa J poolsaabas | vn ботинок
beda P M Li J I Бѣда Pal2 K-reg2 Ii-reg1, g bedaa P beda J häda, viletsus | vn беда
Li suur beda, näd mikä beda tuli suur häda, vaat, mis häda tuli
J meill mokom beda, jot jutõll em või: kahs lehmä hukkauᴢ meil on niisugune häda, et ei saa rääkida: kaks lehma sai otsa
beekki J, g beekii tõrges, kangekaelne (hobuse kohta) | vn строптивый, упрямый (о лошади)
beekki õpõn, pahaizõss teep tüütä tõrges hobune, halvasti teeb tööd
beglettsi M J-Tsv., g begletsii M J jooksik, põgenik | vn беглец
J vai sitä beglettsiä levvet tšättee või sa seda jooksikut kätte saad!
bekassi J-Tsv., g bekasii J tikutaja, taevasikk | vn бекас
bekkiä (J), pr bekiʙ J, imperf bekki = bäkättää
tämä siält va vohizõʙ (~ bekiʙ): miä ted́d́ed jalkoill tallon i sarvill revin tema (= kits) vaid mökitab sealt: ma tallan teid jalgadega ja rebin sarvedega
beĺila P M beĺil J-Tsv., g beĺilaa P J valge mineraalvärv | vn белила
P ahjuo beĺilaa tõin tõin ahju jaoks valget värvi
J praaznikõssi võd́d́õmm ahjoo beĺilakaa pühadeks võõpame (võiame) ahju valge värviga
beĺittaa M beĺitta J-Tsv. beĺittää ~ beĺittεä P, pr beĺitan: beĺitõn J, imperf beĺitin J valgendada, (valgeks) võõbata | vn белить, побелить
P nõizõn beĺittämεä ahjua hakkan ahju valgendama
M beĺilõllõ piäb beĺittaa ahjo ahi tuleb valge värviga võõbata
beluga: beluɢ J-Tsv., g belugaa: beluga J beluuga | vn белуга
beśeda M Lu (J) beśedõ J beseda Lu (Li J-Tsv.) besseda I beeseda (I), g beśedaa M Lu istjad, istjatsed, kõnek. subrik; kirmas, simman | vn посиделки; супрядки; гулянье
M beśeda on, kuza korjauvad nuoriso, sitä kuttsuas beśeda istjad on, kuhu kogunevad noored, seda kutsutakse istjad
I perää pokrovaa kui riigat tapõttii, siz alkõvad beesedaᴅ pärast Maarja kaitsmise päeva, kui rehed peksti (= said pekstud), siis algasid istjad
M beśedassa mahzattii nii: pojod õssivat karasinaa i tootii algoᴅ i sahattii i lõhgottii, a tüttäret pestii siltoja istjate eest maksti (pererahvale) nii: poisid ostsid petrooleumi ja tõid küttepuud ja saagisid ja lõhkusid, aga tüdrukud pesid põrandaid
J pelattii beśedõᴢ, kõõz mitä istjatel mängiti, millal mida (= millal millist mängu)
Lu pillittejät tšäütii pillittemäs pulmiiz i besedaza pillimehed käisid mängimas pulmades ja simmanil
M garmoniᴅ, balalaikaᴅ, gitarid õltii kõiɢ beśedaᴢ lõõtspillid, balalaikad, kitarrid olid kõik simmanil
Li siz mentii tõizõõ tšüllää, õpõziijekaa, dali tõizõss tšüläss tultii meijje tšüllä besedasõõ siis mindi teise külasse, hobustega, või teisest külast tuldi meie külla simmanile
besetka P besetkõ J-Tsv., g besetkaa P J lehtla | vn беседка
P mõizaa herra isub besetkaᴢ mõisahärra istub lehtlas
J meŋka besetkaa issuma, siäll om vilu minge lehtlasse istuma, seal on jahe
beskvitta P biskvitt J-Tsv., g beskvitaa P biskvitaa J biskviit | vn бисквит
P beskvittaa, tšüläs tätä vähä süötii biskviiti, seda söödi maal (külas) vähe
J võta biskvitta tšaajukaa võta biskviiti tee kõrvale
bespokoittaa: bespokoitta J-Tsv., pr bespokoitan: bespokoitõn J, imperf bespokoitin J tülitada | vn беспокоить
elka paŋkaa pahassi, jot bespokoitin teit ärge pange pahaks, et tülitasin teid
besputnoi J-Tsv., g besputnoi J kõlvatu | vn беспутный
nii om mikäle besputnoi: juumõri ja tappõlikko ta on lausa kõlvatu: joomar ja kakleja
bezd́e·eĺie J bezd́e·lii K, g bezd́e·eĺie [?] asjatu, tühja läinud töö [?] | vn напрасная, тщетная работа [?]
J minuu köühää perässe jõka paikkõz bezd́e·eĺie minu vaese pärast on igas kohas asjatut tööd
K minuu tüö peräss jyka paikkaz bezd́e·lii minu töö pärast on igas kohas tühja läinud töö
bezd́eeĺittsa: bezd́eeĺitts J-Tsv., g bezd́eeĺitsaa J tühine asi | vn безделица
bibli M J-Tsv. (Kõ-Len.) bibĺi P M biibĺi J pibĺi P, g biblii J bibĺii M piibel | vn библия
J kuunõlkaa, lahzõt, kui izäz lugõb bibliä kuulake, lapsed, kui (te) isa loeb piiblit
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist.
Vt. ka piblitširja
bibliot́e·ekka: bibliot́e·ekk J-Tsv., g bibliot́e·ekaa J raamatukogu | vn библиотека
biletti M J biĺetti M beletti P I, g biletii M J biĺetii M beletii P pilet | vn билет
P õsin beletii ostsin pileti
M biletti on passii süämmeᴢ pilet on passi vahel
biĺjardi J-Tsv., g biĺjardii J piljard | vn бильярд
tunnõd biĺjardia pelat kas sa oskad piljardit mängida?
bintoittaa: bintoitta J-Tsv., pr bintoitan: bintoitõn J, imperf bintoitin J (haava) siduda | vn перевязывать, перевязать, бинтовать
bintta Lu I bintt J-Tsv., g bintaa J (haava)side | vn бинт
Lu bintta höbleni (haava)side lõdvenes
Lu bintta lousauᴢ side tuli lahti
birkka P S Li J birkk J-Tsv. birka M, g birkaa J magasi-, teo-, pügalpulk | vn бирка
M magaziza õli birka, birkalõõ kurassõll tehtii rissi magasiaidas oli magasipulk, pulgale tehti noaga rist
S puuss õli lõikattu birkaᴅ puust olid lõigatud magasi-pulgad
P birkalyõ lõikattii zaruubaᴅ magasi-pulgale lõigati sälgud sisse
J tšülää birkõd oitussa staarõstõll küla teopulgad on külavanema juures hoiul
bitšofka P Lu J bytšofka M betšofk J-Tsv., g bitšofkaa P bytšofkaa M betšofkaa J
1. veo-, kinnitusköis | vn бечева
P bitšofka on rihma, pittšä i kõva veoköis on köis, pikk ja kõva
J nootta tõmmõta betšofkoiss noota tõmmatakse veoköitest
J tšene vooro menne betšofkaa kelle kord on minna noota vedama?
