[VOT] Vadja keele sõnaraamat

värisä Kett. K L P Kõ (U Pi) värissä J (Lu Li) värissᴀ̈ Ku väriss J-Tsv. värissää [sic!] J värissäɢ vdjI, pr värisen ~ värizen K P M J-Tsv. Ku värizeen (Kett. U Pi), impref. -zin J-Tsv. Ku -zin ~ ziin (Kett. U Pi) väriseda | vn дрожать, трепетать
J tšem värizep tšülmess, a tšem pelgoss kes väriseb külmast, aga kes hirmust
Ku mill oli nii külmä, kai värizin mul oli nii külm, lausa värisesin
P jürizi nii kõvassi, etti uonyõd väriziväᴅ müristas nii kõvasti, et hooned värisesid
Lu aavaa lehto tuulõz värizeb i häülüʙ, läbläteʙ haavaleht väriseb ja kõigub tuules, liperdab
P ernied värizevät paaza (keetes) herned hüplevad (värisevad) potis
Kõ värizeʙ, jalgad evät piä (ta) väriseb (nii, et) jalad ei kanna (= ei püsi jalul)
Kõ värizeb niku aavaalehto kk väriseb nagu haavaleht
P värizeb niku χaŕokka kk väriseb nagu tõhk
Kõ jalgad värizeväᴅ jalad värisevad
Li mill tšäsi värizeʙ mul käsi väriseb
J nii peltšään kaneit umalikkait jot kõik süä värizeʙ kardan nii neid joodikuid, et lausa süda väriseb
Lu õli nii tšülmä, što süä värizi oli nii külm, et süda värises
L nüd ved́ jumala jürizeʙ, i borana värizeʙ kk nüüd ju pikne müristab ja oinas väriseb
L vätši värisep peltšεäʙ rahvas väriseb, kardab