J bitšofka, pit-tšä i paksu, rantaa panna tšiin vene kinnitusköis, pikk ja jäme, paat pannakse (sellega) randa kinni
2. nöör | vn бечёвка
M too pala bytšofkaa, paglaa õttsa too tükk nööri, nööriots
bĺaaha: bĺaahõ J-Tsv., g bĺaahaa J (vöörihma) metallpannal | vn бляха
sõtamehiill bĺaahõd va läikki-veᴅ sõduritel metallpandlad vaid läigivad
blaažia P M J-Tsv., pr blaažin M J, imperf blaažizin J rumalusi, kõlvatusi rääkida | vn говорить неподобающее, блажить
M mõni ińeehmin on, blaažib mitä puutuʙ mõni inimene on, räägib rumalusi, mis aga ette puutub
P elä blaaži tüttärikkoi aikan ära räägi kõlvatusi tüdrukute juuresolekul
blaažu J-Tsv., g blaažuu J
1. totter | vn блажной
2. totrus | vn блажь
mokom tämä blaažu on ni: kuza ni õlko, aim pajatõb blaažua ta niisugune totter on(gi): kus ka ei oleks, aina räägib totrusi
blaažua P Li J, pr blaažun P Li, imperf blaažuzin = blaažia
Li tämä blaažuʙ, pahass pajataʙ ta räägib kõlvatusi, kõneleb halvasti
blagoi J-Tsv., g blagoi J vilets, viljatu (maa kohta) | vn худой, бесплодный (о земле)
blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, niikuinii midagi ei kasva
blahaslavittaa (K) blaχslavittaa L blasla-bi·ittaa (P), pr blahaslavitan, imperf blahaslavitin J õnnistada | vn благословлять, благословить
L nuorikyõ isä i emä blaχslavittavad ženiχaa i nuorikkõa pruudi isa ja ema õnnistavad peigmeest ja pruuti
blahoslovenia K-Ahl. Lu-Must. blahosloveńń J-Tsv., g blahosloveniaa: blahosloveńńaa J õnnistus | vn благословение
Lu blahoslovenia annõttii kaasa õnnistus anti kaasa
J emää blahosloveńń tulõz ep põlõ, epko veez uppo ema õnnistus ei põle tules ega upu vees
blaχoslovoittaa ~ bloχosloittaa P blahoslovoitta J-Tsv., pr blaχoslovoitan: bloχosloitan P blahoslovoitõn J, imperf blaχoslovoitin: blahoslovoitin J = blahaslavittaa
P siel pappi siunaz vai blaχoslovoitti urvaᴅ seal õnnistas papp urvad
J blahoslovoitõn sinnua kunnialõõ teelee õnnistan sind ausale teele
bĺednõi L P bĺednoi J-Tsv. blednoi Lu, g bĺednõi kahvatu | vn бледный
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
J bĺednoit lass tait laihõssi süütetä kahvatut last vist söödetakse lahjalt
Lu blednoi liittsa kahvatu nägu
L päivä meneb bĺednõissi päike läheb kahvatuks
blina Li J-Tsv., g blinaa J
1. pannkook | vn блин
Li siz lihhaa p süütü, muuta bõllu ku se piimärooka ja blinnaa tehtii siis liha ei söödud, muud polnud kui see piimatoit, ja pannkooke tehti
2. hoop, laks, kõrvakiil | vn удар, шлепок, пощёчина
J said blina taka poolõõ kas said laksu vastu tagumikku?
blirisä: bliriss J-Tsv., pr blirizen J, imperf blirizin J töinata | vn реветь.
Vt. ka brilisä, brälisä
bloika Li J bloikõ Li Ra ploika Kõ, g bloigaa kaelalint, gofreeritud kaelus (vadja naise rahvarõivaste juurde kuuluv detail) | vn плоённая, гофрированная лента, воротник (деталь народной одежды водской женщины)
Li siiz vod i algõttii: bloigõt pantii, rintõbantõt pantii, tšäsilintit siottii, takalintti takkaa pantii, i kušakkõ vaat siis alatigi (ehtimist): pandi kaelalindid, pandi rinnalehvid, käelindid seoti, tagalint (= seljalint) pandi taha, ja vöö (pandi vööle)
J bloika on tehtü sulkkulintiss, pannaa ümpär kaglaa kaelalint on tehtud siidlindist, pannakse ümber kaela
Li ku tahtozid üvvää bloikaa, sis piti kõlmõd arššinaa õssaa, daže nellä; bloikõ tehtii, sis tehti heenokkõizõt sklatkõt, što tämä õllõis põšnõi kui tahtsid head gofreeritud kaelust, siis tuli osta kolm arssinat (siidlinti), isegi neli; kaeluseümbris tehti, siis tehti peenikesed voldid, et ta oleks kohev
Kõ lintissä i kruuževossa tehtii ploika paelast ja pitsist (on) tehtud kaeluseümbris
blokki Lu Li plokki Li J-Tsv., g blokii Lu plokii Li plokk | vn блок
Lu pannaa maštid alussõlõõ i nõsõtaa blokid üleᴢ purjelaevale pannakse mastid ja tõstetakse plokid üles
Lu maštii pannaa taaliᴅ blokkiõõkaa masti pannakse talid plokkidega
Li niijjeᴅ, a niisil õlti blokiᴅ, blokkijeka rippusti niied, aga niitel olid plokid, plokkidega rippusid
J plokii rataᴢ ploki ketas
bluuda J-Must. bĺuuᴅ J-Tsv., g bluudaa: bĺuudaa J liud | vn блюдо (посудина)
bĺuudõtška M bĺuudõtšk J-Tsv. bĺuudetška (I) bĺuudatška P bĺuudotška Kõ Lu J, g bĺuudõtškaa J bĺuudatškaa P bĺuudotškaa Lu J alustass, taldrikuke | vn блюдце, блюдечко
J vala vari tšaaju stokanõss bĺuudõtškaa, muitõs põlõtõd uulõᴅ vala kuum tee klaasist alustassile, muidu põletad huuled
J paan bĺuudotškaa päällee stokanaa panen alustassi peale klaasi
Lu tämä pani rooppaa bĺuudotškal ta pani taldrikukesele putru
Lu bĺuudotškaa täün võita alustassitäis võid
bluuza J, g bluuzaa J = bĺuska
bluutka P M Lu bluutkõ Li J-Tsv., g bluudgaa P Lu bluutkaa J subst., adj. (ümber)hulkuja, ringikolaja | vn блудливый
P i pojo õli bluutka i tüttärikko nii poiss kui ka tüdruk olid ümberhulkujad (= ei armastanud töötada, ei püsinud kodus)
P tšülεä bluutka on jo koton külahulgus (= külas hulkuja) on juba kodus
P bluudgassi juõltii i lehmεä, kui ep kestännü karjaza hulkujaks kutsuti ka lehma, kui (ta) ei püsinud karjas
M lehmä on mokom bluutka, eb vahi õm̆maa kottoa lehm on niisugune hulkuja, ei hoia oma kodu
J paŋka bluutkõlõ lehmele dolo kaglaa pange hulkujale lehmale krapp kaela
bläädi P M J-Tsv., g bläädii P J libu, hoor, ümberaeleja, liiderdaja | vn блядь, блудница, блудник
M täm mokom onni bläädi, vaitõz lahsai teeʙ, muut ebi tää mit̆täiᴅ ta ongi niisugune libu, vaid lapsi teeb, muud ei oska midagi
J bläädikaa va tšävvä hoorimõᴢ libuga käiakse vaid hooramas
bläädiä J-Tsv. blεädiä P, pr bläädin J blεädin P, imperf bläädizin J hoorata, pruukida | vn блядовать
J kast naiss koko tšülä bläädiʙ seda naist pruugib kogu küla
boba¹ Lu Li J, g bobaa mänguasi, lelu | vn игрушка
Lu lahs tahob savva enele sitä bobbaa laps tahab saada enesele seda mänguasja
J laχsii igruškad õllaa bobaᴅ laste mänguasjad on {b}-d
Li boba on lello {b.} on lelu
Lu lahsijee bobaᴅ laste mänguasjad
Lu lahzõõkaa saab aikaa veettää pellaamizõõkaa, bobijõõkaa lapsega saab aega veeta mängimisega, leludega
boba² J-Tsv., g bobaa J
1. uba | vn боб
2. nupp, nööp | vn пуговица, пуговка
hatull on boba mütsil on nupp
bobuli Kett. R-Reg. P M Lu J-Tsv. pobuli Lu, g bobulii P M Lu J pops, vabadik, pobul | vn бобыль
P bobulilla bõllu maata, pikkarain tara õli, õli puol võroa vai võro maata popsil polnud maad, väike aed oli, oli pool hingemaad või hingemaa
Lu bobulil eb õllu talotussa, talo õli, a talotussa eb õlluᴅ popsil ei olnud talumajapidamist, maja oli, aga talumajapidamist polnud
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa, tämä jäi bobulissi kellel oli palju poegi, mindi lahku, maad ei olnud, millest anda, ta jäi popsiks
J tämä on täüz bobuli: eb maat, epko taloa ta on täispops: ei maad ega maja
Lu meijjee tšüläz õli enne paĺĺo bobulija meie külas oli enne(malt) palju popse
bodroi J-Tsv., g bodroi J reibas | vn бодрый
veel on bodroi starikk (ta) on veel reibas vanamees
bogzata: bogzõt J-Tsv., pr boksaan J, imperf boksazin: boksõzin J lüüa, virutada | vn ударить
boharoodittsa P M bohoroodittsa J baha-ro·odittsa I bogoro·oditsa J, g boharooditsaa P
1. jumalaema | vn богородица
P panõ tšüünteliä boharooditsalyõ pane küünal jumalaemale
2. rukkimaarja-, tulimaarjapäev (15. VIII) | vn успение богородицы
P boharoodittsaa praznikkann piettii rukkimaarjapäeva peeti pühaks
J üφsi maaŕa õli uspeni bogoro·oditsa. se õli siz rukkii maaŕa, sütšüzüü poolõ üks maarjapäev oli jumalaema uinumispäev. See oli siis rukkimaarjapäev, sügise poole (oli)
I starikat pajattivaᴅ, buttoby õlivad van̆naikaa i iiĺiä i boharo·odittsa praaznikaᴅ vanamehed rääkisid, nagu oleksid vanal ajal olnud nii eliapäev kui ka rukkimaarjapäev (õlle)pühad
M kapoŕoz on jõtši. johzõb al̆laa mäess. vätši alla sõisovad i pes̆seüväᴅ. siell on päätnittsa paraskeevaa obraaza. boharoodittsann siεl tšäütii Koporjes on jõgi. Voolab mäest alla. Inimesed seisavad all ja pesevad end. Seal on püha Paraskeva pühakuju. Rukkimaarjapäeval käidi seal
bohattõri M Lu J bohatteri P boχattõri Lu boχatteri L M I, g bohattõrii Lu bohatterii P boχatterii L vägilane | vn богатырь
M kõlmas poika õli ivana boχatteri kolmas poeg oli Ivan-vägilane
L tšivezä on boχatterii jältši kivis on vägilase jälg
M varma niku bohattõri tugev nagu vägilane
bohomoĺttsa: bohomoĺtts J-Tsv., g bohomoĺtsaa: bohomoĺtsa J jumalapaluja, palvetaja | vn богомолец
bojari J-Tsv. bajari (R-Eur. P), g bojarii J bojaar | vn боярин
J vai minuu poik bõ lusti. kats han, niku bojari kas minu poeg pole ilus? Vaata ometi! Nagu bojaar!
P jeka kuu kunikaat tšäüväᴅ jekapäiväzed bajariᴅ rl iga kuu kuningad käivad, igapäevased on bojaarid
boksa J, g boksaa J mats | vn бац
miε sill ku annan boksaa ma õige annan sulle matsu!
Vt. ka boksu
boksia J-Tsv., pr boksin J, imperf boksizin J poksida | vn бодаться, боксировать
boksita niku boranõᴅ poksivad nagu oinad.
Vt. ka buksia
boksu J-Tsv., g boksuu J = boksa
bolbottaa ~ bolpottaa M balbottaa J, pr bolbotan M, imperf bolbotin M = balpattaa¹
M bolbotab mitä puutuʙ, pajatap paĺĺo lobiseb, mis ette juhtub, räägib palju
boĺnittsa M Kõ Lu boĺnitts J-Tsv. bolnittsa P Lu I (Li Ra-Len. Ku), g boĺnitsaa Lu J boĺnitsa J bolnitsaa P haigla | vn больница
M eellä boĺnittsoita eb õllu ennemalt haiglaid polnud
J läsinnü veeti boĺnittsaa haige viidi haiglasse
Lu milla jo mõnnõᴢ vooᴢ jalgaᴅ paizõttuvaᴅ, tšäin boĺnittsaᴢ mõnta kõrtaa mul juba mõni aasta jalad paistetavad, käisin haiglas mitu korda
boltaittaa Kett. Lu (K-Ahl.) boltaitta J-Tsv., pr boltaitan K Lu boltaitõn J, imperf boltaitin J = balpattaa¹
J siä kuile boltaitõt tühjä juttua sa vist lobised tühja juttu
Lu elä boltaita ära lobise!
boltta Lu J, g boltaa polt | vn болт
J boltta, se on mokom pittšä i paksu naagla polt, see on niisugune pikk ja jäme nael
boltuška P M Lu boltušk J-Tsv., g boltuškaa P M Lu J
1. subst., adj. lobiseja, lobasuu (naise kohta) | vn болтушка
P boltuška bolttaaʙ, mitä puutuʙ lobasuu lobiseb, mis (ette) juhtub
M boltuška bolpataʙ, on mokom puusta ińehmin, lörizeb mitä ep piä lobasuu lobiseb, on niisugune tühine inimene, lobiseb, mida ei ole tarvis
J ai mikä boltušk naizikko oi mis(sugune) lobiseja naine!
2. viljastamata muna (muna, milles haudumisel ei teki loodet) | vn яйцо-болтун (насиженное яйцо без плода)
Lu mõnikkaal ebõ·õ õnnõa, om boltuškoit paĺĺo, ku eb õnnisu, a mõnikkaal õnnisuʙ, jõka munassa saap puipuu mõnel ei ole õnne, on palju viljastamata mune, kui ei õnnestu; aga mõnel õnnestub, igast munast saab tibu
bomba I (V) bombõ J-Tsv., g bombaa J pomm | vn бомба
J bombõ plajahtaaz lõhtši pomm plahvatas (lõhki)
V õli nellä kuuz bombia suuria oli neli (kuni) kuus suurt pommi
bombo Lu Li Ra J Бомбо Tum., g bomoo Lu Ra
1. ujur, veemardikas | vn плавунец, плавун
Li bombo, se on siin jõgõᴢ, eläʙ. sirkaaz jõgõz neitä bomboit eb i õõ, sammõlõjõgõz neitä on rohkaaʙ ujur, see on siin jões, elab. Selge veega jões neid ujureid ei olegi, soostunud jões on neid rohkem
Li bombo. eb õõ suuri, no patšti·i sittaböröläizekaa üht suurutta, no vähä pitšepäd on jalgõᴅ, ize om musõpi i tääᴅ, vesieläine, tämä jo on tõizillaajõin ujur. Ei ole suur, noh sitasitikaga peaaegu ühesuurune, aga jalad on vähe pikemad, ise on mustem ja, tead, veeelanik, ta ju on teistsugune
J bombo on mokoma böröläin, kumpa eläb roojaᴢ ujur on niisugune sitikas, kes elab poris
2. Jõgõperä elanike pilkenimi | vn насмешливая кличка жителей дер. Краколье
J jõgõperää tšülä on roojakõᴢ, senperässä jõgõperää nõmia narritaa bombo Jõgõperä küla on porine, sellepärast narritakse Jõgõperä elanikke {b}-ks
Ra kuniŋkvallaa bomboᴅ Jõgõperä kroonuvalla {b}-d
3. J maipõrnikas, lehepõrnikas | vn майский жук
4. Lu porikärbes | vn синяя мясная муха
■
Tum. Сита бомбо sitasitikas.
Vt. ka sittabombo
bomisa P bomiss J, pr bomizõn J, imperf bomizin J
1. pomiseda | vn бормотать
J pajatab ja ize enelee bomizõʙ räägib ja pomiseb endamisi
J bomizi mitäle vassaa, en saanu tolkkua pomises midagi vastu, ma ei saanud aru
2. kõmiseda | vn громыхать, издавать глухой гул
P lüöd astiit müötä, bomizõʙ (kui) lööd vastu astjat, (siis) kõmiseb.
Vt. ka borata, borisa, bumata, bumisa, börisä
bondari K P M Lu Li I bondõri J-Tsv., g bondarii P M Lu bondõrii J pütt-, tünder-, aamissepp | vn бондарь, бочар
M bondari teep puis̆sii as̆sõita püttsepp teeb puust nõusid
M kõnnuz õli i on para·ikuᴢ bondariᴅ, tehäᴢ lännikkoita i tehäᴢ vokkiita Kõnnu(küla)s olid ja on praegu(gi) püttsepad, tehakse lännikuid ja tehakse vokke
J vee puu-paŋki bondõrilõõ praavitta vii puupang tündersepale parandada
booju J-Tsv., g boojuu J lahing | vn бой
mõnõz boojus tapazin õlõmaa juhtusin olema mitmes lahingus.
Vt. ka boi
boomi Lu Li J-Tsv., g boomii Lu Li J
1. poom (purjelaeval või -paadil) | vn бом (на паруснике)
Li alupooli seiliä on siottu ŕuuku, see kutsutaa boomi purje alumisse serva on seotud ritv, seda kutsutakse poom(iks)
Lu boomi õttsaz on buugeli poomi otsas on raudvõru
Lu viimeizeᴅ seilivenned, mid õltii meil, näil ahtõriz boomi õli metra pitšepälle viimased purjepaadid, mis meil olid, neil oli poom ahtris meeter pikem(alt)
2. pööra, vinna poom (nooda vedamiseks) | vn шест-рычаг (рыболовного ворота), диал. воротяжка
Li boomiss kutsuttii veelä ühtä .., mokoma ŕuuku, ku tõmmõttii merelä talvõla noottaa üleeᴢ, eteeᴢ, vorottõjeka. siz väänettii sitä vorottaa i mikä kepikaa väänetti paksu mokoma ŕuuku, sitä toož kutsuttii boomi, se õli vorotaa boomi poomiks kutsuti veel üht .., niisugune ritv, kui merel tõmmati talvel noota üles, edasi, pööradega. Siis pöörati seda pööra, ja kepiga pöörati, (oli) niisugune jäme ritv, seda kutsuti samuti poom(iks), see oli pööra poom.
Vt. ka ahtõri-boomi, kliiveriboomi
bootta: boott J-Tsv., g bootaa J luup, (ühemastiline) paat | vn бот
bootti: boott J-Tsv., g bootii J = bootta
borana Kett. K L P M S Lu Li J I Ku boranõ Ku boran Lu Ra J-Tsv. barana Ku borona S I-Len. Бо́ранъ Ii-reg1 Борань Pal2, g boranaa L P M Lu J borana J oinas, jäär | vn баран
P õsamma tšülääkaa jõka tševäd ühie boranaa ostame (kogu) külaga igal kevadel ühe jäära
Lu lampaa veimmä boranal lamba viisime jäärale
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
M boranat kaivõlõvaᴅ oinad pusklevad
Li puskõlikko borana puskleja oinas
M Li naitõttu borana kohitsetud jäär
M poigad õlivat kõig varmad i tappõlikoᴅ, semperäss näitä i kutsuttii: tappõlikod boranaᴅ pojad olid kõik tugevad ja riiakad, sellepärast neid kutsutigi: riiakad oinad
J pulkissi silmed niku boran ajas silmad pungi nagu oinas
J katsob niku boran uusiijõ veräijõ pääle kk vaatab nagu oinas uusi väravaid
Ku uhkial boranall on ain sarved vereᴢ vs uhkel oinal on sarved aina verised (veres)
Lu kittsi boran sokk
■
J boranaa pää luu lollpea, lambapea
M borana joukku Boranovite suguvõsa (hüüdnimi oli tekkinud sellest, et suguvõsas oli palju suurekasvulisi, tugevaid ja riiakaid mehi).
Vt. ka kiliboran, kittsiborana, lammazborana, sukuborana, suviborana, vohoborana
borkkana K Lu Ra J I (Li) borkkõnõ Lu Li borkkõn J-Tsv. porkkana K, g borkkanaa: borkkõnaa J, pl Борканатъ Tum. porgand | vn морковь
Lu borkkõnõᴅ piäʙ reppiä porgandid tuleb (peenralt) üles kiskuda
Li perrää tšülvöö borkkõnõ kazvaʙ tihtii, siz vot näitä arvõttaaᴢ pärast külvi kasvavad porgandid tihedalt, siis, vaat, neid harvendatakse
Li borkkanalla, lantulla, turnepsilla õllaa naatiᴅ porgandil, kaalikal, söödanaeril on pealsed
I sinnep paaᴅ borkkanaa, sis soolaa paaᴅ sinna (= kapsaste hulka) paned porgandit, siis paned soola
Li mõnnaarikko borkkõnõ mitmeharuline porgand
borovikka P M Lu Li J I Ku (Ra) borovikk J-Tsv. burovikka Lu, g borovikaa P Lu Li J puravik | vn боровик
P borovikka on valkõa üvä obahka puravik on hea valge seen
J borovikka kazvab mettsäᴢ puravik kasvab metsas
I valkõa grõba, valkõa borovikka valge puravik.
Vt. ka obahka
bortta Lu Li bortt J-Tsv., g bortaa Lu J parras, poort | vn борт (судна)
J sõvvo alusõõ borttaa sõua purjelaeva parda äärde
J vene bortt oŋ karraka ravvõtõttu paadi parras on plekiga üle löödud (rautatud)
Lu laiva võib mennä bortaakaa priistanii laev võib minna pardaga ees maabumiskohale
Lu meez üli bortaa mees üle parda!
Lu õikaa bortta tüürpoort
Lu kura bortta pakpoort
Li se on ala tuuli bortta, se tõin on pääli tuulõõ bortta see on alttuuleparras, see teine on pealttuuleparras.
Vt. ka sisibortta
borttsa: bortts J-Tsv., g bortsaa J maadleja | vn борец
botsmani ~ botsmanni Lu botsmõnni J-Tsv. bootsmani Lu, g botsmanii ~ botsmannii Lu botsmõnii ~ botsmõnnii J pootsman | vn боцман
Lu bootsmani näütäp kamandall, mitä piäp tehä laivaᴢ pootsman näitab meeskonnale, mida peab laevas tegema
botška Ränk K L P M Lu Li Ra J I (Kõ V) botšk J-Tsv., g bodžgaa K L P M Lu J botškaa M V Lu Ra J botška J
1. vaat, tünn | vn бочка
J näill õli laivaa pääl paĺĺo botškii neil oli laevas palju vaate
K õlud valõttii botškaasõõ õlu valati vaati
M siiniä soolataᴢ tožo botškaa seeni soolatakse samuti tünni
L antõ suuryõ bodžgaa kultaa andis suure vaadi(täie) kulda
M bodžgall on varo vaadil on vits (peal)
J tõmpaa botškõlt pruntti tõmba vaadil prunt eest ära
J tühje botšk buntsahtub vassaa vs tühi vaat kõmatab vastu
M puizõd botškaᴅ puust vaadid
M lautolaissa botškaᴅ laudadest vaadid
M tammizõd botškaᴅ tammepuust vaadid
J karassina bodžgõd jo tooti lidnõss petrooleumivaadid juba toodi linnast
I õli tökötiikaa botška oli tökativaat
V tõrva bot kaᴅ tõrvatünnid
Lu vesi botška õli tuimaa veekaa veevaat (laeval) oli mageda veega
M õpõzõõ bot ka hobusega veetav vaat
M bot kaa lavvaᴅ, varoᴅ, põhja, kaasi tünni lauad, vitsad, põhi, kaas
P pajatab gromkõissi niku bodžgaa põhjass räägib kõvasti nagu tõrre põhjast
2. Ränk väike pütitaoline puust võimasin | vn небольшая маслобойка.
Vt. ka javobotška, karassinabotška, lihabotška, puubotška, seĺd́ibotška, siinibotška, tõrvabotška, tököttibotška, ugurittsabotška, vesi-botška, võibotška, õludbotška
botšoŋka P M (Lu) botšoŋk J-Tsv., g botšoŋkaa P M botšoŋka J ankur; tünn(ike), pütt | vn бочонок
P botšoŋka õli pikkarain; pien botšoŋka, täll bõllu pεält avattu kõikk, õli aukko, valõttii mitäiᴅ vetelεä süämmie ankur oli väike; väike ankur, see polnud pealt üleni avatud, oli auk, valati sisse midagi vedelat
Lu lännikko on kõrvijeekaa i astjal on kõrvaᴅ, botšoŋkoil eb õõ lännik on kõrvadega ja astjal on kõrvad, ankrutel ei ole
J ailit panti botšoŋka silgud pandi pütti
J botšoŋka varo meni kattši püti vits läks katki
braaga M J, g braagaa (suhkrust ja pärmist valmistatud) õlletaoline jook | vn брага
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat
braakata: braakõt J-Tsv., pr braakkaan J, imperf braakkazin: braakkõzin J (välja) praakida, praagiks tunnistada | vn браковать, забраковать
eväd võtõttu sõtamehessi, braakõttii ei võetud sõduriks, praagiti välja.
Vt. ka brakuittaa
braakki P J-Tsv., g braakii: braaki J praak; praak-, kasutamiskõlbmatu | vn брак; бракованный, негодный
J braakki lavvõd viska ääree praaklauad viska kõrvale
bragattsi M bragattši (K M Kõ S) brägättsi Lu bŕägättsi Po brägättši Lu Li J brägattši (J), g bragatsii M bŕägätsii Po brägatši J paakspuu | vn крушина
Po bŕägättsi kazvaʙ mettsäᴢ paakspuu kasvab metsas
Po bŕägätsii kuori on mussa, bõõ paksu puu, täm niku tšäjee paksutta, põõsaal ep kazva paakspuu koor on must, pole jäme puu, ta on nagu käe jämedune, põõsana ei kasva
J brägättši puu, eestää on kauniz marja, siz meneb musass. marjaakaa õmpõluzrihmaa kraazgattii naizõᴅ. tehtii kraaskaa. muss kraaska tuli paakspuu, enne on punane mari, siis läheb mustaks. Marja(de)ga värvisid naised õmblusniiti. Tehti värvi. Must värv tuli
J too brägatši koorii too paakspuukoori.
Vt. ka bragattsipuu, brägättšimarjapuu
brakuittaa: brakuitta J-Tsv., pr brakuitan: brakuitõn J, imperf brakuitin J = braakata
brakuitti kõikkina minu uuvvõõ paĺttoo tunnistas mu uue palitu täiesti praagiks
bramahtaassa: bramahtass J, pr bramahtaan J, imperf bramahtaazin: bramahtazin J prantsatada; plartsatada | vn грохнуться, плюхнуться
bramahtass ümper maha prantsatada
koto bramahtaz maha maja varises prantsatades kokku
ujujõd bramahtasti vettee ujujad plartsatasid vette.
Vt. ka bransahtaassa, bräntsähtäässä
bransahtaassa Lu Li J brantsahtass J, pr bransahtaan Lu Li J bransahtan Li brantsahtaan J, imperf bransahtaazin ~ bransahtin [sic!] Li bransahtiin [sic!] J brantsahtazin J prantsatada | vn грохнуться, бухнуться
Li täüttä ruumõttõ bransahti maallõ täies pikkuses prantsatas maha
J brantsahtaaz magollaa mahaa prantsatas kõhuli maha
J brantsahtaaz õpõizõõ seĺĺess mahaa prantsatas hobuse seljast maha.
Vt. ka bramahtaassa
brantsahtuᴢ J-Tsv., g brantsahtuhsõõ: brantsahtusõõ J prantsatus | vn трах, бух
bratko Lu Li J, g bratkoo ~ bradgoo
1. vennake, vend | vn браток, братец, братко
J ann antõssi, bratko, mitä õõn süüt tehnü anna andeks, vennas, mis vea (ma) olen teinud
J rodnoi bratko lihane vend
2. nõbu | vn двоюродный брат, диал. братан
Lu minuu bratko õli laukaamõza kattoa minu nõbu oli katust lõhkumas
breediä M J (Lu) breediäɢ I briediä (L) breidiä J (sõnatüvi | vn основа слова:) breidi- J-Must., pr breedin M Lu J, imperf breedizin M Lu J sonida | vn бредить
M koko öösee unõza ain breedi kogu öö unes aina sonis
Lu nii kõvassi päätä vaivattii, breedizin pea valutas nii kõvasti, sonisin
J läsivä inimin breidiʙ haige inimene sonib
J koir breedib unõs, ku haukuʙ koer sonib unes, kui haugub
brigadi J-Tsv., g brigadii J = brigada
briittši [?] (J), g briitšii [?] pej. kass | vn кошка
meil oŋ kahs briittšiite, a riigallõ kõikk kotid värtšittii ja törtšittii (Mati küla rahvas rääkivat nii:) meil on kaks kassi, aga rehes on kõik kotid katki rebitud
brilisä: briliss J, pr brilizen, imperf brilizin piriseda, viriseda | vn хныкать
ep pie itkõa, briliss ei tohi nutta, piriseda
älä brilize, õõ vait ära virise, ole vait!
Vt. ka blirisä, brälisä
brillillää J = brüllillää
para·iko itku leep platt-siᴢ: uulõd jo om brillillää kohe on nutt platsis: huuled on juba torus
brizguttaa S J (Lu) priizgutta J-Tsv., pr brizgutan ~ priizgutõn J, imperf brizgutin: priizgutin J piserdada (püha veega); pritsida | vn кропить (кропилом); прыскать, прыснуть
S jürtšinn opõzõᴅ, lehmäd i lampaat svätoil veell brizguttaaᴢ jüripäeval piserdatakse hobuseid, lehmi ja lambaid püha veega
J brizgutap sültšiä pritsib (kõneldes) sülge
J priizgut tällee vett silmiilee pritsi talle vett silmadele.
Vt. ka bruuzguttaa, brõizguttaa, praizguttaa
brizgutõlla Li priizgutõll J-Tsv., pr brizguttõlõn: brizguttõõn Li priizguttõõn J, imperf brizguttõlin Li priizguttõlin J frekv
Li svätoi veekaa brizgutõltii püha veega piserdati.
Vt. ka praizgutõlla
britška M britškõ Li britšk J-Tsv., g britškaa J sõidukaarik, kaless | vn бричка
M tšed õlivad varakkaapaᴅ, näill õltii britškaᴅ, kah̆hõõkaa rattaakaa õli britška kes olid rikkamad, neil olid kaarikud, kaarikud olid kahe rattaga
britva M britvõ J-Tsv. britfa K-Ahl., g britvaa ~ britva J habemenuga | vn бритва
J mõnikõz britvõ eb lõikka üvässi parta mõni habemenuga ei lõika hästi habet
J lõikkõz britvaka kurkuu kattši lõikas habemenoaga kõri läbi
J tšen on tehnü britvõlõõ ampaa kes on teinud habemenoale täkke (hamba) sisse?
brod́aga Lu brod́aɢ J-Tsv., g brod́agaa J hulkur | vn бродяга
J brod́ag on see sama keräi, muut tämä võip tappa, vargõssa, tätä peĺĺetä hulkur on seesama kerjaja, aga ta võib tappa, varastada, teda kardetakse
brodnikka Lu Li brodńik J-Tsv. brodnik Ränk, g brodnikaa: brodńikaa J mutt, väike noot | vn бредень
Li noottaa saap suissaa i brodnikkaa saap suissaa, tõmmata poiᴢ noota saab välja tõmmata ja mutti saab välja tõmmata
Li brodnikka vai nootta, neil õllaa reijeᴅ mutt või noot, neil on reied (= tiivad)
J brodńikõll autšia veess et tõmpa mutiga sa haugi veest välja ei tõmba.
Vt. ka jõkibrodnikka, meribrodnikka
bronza: bronzõ J-Tsv., g bronzaa J pronks | vn бронза
uhzõ kramppi on tehtü bronzõss ukse käepide on tehtud pronksist
bud́iĺńikk bronzõss tehtü äratuskell (on) pronksist tehtud
bronzi ~ bronᴢ J-Tsv., g bronzii J = bronza
broška M J broškõ Li brošk J-Tsv. proška M brooška I, g brožgaa M broškaa J (Li) broožgaa (I) pross | vn брошь, брошка
Li i sis panti broškõ rintaa. luizõt kanni õlti niku tšäet rissiᴢ, mokomõd broškõd õltii ja siis pandi pross rinda. Luust olid niiviisi, nagu käed ristis, niisugused prossid olid
J kõikõlaizia broškia on igasuguseid prosse on
I naizilla rinnaa päälee pannass broožgaᴅ naistele pannakse rinna peale prossid.
Vt. ka kultabroška
bruska: brusk J-Tsv., g bruskaa J
1. latt | vn брусок
ahjo zvodõisõ om pantu rautõizõd bruskõᴅ ahjuvõlvidesse on pandud raudlatid
2. (seebi)kang | vn брусок (мыла)
brusk mõila mahzõp tšümme rubĺa kang seepi maksab kümme rubla.
Vt. ka bruussa
bruuda L P M Lu J I bruuᴅ J-Tsv. pruuda Lu Li I, g bruudaa M Lu J bruuda J tiik | vn пруд
L kalad eläväd bruudaᴢ kalad elavad tiigis
Lu bruudat kutsutaa, ku on pikkaraizõᴅ, suurõd on järveᴅ tiigid kutsutakse, kui on väikesed, suured on järved
J mõnikkoiz bruudoiz vesi tšezäll kuivaʙ mõnedes tiikides kuivab vesi suvel ära
I bruudaa puhasattii tiiki puhastati
■
Lu ai ku siä bruuda oi, kui õgard sa oled!
Vt. ka vesi-pruudo
bruuju¹ Lu Li J-Tsv. pruuju J-Must., g bruujuu J (klaasi-, keraamiline) kild; prügi, praht | vn битое стекло, осколок, черепок; сор, мусор
Li klazii rikkozid akkunassa, kõiɢ meni bruujuissi sa tegid aknaklaasi katki, kõik läks kildudeks
Lu kanii niku akkunõ teχ́χ́ää, siz glazii bruujua vizgõtaa, siz ühelle jalgallõ hüpitää, siz mennää võtõtaa se glazii bruuju poiᴢ nii nagu aken (= akna kujutis maapinnale) tehakse (laste keksumängus), siis visatakse klaasikildu, siis hüpeldakse ühel jalal, siis minnakse võetakse klaasikild ära
J iĺĺa, glazii bruujud vaĺaittassa tšünnüsennall ettevaatlikult, klaasikillud vedelevad läve all!
Vt. ka klazibruuju
bruun [< e] J-Tsv., g bruunaa J pruun | vn коричневый
bruun jaati pruun täkk
bruussa M I bruuss J-Tsv. bruuša J-Must., g bruusaa M J
1. tahutud palk, pruss; plank; tala | vn балка, брус; толстая доска; стропилина
J teemme kazett [sic!] irress kahs bruussa teeme sellest palgist kaks prussi
J viska bruuss lävennalaa, kuivõp rihee tull viska plank läve ette, (on) kuivem tuppa tulla
M rautazõd bruusad ovad rautateesiltolailla raudtalad on raudteesildadel
2. (seebi)kang | vn брус (мыла)
M bruussa mõilaa, bruusaz õli viiz naglaa kang seepi, kangis oli viis naela
3. luisk | vn точильный камень, брус(ок)
I annaɢ millõ vikahtõõ bruussa anna mulle (vikati) luisk.
Vt. ka raut-bruussa
Vt. ka bruska
bruuzguttaa J, pr bruuzgutan J, imperf bruuzgutin pritsida | vn прыскать, прыснуть
veekaa bruuzgutaʙ; pikkarain poika ku võtap suhhõõ vettä i bruuzgutaʙ veega pritsib; väike poiss kui võtab suhu vett ja pritsib.
Vt. ka brizguttaa
brõõs M bryys M-Set. briis J-Must. briiš Lu J-Must. = brõõts
Lu briiš, briiš kõtt-kõtt
J ziis da briis (Must. 184) kõtt
J briiš, ziiš (Must. 163) kõtt
brälisä J bräliss J-Tsv., pr brälizen J, imperf brälizin J
1. fig pläriseda | vn трещать
elä brälize. tšen paĺĺo pajataʙ jutõlla ära plärise! Kes palju räägib, (sellele) öeldakse (nii)
2. piriseda; viriseda | vn хныкать
brälizeb itka piriseb nutta.
Vt. ka blirisä, brilisä, bälisä, bärisä, börisä
brännikka L P M J I brännikkõ Li brännikk J-Tsv. pränikka Li, g brännikaa J pränikaa Li präänik | vn пряник
I tõi lahsaa vartõ gasnittsoo. puuõuna iĺi brännikad i ĺidentsaᴅ tõi laste jaoks külakosti. Õun või präänikud ja kompvekid
J enipäänn hanse tšävvä brännikkaa kopittõmas lihavõttepühadel käiakse ju präänikuid kogumas
Li siz ümper tšülä tšäüti kopitõtti ne kamfetid i brännikõᴅ, sis tulti kottoo siis käidi mööda küla, korjati neid kompvekke ja präänikuid, siis tuldi koju
I markkinoilla .. kane brännikaᴅ entiiᴢ õlivaᴅ mokomaᴅ prostõiᴅ laadal .. olid need endisaegsed präänikud, niisugused lihtsad
Li ku tarkkõzi veel munnaa, siittä munassa sai pränikaa kui tabas veel muna (munamängus), selle muna eest sai prääniku
bräntsähtäässä: bräntsähtäss J, pr bräntsähtään, imperf bräntsähtääzin plartsatada | vn плюхнуться
se bräntsähtii vettee see plartsatas vette.
Vt. ka bramahtaassa
brääkki J-Tsv. I, g brääkii J rukkirääk | vn коростель, дергач
I brääkki niitüllä brääkiʙ rukkirääk rääksub niidul
I brääkki algab brääkkiäg õhtugona rukkirääk hakkab rääksuma õhtul.
Vt. ka rüizbrääkki
Vt. ka brääkko
brääkkiä Lu J-Tsv. brääkkiäɢ I bräkkiä J, pr brääkiʙ Lu I bräkiʙ J, imperf brääkki Lu kraaksuda, vaakuda; rääksuda; vääksuda | vn каркать; кричать (о дергаче); вякать
Lu varõz brääkiʙ vares vaagub
J rüizbrääkki tämä bräkiʙ rukkirääk, tema rääksub
I brääkki algab brääkkiäg õhtugona, oomniis tämä vähä brääkiʙ rukkirääk hakkab rääksuma õhtul, hommikul rääksub ta vähe
Lu lahz brääkiʙ laps vääksub
brülli J-Tsv., g brüllii J adj pruntis (huulte kohta); pruntis huultega | vn надутый (о губах); с надутыми губами
brülli uuli pruntsuu (pruntis huultega inimene).
Vt. ka brüllizä
brüllikaᴢ: brüllikõᴢ J-Tsv., g brüllikkaa J paksuhuuleline, pruntis huultega; pungis põskedega | vn толстогубый, с надутыми губами; толстощёкий
kannimokomõit brüllikkait uulii ilmõz enõõ nähnü niisuguseid pakse (pruntis) huuli pole ma ilmaski näinud
brüllisellä J (Ra) brüllisell J-Tsv., pr brüllisselen: brüllisseen J, imperf brüllisselin J frekv
J brülli-sellä niku martiškõd uuliit torutavad huuli nagu ahvid
J mitä brüllisseeᴅ mis sa mossitad?
brüllissää: brüllissä J-Tsv. (Ra), pr brüllisän: brüllisen J, imperf brüllisin J huuli prunditada, torutada; pikki mokki teha, mossitada | vn надувать, надуть губы
J brüllissi uulõᴅ ajas huuled prunti.
Vt. ka brillissää
brüllizä J, g brüllizää adj = brülli
inimin suutuʙ, siz on uulõd brüllizäᴅ (kui) inimene vihastab, siis on huuled pruntis
bubentšikka M I bubentšikkõ Li bubentšikk J, g bubentšikaa J
1. kuljus; (hobuse) kaelakell, õitsikell, kelluke | vn бубенчик
J tšellod ja bubentšikat trälissä lookkõᴢ kellad ja kuljused kõlisevad looga küljes
Li sis panti virkõ bubentšikkõitõ õpõzõllõ kaglaa siis pandi rida kuljuseid (pulma)hobusele kaela
I bubentšikaᴅ ovaᴅ. paaᴅ opõzõllõ kaglaa, kõõz mettsäzä tabunaza, štoby ep hävviüssiɢ opõnõ kellukesed on. (Need) paned hobusele kaela, kui (ollakse) metsas hobusekarjas, et hobune ei kaoks ära
Li bubentšikkõ, .. siäl süämmez eb õõ tšeeli, a mikä-nibut́ om pantu .. mokomain ümmärkõin, mikä siäl häülüʙ niku erne .., sis see guditõʙ kelluke, .. seal sees ei ole keel, vaid miski on pandud .. niisugune ümmargune, mis seal liigub nagu hernes, siis see täriseb
2. M kullerkupp | vn купальница
■
I läpii tšül̆lää meeʙ, kaunis sarafana. tätä niin i narrittii, kutsuttii bubentšikka läbi küla läheb, „punane sarafan”. Teda nii narritigi, kutsuti {b.} (= külakell)
bud́iĺnikka M Lu budiĺnikka ~ budi·ĺnikka I budiĺnikk J budeĺnikka ~ budeĺnikk Lu, g bud́iĺnikaa M budiĺnikaa J budeĺnikaa Lu äratuskell | vn будильник
J budeĺnikk trälizeʙ äratuskell tiriseb
Lu nii kase kõrva tširizi, niku bud́iĺnikka see kõrv ajas nii pilli nagu äratuskell
bufetti M Lu J-Tsv., g bufetii M Lu J puhvet(kapp) | vn буфет
M kaappi, a ku on klazin õsa päällä, siz jo on bufetti (tavaliselt on) kapp, aga kui on klaasosa peal, siis on juba puhvetkapp
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetist midagi süüa
Lu bufetii kaappi puhvetkapp
bugra P M Lu I bugŕa Lu Ra bugre J-Tsv. buugra I buugŕa Lu brugre [?] J-Must., g bugraa M bugŕaa Lu bugree J küngas, mäekink | vn бугор, холм, горка
Lu rovnoi sarka, eb õõ nõtkua, eb õõ bugŕaa tasane põllutükk, ei ole lohku, ei ole küngast
I siεll on kõrkõap bugra seal on kõrgem küngas
Lu minuu koto on tehtü bugŕaa pääle, minuu koto on bugŕal minu maja on tehtud künka peale, minu maja on künkal
Lu kuiva bugra sooza on soosaari kuiv küngas soos on soosaar.
Vt. ka buŋgõri
bugrikko M J-Tsv., g bugrikoo künklik | vn бугристый, холмистый
J lähed joossa rohkap siäll, kuza maa pint om bugrikko allikad jooksevad rohkem seal, kus maapind on künklik
M bugrikko maa künklik maa.
Vt. ka buŋgõrikko
bugro J-Tsv., g bugroo J väike küngas, künkake | vn бугорок
eli, eli, de viimitetši veeti kalmoo bugrolõõ elas, elas, ja lõpuks viidi kalmukünkale
rovńoi kõig bugrood [sic!] maa taza tasanda kõik künkakesed maatasa
buhti¹ J-Tsv. buχti Lu J, g buhii J väike laht, abajas | vn бухта
J kõhtšizõõ buhis seissa alusõᴅ Koskolovo lahes seisavad purjelaevad
buhti² Lu J-Tsv. buuhti Lu, g buhii Lu J buhtii J sebidus (spiraalselt silindriks laotud tross v. köis) | vn бухта, канат, трос (уложенный кругами, образующими цилиндр)
Lu paa rossi buhill pane tross spiraalselt kokku
Lu buuhti sassiuᴢ sebidus läks sassi
bujofka (Lu-Len.) bujofk J-Tsv., g bujofkaa Lu J = buju
buju Lu J, g bujuu Lu J poi; võrgumärk | vn буй
J ujub niku buju vee pääll ujub nagu poi vee peal
Lu bujud õllaa, kuza tuli põlõb joomie pääl, bujud, neis põlõvat tulõᴅ poid on, kus tuli põleb madalikel, poid, neis põlevad tuled
Lu baakanad õllaa suurõpat ku bujuᴅ (tule)paagid on suuremad kui poid
Lu buju mörnääʙ (kell)poi undab
Lu kello-buju, ku tomakk onõ, sis tämä tääʙ kellpoi, kui (merel) on udu, siis ta annab märku (= annab teada)
Lu aŋkkur ku lassaa põhjaa, sis pannaa lappaa heeno rossi, rosii õttsaa pannaa puutükkü, sitä kutsutaa buju kui ankur lastakse põhja, siis pannakse laba külge peen tross, trossi otsa pannakse puutükk, seda kutsutakse (ankru)poiks
J kui pannaa võrkod vettee, sis pannaa buju päälee kui pannakse võrgud vette, siis pannakse võrgumärk peale.
Vt. ka aŋkkuribuju, kello-buju, tulibuju
bukkia J, pr bukin, imperf bukkizin
1. puselda, (üksteist) puksida | vn бодаться
boranad bukitaa oinad pusklevad
2. koksida (mune) | vn кокать, кокнуть, кокаться (бить пасхальное яйцо о яйцо)
nõizõmm kana-muna bukkimaa hakkame mune (muna) koksima.
Vt. ka buksia
buksata: buksõt J-Tsv., pr buksaan J, imperf buksazin: buksõzin J lüüa, koksata, puksata | vn ударить, тюкнуть, боднуть
tšen sillõõ om muhguu buksõnnu lobasõõ kes on sulle muhu otsaette koksanud?
Vt. ka butsata
bukseri Lu buksõri J-Tsv., g bukserii Lu puksiir | vn буксир
J buksõri veiteb barkkaa puksiir veab praami
Lu bukseri-rossi bukseriz on tšiin gaakkiᴢ puksiiril on puksiirtross kinni (pelitoes kinnituvas) haagis
buksi ~ buks J-Tsv., g buksii J puks, müks (sarvedega või peaga) | vn тычок, удар (рогами или головой)
oho·o, ühs buks jo tšäi ohoh, üks müks juba käis!
buksia J-Tsv., pr buksin J, imperf buksizin J puselda, (üksteist) puksida | vn бодаться
paamm boranõd buksima paneme oinad pusklema.
Vt. ka boksia, bukkia, bässiä
buksiroittaa: buksiroitta J-Tsv., pr buksiroitan: buksiroitõn J, imperf buksiroitin pukseerida | vn буксировать
bukva P M Lu J I Ku (K) bukvõ Lu J-Tsv., g bukvaa M J täht, kirjatäht | vn буква
Lu bukvõd õppõzin i kõhallaa nõizin lukõmaa õppisin tähed selgeks ja hakkasin kohe lugema
K a siis suurõl dozgal nõisi bukvõi näüttämää aga siis hakkas suurel tahvlil tähti näitama
M ven̆nää bukvaa tširjotaᴅ kirjutad vene tähe
bulafka M (Li) bulafk J-Tsv., g bulafkaa M bulafka J nööpnõel; haaknõel | vn булавка; английская булавка
M paa tšiin bulafkaakaa pane nööpnõelaga kinni
J pikkõraiŋ karppi bulafkoi mahzõb va tšümme kopekka väike karp nööpnõelu maksab vaid kümme kopikat
buĺbukaᴢ¹ ~ buĺbukõᴢ J, g buĺbukkaa jõenupp, vesikupp | vn кубышка
jõgõs kazvab buĺbukaᴢ jões kasvab jõenupp
se kazvab üväz veeᴢ, laukaaᴢ see kasvab puhtas vees, Laugas
buĺbuttaa M J, pr buĺbutaʙ M J, imperf buĺbutti M vulksuda, mulksuda, sulpsuda | vn булькать, булькнуть
J vesi buĺbutab aukossa vesi vulksub august
M tämä vizgasti vet̆tee, nii tak̆kaa va vesi buĺbutti ta viskus vette, nii (et) taga vesi vaid sulpsus
buldukkoissa: buldukkoiss J-Tsv., pr buldukkoin J, imperf buldukkoizin J
1. sulistada | vn плескаться
lahs buldukkoiz veez de uppooᴢ laps sulistas vees ja uppus
2. sukelduda | vn нырять